tellimus k. valmis projekt 2. Ettevalmistus a. probleemi püstitamine b. üldkogumi fikseerimine c. tunnuste täpsuse määramine d. uuringu periooni määramine e. valimi määramine f. tunnuse väärtuse mõõtmine g. kodeering h. andme kirjeldused i. kontrollvaatlus j. juhendi täpsustamine k. uurijate instrueerimine 3. Uuring/vaatlus (statistiliste andmete kogunemine) 4. kameraaltööd a. andmete töötlemine b. kokuvõte 5. Andmete analüüs a. jäerldused b. üldistused c. otsused 6. Vormistamine (töö üleandminen tellijale) VAATLUSTE LIIGITAMINE Statistika põhineb vaatlustel ja vaatlused klassifitseeritakse järgmiselt 1. otstarbe järgi a. primaarsed vaatlused (ainult algandmete andmete saamiseks) b. sekundaarne vaatlus (põhieesmärgile vastavad) 2. Sageduse järgi a
Keskmine rauaaeg 450 – 800 Rahvasterännuaeg 450 – 600 Eelviikingiaeg 600 – 800 Noorem rauaaeg 800 – 1050 Viikingiaeg 800 – 1050 Hilisrauaaeg 1050 – 1225 1. Muinaskultuuride allikad kinnismuistised (matusepaigad, elupaigaga seotud muist. (linn(us)), maj teg seot muist.) irdmuistised historiograafia uurimistöö metoodika 1) Välitööd: a) arheoloogiline luure – leire (muinasaegsete objektide otsimine ja fiks.) b) arheoloogilised kaevamised 2) Kameraaltööd (puhast&konserveerimine, aruandlus, andmete analüüs, teadustöö) aeroarheoloogia, eksperimentaalarheoloogia, arheolaserskannimine (õhust), georadar (maapinnalt ma sisse) fotogrammeetriline plaan kihtide järgi kaevamine dateerimismeetodid. 1) stratigraafiline meetod 2) tüpoloogiline meetod (esemete klassifitseerimise põhjal) 3) loodus ja täppisteaduslikud meetodid a) dendrokronoloogia (puu ringid)
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mit...
Aerofotogeodeesia – topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia – käsitleb ehitiste rajamisel rakendatavaid mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti
Aerofotogeodeesia – topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia – käsitleb ehitiste rajamisel rakendatavaid mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti
2.2. Mõõtmistööde projekteerimine ja projektide kooskõlastamine raie-ja kaevelubade saamiseks. 3. Märkide valmistamine. Betoonmonoliitide, -kraede, katteluukide , tunnuspostide ja kaitsepiirete valmistamine. 4. Ehitustööd. Olemasolevate märkide remont, uute märgikomplektide paigaldamine, välisvormistamine ning asukohaskeemide koostamine. 5. Mõõtmistööd. GPS-mõõtmised. 6. Kameraaltööd. 13 Andmetöötluse käigus tehakse lõplikud arvutused, võrgu tasandamised, ühitamised ja täpsushinnangud. Mõõtmistööde tehnilise aruande ning koordinaatide kataloogi koostamine. Järgnevalt on tabelitena välja toodud planeeritavate tööde ajakava (Tabel 5), tihendusvõrgu eelarve koosseisude kaupa (Tabel 6) ja kulutused erinevate artiklite lõikes (Tabel 7). Tabel 5. Planeeritavate tööde ajakava Etapi nr
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstia...
muinasgermaanlaste asuala oli tunduvalt suurem. Ta hakkas tegelema arheoloogiliste leidude kaardistamisega ning avastas, et muinasgermaanlased suisa importisid oma kultuuri teistesse maadesse ("Vana germaani kultuuri vägevus") N 24.09.09 Uurimismetoodika ARHEOLOOGIA UURIMISMETOODIKA 1) välitööd a) arheoloogiline luure (inspektsioon), millega selgitatakse välja uued kinnismuistised, b) arheoloogilised kaevamised; Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) 2) kameraaltööd tubased tööd ARHEOLOOGILINE LUURE 1) Muinsuskaitselt arheoloogile luba, et võib teatud piirkonnas ,,luurata", 2) Eeltöö uuritava piirkonna kohta arheoloogilised teated, rahvaluule-jutud, vanad kaardid, 3) KOV teavitamine, omanikult lubaküsimine, 4) Tänapäevaste kõrgusjoonetega kaartide abil endisaegse veetaseme jälgimine · abivahendid luureks: a) aerofotod, õhuvaatlus, b) periskoobid, mini- ja automaatkaamerad
joonistada jms. Kaevamine käib tavaliselt 10cm kaupa, mõnikord ka õhemate kihtidena. Kasutatakse labidaid, kühvleid, pintsleid, kellusid. Kõike joonistatakse ja pildistatakse. Kaevandi seinad (profiilid) annavad palju infot. Seal on ilusti näha erinevad kihid. Ka seinad joonistatakse. Kaevatakse loodusliku pinnaseni, mis oli elutegevuse all. Kameraaltööd Leidude puhastamine ja konserveerimine. Andmestiku korrastamine ja aruande koostamine. Leidude ja andmestiku analüüs ning teadusliku töö koostamine. Dateerimine Stratigraafiline meetod Kihtide järgi muistise dateerimine, koostatakse suhteline kronoloogia. Tüpograafiline meetod Esemete uurimine, leidude asendi analüüsimine.
Radioaktiivse süsiniku meetodi. Kõige enam kasut, sest praktiliselt igal kaevamisel on võimalik leida sütt . Süsi on väga hea materjal , millest teha radioaktiivsüsiniku meetodi analüüsi. Selle leiutas USA keemik Willard Frank Libby 1949. Selle abil määratakse puidu , söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust. Samuti kasut ka termoluminestsents meetodit, kus rad osakesi mõõdetakse tule abil .täpsus on +- 10%. · Kameraaltööd. varasemate materjalide, välitöö- ja laboriandmete töötlus; - ehitusgeoloogilise aruande koostamine. IV Tp inimahvide geneetikast on võimalik välja selgitada , millal nad inimes geneetikaharust lahknesid. Prokonsul on üks vanemaid inimahve. Leiti Aafrikast, I luud leiti 20 a tagasi. I inimahv, mida valdav osa uurijaid teab, et tegemist on inimahviga. Elas metsas ja põhiliselt puu otsas. Griphopithecus oli I
Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilist...
1960 aastal oli peale kasvanud uus põlvkond, kellel olid tekkinud uued ideed. 60ndate perioodil toimus uute ideede kasutuselevõtmine. Uusarheoloogia, teoreetiline arheoloogia. Tulid uued meetodid: loodusteaduste meetodid ja ka täppisteaduste meetodid. Uued teooriad muinasaja uurimiseks. Muinaskultuuride uurimine. Uurimistöö metoodika Jaguneb kaheks uurimisviisiks (etapiks): · Arheoloogilised välitööd (luure inspektsioon, kaevamine) · Kameraaltööd (siseruumides) Välitööde etapid on inspektsioon ja kaevamised. Luure käigus otsitakse maastikul veel teadmata muistiseid (nii kinnis kui ka ird). Iga muistis võetakse riikliku kaitse alla. Aprill, mai ja november on head luureajad, sest siis ei ole puudel lehti. Asulakohtades on muld tumedam kui põllul. Enne luuret on vaja koguda vanad ja uued kaardid, sattelliidifotod ja uurida muististe paiknemise seaduspärasid. Asulad olid tihti veekogude lähedal,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
