Et sugulise paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena kahekordistuks, selleks peab nende arv sugurakkudes vähenema kaks korda. See toimub sugurakkude arengu käigus. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nimetatakse meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. Seega on organismide sugurakkudes enamasti haploidna kromosoomistik (tähistus n). Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik (tähistus 2n). Näiteks on inimesel kõigis keharakkudes ehk somaatilistes rakkudes diploidne kromosoomistik 2n=46 ja sugurakkudes ehk gameetides haploidne kromosoomistik n=23. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikulisest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Sarnaselt mitoosiga eristatakse meioosi mõlemas jagunemises nelja faasi.
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik.
Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: · Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas · Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad
Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas Aplanospoorid levivad tuulega B
Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevakuooli sisu vahetada, ehk tekkis meioos. Tekitati mitoos vakuoolis sees. Hiljem kolisid peremehe kromosoomid samuti vakuooli. (see kõik on tõestamata). Sümbiogeneesist lähtudes saab maailma veel üht pidi klassifitseerida kompleksuse põhine. Esimise (0) taseme, ehk eelelulise tasemena võib välja tuua kromosoomse taseme, kus on koos teatav hulk omavahel kooskõlas kromosoome, mis ei taga tervikorganismi tööd, aga võimaldavad soodsas keskkonnas eluavaldustena ilmneda. Siia alla võiks liigitada primaarsed viirused, plasmiidid ja vb ka päristuumsete kromosoomid
Liik sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Ristumisbarjäär - bioloogiline isolatsioon - liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Ristumist takistab ka ruumiline eraldatus - geograafiline isolatsioon. Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati? 1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e
liigutamist see on võimalik aga vaid sisetoese olemasolul. Kuid pole sisulist erinevust enda saagi ümbere liigutamisel (=fagotsütoos) ja teise kohta loivamisel tekkis ka amöboidne liikumine. 3) Esimesed fagotsüteerivad bakterid suutsid seedida püütud saagist väikese osa. Nälja piiril elades võis neil poolsurnuna saaki neelates ka oma vähese seedimisvõime ja kaitsevõimega raskusi tekkida seedimata võis jääda ka saagi kromosoom. Kuna seedimata saagi hulgas võis esineda ka teiste molekulide seedimisele spetsialiseerunud heterotroofe (kolooniast lahti kistud poolsurnud isendeid), siis nende kromosoomi (osaline) seedimata jäämine võis anda tekkinud kompleksile tunduvalt parema toidu kasutamise võime. Saakorganismide kromosoomide (osaliselt) seedimata jätmine kujunes seega kasulikuks fagotsüteerivale bakterile. Lõuna seedimata jätmise tulemusena tekkis hulgakromosoomne rakk. Kuna fagotsüteerivad
· Kaasaegne loomastik ja inimene. Taimed Taimeriigi primaarne plastiid (kujunenud emdasümbioosi teel sinivetikast). Vetikad võivad olla primaarse või sekundaarse plastiidiga. Sekundaarse plastiidiga vetikad Nad ei kuulu taimeriiki, sest taimeriigis on aint primaarne plastiid. Riik: Rizaaria (plastiid rohevetikast) Riik: Excavaata (plastiid rohevetikast) Nad on silmviburvetikad. Riik: Chromalveolata Hõimkond: vaguviburvetikad (plastiidiks punavetikas) Vao sees on vibur, sealt ka nende nimi. Eriti levinud soojades meredes. Hõimkond: neelvetikad (plastiid punavetikast). Alamriik: esiviburlased (plastiid punavetikast). Hõimkond: koldvetikad. (Neil on kaks päristuumset genoomi rakus) Hõimkond: ränivetikad (SUGULINE PALJUNEMINE) Hõimkond: pruunvetikad (SUGULINE PALJUNEMINE) diploidsed, alla 1000 liigi maailmas, kõik on hulkraksed, kõik on merevetikad, maailma suurimate vetikate hulka kuuluvad Liik: Sarkassov, kes elab Sarkasso meres
Prokarüoodid ehk eeltuumsed organismis - puudub membraaniga piiritletud tuum. Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid - geneetiline informatsioon rakutuumas, membraaniga ümbritsetud. Prokaarüon eeltuum. Eukaarüon päristuum. Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Mitoos (seentel suletud mitoos - tuumamembraan püsib ka raku jagunemise ajal) - raku jagunemine, kus kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Elutsükli faasid - mõisted: Haploidne ühekordne. Meioosi tulemusena on kromosoomistik kaks korda vähenenud. Dipoidne kahekordne. Kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi kromosoomistikus. Dikarüoosne ehk kaksiktuumne faas mis igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma. Teleomorf seene sugulise paljunemise arengujärk, valmivad meiospoorid. Anamorf - seene mittesugulise paljunemise arengujärk, valmivad mitospoorid.
Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e
Seente ehitus ja elutegevus Enamus seeni koosneb pikkadest silinderjatest rakkudest, mida nimetatakse seeneniitideks ehk hüüfideks. Mullas, puidus ja muudel kasvusubstraatidel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad seenehüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seenehüüfid jagunevad enamasti vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk
Nõuavad vähe ruumi ja hoolt ning märgatavalt odavamat aparatuuri kui näiteks taimede ja loomade uurimine Sugulisel paljunemisel tekkivaid eoseid lihtne eraldada ja kultiveerida. Kasvavad kiiresti, lühike elutsükkel ja suhteliselt väike genoom (eukarüootide kohta) Ehitusmükoloogia mõiste. - Ehitusmükoloogia uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. (Uurib seen kahjustusi puitrajatistes) Hallitusseened ja puitulagundavad seened. Harilik majavamm Ohtlikeim puitehitiste lagundaja * suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes * väga kiire areng sobivates tingimustes * pruunmädanik – kiire tugevuskadu * looduslikult esineb Nepaalis (Serpula lacrymans) ja majamädik (Coniophora puteana). Mädaniku tüübid: pruunmädanik, Laguneb hemitselluloos ja tselluloos Ligniini modifitseeritakse Sagedasem okaspuudel
Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygomycota) osavõtul; iseloomulik on *arbuskulite ja *vesiikulite teke taimejuure rakkudes; varem kasutatud ka nimetust - vesikulaar-arbuskulaarsed (VA) mükoriisad või endomükoriisa. Askogeenne (seeneniit või rakk), ascogenous - kottseente (Ascomycota) *sugulise paljunemise tsüklis tekkiv spetsiaalne *kaksiktuumaline *seeneniit või rakk, mis paneb aluse ühe või mitme *eoskoti tekkele. Askogoon, ascogonium - *emasgametangium kottseentel (Ascomycota) . Askoom e. askokarp, ascoma - kottseente (Ascomycota) spetsialiseerunud *viljakeha, milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad *eoskotid *kotteostega Askus, ascus - vt. eoskott. Ballistospoor, ballistospore - *eoskannalt aktiivselt vabanev *kandeos. Basidioom e. basidiokarp, basidioma - kandseente (Basidiomycota) spetsialiseerunud
saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu ning kui ristuvad siis ristandid omavahel ei anna järglasi. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast ja see võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad seened, taimed, bakterid, protistid ning osa loomaliike. Vegetatiivne paljunemine annab lühikese aja jooksul palju järglasi, mis on identsed vanemaga. Mitoosi käigus jagatakse rakk kaheks ning mõlemad tekkivad rakud saavad sama geneetilise info. Eristatakse nelja faasi, mis toimuvad peale interfaasi, kus DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad.Metafaas- kromosoomid
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul
2) pungumine (nt pärmseened) 3) rakise tükikeste abil (nt samblikud)(nt ribosoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil) Mitoos Päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. * tütarrakkudele tagatakse täisarv kromosoome * tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes * toimub ainult somaatilistes rakkudes (tavaline keharakk on somaatiline rakk) Mitoosi faasid: 1) profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest ha osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. 2) metafaas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.
..) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikesed lipiidivakuoolid · hüüfides on vaheseinad => tsütoplasma ja rakutuumade liikumine ühest rakust teise või hüüf on hulktuume ja vaheseinad puuduvad ning tuumad liiguvad · varusüsivesik on glükogeen (nagu loomadel) · olemas ergotserool (tsükliline lipiid rakumembraanis) · hüüf on suur hulktuumne rakk Toitumine: · heterotroofid hangivad eluks vajalikke orgaanilis ühendeid väliskeskkonnast · eritavad keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulisemaid ühendeid lihtsamateks => tähtsus ökosüsteemis: lagundavad teisi organisme · jagunevad:
4. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taimed erinevad loomadest ja seentest, sest nad toituvad autotroofselt. Seene ja looma vahe on see, et loomad seedivad sees. Enda sees saab seedida toitu, millest saab piisavalt vajalikke aineid, mida tasub kaasas kanda. Loom vajab kvaliteetset toitu, mille kättesaamiseks on vaja palju vaeva näha. Loomad: liikumiseks on vaja liikumise organeid (nt sisemised: lihased, ja välised: mis kannavad edasi, uim, vibur vms). Lihastele on vaja tugipunkti – toest. See võib olla sisetoes või välistoes. Liikumiseks on vaja piisavalt arenenud meeleelundeid, et saada kätte toitu. Meeleelunditest saadud signaalist aru saamiseks on vaja närvisüsteemi. 5. Taimeraku ehitus Rakk: cellula – raku kest tekitab kambrikesi – mungakonge (Hooke) Raku ehitus: Rakku ümbritseb kest, mis muudab raku tugevaks ehituskiviks. Kestast saab läbi pääseda vaid kanalite kaudu
· Mitoosi ning interfaasi kestus sõltub rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, võivad mõjutada ka keskkonnatingimused. · Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teise makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudes algab ka tsentrioolide kahestumine. Kõigi nende protsesside käigus suurenevad raku mõõtmed. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine. · Interfaasis esinevad kromosoomid nukleosoomsete fibrillidena, iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (koostises on kaks DNA molekuli). · Ühe kromosoomi kromatiidid on ühendatud omavahel tsentromeeri abil, tsentromeer jagab ühtlasi kromatiidi kaheks osaks: kromosoomi õlgadeks. · Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud
Bioloogia Eukarüootne rakk tuumaga rakk · Tsütoloogia tadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitust · Robert Hook leiutas 1665. Aastal valgusmikroskoobi ning ta võttis kasutusele raku mõiste. Ta uuris veinipudeli korki. · Antony van Leeunwenhoek esimene mees maailmas, kes suutis viletsa valgusmikroskoobiga näha ja üles joonistada elusrakke. Ta uuris ka algloomi. · Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ning järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.
karüokinees rakujagunemise (meioosi v mitoosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (meioosi v mitoosi) telofaasis mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2 korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23 diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid, mis ei ole homoloogilised. 2n=46 spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane
Eoseliselt paljunevad seened, sõnajalad, vetikad, samblad. Mittesugulise paljunemise eripärad Järglased on sarnased vanematele /järglased geneetiliselt identsed Kiire paljunemine Rakutsükkel Rakutsükkel = interfaas + mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestvus erinev. Päristuumsed rakud poolduvad mitoosi teel. Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub, DNA kahekordistub. Rakutsüklit reguleerivad Onkogeenid suunavad rakke jagunema Geen p53 peatab raku jagunemist Apoptoos kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos
Kahe mitoosi vahele jääb interfaas. INTERFAAS+MITOOS=RAKUTSÜKKEL Interfaas faas kahe mitoosi vahel. ·tsentrioolid kahekordistuvad ·DNA replikatsioon (kahekordistumine) ·kromosoomid on lahti keerdunud ·ATP süntees Suurenenud raku mõõtmed ja organellide arv. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Interfaasi lõpus DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Mitoosi faasid 1Profaas ettevalmistusfaas ·kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks ·tuumamembraan lahustub ·tsentrioolidd liiguvad raku poolustele ·algab kääviniitide kujunemine ·tuumakesed kaovad 1Metafaas rändamisfaas ·kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile
Karüokineesi lõpus algab tsütoplasmas jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusel moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teist makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Suurenevad raku mõõtmed. Toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine. Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosi käigus? Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Ühtlasi jagab see iga kormatiidi kaheks osaks, neid nim. kromosoomi õlgadeks. Mitoosile järgnevas interfaasis on nad taas lahtikeerdunud kujul nukleosoomsete fibrillidena. Kuidas mitoos toimub?
kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad,
Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2
Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda
Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed Eoskupar- sammaltaimede organ, milles valmivad eosed. Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärin ühe vanema mingist keha osast. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid japaljud taimeliigid. Otsepooldumine- bakteritel esinev paljunemisviis : toimub DNA kahekordistumine.
Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine · Rakk suureneb · DNA kahekordistumine Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis? · Keerduvad kokku ja on mikroskoobis vaadeldavad · Rakujagunemisel lahknevad kromosoomide kromatiidid ja tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Kirjela mitoosi erinevates etappides toimuvaid protsesse! PROFAAS Kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb ja ja tuumarakud kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ja rakk polariseerub
ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane. Vegetatiivne paljunemine seeneriigis 1) Hüüfid e. seeneniidid 2) Mütseel e. seeneniidistik nt. niidistikku sisaldava pinnase ümberpaiknemine. Vegetatiivne paljundamine looma- ja seeneriigis 1) Loomariigis kasutatakse suhteliselt harva, inimese jaoks huvi pakkuvatel loomaliikidel on seda keeruline teostada. a. Embrüo jagamine kaheks põllumajandusloomadel 2) Seeneriigis a. Austerserviku pakud b. Sampinjonide paljundamine Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära
Pistikutega, pistokstega (paju, mustsõstar) 1 vanem Enamasti 2 vanemat Järglane pärib ühe vanema päriliku materjali Järglasel kombineerub 2 vanema muutlikkus Muutlikkus väike Muutlikkus suurem 2. Mitoos INTERFAAS- faas kahe mitoosi vahel Rakus intensiivne aine-ja energiavahetus. DNA replikatsioon ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kahestuvad Kromosoomid on lahti keerdunud PROFAAS- ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku (nähtavaks) Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraanid lahustuvad Tsentrioolid liiguvad poolustele Algab kääviniidistiku kujunemine METAFAAS- eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- rändamisfaas Kääviniidid lühenevad
6)Lahustifunktsioon- lahustiks vitamiinidele Biregulatoorne funktsioon- hormoonid reguleerivad ainevahetuslike protsesse Valgud -Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest - Valkude koostises on 20 aminohapet - Valkude süntees toimub ribosoomides Lihtvalgud - Koosnevad aminohappejääkidest, nt. Munavalge Liitvalgud - Koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt. Kromosoomid ja hemogobliin Valgustruktuurid on primaar-, sekundaar-, tersiaar-, kvaternaarstruktuur Sekundaarstruktuurid on kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud Tersiaarstruktuurid on verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Denaturatsioon e valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur( juuste lokkimine, muna praadimine, vahustamine) - Saavutatakse mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel või kiirguse toimel Valkude ülesanded:
Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud. Sügoot viljastatud munarakk. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus. meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüarrakkudes väheneb kaks korda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
