Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muistsed Eesti pühapaigad (0)

1 Hindamata
Punktid
                                             ​
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                 Referaat 
                                     Muistsed Eesti pühapaigad 
 
 
 
 
 
                                                                                             Claire  Teder  
                                                                                                    10B 
                                                                                              22.09.2015 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                     2015 
Sisukord 
 
 
Sissejuhatus………………………………………………………….3 
Hiis …………………………………………………………………..4 
Pärimused.………………………..……………………………...…..6 
Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 
Lisad………………………………………………………………....8 
Kasutatud kirjandus………………………………………………….9 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sissejuhtaus 
 
 
Pühapaigad on eesti kultuuri ja maastiku  lahutamatu  osa. Hiied on andnud aastasadade jooksul 
inimestele turvatunnet, lootust, abi ja rahu. Mitmed tuntud loodusturismi objektid on tegelikult 
muistsed pühapaigad. Sealne loodus – allikad,  kivid , puud ja maa – on püha ja elus. 
Enamikku pühapaiku ja nende  lugusid  teavad vaid taludeaegse põlvkonna inimesed, keda ei ole 
jäänud palju. Selle põlvkonna kadudes paljud pühapaigad ununevad, sest pärimus ei kandu enam 
edasi. Pärimust kogudes ja edasi  andes  aitame hoida neid erilisi paiku ning sidet oma kultuuriga. Kui 
unustame  hiied, kaotame sideme oma maaga. 
pühapaigad on eesti kultuuri ja maastiku lahutamatu osa. Hiied on andnud aastasadade jooksul 
inimestele turvatunnet, lootust, abi ja rahu. Mitmed tuntud loodusturismi objektid on tegelikult 
muistsed pühapaigad. Sealne loodus – allikad, kivid, puud ja maa – on püha ja elus. 
Enamikku pühapaiku ja nende lugusid teavad vaid taludeaegse põlvkonna inimesed, keda ei ole 
jäänud palju. Selle põlvkonna kadudes paljud pühapaigad ununevad, sest pärimus ei kandu enam 
edasi. Pärimust kogudes ja edasi andes aitame hoida neid erilisi paiku ning sidet oma kultuuriga. Kui 
unustame hiied, kaotame sideme oma maaga. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                                         3 
Hiis 
 
Hiis on looduslik pühapaik , kus taotleti rituaalide ja ohvritlituste abil kõrgemate jõudude ( vaimude
jumaluste,​
 esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu 
(hiiemetsa), aga ka teisi looduslikke pühapaiku nagu kivid,  jõed , ojad,​
 allikad ja põlispuud. Hiiest, 
ajaloolisest looduslikust pühapaigast kõnelemiseks on vaja seda kuidagi määratleda ja ta olemust 
selgitada. Eesti etnoloogiateaduse suurmehe Ants Viirese koostatud "Eesti rahvakultuuri leksikon" 
seletab hiie mõistet järgnevalt: 
"Hiis on pühaks peetav puudesalu, kus  käidi  palvetamas ja ohverdamas. Eestlastel oli hiis algselt 
arvatavasti matusepaik, mille tabuks pidamisel põhines ka hiie pühaks pidamine koos keeluga seda 
rüvetada ja rikkuda (tallata, oksi murda, puid raiuda jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu küla lähedal 
kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures, kus ohverdati surnud esivanematele. 
Hiljem, kui rahvapärimuses hiisi enam surnutega ei seostatud, ohverdati maa­alustele, haldjatele ja 
teistele üleloomulikele jõududele, keda  usuti  asuvat hiies või hiiepuudes. Arvati, et hiied võivad ka 
rännata ja asukohta vahetada. Ohverdati ka üksikult seisvatele pühadele puudele ja kividele, mis 
arvatavasti samuti olid kuulunud kunagi hiite juurde. Ristiusustamisega algas hiite hävitamine. 
Katoliku  kirik  püstitas hiite kohale oma riste ja kabeleid, luteri  kirik  aga püüdis vanade hiite, 
hiiekohtade ja puude pühaks pidamist ja ohverdamiskommet täielikult välja juurida. Sellest hoolimata 
on hiitesse  maetud  surnuid veel 17. – 18. sajandil. Hiite ja pühade puude kummardamine lakkas 19. 
sajandi algul. Rahvapärimuses säilisid mälestused vanadest hiiekohtadest ja ­ puudest  20. sajandi 
alguseni, enamasti Põhja­Eestis ja mujal, kus külaasustus oli üldine. Ärkamisajal sai  kujutlus  hiiest 
kui jumalatele pühendatud kultuse­ ja ohverdamiskohast uuesti elavaks." 
Looduslik pühapaik võib olla tavaliselt kas mägi, mets, puudesalu või põõsastik, üksik püha puu või 
põõsas , allikas, oja, jõgi, järv, väike veesilm, kivi või ahervare. Püha paiga võib moodustada üks või 
mõni äsja loetletud loodusobjektidest. Ahto Kaasik, Eesti maausuliste juhte, on kirjutanud looduslike 
pühapaikade mitmekesisest looduslikust väärtusest järgmist: pühapaik võib olla nii väärtuslik maastik 
(Panga hiis Mustjala kihelkonnas), kaitstav looduse üksikobjekt (Tamme­Lauri tamm Urvaste 
kihelkonnas), esmatähtis elupaigatüüp (Paluküla hiiemägi  Rapla  kihelkonnas), haruldase liigi 
püsielupaik (Lehmja hiietammik Vaskjala ehk Jüri kihelkonnas) või vääriselupaik (Väkra hiis Valjala 
kihelkonnas). Sageli koondab üks pühapaik erinevaid loodusväärtusi. Näiteks Paluküla hiiemägi on 
korraga nii väärtuslik maastik, kaitsealuse liigi püsielupaik kui ka esmatähtis kasvukohatüüp. 
Põhja­Eestis on pühasid metsi, salusid ja puid, samuti kive ja allikaid kutsutud hiie nimega. 
Lõuna­Eestis pole nimetus "hiis" nii levinud. Pigem on  öeldud : püha puu (kivi, allikas) või kasutatud 
hoopis teistsugust nime – näiteks Silmaallikas, raviallikas, Päevaallikas, Jaanimägi. Nimesid on palju 
ja tegelikult on igal kohal oma nimi. Lihtsalt Põhja­Eestis esineb pühapaikade nimedes tihti "hiis", aga 
Lõuna­Eestis mitte. Selle põhjus võib peituda geograafilises erinevuses, kuid ka selles, et 
Lõuna­Eestis hävitati 17. – 18. sajandil palju pühapaiku. Kas neid enne just hiiekohtadeks nimetati, 
me ei tea. Pühad paigad olid need küll. 
Siiski pole hiite puhul nende füüsiline või looduslik pool kõige olulisem. Paljud hiiekohad võivad 
botaanilisest, arheoloogilisest või mingist  muust  teaduslikust aspektist vaadatuna olla ka suhteliselt 
väheolulised. Pühapaiga olemus seisneb ikkagi ta tähtsuses inimesele. Hiied ja teised looduslikud 
pühapaigad on oluline osa tänaste ja kunagiste eestlaste kultuurist ja identiteedist, nagu ka vastav 
pärimus, mis kannab paikkondlikke mälestusi võibolla isegi tuhandete aastate tagant. Kui paik on 
sajandeid  inimesele midagi andnud ja tähendanud ning inimpõlved on sama kaua kohta austusega 
                                                                            4 
eriliseks  lugenud, on tegemist erilise suhtega. Hiite puhul on koht osa inimesest ja inimene osa kohast 
ja seda mitte üksnes emotsionaalse muljelisuse aspektist. Jutt käib siin ikkagi pärimuslikust 
kestvusest, kuhu on kaasatud inimpõlved ja erinevad ajastud koos paremate ja halvemate aegadega. 
Hiis on kui vaimne tugi ja mälupank, kuid ta eeldab ka teadmisi ja asjakohast  suhtumist , mis ei pruugi 
kaasaegsele kogukondlikust tundest ja algupärastest väärtustest võõrdunud ilmakodanikule 
iseeneslikult tuttav olla. 
Hiis on niisiis midagi väga elementaarset, kuid kaasaegsele inimesele ka samamoodi elementaarselt 
ununemahakkavat. Hiit mõistab pärismaalane, kohalik. Et eestlane hiit ikka veel omamoodi mõistnud 
ja mäletanud on, räägib temast kui isemoodi inimesest. Kui Euroopa indiaanlasest. Kui igavesest 
kohalolijast koos selle tunde ilu ja vaevaga. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                                         5 
 
 
Rahvapärimused 
 
 
Vaida küla
 all kopeldes asunud endistel aegadel suur kõrge metsasalk või hiis. Hiie ääres olnud suur 
pärn ja all allikas, mida inimesed nimetanud ohvri – ja terviseallikaks. 
 
Rahvas käinud sel allikal ohverdamas, visanud raha allikasse, siis hakanud hirmsasti mühisema ja 
kohisema. See mühisemine ja kohisemine ei ole mitte tulnud tuulest, vaid hakanud iseenesest 
mühisema ja kohisema. Kui rahvas visanud rahasid allikasse, siis jäänud see hirmus kohisemine ja 
mühisemine ära. 
 
Seda allikat on käinud praeguse aja vanemad inimesed kaevamas ja leitudki raha. Seda ei tea, kus raha 
on jäänud­ Hiie asemel on praegu mets ja teda nimetatakse hiieks 
 
(Jüri 1939)³° 
 
Seal Vaitas Päärna talu
 taga oli üks mets ja see oli püha mets ja see hüüti hiis või kuda need vanasti 
nimetasi8d. Ja seal Päärna hiie juures oli üks ohvrikivi ja sinna peale viidi sööki. See viidi niiviisi, et 
õhta ja ööseks pandi see söök sinna kivi peale. See oli ikka teatud ajal, see ei  viidud  iga päev, need 
olid tähtajad – kas hingedepäeval ja… mis ajal see viidi, ma olen ära unustanud. Vist oli üks nellabane 
päev. 
 
Vanasti oli viidud terve lammas või vasikas, nisukene veike loom. Pärast hiljem hakati viima niisama 
kausiga valmistehtud toitu. Keedeti liha ja kartulit või viidi mõnda pudru, mannapudru või jahupudru. 
 
Õhta pandi, aga hommikuks olid need kadunud sealt, kõik ära söödud. Ja siis usuti, et nüüd 
esivanemad  või need, kes külast surnud on, need käisid seal ohvrikivi peal sööki söömas, need surnute 
vaimud. Aga eks tegelikult sõid linnud või mis loomad seal juhtusid olema, külakoeradki, kes teadsid, 
et seal toitu on, ja hommikuks oli see söök söödud. 
 
Päärna hiies oli allikas ka, seal käidi nägu pesemas, siis tegi ilusaks. Ja sinna visati raha või miskit 
niukest väärt asja, see andis siis sulle jälle varandust ja rikkust, või et sul kõik hästi läheks ja midagi 
õnnetust ei juhtunud, kui viisid sinna allikasse annetusi. 
 
No see olnud õige vanal ajal. Sel ajal kui minu vanaema veel laps oli, siis olid veel nisukesed 
ohvriasjad. Seda juttu ma kuulsin , aga seda minu ema ei rääkinud. Kas see oli Paali vanaema või… 
no seda ma ei tea täpselt öelda. 
 
 
 
 
                                                                        6 
 
 
Looduskaitse all olevad hiiekohad 
 
 
Lehmja tammik Lehmja tammik asub Harjumaal alevikus, Jüri­Aruküla​
  maantee  ääres. Tegemis on 
salumetsanimelise tammikuga, mis asub suhteliselt kõrgel moreenseljandikul.​
 Kaitseala suurus on 12 
hektarit. Oletatavalt on Lehmja tammik üle 5000 aasta vanune. Looduskaitse all olev tammik on vana 
hiiekoht ja pühapaik. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                                           7 
Lisad 
 
 
Maardu  hiiemets 
 
 
Tammealuse hiis 
 
 
                                                    ​

 Kasutatud kirjandus 
 
 
●  https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&c
d=1&cad=rja&uact=8&ved=0CB0QFjAAahUKEwjDvNnCuJzIAh
XE1ywKHVXSACw&url=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2F
wiki%2FHiis&usg=AFQjCNGwmMkvzaqSFcjMzbIUFHjWQ9Uly
Q&sig2=WkSEH_NrjlqszCFLpUfgFQ 
●  https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&c
d=2&cad=rja&uact=8&ved=0CCYQFjABahUKEwjDvNnCuJzIAh
XE1ywKHVXSACw&url=http%3A%2F%2Fwww.maavald.ee%2F
hiis%2Fhiied&usg=AFQjCNGgwGXP8­dqMSXMPRbpk8NZeR8P
Zg&sig2=s3gKa0T9­_fvHKTapMERfA 
●  https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&c
d=3&cad=rja&uact=8&ved=0CCsQFjACahUKEwjDvNnCuJzIAhX
E1ywKHVXSACw&url=http%3A%2F%2Fmaatundmine.estinst.ee
%2Fkohad%2Fkunda%2Fhiis­kui­selline%2F&usg=AFQjCNGuBiu
e6o9mEq0eBdleDj1W1FwSMA&sig2=tyvXhzI0O6Vh2ucgggTHC

●  https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&c
d=4&cad=rja&uact=8&ved=0CDEQFjADahUKEwjDvNnCuJzIAh
XE1ywKHVXSACw&url=http%3A%2F%2Fhiis.ee%2Fhiied%3Fla
ng%3Det&usg=AFQjCNFmHQRRSThDJUPGDiMrUv3tnl_Zbg&si
g2=eDmZD2arZAC0KYdIjVGOZAhttps://www.google.ee/url?sa=t
&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&cad=rja&uact=8&ved=0C
DEQFjADahUKEwjDvNnCuJzIAhXE1ywKHVXSACw&url=http
%3A%2F%2Fhiis.ee%2Fhiied%3Flang%3Det&usg=AFQjCNFmH
QRRSThDJUPGDiMrUv3tnl_Zbg&sig2=eDmZD2arZAC0KYdIjV
GOZA 
 
 
 
                                                      ​

 
 
 
 
Vasakule Paremale
Muistsed Eesti pühapaigad #1 Muistsed Eesti pühapaigad #2 Muistsed Eesti pühapaigad #3 Muistsed Eesti pühapaigad #4 Muistsed Eesti pühapaigad #5 Muistsed Eesti pühapaigad #6 Muistsed Eesti pühapaigad #7 Muistsed Eesti pühapaigad #8 Muistsed Eesti pühapaigad #9 Muistsed Eesti pühapaigad #10
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Printsess18 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Hiiekohad Urvaste kihelkonnas
31
doc

"Hiiekohad Urvaste kihelkonnas"

kordaminekut muretsema.[2 lk 143-144] 8 1.7 Ohverdamine Hea vahekorra alalhoidmiseks või halva vahekorra parandamiseks enese ja jumaluse vahel otsis inimene juba varasel ennemuistsel ajal ohvrist abi. Ohverdamine on niisama vana kui usk. Ohverdades avaldab ta oma nõrkust ja jõuetust kõrgema väe ees. Ohverdamise komme kõigi maailma rahvaste seas tunnistab, et see komme inimese südame sügavast tarvidusest välja on kasvanud. Muistsed eestlased ohverdasid juba ammu enne ristiusu tootjate ilmumist. Oma ohvreid nimetasid nad harva ohvriteks, enamasti kutsusid nad neid andideks, aga võimalik ka, et kahjaks. Joogiohver vähemalt kandis vanade eestlaste suus tavaliselt kahja nime. Ohvril on mitmesugune tähendus. Ohver tahab kas kõrgemat olevust inimesele armuliseks, heldeks meelitada või kõrgemale olevusele armastust ja tänu avaldada, aga ka kõrgema olevuse viha lepitada ja ähvardavat hädaohtu eemale saata. Suurema

Eesti keel
Eesti looduslikud pühapaigad
32
odt

Eesti looduslikud pühapaigad

Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad:  Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest  Interdistsiplinaarne teema  Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab.  Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik:  Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist.

Geograafia
Ungari põllumajandus
6
doc

Ungari põllumajandus

Ungari põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1.1 Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, metsamaa, rohumaa; joonista sektordiagramm Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. 1.2 Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast Ungari pinnamood on võrdlemisi tasandikuline, poole Ungari territooriumist moodustavadki just tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõe äärseid lammialasid, kuna Ungarist voolavad läbi nii Doonau kui ka Tisza. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtluseks üleujutuste korral, kus on h

Geograafia
Külma sõja kriisid
16
docx

Külma sõja kriisid

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Hanna-Liis Karp KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Külm sõda on ajaloosündmus, mis leidis aset pärast II maailmasõda ning oli põhiliselt USA ja Nõukogude Liidu vastasseis. See toimus aastatel 1947-1991, kuid siiski pole ei alguasaeg ega lõppaeg kindlalt määrateltud. Külma sõda peetakse poliitiliseks ja majanduslikuks sõjaks, kus suurem sõjaline konflikt puudus, kuid tegelikkuses toimus mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus lääneriigid võitlesid kommunistliku riigikorra levitamise vastu. Külma sõja põhirelvaks oli tuumarelv ning sellega hirmutamine ei viinud lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt. Külma sõja algusajaks peetakse märtsi 1946, kui Winston Churchill pidas kõne, milles

Ajalugu
MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR
8
doc

MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR

kätte varandust, mida surnutele kaasa panti. Seega on säilinud vaid mõned üksikud pärandkultuuri elemendid ning paljudel neist on nüüd looduskaitse all. Paljusi pärandkultuuri elemente on hävitatud või rikutud arheoloogiliste kaevanduste käigus. Kokkuvõtte Kokkuvõtteks võin nii palju öelda, et pärandkultuuri elemendid on suuremal või vähemal määral säilinud ka tänapäeva üle terve Eesti. Kõige enam levinud olid Hiied, mis on ka tänapäeval kohati väga hästi säilinud ning nende mõte pole kadunud. Ka ohvrikive leidub laialdaselt üle terve Eesti ning nemadki on tänapäevani säilinud. Kõige vähem tuntud on ehk ohvriallikad, kuid nendesse usutakse ka tänapäeval. Ohvriteks ei ole tänapäeval loomad ega inimesed, aga pigem mingid ehted ja mündid. Tihtipeale usutaks, et mündid toovad õnne. Vähemal määral on säilinud

Arhiivindus ja inveteerimine
EESTI HIIED JA PÜHAPAIGAD
14
pptx

EESTI HIIED JA PÜHAPAIGAD

EESTI LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD Kristina Markii MIS ON PÜHAPAIK Eestis leidub sadu põliseid hiiekohti ja tuhandeid kive, allikaid, puid, saari ja muid looduslikke kohti. Me nimetame neid looduslikeks pühapaikadeks. Need pühapaigad on loodus loonud. Inimene üksnes hoiab ja kasutab neid ettevaatlikult. Rahvapärimuse põhjal on looduslikud pühapaigad pälvinud meie kui põlise loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning austust. Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad. PÜHAD JÄRVED Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi sellistest järvedest on püha. Eestis on teada kümmekond Pühajärve. Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv lendas oma

Geograafia
Kuidas freoonid osalevad osoonikihi kahjustamises
12
docx

Kuidas freoonid osalevad osoonikihi kahjustamises?

“halbade” freoonide kogumiseks ja kahjutustamiseks. Küllap on Antarktise osooniauk nii lähedal, et sunnib kiiresti ja otsustavalt tegutsema. Ehkki ka Arktika kohal laiub hiiglaslik osooniauk, mis avaldab mõju Eestilegi, ei tunta meil sellepärast veel erilist muret. On küll olemas Keskkonnaministeeriumi 19.06.1992 määrus selliste osoonikihti lõhustavate ainete nagu R11, R12, R13 jne kasutamise piiramisest (R22 kasutamist ei piirata). 1996 septembris ühines Eesti lõpuks ka Montreali protokolliga, mis annab osooni lõhkuvate ainete tarbimise vähendamise ja lõpliku keelustamise ajagraafikud. Need tähtajad on aga küllalt pikad, ulatudes tuleva sajandi esimestesse kümnetesse. Osoonikiht kaitseb meid kiirguse eest ja kui see kahjustub, siis osoonikiht hõreneb ja suureneb päikesekiirgus Maal. See omakorda suurendab päikesepõletuste ja nahavähi ohtu. Isegi kui freoonide vallapäästmist kohe poole võrra vähendataks, kahekordistuks nahavähk

Keemia
Mida tähendab minu jaoks Balti kett
4
docx

Mida tähendab minu jaoks Balti kett?

aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Ühendades käed, tunneme me seda energiat ja ühtsust mis kõigist läbi voolab ja seda oli seal lausa miljonites kordades. Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma ja äratas väga suurt tähelepanu. Meeliülendav protest julgustas osavõtjaid ja andis aastateks meelespüsiva elamuse. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Kui rahvas midagi soovib, siis peab ta ka selle saama, meie elame demokraatlikus Vabariigis ja meie otsus peab olema kõige tähtsam. Edaspidi, kui peaks veel midagi sarnast juhtuma, siis teame, et just rahva ühendatud käed suudavad päästa meie vabaduse. Meie oleme kõige tähtsamad ja saame juhtida oma enda riiki.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun