1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? b) laulis 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? b) Põrguauk 4. Kes sisenes keldrisse, kui Ronja oli salakäigus Birkini jõudnud? a) Kolu Per 5. Mida tõi Ronja Birkile kui Borkakantsi röövlite toit oli lõppenud? a) kotikese jahu ja herneid 6. Kes lausus (karjus) sõnad: "Ära pane kätt ussipoja külge!" b) Mattis 8. Kuhu asusid elama Ronja ja Birk? b) Karukoopasse 9. Kes pugesid Birki ja Ronja peidupaika, kui nad käisid vajalike asjade järel? a) hallvanakesed 10. Mille üle tekkis Ronja ja Birki esimene tüli? a) noa kadumise pärast 12. Mis nime pani Ronja esimesele koduloomale? Kes oli see loom
Mattis oli murest murtud ,ta arvas ,et tema tütar sureb ära .Aga Loviis Ronja ema ravis tütre terveks. Vahepeal oli lund kõvasti juurde sadanud ja Ronja sai aru ,et ta ei saagi nüüd õue minna ja peab ootama kevadeni ,et Birki näha. Terve talve mängis Ronja röövlitega täringuid, laulis,tantsis ,aga igatses samal ajal kevadet ,et jälle Birkiga kohtuda. Oodata Ronjale ei meeldinud ,seepärast läks ta ühel päeval keldrikäikudesse .Ronja oli käinud seal koos Kolu Periga.Vanamees oli Ronjale näidanud , mida tegi äike Ronja sündimise ööl , allmaakäik oli keskelt kokkuvarisenud ja kiviklibu täis.Ronja tahtis minna teisele poole kiviklibu ja hakkas augu esist puhtaks tassima kiviklibust .Ühel päeval kuulis ta teisel pool kiviklibu vilistamist , seda sama viisikest , mida Birk vilistas. Siis Ronja rääkis Birkiga ,aga samal ajal kuulis ta ,et keegi tuli keldrisse , see oli Kolu Per . Ronja ütles Birkile sosistades ,et nad homme kokkusaaksid.
Lindgren 1. Mis oli Ronja ema ja isa nimed? 2. Kui palju oli röövleid Mattise jõugus? 3. Kuidas nimetati kuristikku, mis Mattise lossi kaheks jaotas? 4. Kuidas nimetas Birk lossi põhjapoolset osa? 5. Mis on Birki vanemate nimed? 6. Kelle maja lõhkus Ronja talvel mäest alla laskudes ja lumme kukkudes? 7. Kus kohtusid Birk ja Ronja talvel? 8. Mis oli Birki ja Ronja metshobuste nimed? 9. Kuidas suhtus Ronja sellesse, kui Mattis tõi Borka röövlid lossi? 10. Mis aastaaeg oli, kui suri Kolu Per? VASTUSED: 1. Loviis ja Mattis 2. 12 3. Põrguauk 4. Borkakants 5. Undiis ja Borka 6. Tötskääbuste 7. Lossi keldris 8. Kelm ja Metsmüristaja 9. Kisas ja puhkesid raevupisarad 10. Hilissügis
...........................................................................................8 KLASSITSISM.................................................................................................................... 10 1.4 Kirna mõis.................................................................................................................. 10 HISTORITSISM.................................................................................................................. 12 1.5 Kolu mõis................................................................................................................... 12 JUUGEND............................................................................................................................14 1.6 Jäneda mõis................................................................................................................ 14 FUNKSIONALISM..........................................................................................
püüda, kuid nad suutsid põgeneda. Kui nad Karukoopale lähenesid ootas seal Ronjat tema ema. Ta palus Ronjal koju tagasi tulla, kuid Ronja ei olnud nõus. Siis tuli metsa Mattis, kes palus Ronja koju tulla, samuti ta ütles, et ka Birk võib tulla. Ronja oli nõus, kuid Birk läks ikkagi Borka juurde. Kuid siis sai Mattis aru, et ta peab ühinema Borkaga. Nad tegid metsloomvõistluse, võitis Mattis ja ta sai pealikuks. Järgmisel päeval jäi Kolu - Per haigeks. Hilissügisel ta suri. Terve talve olid kõik kurvad, kuid kevadel kõigi tuju paranes ning Ronja ja Birk läksid jälle elama Karukoopasse...
a) Röövlikuru b) Põrguauk c) Hundilõks 3. Kuidas ja millal sündis Borka ? ............................................................................................................................................ ........ ............................................................................................................................................ ......... 4. Kes sisenes keldrisse, kui Ronja oli salakäigus Birkini jõudnud? a) Kolu Per b) Sturkas c) Väikejõmm 5. Mida tõi Ronja Birkile kui Borkakantsi röövlite toit oli lõppenud? a) kotikese jahu ja herneid b) kotikese kartuleid ja ube c) leiba 6. Kes lausus (karjus) sõnad: "Ära pane kätt ussipoja külge!" a) Fjosok b) Mattis c) Borka 7. Kuidas Ronja päästis Birki, kes langes Mattise röövlite kätte? ............................................................................................................................................ .......................
Jaan Rekkor Pärnukudseharidus keskus Käroli Rand PT-13 Elulugu Jaan Rekkor (sündinud 3. aprillil 1958) on eesti näitleja. Ta lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Õppis aastatel 1976–1978 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009. aastast mängib Jaan Rekkor seriaalis "Kättemaksukontor" politseitöötajat Rein Pihelgat. Töötanud 1982. aastast Pärnu Endla näitleja Alates 2005. aastast Eesti Draamateatri näitleja Tunnustused ● 1988 Eesti teatri aastaauhind parimale meesnäitlejale ● 1990 Ants Lauteri nimeline auhind ● 2002 Eesti teatri aastaauhind parimale meeskõrvalosalisele ● 2014 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1] Eesti teatri aastaauhind 2003 p...
sajandist. 18. sajandi lõpul ehitatud Roosna-Alliku mõis näeb välja nagu Toompea lossi väike mudel. Mõlema arhitekt oli J. Schultz. Restaureeritud on kaks saali - Roosa Marmorsaal ja Helesinine salong. Hoone juurde kuulub ka esinduslik park. 18. sajandi varaklassitsistlikus stiilis on ka Kabala ja Koigi mõisahooned. Vaatamist väärivad kindlasti Purdi barokkstiilis 18. sajandi II poolel ehitatud härrastemaja, Särevere 19. sajandi I poolel valminud mõisa peahoone ja Kolu mõisahoone, mis on ehitatud 19. sajandil historistlikus stiilis. 20. sajandi alguse ehitis on Laupa renessanss-stiili sugemetega härrastemaja.
Väikesel maa-alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 6 km voolab kolme haruna maa all. Põnevat karstimaastikku läbiva matkaraja pikkus on 2,5 km. Raja lähtepunkt asub küla keskel üle jõe asuva Kooli tamme all.Lähim tee kaitseala keskusesse Nõiakaevu juurde viib Tallinn - Tartu maantee 33 kilomeetrilt Kolu teeristist, kust Tuhala Nõiakaevu juurde juhatavad teeviidad. (3) Kokkuvõte On olemas palju kaitsealasi, aga mina uurisin maastikukaitsealasi, kuna see teema on väga põnev. Inimesed peaks austama kaitsealade reegleid ja mitte neid rikkuda. Siis näevad ka meie nooremad inimesed Eesti taimestikku, mis on välja suremas. Soovitan väga looduskaitsealasid külastada, sest seal on vägev loodus mida vaadata. Kasutatud materjal 1. www.tlu.ee/~voltanni/kalda/Looduskaitse%20Eestis_5loeng
Väikesel maa- alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal (1,5 x 1,2 km) voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi, Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 6 km voolab kolme haruna maa all. Põnevat karstimaastikku läbiva matkaraja pikkus on 2,5 km. Raja lähtepunkt asub küla keskel üle jõe asuva Kooli tamme all. Lähim tee kaitseala keskusesse Nõiakaevu juurde viib Tallinn-Tartu mantee 33. kilomeetrilt Kolu teeristist, kust Tuhala Nõiakaevu juurde juhatavad teeviidad. TUHALA KARSTIALA JA MATKARAJA SKEEM Vooremaa maastikukaitseala Kaitseala asukoht Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ja Tartumaal Tartu vallas. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon Pandiverest lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks
Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär, kõvasti su külge kasvand minu süameäär. Juba kolmat õhtut valgma pardal käin: ikka ma ei raatsind, kas siis täna täin? Haarvamalt kui seni lookleb lainte kään. Kaugemal kui seni seisatama jään. Küllap sinu poole kisub vete kiim. Suru suu mu rinda: soojalt voolab piim. Ära, ära pelga nõnda, sule laug: alles kaugel lukmeid lõgistamas haug Kuutõbine Kuu nüüd kõike vahastand: kuldab riismeid, vana kolu, räpast, sapist meeleolu, kõik mu mured lahastand. Päeval ramb ma, jõuetu, majatu ja õuetu. Nüüd ma lendan, üle linna otse õnne tõstan rinna; asjata ma ahastand. Päeval nätskeis soontes veri pole tuli, pole vesi, podiseb vaid tasakesi. Nüüd kõik tuuled mulle päri! Jätsin koitand sängirahked, majalised kurilahked, jätsin naise, jätsin nime. Nüüd ma, nüüd ma leian ime: öö ees - avar ulgumeri! Abja Gümnaasium, Birgit Karu, 11.klass
Kuutõbine kaldal vahuline paist? Kuu nüüd kõike vahastand: Otsin oma kirel' ust. kuldab riismeid, vana kolu, Maha kõik, mis lõtv ja lame! räpast, sapist meeleolu, Tiibadest saand takust hame, kõik mu mured lahastand. kuigi homme kannatame, Päeval ramb ma, jõuetu, täna lennata on lust! majatu ja õuetu. Uuria naine! Uuria naine! Nüüd ma lendan, üle linna Sa mu pääs ja sa mu paine. otse õnne tõstan rinna; Nagu need kaks kiivast kassi asjata ma ahastand. löönd üksteise üle sassi,
Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt
Ülesanded: vaestehoolekanne, magasivilja varumine, kohtupidamine, vallahoonete ülalpidamine 1866. a vallaseadus viis valla omavalitsuse kujunemise lõpule Valla täiskogu Valla volikogu Vallavanem + vallakooli ülalpidamine, seltsielu, dokumentide väljastamine Mõisate põletamine 1905 16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa, Lokuta, Kolu ja Laupa mõis arvuka külm- ja tulirelvadega relvastatud kurjategijate salga rünnaku ohvriks, mis koosnes põhiliselt kohalikest talupoegadest, aga ka võõrastest. Liikudes ühest mõisast teise see salk purustas mõisahoonete sisustuse, riisus ja peksis katki mõisaomanike vara, lõhkus ja rikkus telefoniaparaadid, võttis kaasa relvad ja pani põlema härrastemajad. Laupa mõisas purustati ja põletati maha lisaks sellele ka viinavabrik. [..] Otto Taubele kuuluvasse Laupa mõisasse
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
äärde ehitatud Türi raudteejaam aastaid Allenküli, seejärel 1926. aastani Alliku nime asub ju Türi linn suuresti Alliku mõisahärralt Baranoffilt ostetud maadel. Türilt Viljandi ja Pärnu poole kulgevate teede risti kerkis 1611. aastal Särevere mõis. Praegune kaunis mõisahäärber valmis 19. sajandi teisel poolel, seal asuvad Türi tehnika ja maamajanduskooli õppeklassid, vastuvõtusaal ja raamatukogu. Türilt Rapla suunas asub Kolu, Paide poole jääb Kirna mõis. Kabala mõisa esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1774. aastal. Oisu mõis püstitati 1851. aastal. Ümbruse kõige noorem on Laupa mõis Türilt kuue kilomeetri kaugusele Pärnu jõe kaldapealsele jääv pseudobarokkstiilis iludus. 1905. aasta detsembris, kui Türi kihelkonnas põletati või rüüstati enamus mõistest, langes tuleroaks ka toonane Laupa mõis. Praegune väliselt sefiiritordina särav
Samas langes järgnevatel aastatel tase tunduvalt, kuid Eesti ajal tase tõusis taas. Eesti NSV ajal tegutses Piiumetsas mittetäielik keskkool, kus oli 1949. aasta seisuga 62 õpilast (Paet ja Sokk, 2009). 7 1903. aastal valmis Piiumetsa mõisa uus heimatstiilis peahoone. Vana peahoone oli puidust ning pärines 1730. aastatest (Särg 2005). 16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa, Lokuta, Kolu ja Laupa mõis arvuka külm- ja tulirelvadega relvastatud kurjategijate salga rünnaku ohvriks, mis koosnes põhiliselt kohalikest talupoegadest, aga ka võõrastest. Liikudes ühest mõisast teise see salk purustas mõisahoonete sisustuse, riisus ja peksis katki mõisaomanike vara, lõhkus ja rikkus telefoniaparaadid (Mõis ja talurahvas). 1980. aastatel alustati kohaliku kolhoosi poolt hoone renoveerimistöid kultuurikeskuseks, kuid riigikorra muutumise tõttu jäid need 1990ndatel pooleli
Juba Rootsi ajast üritati hobupostijaama lahutada kõrtsist probleemid joomisega. See probleem jäi päevakorda kuni 20.sajandi alguseni. 18-19 sajandil maanteekõrtsid teede ääres ehitati kindlasti talliga postijaama ülesande kõrvalt pakuti ka öömaja nii postitõllas sõitjatele kui ka teistele teelolijatele. n. Viitna kõrts Suuri postiameteid oli Eestimaal ja Liivimaal kokku 8. Hobupostijaamade vahemaaks on 3-4 miili. Narva, Rakvere, Tallinn, Haapsalu, Kuressaare jne. n. Kolu kõrts Postipoiss postitõllaga saadeti kirju jm postisaadetisi. Temaga anti kaasa nii trükituid teateid kui kirju. Tema ülesandeks oli ka suulisi uudiseid levitada. 19sajandil enne hobupostijaamade 1 kadumist, postijaamade teket oli tegu juba postiratsanikuga. Hõbemärk postiljoni vormirõiva juurde kuuluv ametimärk. Läbi hobupostijaamade on liikunud läbi vanad ajalehed nagu ,,Perno
brikettida või pakkida, põletada või kompostida. Tehnoloogia on lihtne. Suuremaid esemeid, nagu autorehve, paberirulle, puitu jms, saab tükeldada hüdraulilise lõikuri või giljotiiniga. Jäätmeid purustatakse jäätmehuntidega ja peenestatakse kuul- või vasarveskis. Niisked jäätmed tuleb enne kuivatada. Jäätmehunt koosneb toorainekolust, hüdraulilisest pressist ja rootorlõikurist. Jäätmed pressitakse vastu rootori lõiketeri ning purustatakse nende kolu põhjus paiknevate nn vastuterade vahel. Peenestatud materjali jämedus oleneb rootoritaguse sõela avadest. Tähtis on, et ühes ja samas jäätmehundis saaks peenestada eri materjale, nt puitu, plasti, paberit, rehve, elektroonikajäätmeid, kaableid jms. selleks peaks tal olema vahetatav sõel, mis lubaks purustatud materjali jämedust lihtsalt muuta. Lõikur peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid, näiteks metalle ja kive. Jäätmete
1897. aastal algas projekti dokumentatsiooni korrastamine, 1898. aastal jäi valitsuse komisjon sellega rahule ja töö võis alata. Ehitustööd jagati alltöövõtjate vahel ja teeehitus algas ühel ajal nii Viljandist kui Tallinnast. Türi võttis vastu insenere, meistreid ja lihttöölisi raudteesilda, jaamahoonet ja abihooneid ehitama. Samal aastal jõudsid Tallinna esimesed Belgia vedurid. 1899. aastal töö aeglustus. Kahelt poolt alustatud teeotsad jõuti kokku viia 1900. aastal Kolu jõe juures. Esimene rong saabus Viljandist Tallinna 1900. aasta 18. juunil. Esimese sõidu tegid kaasa ka ümberkaudsed raudteeehitust toetanud mõisnikud. Laupa mõisnik Otto von Taube kirjutab oma mälestustes, et rong sõitis esmasõidul rööbastelt maha ilma erilist õnnetust kaasa toomata. Kohalik talumees Puusepataat öelnud: kui tulli, küll mürises ja aas tuld välja, hobesed nakkasid lõhkuma.
Setu murrakud Põhjasetu: Mikitamäest ja Värskast kuni Saatse ja Petserini Läänesetu: Meremäe vald + Luhamaa ümbrus Idasetu: Saatse idaosa, Vilo vald Häälduslikud erijooned · Tugev venepärane palatalisatsioon: näk'k' 'nägi', kavval ' 'kaval' · Silbiharmoonia palataliseeritud konsonantide järel vokaalid eespoolsemad: kar'ä 'karja' · Helilised klusiilid: hõbõhõt 'hõbedat' · Tagavokaalidega koos venepärane l : kolu, palotas 'põletab' · Tugev h: külh 'küll', pur'oh 'purjus' · Teatud sagedased sõnad muutunud tagavokaalseteks: arq 'ära', õt 'et' · Järgsilbis o Morfoloogia ja süntaks · St-lõpuline saav kääne: umblõjast 'õmblejaks' · Tagaeitus: naka_ai naka_i 'ei hakka', putu_us putu_s 'ei puutunud' (eitussõna on põhiverbi järel) Lõunaeesti keelesaared Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Aluksne rajoonis, läänevõrulised jooned
Järgmiseks tuli jahu transportida 10 kilomeetri kaugusel asuvasse sigalasse. Joonis 2. Doza Mech ja Murska veski 7 4. JAHU LAADIMINE Kuivsööda laadurveokiks on CCK-10, millel on tigulaadur, millega võib tõsta sööda kuni 6,5 m kõrgusele ja seal välja puistata.[3] Jahu transportmahutisse mahub maksimaalselt 5 tonni jahu ning see laetakse sigala erinevatesse osadesse. Kokku on 7 laudaosa ja igaühel neist on oma kolu, kuhu tuleb vastav jahu laadida. Sööda laadimiseks kulub enamasti 30 minutit. Kui jahu laetud kolusse, siis tuli kogu toiming kirja panna lehele, mis kuupäeval sööt toodi, kui palju ja millisesse lauda osasse. Ühes päevas jõuti kaks korda jahu jahvatada ja see transportida sigalasse. 5. TÖÖTAJA ROLL Töötaja vastutab selle eest, et sead saaksid oma sööda kätte. Üks viis toimib enamus lautades käsitsi
automaatsete tasapinna maaramise seadmete kasutamisel tuleb veenduda nende korrasolekus ja 6iges haalesruses. Kopeersuusa kasutamisel peab suusk olema 6ige pikkusega ja 6igesti paigaldatucL 7. laoturi tasandusplaat peao olema sellises asendis, et oleks tagatud 6ige paksusega kihi laotamine (arvestada ka tibendustegurit, mis tuleb kogemuslikult kindlaks määrata) 8. laoturi tasandusplaat peab olema kogu laiuses n6utava temperatuurini soojendatud 9. laoturi kolu peab olema sobiva maardeainega kokku pritsitud, et valtida segu kleepumist kolu kiilge. Glide kasutamine on keelatud. 10. mitmepaanilise laotamise korral tuleb liitekohtade paiknemine ja laotatavate paanide asetsemine ette naha arvestades veelahkmejoonte asukohti 11. projektikohase kihipaksuse kindlustamiseks peab laotatava kihi paksus olema tihendusteguri yarra suurem. Tihendustegur maaratakse kogemuslikult
brikettida või pakkida, põletada või kompostida. Tehnoloogia on lihtne. Suuremaid esemeid, nagu autorehve, paberirulle, puitu jms, saab tükeldada hüdraulilise lõikuri või giljotiiniga. Jäätmeid purustatakse jäätmehuntidega ja peenestatakse kuul- või vasarveskis. Niisked jäätmed tuleb enne kuivatada. Jäätmehunt koosneb toorainekolust, hüdraulilisest pressist ja rootorlõikurist. Jäätmed pressitakse vastu rootori lõiketeri ning purustatakse nende kolu põhjus paiknevate nn vastuterade vahel. Peenestatud materjali jämedus oleneb rootoritaguse sõela avadest. Tähtis on, et ühes ja samas jäätmehundis saaks peenestada eri materjale, nt puitu, plasti, paberit, rehve, elektroonikajäätmeid, kaableid jms. selleks peaks tal olema vahetatav sõel, mis lubaks purustatud materjali jämedust lihtsalt muuta. Lõikur peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid, näiteks metalle ja kive. Jäätmete
käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata. Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused. 9 Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast. ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste vajadusel peaks sellest teavitama segu projekteerijat, et vältida segu kihinemist. Põrandate valamisel võib hea voolavus probleeme tekitada. Sel juhul on soovitatav
ITB valamine ehitusplatsil · Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata. · Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused. · Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast. · ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste vajadusel peaks sellest teavitama segu projekteerijat, et vältida segu kihinemist. · Põrandate valamisel võib hea voolavus probleeme tekitada. Sel juhul on soovitatav kasutada
Pärit kindlast ajast Arheoloogia uurimisobjekt. Arheoloogia on pühapaikade tegelenud seni suhteliselt vähe, aga potensiaalselt on need kindlasti paigad, mille arheoloogiline uurimine võib anda väga põnevat informatsiooni. Kaevatud 3 hiie-nimega paika: Sammaste Kirikuase: olnud hiiekoht Paluküla Hiiemägi: kiviaed: 18. Sajandi lõpp. Aed mattunud, otstarve teadmata Kunda Hiiemägi: varased tarandkalmed Virumaal mitmeid tulemusteta proovikaevamisi: Äntu, Aburi, Miila, Kolu, Tammiku, Vaeküla – võeti lahti ruutmeeter või paar ning vaadati, kas sealt midagi leitakse, kuid ei leitud. Kõduküla ohvritamm Tartumaal Helme ohvriallikas Analüüsitasandid: Kaevamine Vaadatakse paiknemist võrreldes teiste muististega. Muistised: Ohvripuud, -kivid, -allikad jt kohad Lohukivid Hiis- nimeosisega paigad – viitab paiga kunagisele sakraalsusele, ka siis kui kohta ennast enam alles ei ole. Tuleb aga jäldiga, mis ajast need toponüümid on, kuna
Ajastutruult riietunud muuseumitöötajad tutvustavad vanu töövõtteid ja möödunud aegade eluviisi. Teine peamine vaatamisväärsus piirkonnas on Põhja- ja Baltimaade parima kollektsiooniga Tallinna loomaaed. Adrenaliiniotsijad saavad end proovile panna FK Keskuse kardirajal ja värvisõjas ning tervisesportlased teha piirkonnast alguse saavaid ja Tallinnast kaugele Harku valda ulatuva rulluisuringi. Lähikonna einekohtade seas on nii vanu ja peresõbralikke nagu traditsiooniline Kolu kõrts Eesti Vabaõhumuuseumis kui ka moodsamaid restorane, nt Lucca ja Rucola ning küpsetiste poolest kuulus Café Lyon. Lk 4/20 TALLINN TURISTIDELE 3 PIRITA JA VIIMSI Populaarse ranna, seikluspargi ja jahisadamaga Pirita on Tallinnas koht, kus nautida toredaid suvehetki. Kosutava männilõhnaga piirkond jääb kesklinnast vaid paari kilomeetri kaugusele. Ning 15-20 min kaugusel
ITB valamine ehitusplatsil · Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata. · Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused. · Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast. · ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste vajadusel peaks sellest teavitama segu projekteerijat, et vältida segu kihinemist. · Põrandate valamisel võib hea voolavus probleeme tekitada. Sel juhul on soovitatav kasutada
Aga äkki märkavad: käru seisab teel. Tsilga, Tsilga, Tsilgake (Ainetel) Jaan pidi oma koormaga Tsilga poole rändama. Minna kilomeetrit kolm; tee on ilus, puudub tolm. ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, küll ma jõuan pärale!" Auto sõidab rutuga; äkitselt jääb peatuma -- juht teeb parandusi teel. Jaanil üpris lõbus meel. ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, vaat kus jõuan pärale!" Jaan on päris kaval mees, tal on kriukaid kolu sees: oma vankri sidus ta auto külge salaja. ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, küll on tore sõidutee!" Auto sõidab rutuga, kuskil ei jää peatuma, Tsilgast mööda kihutab. Oh, kuis Jaan nüüd hädaldab: ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, mis nüüd juhtub minule?" Viimaks auto seisma jäi. Jaangi vankri vabaks sai. Kurval meelel hakkas ta Tsilga poole kompima. ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, millal jõuan pärale?" Päike paistab palavalt, Jaan peab käima käbedalt,
kelle helistma. Ema on purjus ja üteb et koolist helistati ja miks ta ei öelnud, et tal oli direktsioon. Küsib miks J verine on? J püüab teda rahustada, aga ema - kas selleks ma sind kasvatasin?. J jälle vastu, et ema ei saa endagagi hakkama, rääkimatta J kasvatamisest. Selle peale ema pilk klaasistub ja pühib J laua asjadest puhtaks, nii et lamp puruneb, tõmbab tapeeti maha ja hoolimatta J keelitamiset viskab J riided aknast välja. J jookseb kolu täis Kreete tuppa, lükkab raske kirjutuslaua vastu ust, kust kriiskav ja ust peksev ema tahab sisse tulla. J tahab rõdult alla hüpata. Ta ei taha seda elu. Ta tahab koju. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. 0. Nullpunkt. J seisab keset õe Ege antud väikest tuba, mis on tegelikult vana laoruum ja asub õe korteri kõrval. Kinni õmmeldud kulm valutab. Ta on viimased kolmkümen tundi püüdnud end olematuks magada. See ei ei õnnetunud. ,,Mul on hing
Aruvallas, Uuemõisas, Kuimetsas, Tuhalas. Kolmas salk rüüstas aktiivselt Harjumaa Jõelähtme, Raasiku ja Peningi vallas. Harjumaal hävis 70 mõisahoonet: Kohila, Pahkla, Tohisoo, Kostivere, Kehtna, Järlepa, Jägala, Lohu, Seli, Ingliste mõis, Raasiku, Haljava, Vaida, Ravila, Atla, Kaiu, Kuimetsa, Hagudi, Tuhala, Kaiu, Kostivere mõis jt; Järvamaal hävisid mõisahooned: Türi kihelkonnas Laupa (19.12), Lokuta, Mäeküla, Kolu mõis jt; Läänemaal hävis 20 mõisahoonet: Valgu (14.12), Velise, Haimre, Vana-Märjamaa, Orgita, Sõtküla, Paeküla, Tolli, Teenuse, Sipa, Sooniste, Vigala, Koluvere, Mõisamaa, Kasti, Sulu, Mõraste, Jädivere, Luiste; Pärnumaal hävis kokku 13 mõisahoonet Pärnu-Jaagupi ja Vändra kihelkonnas (Käru, Lelle, Vana-Vändra, Uue-Vändra[5] (Rõusas), samuti Massu karjamõis); Mõisate rüüstamise ajal hukkus Arthur von Baranoff Peningil ning mõnitati ka Pargi mõisnikku
20069 5100166-1Kolu 58.80052325.263309 20069 Türi vald 22047 5100169-1Kolu 58.80076125.263687 22047 Türi vald 90625 5100168-1Kolu 58.80046225.26427 90625 Türi vald 90632 5100167-1Kolu 58.80033625.263859 90632 Türi vald 93392 5900264-1Kolu 59.35490726.000765 93392 Kadrina vald 32170 5900265-1Kolu 59.35540826.000637 32170 Kadrina vald 129598 22105-1 Kolu 1 59.19227325.044493 129598 Kolu (Kose Kose vald 129599 22184-1 Kolu 2 59.19032825.044257 129599 Kolu (Kose Kose vald 129601 22185-1 Kolu 3 59.19030625.043764 129601 Kolu (Kose Kose vald 129600 22106-1 Kolu 4 59.19364225.046553 129600 Kolu (Kose Kose vald 24654 5100170-1Kolu raudt 58.80376825.290022 24654 Türi vald 29435 5100171-1Kolu raudt 58.80404125.290527 29435 Türi vald 26266 5700153-1Koluvere 58.90239 24
liigendsiduri ja lahtise hammasülekande kaudu. Liiv söödetakse küna alumisse ossa ning uhtevesi liigub pestavale materjalile vastu. Läbipestud ja veetustatud liiv eemaldataks liivapesuri ülaosast. Porivesi voolab üle äravooluläve. Liiva läbiuhtumiseks ja 0,15 mm väiksemate osakeste eemaldamiseks kasutatakse kaappesurit. Seade koosneb rõht- ja kaldosaga künast ning kaapketist. Kaapkett käitatakse elektrimootorilt ajamimehhanismiga. Liiva ja vee segu antakse kolu, kaudu küna keskossa. Kaapkett veab liiva kaldosa pidi üles, kus puhas liiv eemaldatakse renni kaudu. Uhtevool suunatakse liiva liikumisele vastu ning mustunud vesi koos väikeste osakestega voolab ära rennist. 86) Autobetoonisegisti Autobetoonisegistid on betoonisegude transportimiseks suuremate vahemaade taha. Masinad on varustatud lisa mootoriga trumli käitamiseks ning vee paagi ja kabiinist juhitava vee dosaatoriga, mis võimaldab neil segusõlmest või betoonitehasest ka
uurida. Ta ronis kummargil kalju alla, Kitsas tee 199 viis järk-järgult allapoole. Tom läks looklevat käiku möäda edasi, algul hüvakule, siis vasakule, Huck tema kännul. Varsti tegi Tom järsu käänaku ja hüüdis: «Armas taevas, Huck, vaata siia!» See oli tõesti varandusekast, mis asetses seal kenas koopakeses. Samas oli tühi püssirohuvaat, paar püssi nahkkottides, kaks või kolm paari vanu mokassiine, üks nahkvöö ja muud kolu, tilkuvast veest tublisti läbi ligunenud. «Ometi viimaks käes!» ütles Huck, segades käega tuhmunud münte. «Heldus, me oleme rikkad, Tom!» «Huck, mul oli kogu aeg tunne, et me ta leiame. See on küll liiga ilus, et seda uskuda, aga ta o n meil käes! Kuule, ei maksa siin aega raisata, viime ta välja. Las ma katsun, kas jõuan teda tõsta.» Kast kaalus umbes viiskümmend naela. Tom jaksas teda küll jõudu pingutades tõsta, kuid ei jaksanud kanda. «Seda ma arvasin,» ütles ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
