Vastus leiad õppematerjalist: Seened

Seened (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Bioloogia - Botaanika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks pole loomad?

SEENED

* Miks pole loomad?
Primaarne saproobsus, hiljem parasitism
Esinemine:

Ehitus

Üldjuhul rakud kestaga
Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes.
Risomorf e seenenöör
Sklerootsium –tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik
Viljakeha – keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid.
Strooma – paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja – tihe hüüfipõimik.
Paljunemine
Vegetatiivne , sugutu , suguline.
Vegetatiivne:

Oiidid – hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf
Klamüdospoorid – paksukestalised üleelamisrakud hüüfides
Blastospoorid – õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel)
Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks

Sugutu – paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest):

Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) – enamasti ümarad:

Eosed viburitega: zoospoorid – levivad veekeskkonnas
Aplanospoorid – levivad tuulega

Hüüfi tipmise tekkega eoslad

Koniidid (lülieosed). Koniidikandjate rühm: pükniid

Suguline

Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine
Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon – kakstuumsete rakkudega hüüf, mille tuumad jagunevad samaaegselt, tuumade ühinemine toimub enamasti vahetult enne meioosi ( kott ja kandseened ).

Seened, vaatamata valdavale soo puudumisele, on sageli isesteriilsed. Seentel võib esineda ka 4 või ka nt. 13 sugu.

LIMASEENTE HK.-D

Hk. Ebalimaseened
Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate
Hk. Väärlimaseened
Mullas jms. Pseudoplasmoodium? – rakud nõrgalt seotud

Hk. (riik) LIMASEENED- Myxomycota ( kitsas mõttes)

Haploidsed eosed levivad tuulega, idanedes annavad zoospoorid/amööbid; 2n; hulgatuumne plasmoodium ; sporangiumid (neis kapillitsium – niidid , mis säilitavad sporangiumi kuju, hoiavad eoseid kohevana)
~ 700 liiki, Eestis teada 113 liiki. Eluvormilt seente ja loomade vahepealsed – toitu ei neelata, aga seedimine siiski ~ kehasisene . Elavad mullas, kõdunevas puidus, toituvad eelkõige seentest, ka bakteritest ja algloomadest. Majandusliku tähtsuseta.
Ehituselt vähe seost seentega (vt. toitumine!) – pole seeneniite ega midagi sarnast asendamas (pole ka risomütseeli). Eosest arenevad haploidsed zoospoorid või müksamööbid ühinevad, siis hakkab arenema diploidne plasmoodium. Neil võib olla sood eristunud või eristumata, maksimaalselt on neil teada aga kuni 13 erinevat “sugu”. Plasmoodium on hulgatuumne, rakuvaheseinteta, võib kasvada isegi rohkem kui meetrisele alale , liigub. Liikumiskiirus kuni 1,35 mm/s, aga see on lühiajaliselt ühes suunas. Noor plasmoodium liigub valgusest eemale ( pimedas on eeldatavalt niiskem – rohkem toitu ja ka ise ei kuiva ära), “täiskasvanuks” saades hakkab valguse poole liikuma (seal ilmselt õhk liigub, kannab edasi eoseid), sageli ronib taimede või asjade peale, viimaseid kahjustamata.
Et limaseened pole “õiged organismid” (s.t. pole õiged taimed, loomad ega seened), panid tähele juba muistsed inimesed. Nende salapärasevõitu elu tingis nende seostamise salapäraste jõududega. Nii kutsuti rahva hulgas neid kratisitaks (=puugipask) (see on ametlikuks nimeks ühele suurema viljakehaga liigile – Fuligo septica) – kes muu, kui selline salapärane müütiline elukas sai tekitada äkitselt mädanevale tüvele sellise läraka, mil pole ei “juuri” nagu taimel või seenel ega jalgu nagu õigel loomal ega ole ta ka mingi korralik uss. Teine tuntum liik – hundipiim (Lycogala epidendron).

Hk. NUUTERSEENED

Rakusisesed (= endo -) parasiidid
Haploidne ja diploidne plasmoodium, meioosi järel püsieosed.
Kapsanuuter
Kartuli süvakärn
…

Riik ESIVIBURLASED

2 viburit
2n
Hk Esiviburseened
Eelkõige vees, risomütseeliga
Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul.

Hk Munasseened - Oomycota

~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud – liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted).
Selts Vesihallikulaadsed.
Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega ( viburid !). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted ( sibula , kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik.
Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega – suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu) – miljoni nälga surnut , 1,5 miljonit väljarändajat (peamiselt USA-sse).

Hk. Vesilimaseened

Võrkjas rakuline plasmoodium, veetaimedel, vetikail, parasiidid ja saproobid.
SEENERIIK (kitsas mõttes)

Hk Viburseened (tagaviburseened) - Chytridiomycota

1000 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail.

Hk Ikkesseened - Zygomycota

~1100 liiki, Eestist teada 54. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna (=tsönotsüütse seeneniidistikuna). Sugutu paljunemine tuule abil levivate rakusiseselt tekkivate eostega, lülieoseid harva (needki enamasti üheeoselised sporangiumid). Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid).

Kl. Ikkesseened.
Nutthallikulaadsed: lagundajad – ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem mullas (kõduhallikulised), sõnnikus (sõnnikuhallik – “tulistab” poolemillimeetrise läbimõõduga eoslaid kuni meetri-kahe kõrgusele). Putukhallikulaadsed (putukate parasiidid – kärbsehallik: “väga rahumeelne kärbes” aknal , ümbritsetud õrnade valgete karvade ja valkja tolmulaiguga klaasil; neil areneb sageli sekundaarne eos). Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel.

Kl. juusseened: putukate pärasoole kommensaalid.

Hk. – Glomeromycota

Maailmas 160 liiki. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin . Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas.

Hk. Kottseened - Ascomycota

Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~2300 liiki (sh. teisseened).
Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla ( kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha – apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas .
Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi):

Ürgkottseened – ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen).

Pärmkottseened – ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik).

Päriskottseened – enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma:

peiteoslaga seened (jahukastelaadsed, eurootsialaadsed, sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed).

Tungalseened - sulgeoslaga seened (helekottseenelaadsed (nt. tungaltera , punane komuseen), süsikulaadsed, musttäpptõvelaadsed)

Kamberseened (lehtereosla stroomas) (Mustlaikpõletikulaadsed).

Ketasseened – lehtereoslaga seened (tiksikulaadsed, liudikulaadsed, Hirvepähklilaadsed, enamus samblikke)
Teisseened – seened, kellel pole leitud sugulist paljunemist, kes paljunevad ainult sugutult, lülieostega. Seeneniitide ehituse põhjal saab määrata nende hõimkonna, vahel ka seltsi, Täpsem süstemaatiline kuuluvus jääb aga sageli neil määramata. Vegetatiivsete tunnuste põhjal kirjeldatud seente taksoneid nimetatakse teisliikideks. Sageli on tõelistel liikidel suguline protsess väga haruldane , nende määramiseks piisab vegetatiivsetest tunnustest – selliste liikide puhul on üldlevinud kunagise teisliigi nime traditsiooniline edasikasutamine. Teisliigi rahvusvaheline keelevaste on “ anamorf ”.
Kottseente hulgas on väga palju taimehaigusi (…-täpilisus, …- laiksus , puuviljamädanik). Nende hulgas on väga olulised puidu lagundajad metsas (peenim puit – eriti tungalseened: nt punane komuseen lehtpuuraagudel, peened -jämedad oksad – eriti ketasseened: nt kollane tiksik, verev karikseen). Kottseened moodustavad koos vetikatega enamuse samblikke.
Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks. Kevadel arenevad maha kukkunud tungalteral kotteosed, mis peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Nakatunud kõrrelise õis hakkab selle seene toimel eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa peale kokku lennanud kärbsed kannavad pesemata suuga seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad viimastest nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Tungaltera esineb kõigil kõrrelistel (sh. teraviljadel). tungaltera on väga mürgine. Tõenäoliselt suur osa Keskaegseid nõiaprotsesse olid tingitud tungalterast – ta võib toimida hallutsinogeenselt, aga tungalteraga saastunud vili oli sageli vaesema rahva toit näljast pääsemiseks. Ilmselt põhjustas tungaltera ka keskajal väga kõrget laste suremust . Siiski on Tungaltera tänapäevani asendamatu meditsiinis – tema preparaate vajatakse günekoloogias.
Kottseente hulgas (liudikulaadsed) on ka hinnatud söögiseeni, eriti kevadseeni. Kogritsad (kupatamata võib osutuda väga mürgiseks), mürklid, kurrelid. Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid – maa-aluse viljakehaga seened.

Hk. Kandseened - Basidomycota

Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~2000 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega.
3 klassi:

Tüsiskandseened ( parasiitseened taimedel: roosteseened),
Roosteseened – väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranžide-roostepruunide-mustjate eoslate järgi.

Pungkandseened (parasiitseened taimedel: nõgiseened ja paisseened)
Nõgiseened – parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened – seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste-õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad ( mesilased ) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema hakates ilmnevad kõrvalekalded ja seemneid ei arene. Kuna taim ei saa signaali arenemahakkavatest viljadest, ajab ta üha uusi õisi, mis toodavad vaid nõgieoseid. (sügiseni õitsevad nurmnelgid ja äiatarid on sageli nakatunud nõgiseenest).

Eoslavaseened (tardseened, mittelehikseened, lehikseened , puguseened).
Kl. Eoslavaseened (4 traditsioonilist, pigem eluvormilist rühma)
Tardseened. Viljakeha sageli sültjas, esinevad eelkõige hilissügisel ja talvel, enamasti surnud puidul. Maitsetud, mõned kah-söödavad. Süldikud (Exigia), üdik (Pseudohydnum), suur sarvik (Calocera viscosa).
Mittelehikseened. Viljakeha sageli pikaealine, erandlik seente hulgas on tõeliste kudede esinemine. Enamus taelalaadseid puiduseeni ( tuletael , kännupess, väävlik (söödav), koorikud , lehternahkised, haavataelik , aga ka kukeseened , narmikud, tõlvikud, harikud).
Lehikseened. Viljakehal enamasti eoslehed, harvem torukesed
Torikulaadsed. Soomustorik, austerservik .
Puravikulaadsed. Puravikud , majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid.
Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid.
Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud.
Šampinjonilaadsed. Šampinjonid, sirmikud, tindikud.
Kärbseseenelaadsed.
Napsikulaadsed.
Punalehikulaadsed.
Vöödikulaadsed. Vöödikud, värvikud, kollanutid, mamplid.
Pilvikulaadsed. Pilvikud, riisikad.
Puguseened. Viljakeha sageli kerajas, vähemalt noorena kaetud nahkja kattega (periidiga). Eosed arenevad vähemalt alguses viljakeha sees. Tanuseenelaadsed. Murumunalaadsed ( murumuna , hiidmuna, maatähed). Murukeralaadsed. Luiteseenelaadsed. Vakkseenelaadsed (eoslava jagunenud mõneks või üheks osakeseks (periooliks), need levivad vihmapiiskade abil – vihmapiisk lööb periooli vakast välja ja selle sabaniit kerib ümber kõrgel asuvate taimevarte või tähtkuulilistel “ tulistatakse ” periool seene enda jõul kuni meetri kõrgusele.)
Mükoriisa e. seenjuur . Taime ja seene vastastikku kasulik kooselu. Taim annab seenele orgaanilisi aineid (suhkruid), seen taimele kaitset (parasiitseened  juuremädanikud), vett ja mineraalaineid (mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, ka nende pikkuskasv on suhteliselt pidurdatud – seega kokkuhoid juurte ülesehitamise arvel). On mitut tüüpi mükoriisat. Mükoriisat moodustavad eriti kandseened, vähem ka kottseened ja teised. Paljud söögiseened suudavad elada ainult koos taimega (männiriisikas, kasepuravik jne.). Seetõttu on võimalik kasvatada vaid väheseid seeni, kes mükoriisat ei moodusta: osasid shampinjone ja mitmeid puiduseeni (austerservik, shiitake, sametkõrges (=enokitake), soomustorik, kõrvtarrik jne.).
Ka enamusel taimedel on mükoriisa eluks vajalik, sageli eluks möödapääsmatu (käpalised, ka kanarbikulised, puude kasvujõud väheneb ilma mükoriisata väga palju). Keskkonna saastamine ja tallamine võib põhjustada mullaomaduste ränka muutumist, mis võib viia mükoriisaseened hukule. Mükoriisast ilma jäänud puude juuri ründavad kergesti parasiitseened, nad ei suuda enam piisavalt omastada mullast toitaineid. Mükoriisakahjustused on enamiku metsade hukkumise põhjuseks praeguisel ajal (see omakorda keskkonna rikkumisest tingitud). Mükoriisa jääb puudel nõrgaks ka põldudele rajatud puistutes – seal ei leidu piisavalt metsaseeni.
Söögiseened: süüa võib ainult neid seeneliike, mida hästi tuntakse. Ussitamine ei ole söödavuse näitaja! Suur osa traditsiooniliselt mittekasutatavaid söögiseeni on piisavalt harvaesinevad või küsitavate maitseomadustega või raskemini eristatavad ohtlikest seentest.
Mürgised seened. Enamus tavalisi mürkseeni põhjustab eelkõige seedehäireid ja halba enesetunnet , vähegi arvestatava arstiabi korral on tervislik seisund taastatav.
Kohustuslik on tunda valget ja rohelist kärbseseent. Valge kärbseseen on põhjustanud u. 10 aasta kohta ühe surmaga lõppeva mürgitusjuhtumi (laudkonna (osa)) Eestis (ainuke tõestatud surmajuhtumeid põhjustanud seen Eestis), roheline on põhjustanud 90% surmaga lõppenud seenemürgitustest Lääne-Euroopas. Ohtlikkuse põhjus mõlemal on hea maitse ja sarnasus tunnustatud söögiseentega. Ka mürgituse üleelamise korral jäävad nende puhul enamasti rasked tervisekahjustused kogu ülejäänud eluks.
Teised eluohtlikud seened – nt. kastan ja tore vöödik – kuuluvad ohtlike seente perekonda, mida pole üldse soovitatav süüa, punakas narmasnutt on “vale aja ja koha” seen – kevadsuvel parkides, lehtmetsades. Paljud teised väga mürgised seened on väikese niru välimusega, vahel ka ebameeldiva maitsega.
Valge kärbseseen
Šampinjonid
Jala alusel kotjas tupp
Jala alusel kotjas tupp puudub
Eoslehekesed jäävalt valged
Eoslehekesed värvunud, roosakad-pruunikad kuni mustjad. Vaid väga noortel seentel võivad olla peaaegu valged.
Eelkõige kuuse-segametsades, tavaline. Aastati hulk väga kõikuv.
Niitudel, ka metsades, eriti kuuskede all (mets-šampinjon) tavalised .
Roheline kärbseseen
Rohelised pilvikud
Jala alusel kotjas tupp
Jala alusel kotjas tupp puudub
Jalal krae (võib aga kergesti kaduda)
Krae puudub
Lehtpuude all, Lääne-Eestis sage
Enamasti lehtpuude, eriti kaskede all. Tavalised kõikjal.

Samblikud - Lichens

Maailmas ~11 000, Eestis umbes 900 liiki.
Liitortganismid, koosnevad seenest ja vetikast. Seen ja vetikas on sümbiootiliselt seotud: seen saab vetikalt orgaanilisi aineid, vetikas seenslt kaitset teiste organismide eest (teiste, parasiitsete seente, jm.), vett ja mineraalaineid ja kaitset ebasoodsa keskkonna ( kuivamine ) eest. Samblikus on juhtiv, keerukam pool seen (Samblik on lihheniseerunud seen).
Samblikku moodustavad seened: Kottseened (eriti ketasseened) (enamus, “tüüpilised”) ja kandseened (vähe). Vastavalt kott- ja kandsamblikud. Ketasseente moodustatud samblikel on sageli selgelt näha seente viljakehad – litrikujulised lehtereoslad.
Samblikku moodustavad vetikad: Rohevetikad või sinivetikad . Vahel on nii rohe- kui ka sinivetikad – sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine.
Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul (“tüüpilised” samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest).
Samblike eluvormid . Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud.
Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel , harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu – sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms.
Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke . Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid – jahuja tolmuna – üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid – veidi suuremad, kaetud koorkihiga).
Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid).
Lihhenoindikatsioon. Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained “vales kohas” kättesaadavaks – levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid.
Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) – need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt – kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav . Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma – lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised puud – kased, ka haavad jäävad kahevahele). Oksapuude samblikud armastavad happelisemat, lehtpuude samblikud leeliselisemat kasvupinda. Kui laialehine mets (mitte üks tamm männikus!) on kaetud vaid okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui okaspuumetsas kasvavad eelkõige lehtpuusamblikud, võib eeldada leeliselist (nt. lubjatolmu) saastet. Puhta õhu indikaatoriteks on pikad habesamblikud vanades okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!). Tolmu, samuti rohke lämmastiku indikaatoriteks onseinakorp (erekollane samblik) – näiteks (endiste!) kruusateede lähedal, suurte lautade ümbruses, linnukolooniate lähistel.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

I_Jocker_I Õppematerjali autor

Konspekt

botaanika seened

Sarnased õppematerjalid

doc

SEENED

Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma: a. peiteoslaga seened (jahukastelaadsed, eurootsialaadsed, sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b. Tungalseened - sulgeoslaga seened (helekottseenelaadsed (nt. tungaltera, punane komuseen), süsikulaadsed, musttäpptõvelaadsed) c. Kamberseened (lehtereosla stroomas) (Mustlaikpõletikulaadsed). d. Ketasseened lehtereoslaga seened (tiksikulaadsed, liudikulaadsed, Hirvepähklilaadsed, enamus samblikke)

Bioloogia

pdf

Botaanika konspekt

õhku tagasi, küll aga saab väetada taimi). Teine rühm on lämmastikku siduvad bakterid (vabalt elavad ja sümbiontsed). Nemad on tingimata aeroobsed. Lämmastiku sidumine on väga energiamahukas protsess ja on võimalik ainult hapniku juuresolekul. Kui mullas ei ole õhku, siis loomulikku mulla lämmastikuga rikastamist ei toimu. Sümbiontsed lämmastikku siduvad bakterid on liblikõielistel ja näiteks lepal, astelpajul, porsal. SEENED 12/10/09 Seened on heterotroofsed päristuumsed organismid. Loomadest erinevad seedimise järgi seedimine on kehaväline. Bakteritest erinevad sellega, et suudavad tegeleda mitme asjaga korraga. Miks ei saa seen seedida kehasiseselt? Loom sööb kvaliteeti (vähesest kraamist kiirelt palju vajalike aineid), seen lepib madalakvaliteediga. Kuna seene toit on raskesti lagundatav ja võtab palju aega, siis ei saa seda sisse võtta. Sellega kaasneb parasitism. Umbes pool seente liikidest on parasiidid.

Botaanika

docx

Mükoloogia kordamisküsimused

Mükoloogia kordamisküsimused ∙ Seente määratlemine – mille järgi eristuvad seened teistest organismirühmadest. Seened on: 1) eukarüootsed 2) eoseid moodustavad 3) klorofüllita (heterotroofsed) 4) absorptsiooni teel toituvad 5) suguliselt või mittesuguliselt paljunevad 6) pikad torujad rakud e hüüfid e seeneniidid ∙ Seente positsioon eluslooduse süsteemis (elupuul). Kuulumine opistokontide hulka. Seened on loomadega – opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. ∙ Kirjeldatud ja seni kirjeldamata seeneliikide arv. Ühtekokku arvatakse maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki, millest teadus on siiani kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki ∙ Seente erinevad kasvuvormid - seeneniidid, pärmirakud. Nende kasvamise eripärad.

Mükoloogia

rtf

Bioloogia konspekt

Raku sisene sümbioos- mitokonder ja kloroplast. Bakterite tähtsus Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel? Toimub rakuväline seedimine. ?kas on õige? Kõik seened muna, kott, kande, nutter, ikkes. Näide ka Loe alt poolt. Kottseene viljakeha ehitus Enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 kaupa). Ikkesseen mille poolest nad erinevad kott- ja kandseentest ja millistel

Bioloogia

docx

Mükoloogia eksam

ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise paljunemisega seotud geenide kaotsiminek. Paraseksuaaltsükkel pintselhalliku näitel, somaatlilse ristsiirde sagedus ja kasu penitsiliini tootmisel. Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud sugulise ja suguta tsükli vaheldumise ning paraseksuaaltsükliga. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena. Saprotroof (puidu lagundamine metsatööstuses) biotroof -parasiit -sümbiotroof *Süsinikdioksiid vabaneb atmosfääri *Lämmastik jt. ühendid mulda *mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid Kuuse- ja männijuurepess. •Kuusel haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt juurte all. •Pindmise juurekavaga kuusk murdub.

Mükoloogia

doc

METSAFÜTOPATOLOOGIA

METSAFÜTOPATOLOOGIA 1. TAIMEHAIGUSTE MÕISTE JA TUNNUSED Taimehaiguseks nimetatakse keerulist patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja mõjul või taimele ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Haigusega kaasnevad muutused taime elutegevuses (ainevahetuses, hingamises, fotosünteesis, transpiratsioonis, kasvus ja arengus) ehituses ja välimuses. Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus

Metsandus

doc

Mükoloogia eksam

Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus.

Bioloogia

docx

IV töö - seened ja samblikud

IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees).

Bioloogia

Rohkem sarnaseid