Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B �
õpetaja ANU SINIMETS Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................... .............. 3 1. Hiis püha paigana ........................................................................................................... 4 1.1 Kohad, kus asus hiis .......................................................................................... 5 1.2 Mütoloogilised olendid, kes hiies elasid ............................................................. 5 1.3 Aeg, millal ja miks hiies käidi ............................................................................. 6
• Sageli ühtlasi (eliidi) eluase • Lisaks võimukeskusele vahel kaubanduse, käsitöö jne keskus • Teede lähtepunkt • Linnus maastikul – seos lähiümbruse muististega, võimaliku sõjategevusega jne Ohvrikohad • Religiooniarheoloogia • Võimatu lahutada usulist käitumist iga-päevasest, vähemalt minevikus • Osa paiku seostub ravitoimega • Suuremate esemete ja kogumite loovutamis-põhjused tekitavad elavat arutelu Pärimuslikud • Paigad, mis praeguseni kasutusel, ei sobi kokku kristliku traditsiooniga • Ohverdamiskombe algusaeg ei ole selge • Oletatud muinasaja rahvausundi edasi-kestmist (sünkretism) • Materiaalseid jälgi ei pruugigi jääda • Uurimine läheb vastuollu paiga kasutajate maailmavaatega Muistsed põllud • Eestis teada alates keskmisest pronksiajast • Põllukivihunnikute väljad ja põllupeenrad • Oluline plaanistada põllusüsteemid • Keskajal ribapõllud Sooteed ja laevavrakid
kaudu. Päike Päike ei ole Eesti rahvausundis olnud jumalaks ega jumaluseks. See on üks põhimõtteline erinevus võrreldes Indoeuroopa rahvastega. Eestis päikese pühaks pidamisest märke ei ole. On aga päikesemaagiat. Jaanitule tegemine on näiteks päikesemaagia ilming – tehakse tuld ajal, mil päike on saavutanud oma kõrgseisu. Baltimaadest on jaanituli kõige tugevam Lätis, seejärel Leedus ning Eestis viimasena, kuigi ka Eestis on see traditsioon elujõuline. Päevapööramisemägi – noored olid käinud seal pööripäevade ajal seksimas, viljakusmaagia. Päike on vähemtähtis kui kuu. Kuu Kuu kohta on pärimuses märksa rohkem kombeid, kui päikese kohta. Kuu ennustab ning mõjutab. Kuu elustab tulevikku, ilma. Kuud ei tohi näpuga näidata. Kasvab ja kahaneb: kuufaasid. Loodud kuu: ennustab asju ja ilma. Kuule ei tohi näpuga näidata. Vikerkaar
....................................................................... 17 Põhiinventuur.............................................................................................................................18 5. Inventeerimise metoodika.........................................................................................................18 Välitööd..........................................................................................................................................1 9 1.Sissejuhatus Bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest on saanud globaalne probleem seoses keskkonna järjest intensiivsema ja laialdasema ekspluateerimisega inimkonna poolt.
GUSTAV KOSSINNA (1858-1931) - Ida-Preisimaalt pärit veendunud saksa natsionalist. Ta oli kindel, et sakslased ja muistsed germaanlased on kõige tähtsamad rahvad - leidis, et muinasgermaanlaste asuala oli tunduvalt suurem. Ta hakkas tegelema arheoloogiliste leidude kaardistamisega ning avastas, et muinasgermaanlased suisa importisid oma kultuuri teistesse maadesse ("Vana germaani kultuuri vägevus") N 24.09.09 Uurimismetoodika ARHEOLOOGIA UURIMISMETOODIKA 1) välitööd a) arheoloogiline luure (inspektsioon), millega selgitatakse välja uued kinnismuistised, b) arheoloogilised kaevamised; Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) 2) kameraaltööd tubased tööd ARHEOLOOGILINE LUURE 1) Muinsuskaitselt arheoloogile luba, et võib teatud piirkonnas ,,luurata", 2) Eeltöö uuritava piirkonna kohta arheoloogilised teated, rahvaluule-jutud, vanad kaardid, 3) KOV teavitamine, omanikult lubaküsimine, 4) Tänapäevaste kõrgusjoonetega kaartide
jumala usk. Usk või nähtus on olemas erinevates religioonides, aga on üks osa religioonis. Usku peaks vaatama kui inimgrupi hoiakut, mingisse asja. 19.sajandi lõpul hakata tundma loodusjumalaid, esivanemate hingedele, looduslikele vaimudele. Jumala definitsioon puudub ka. Piiri on raske tõmmata jumala ja mingi loodusliku jõu vahel. Püha – miski mis erineb argisest, tavalisest, mida peetakse võimsaks jõuks, mis võib valifisteeruda puhaku/jumala näol, on teatud paigad ja esemed, millele omistatakse ka tugevust. On püütud religiooni pühaduse kaudu defineerida. Religioonis on toodud välja kogemust, mis on pühaduse sfäär. Pühadus on inimestele ligitõmbava aga samas ka eemale peletav. Müstika – religioosuse tüüp, kus esiplaanil on inimese kogemus mingi ülemjõuga. Inimeses on nähtamatu teisik ehk hing või vaim, mis võib kehast väljuba ja kohata erinevate paikade ja inimestega
Institutsioonide kujunemine: · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum esemelise ja vaimse kultuuri säilitamise, uurimise ja eksponeerimise tarbeks. Üks rajajatest oli Oskar Kallas. · 1919 loodi TÜs eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool arendab folkloristika filoloogilist suunda, töö arhiivtekstidega. · 1927 loodi Oskar Looritsa algatusel Eesti Rahvaluule Arhiiv, kus paiknes Hurda vanavarakogu ERA arendab välja etnoloogilise suuna. Välitööd muutuvad tähtsamaks. Teaduslikud suunad: · rahvaluule e folkloor õppetoolist arenenud 19401980ndad. Iseloomulik tekstikriitika. · muinasteadus e arheoloogia · rahvateadus e etnograafia/etnoloogia ERAst arenenud 1930ndatel. Suuna esindajad: Sydow, Loorits, Viidalepp, Tampere (vaata 16.09) Uurimismeetodid: · Soome koolkonna e ajaloolisgeograafiline meetod: uurib võrdlevalt rahvaluuletekstide omavahelist
pronksesemetes.Sise-Eesti hõredamini asustatud. Tihedad metsad, raskemini haritavad mullad. Tegeldi loomakasvandusega ja alepõllundusega. Jahil kalapüügil suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel. ROOMA RAUAAEG (50-450pKr) MATMISKOMBED Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid.ühe tarandi laius mõni meeter, pikkus 3-10 meetrit. Sageli mitu tarandit üksteise kõrval, need moodustasid ühe kalme. Enamasti põletatult. Luukillukesed koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. relvade puudumist ja tööriistade vähesust kalmedes seostatud roomlaste uskumusega, et hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Kesk- ja Lõuna-Eestis asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid. ELATUSALAD Põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine.
Lohud toksiti munakividega. Kumb tähtsam kas lohukivi või toksimise protsess? Surma register, iga surnu kohta lohk? Kivi välimus poel tähtis, paljudel suurem osa maa sees. Liukivi Eestis on neid kümmekond- ühe külje peal kaks siledat vagu, nagu oleks sealt allalastud. Seotud viljakusega, naised kes lapsi ei saanud, pidid palja tagumikuga sealt alla laskma tetud ööl. Kultuslikud allikad (rauaajal, kiviajal?) muutusid väga tähtsaks, kas ravimise vms otstarbel. Hiie allikas, püha allikas, ohvriallikas, silma allikas-parandab silma haigusi. (Palju haigusi, sest elati suitsutaredes) Ohverdati allikatele hõberaha, vaesem kaapis hõberahalt hõbedat. Eluallikas- paar ka Eestis- selle vesi pidi igavesti noorena hoidma ja aina ilusamaks tegema. Ilma allikad tuleb puhtad hoida, siis tuleb ilus ilm. Kui pikkaaega põud, tuleb ilmaallikad puhtaks teha, kui liiga palju vihma, siis risu visata. Eestis 7 viina-allikat, üks õlleallikas. Viin Eestis u 15
kodu-uurimine jätkus, kuid NSVL range pilgu all. Esimene kultuurigeo töö Kentsi poolt: Eesti ,,kõrve" nimelised kohad. Varep- tema õlule jäi geograafia õpetamine pärast 2 maailmasõda. Enamik uurimistöödest lähtus koduuurimisest. Tuntud on tema kartoteek. Tegeles palju geograafia ja kartograafia ajalooga: uuris mellini atlast ja rückeri kaarte. Teda loetakse üheks parimaks eestimaa tundjaks läbi aegade. Tema tööd pole otseselt kultuurigeograafilised, kuid omavad elemente. Tema pärand on siiamaani kasuatatav eesti maastikuline liigestus. Eilart- biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Töödes palju kultuuriloolist materjali. Propageeris looduse ja kultuuri ühtsust. Raamat: ,,Inimene, ökosüsteem ja kultuur". Käis tihedalt läbi kunstnike ja kirjanikega ning otsis loominguliste inimeste seoseid nende kodupaiga loodusega. Propageeris rahvusmaastike temaatikat ning osales Eesti raha kujundamisel. Kurs- tegels nõukogude perioodil NL- väikerahvastega
Maa-ala valdav looduskasutus (põllumajandusmaistu). Kultuur-geograafia lähenemine. Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid, ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne. Maastik kui “raamat” või “pärgament” Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel,sümbolid” Poliitilised muutused tingivad sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ningmaastikulisi väärtusi Inimtegevuse poolt mõjustatud või ümber kujundatud maastik Väärtustatud jooned maastikus, mida ähvardab muutus või kadu Maastikus sisalduvad elemendid, mis omavad kultuurilist või sotsiaalmajanduslikku tähendust mingile inimrühmale. Maastik on kultuuriline kujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise või sümboliseerimise pildiline viis. See ei tähenda, et maastikud oleksid mittemateriaalsed. Maastikud võivad olla esitatud mitmesugusel alusel mitmesuguste materjalidega – värviga
- Soti iseseisvumisliikumine 1750. aastatel - viikingiaegsete (8.-10. saj.) soti laulude aktualiseerumine - James Macpherson (1736-1796): "Ossiani laulud" (1765): o et see on keldi bardide luule 8. sajandist o laulud pärit Iiri alaldelt o Ossian on keldi sõjapealiku Fingali poeg James Macpherson ,,Ossiani laulud" (1765) varasem, kuid 18. sajandil aktualiseerunud rahvatraditsioon - kirjanduslik traditsioon - kristliku perioodi rahvapärimus - J. M. enda looming - klassikaline kirjandus - 1720ndail avaldati ingliskeelses tõlkes "Ilias" ja "Odüsseia" ,,kultuur" ja ,,rahvas" Metsik Rahvas Tsiviliseeritud inimesed Primitiivne (ARHAILINE) Talupojad Eliit - Suuline=kirjakeelne Kirjaoskamatud Kirjaoskaja, haritud - Kirjaoskuseta
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja t
teadmistele, ,,meie teeme uut moodi ja paremini". See oli USAs, Inglismaal, Skandinaavias. Üritasid põhjalikult tegeleda uurimisega, kasutasid mitmeid erinevaid meetodeid, matemaatikat, füüsikat jms. Üritasid tugevasti ümber hinnata seniste arheoloogide tööd. Hiljem tuli veel eraldi suundi, nt protsessuaalne arheoloogia (uurivad oma arust esiajaloolise ük protsesse). Arheoloogilise uurimistöö metoodika Välitööd: · arheoloogia luure (inspektsioon) tänapäeval on palju teetöid, ehitusi jms ja arheoloogiline luure peab märkama, kus mis on, säilitama asju. Arheoloog peaks märkama maapinna kuju järgi, kus võiks midagi olla, asuda, kõige parem on selleks varakevad. Põldudel tumedamad laigud võivad viidata vanadele asulakohtadele. Kindel märk oleks peene kivipuru olemasolu, kuna need on omaagsete ahjude, kollete jäänused
.................................................. 31 6.3.3. Tuli, leek, küünal ........................................................................................................ 34 6.3.4. Linnud ......................................................................................................................... 35 6.3.5. Lilled ........................................................................................................................... 37 6.3.6. Maastik ja talumotiivid ............................................................................................... 39 6.3.7. Meretemaatika ............................................................................................................ 43 6.3.8. Erandid........................................................................................................................ 45 7. Küsitluse analüüs ..............................................................................
ja täpsemat informatsiooni. Kohati hakkasid tegelema teoreetilise arvamusega. 1970-1980ndad aastad pstprotsessuaalne arheoloogia ja suundused ( monomarksism jpt vt ÕIS-ist) . 1990.a keskpaik Eri suundumuste üleandmiskategooriaid ,, tõlgendav arheoloogia". Muististe uurimisel n kõige olulisemal kohal nende tõlgendus. Midagi välja pakkudes pidi seda ka põhjendama. III Muinaskultuuride uurimine Arheoloogilised uurimistööd jagatakse laias laastus kaheks : · Välitööd: a)argeoloogiline luure ( maastiku inspekteerimine) , muinasmälestid paiknevad maastikul, meie teame neist ainult osa, kõiki muistiseid me ei tunne, muististe üles leidmine ja fikseerimine. Olulin eriti tp , sest tp käib pidev maastiku muutmine, uued teed, tootmishooned, põldude kuivendamine ja korrastamine. Tööde käigus on juba hävinenud ja ka hävib mitmeid muistiseid mida seni ei teata ja ei tunta
................. 40 Kaardid: Uudo Timm ja Reigo Roasto Töölehed: Merike Palginõmm Kaitse korraldamine ................................................................................................................................................................................................. 42 Konsultant: Uudo Timm Kaitsekorralduslikud välitööd ......................................................................................................................................................................... 44 Abiks olid: Leelo Kukk, Lilika Käis, Marika Arro, Maris Kivistik, Merike Palginõmm, Merle Kiviselg, Taimo Aasma, Teet Koitjärv, Tiit Sillaots Rahvusvaheline koostöö .................................................................................................
Kuremäe allikal kümblemine (õigeusu püha allikas) Pühaduse erinev mõistmine on ka religioosse konflikti allikas Usk vee tervendavasse võimesse 5. Sünni ja surmaga seotud uskumused: Surnuteriik ja selle asukad mandala, põhjala, kalm(istu), mis asub teiselpool vett Kalmistu kui surnute 'küla' ning elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik; kalmon kirdi on esimesena maetu ning tema tagab rahu ning suhtluse surnute ja elavate vahel Esialgu oli hiis surnute austamise koht Kalmistul käimise funktsioon on kommunikatsioon surnutega (kommunikatsiooni funktsioon) Kalmed peegeldavad surnute sotsiaal-religioosset staatust Kalmistu kui axis mundi, muutumatu pidepunkt ümbritsevas katoliiklus keskkonnas Kalmistu kui ohvririituste paik Surnud kui moraali ja traditsiooni valvurid ja esiisade ning jumalate vahendajad Traditsiooniline Soome-Ugri kalmistu: Kalmistut külastatakse vaid tähtpäevade puhul
20.sajandi alguses olid enamus uurijaid rahvuslikud. 1960 aastal oli peale kasvanud uus põlvkond, kellel olid tekkinud uued ideed. 60ndate perioodil toimus uute ideede kasutuselevõtmine. Uusarheoloogia, teoreetiline arheoloogia. Tulid uued meetodid: loodusteaduste meetodid ja ka täppisteaduste meetodid. Uued teooriad muinasaja uurimiseks. Muinaskultuuride uurimine. Uurimistöö metoodika Jaguneb kaheks uurimisviisiks (etapiks): · Arheoloogilised välitööd (luure inspektsioon, kaevamine) · Kameraaltööd (siseruumides) Välitööde etapid on inspektsioon ja kaevamised. Luure käigus otsitakse maastikul veel teadmata muistiseid (nii kinnis kui ka ird). Iga muistis võetakse riikliku kaitse alla. Aprill, mai ja november on head luureajad, sest siis ei ole puudel lehti. Asulakohtades on muld tumedam kui põllul. Enne luuret on vaja koguda vanad ja uued kaardid, sattelliidifotod ja uurida muististe paiknemise seaduspärasid
Esimene etapp on välitöö, teine etapp on kameraaltöö (siseruumides tehtav töö). Välitööd võib ka 2ks jagada: 1) Arheoloogiline luure ehk inspektsioon (otsitakse maastikul uusi veel teadmata kinnis ja - irdmuistiseid), arheoloogilised muistised pole ainult vaatamisväärsused, vaid ka uurimismaterjal, muististe arv kahaneb. Arheoloogid suudavad märgata muistiseid maapinnal. Parim aeg maastikuluureks on aprill, mai ja oktoober, november, sest siis ei ole puudel lehti, maastik on lage, rohi on madal ja erinevad pinnavormid on hästi märgatavad. Asulakohad on alati äratuntavad, sest muld on tumedam. On vaja teha ka eeltööd, otsida arhiivist, vaadata vanu kaarte. Uus muistis tuleb kaardile kanda ja muinsuskaitse alla anda. Otsida aitavad ka nt satelliidid, muististe paiknemises on seaduspärasus (nt kiviaja asulad paiknesid vee ääres, rauaaja asulate läheduses on allikas). Õhust tehtud fotod annavad sellist infot, mida
See kultuurielement, mis on levinud väiksemal alal, on noorem ja ei ole veel jõudnud kaugemale levida. Võimalik on tuvastada kultuurinähtuse tekkepaik (nagu folkloristikas Soome koolkond). F. Boas (1858-1942) historism, ajaloolis-kriitiline koolkond, ajalooline partikularism. I Ei poolda suurt kultuuri seletamise skeemi. Pole olemas tõendeid, et on olemas universaalsed kultuuri arenguskeemid. II Muutis oluliseks välitööd (varem olid nn tugitooliteadlased), rõhutas, et oluline on õppida kohalikku keelt ja uurida, milline rahvas seesmiselt on. Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada. III Psühholoogilise lähenemise algataja. Prantsuse sotsioloogiline koolkond (E. Durkheim) üritas leida üldist seletust kultuuri arengule, tuleb leida uurimise objektiks sotsiaalne fakt. Ühiskonnad pole olulised, tähtsad on sotsiaalsed nähtused
sajandil. · Usk kui nähtus on olemas erinevates religioonides. Seda peaks vaatama kui üksikisiku või grupi hoiakut. Religioon ei piirdu ainult usuga. · Jumala definitsioon puudub!! - On paljuid religioone, mis pole jumala kesksed. · Püha on miski, mis erineb tavalisest, argisest ning seda peetakse inimest mõjutavaks jõuks. Pühad võivad olla loomad, isikud; samuti esemed, paigad, mida peetakse pühaks. - Pühadus on ligitõmbav, inimesed tahavad pühadega kohtuda ja seda kogeda- Otto · Müstika on religioosuse tüüp, mida inimesed usuvad, teadmata, kas see on tõsi või ei. (nt. Usk hauatagusesse ellu). · Religioon on süsteem, mis koosneb erinvatest elementidest. Elemente võib nim ka dimensioonideks: 1. Intellektuaalne- mis saab inimesest peale surma, mis on elu mõte. 2
Eesti kui koht, kus hakati kasutama statistilisi-massilisi andmeid maarahva uurimisel. Blumfelt ei doktoritöö hävis sõjas, töötas hiljem Rootsis. Samas traditsioonis jätkati keskaja agraaraja uurimist ka Nõukogude Eestis Sulev Vahtre poolt, mis on andnud ka jääva väärtusega tulemusi. Uuesti hakkas teemade ring laienema 70. aastate lõpus. Varem käsitletid ainult agraarajalugu. Kolmandaks rahvuslik-ideoloogilise traditsiooni väärib ära märkimist Vene traditsioon. Läti ajaloolane Nasarov?. Vene käsitluse üldskeem on esmajoones poliitiline, mille alusel baltikum kuulus Vana-Vene riiki, mis kisti nende käest ära. Venelased soovisid baltikumi saksalaste ikkest vabastada, et endale allutada. Oskar Looritsa näitel soome-ugriline maailmatajumine on sedavõrd teist moodi, et soome-ugrilased ei soovigi riiki. Looritsa lähtekohaks oli see, et Ants Kruus oli temale väga antipaatne. 1990. aastatest alates on suurel hulgal eesti medievistika alles sündinud
Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuomaste uurimismeetodite ab
Ei olnud ookeane, atmosfääri ega elu. Läks mõõtmatult palju aega, aga maapind jahenes lõpuks, veetilgad kondenseerusid, loodi atmosfäär ja algas elu Maal. Koos eluga sai alguse ka individuaalsus, evolutsiooni jaoks tähendas see, et ei ole olemas kahte täpselt ühesugust vormi. Elu sõltus ja sõltub valgusest ja veest, taimed, mis sirutusid üles valguse poole, arendasid välja omaenda veereservuaari ja toitesüsteemi. See võimaldas neil tungida kuivale maale. Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju. Taimestik kohanes kuivamaatingimustega, tekkisid imetajad, sh inimene. Hoolimata järgnevate jääaegade külmast, paljunes ka inimene. Ta arendas oma
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende katkendid, ja selle areng aegade
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas oli mü
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maako
" See on käsitlus saksa röövvallutusest, mis tegi lõpu eestlaste muistsele valguseajastule ja kehtestas uue, pimeduse ajajärgu. Sellest tekkis kujutelm "Seitsmesaja-aastasest orjatööst." Teadaolevalt esimesena kirjutas "Eesti keskajast" Villem Reiman. Ta hõlmab perioodi eestlaste asumisest Läänemere idakaldale kuni Jüriöö ülestõusu lõpuni 1345. aastal. Järgmine peatükk 1345-1561 käsitleb eelkõige saksa ordu võitlusi. Reimanist sai alguse traditsioon käsitleda 13. sajandi vallutust kui vabadusvõitlust. Käibele läks termin "Muistne Vabadusvõitlus." Eesti Wabariigis kinnistub Hans Kruusi "Eesti ajaloo" raamatus termin "Eesti keskaeg." Nõukogude perioodil käsitleti "Eesti keskaega" "feodalismi" perioodina, mida käsitleti poliitilise killustatuse ja klassivõitluse võtmes. Eesti taasiseseisvumisel ajaloo periodiseering taastus. Viimasel kümnekonnal aastal nähakse perioodi positiivses valguses.
seoste mõistmisele. 3. Antropoloogia vaatleb ühiskondlikke nähtuseid seestpoolt. Tähendab elu vaatlemist nende vaatenurgast, kes seda elu elavad. Huvi koduse majapidamise ja perekonna vastu on antropoloogias oluline. Osalt tuleb see antropoloogide varasest huvist ühiskondade vastu, kus perekond ja sugulus mängisid suurt rolli. Paratamatult alustame oma karjääri sotsiaalse isikuna perekonnast. 4. Antropoloogia kasutab eripärast meetodit – välitööd. Spetsiifilisem väljend on osalusvaatlus. Praktiliselt kogu teadus on väljakasvanud selle meetodi kasutamisest. Antropoloog peaks uuritavate hulgas veetma pikema perioodi. Varasematel aegadel oli Briti antropoloogide jaoks 1-2 aastat normaalseks perioodiks. Antropoloogia ülesandeks on uurida inimevolutsiooni protsessi ja põhjuseid. Füüsilised antropoloogid uurivad inimese anatoomiat. Arheoloogid uurivad materiaalse kultuuri kujunemist (luud, kivid, killud).
Ta on sündinud 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal. 1959. aastal, peale ülestõusu mahasurumist hiinlaste poolt, siirdus ta eksiili. 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. Auhinnakomitee tahtis tunnustada Dalai-laama pidevat võitlust Tiibeti vabaduse eest ning seda, et ta on vastu astunud vägivallale. Dalai-laama on püüelnud rahumeelsete lahenduste poole, mis põhineksid vastastikusel austusel. Tema soov on säilitada oma rahva ajalooline ja kultuuriline pärand. Ta on kirjutanud autobiograafia ,,Vabadus paguluses", mis on ka eesti keeles ilmunud. Tema Pühadus 14. Dalai-laama. LEVIK JA SUUNAD Kui Buddha suri, oli tema järgijateks hakanud juba tuhandeid indialasi. 3. saj eKr valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Asoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus
(eesti kohanimedel kindlad lõpud). Ebakindlaks teeb nime etümoloogia, see ei ole adekvaatne kriteerium, aga on üks võimalus. Võime sattuda segadusse, sest Eesti nimed on paljud laenatud ja mugandatud. Võimalik läheneda keelsusele ka sel alusel, et nime foneetiline struktuur pole selgelt eestilik, kui tegu on eestlase nimega või kohanimega, saab teda lugeda omakeelseks nimeks, nimekandja järgi vastavalt. Keelsuse määraltemise aluseks on leksikograafiline traditsioon. Eesti kohanimed ajaloo kontekstis. (nt Kuressaare vana nimi on Arensburg) on vale. Kuressaare on Kuressaare vana nimi, Arensburg on linna saksakeelne nimi. Tõlkija peaks ära tõlkima ka kohanimed. Keelepiirid. Kolm põhimeetodit: - Foneetilis-graafiline ülevõtt jätame nime umbes selliseks nagu see võõrkeeles on. Nimi jääb äratuntavaks. - Kontseptuaalse sisu ülevõtt tõlgime ennisvormi tähenduse. Nt Tierra del Fuego = Tulemaa. - Iseseisev nimi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
