Eesti looduslikud pühapaigad
Teke nooremal rauaajal (800-1200 pKr). Ei pruugi olla
silmapaistvad. Ei ole seotud kalmetega, vaid on nendest lahus. Ei keskendu enam
esivanematele, vaid jumalustele ning hiitele endale.
3. Asustusest eemal. Ristiusuaegse tekkega? Neid on väga vähe, asuvad
soodes, metsades, rabasaartel ning muudes raskesti ligipääsetavates kohtades.
Arvatakse, et need võivad olla kasutuselevõetud, kui külade lähedal enam ei
saanud hiites ohverdada. (See on paljas oletus)
Looduslikud ravipaigad
Väga palju on neid Lääne-Eestis
Rõkandi kivi – liukivi, mida rahvatraditsioon tunneb pigem ravimiskohana.
Liujäljed on seal väga vanad.
Ravimistoiming ei ole mingi rituaal, ei nõua ohvreid, vaid minnakse sinna kindla
probleemiga ,et saada loodusest abi. Viiakse küll tihti midagi kivi juurde, kuid
mitte annina, vaid selle põhimõttega, et antakse haigus ära ning selle
vastutasuks ka midagi.
Ei ole pühapaigad, asjade võtmine on sealt küll keelatud, kuid seetõttu, et kui sa
annaabi.ee 
