Rahvaluule allikad Intensiivsem kogumistöö algab 19. Sajandi II poolele, kogujaiks õpetlased, kaastöölised Teave pühapaikadest enamasti järgmistes kogudes: Jakob Hurda kogu 1860-1906 (H), Matthias Johann Eiseni kogu 1880-1934 (E) jne. … muud allikad, vaata õisist Tänaseni säilinud suuline teave Jäädvustamiseks korraldatakse välitöid. Välitöödel viiakse läbi intervjuud külaelanikega Intervjueerimise aluseks on süstematiseeritud allikakogu ehk lähteülesannete kataloog ja küsitluskava Hea on, kui välitööd toimuvad metoodiliselt (juhend). Hea on, kui jäädvustused on tehniliselt kaasaegsel tasemel. Mari ja Udmurdi pühapaigad Kesk-Venemaal elavad marid ja udmurdid on oma identiteedi säilitanud mitmeski mõttes paremini kui eestlased. Mari pühapaigad Iga mari küla juures on kohad ohvritalituste ja suuremate ühispalvete jaoks. Need on kas eraldiseisvad või metsast mõtteliselt või aiaga eraldatud puusalud. Veel 20
probleemidele, rakendas oma üliõpilasi neile vastavaid uurimisteemasid andes. Tema teine oluline monograafia Eesti Aleksandrikooli liikumisest 1939. Pluss hulk lühemaid artikleid Balti rüütelkonna vastuliikumisest rahvuslikule liikumisele. 1930. aastate II poolel huvitus Jakob Hurdast ja Robert Jakobsonist. Pluss juhtis Eesti Kirjanduse Seltsi ajaloo osakonda, mis kogus ajaloolist traditsiooni, rahvamälestusi. Tema poolt väljatöötatud küsitluskava. Pidas oluliseks lokaalajaloo uurimist kuni küla tasandini. Kodulugu. Ka ülikooli juhtkonnas, Akadeemilises Seltsis, Ajaloolises Ajakirjas peatoimetajaks, ÕES-is. Prorektor ülikoolis J. Kõpu kõrval. 1938 ülikooli juhtimise ümberkorraldamine, Kruus sattus tagasitõrjutute hulka. Mis edutas üles kunagisi vasempoolseid vaateid. Juunikommunistide valitsuses 1940. aastail, hiljem Nõukogude TRÜ rektor. Mahu ja taseme poolest üks esimestest Eesti ajaloolasi, viljakamaid ja tulemusrikkamaid