Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad-tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu
(kJ/mool või kcal/mool?; märk?), mis võimaldab sünteesida 1 mooli ATP? -30,5kJ/mool 1cal= 4,2J -7,3kcal/mool 8. Selgitage erinevate organismide sarnasust ja erinevust metabolismi alusel. Esitage organismide klassifikatsioon a) süsinikuallika järgi b) energiaallika järgi c) hapniku tarbimise järgi ja nimetage esindajaid. Klassifikatsioon Süsiniku allikas Energiaallikas Fotoautotroofid CO2 Valgus Fotoheterotroofid Orgaanilised ained Valgus Kemoautotroofid CO2 Redoksreaktsioonid Kemoheterotroofid Orgaanilised ained Redoksreaktsioonid Hapniku järgi: Aeroobsed organismid- kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik on eluks vältimatu tingimus- obligatoorsed aeroobid Anaeroobsed organismid- võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid
oksügenaasi aktiivsust (O2 liitmine). Valgustkoguv (püüdev) kompleks antenn-molekulidest ehk valgustpüüdvatest klorofüllidest ja abipigmentidest pluss mõni eriotstarbeline fotokeemiliselt reaktiivsest klorofüllimolekulist e reaktsioonitsentrist koosnev fotosüsteem. Fotoautotroof organism, mis kasutav valgust ja CO2 orgaaniliste ühendite sünteesiks st elutegevuseks. Fotoheterotroofid organismid, mis kasutavad elutegevuseks orgaanilisi aineid ja valgust. 2. Fotosüntees on süsivesikute süntees CO2-st lähtuvalt, kasutades selleks valgus energiat. 12 H2O + 6 CO2 + nähtav valgus = C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O ehk 6 H2O + 6 CO2 + nähtav valgus = C6H12O6 + 6 O2 Fotosünteesivad organismid: rohelised taimed, fotosünteesivad bakterid, tsüanobakterid 3. Kloroplasti ehitus on kujutatud loeng 20 slaid 5.
Gneiss- moondekivim, settekivim. 3milj aasta taguseid andmeid ei vaidlustata, need võivad olla sinivetikad. (1) Heterotroofid=>Autotroofid (kemolitotroofid) Esmane elu sai olla vaid heterotroofne. Olemuseltàväliskk võetakse orgaanilised molekulid ja pannakse molekulid kokku. Resurssi ei olnud ja läks suhteliselt kiiresti üle autotroofiaks. e) Esmaste fotosünteesijate teke ß kaitse valguse eest (elu heidikud asusid päikse kätte elama) (1) Energia tekkis energia kasutamine. (2) Fotoheterotroofid, fotos¸nteerivad väävlibakterid: orgaanika tootmise algus. Esmane fotosüntees oli palju lihtsam. Fotoheterotroofid- orgaanilist ainet lagundavad aga ATPd saavad fotosünteesi käigus. Proterosoikum oli fs ajastu. Fotosünteesi käigus tekkis agressiivne jääkaine O2. Veepõhise fs teke à arhebakterite surm. f) H2O-fotosünteesi teke à hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.)
JA ENERGIAALLIKALE Klassifikatsioon Süsiniku Energiaallikas Elekronide Esindajad allikas doonorid Fotoautotroofid C02 Valgus H20, H2S, S jt. Rohelised taimed, anorgaanilised tsüanobakterid, ained fotosünteesivad bakterid Fotoheterotroofid Orgaanilised Valgus Orgaanilised ained Purpursed ained mitteväävlibakterid Kemoautotroofid C02 Redoksreaktsioonid Anorgaanilised Nitrifitseerivad bakterid, ained: H2, H2S, vesiniku-, väävli- ja NH4+, N02-, Fe2+, rauabakterid
1.-2. ELU ARENG 1 Teke: Ligi 4 mlrd a tagasi Arhaikum a. Katastroofi lapsed? Asteroidid b. 100° C ? (keemiliste ühendite püsivus) c. Esimene elu: valk-RNA sümbioos? (1) RNA maailm (2) Looduslik valik d. Esmaste prokarüootsete rakkude teke: 3,8--3,5--3 mlrd a (1) Heterotroofid=>Autotroofid (kemolitotroofid) e. Esmaste fotosünteesijate teke kaitse valguse eest (elu heidikud!) (1) Energia. (2) Fotoheterotroofid, fotosünteerivad väävlibakterid: orgaanika tootmise algus f. H2O-fotosünteesi teke hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.) (1) Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid g. Eukarüoodid 1,5-2 mlrd? a. (1) Endosümbioos (2) ?Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus =
mõlemad autotroofid), rauabakterid (kes oksüdeerivad rauda. Suure majandusliku tähtsusega. Sooraua maak on toodetud rauabakterite elutegevuse tulemusena. Tänapäeval ummistavad nad rauaroostega kuivendussüsteemides drenaazitorusid), jt, sh nitrifitseerivad bakterid (, kes oma elutegevuse käigus oksüdeerivad ammooniumlämmastikku ja saavad sealt energiat orgaanilise aine sünteesiks, tahavad happelist keskkonda). Fotosünteesivad bakterid: fotoheterotroofid, kes vajavad eluks orgaanilist ainet, aga samal ajal kasutavad ka päikeseenergiat. Sellised on mõned purpurbakterid, kellel on fotosünteesi esimene pool. Järgmine aste on nendel, kellel fotosünteesil lagundatakse orgaaniline aine. Teine rühm fotosünteesivaid baktereid on fotoautotroofid. Nendel toodetakse fotosünteesil orgaanilist ainet süsihappegaasist. Fotosünteesivad väävlibakterid on siis rohelised ja purpursed väävlibakterid
1. Arhebakterid (elu tekkimisel esmased, elu tekkis 100oC juures, termofiilsed, ektreemoludes, teistsugune eluviis, autotroofid, kemosünteesijad, anaeroobsed ei kannata hapnikku, obligatoorsed ei taha ja fakulatiivsed vahel tahavad ja vahel mitte, elavad +136oC kuumuses, sügaval maa sees kus vulkaanilised veed on kanged alused, happed, soolad ja kõrgel rõhul). 2. Eubakterid ehk pärisbakterid: § Litotroofsed (kemosünteesijad, tegevuse tulemusel tekkis soorauamaak). § Fotosünteesivad (fotoheterotroofid kasutavad valgust ATP saamiseks, fotoautotroofid toodavad org. ainet anorgaanilise varal, fotosünteesivad väävlibakterid fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole, sinivetikad ehk tsüanobakterid saavad vesinikku veest). § Heterotroofsed bakterid (aeroobsed, anaeroobsed, obligatoorsed elavad hapniku olemasolu üle spoorina, fakulatiivsed elavad nii ja naa, diferentseerijad, lämmastikku siduvad bakterid, vabalt elavad, sümbiondid, kiirikseened on bakterid, mis meenutavad välimuselt seeni)
pseudomonaadid, batsillid jne. Täpne toitumistüüp neil kemoorganoheterotroofia. Kemotroofidest on autotroofsed nt nitrifitseerijad bakterid. Täpse toitumistüüp neil kemolitoautotroofia. Sageli kasutatakse toitumistüüpide nimetusi kaheosalistena: Kemolitotroofid (tioonbakterid, nitrifitseerijad) Kemoorganotroofid (enterobakterid, batsillid) Fotolitotroofid, fotoautotroofid (tsüanobakterid, rohelised S-bakterid, punased S-bakterid) 6 Fotoorganotroofid, fotoheterotroofid (purpursed mitte-S-bakterid, rohelised mitte S-bakterid, halobakterid) Kemolitoautotroofia energia saadakse anorgaaniliste ainete (raud, väävel, ammoniaak, vesinik) oksüdeerimisest, raku C-ühendid sünteesitakse CO2-st. Kemalitoheterotroofsed väävliühendeid oksüdeerivad bakterid paljud bakterid on fakultatiivsed autotroofid, st võivad kasvada autotroofselt, kuid suudavad kasutada ka orgaanilisi süsinikuühendeid.
Elavad sügaval maa sees, kus vulkaanilised veed- kanged alused, happed, soolad. Kõrgel rõhul. D) prokarüootidele sarnasemad kui pärisbakteritele? E) elu tekkimisel arhebakterid esmased F) elu tekkis 100C juures. Enamus termfiilsed Pärisbakterid- eubakterid?: A)litotroofsed-kemosünteesijad-Väävli-raua-mangaanibakterid. Nitrifitseerijad??? Tähtsus: tegevuse tulemusena tekkis soorauamaak, neg-ummistavad tiraazitorusid B)fotosünteesivad – B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte- väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad-tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide
+136 C. Elavad sügaval maa sees, kus vulkaanilised veed- kanged alused, happed, soolad. Kõrgel rõhul. D) prokarüootidele sarnasemad kui pärisbakteritele? E) elu tekkimisel arhebakterid esmased F) elu tekkis 100C juures. Enamus termfiilsed Pärisbakterid- eubakterid?: A)litotroofsed-kemosünteesijad-Väävli-raua-mangaanibakterid. Nitrifitseerijad??? Tähtsus: tegevuse tulemusena tekkis soorauamaak, neg-ummistavad tiraazitorusid B)fotosünteesivad B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad- tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid
+136 C. Elavad sügaval maa sees, kus vulkaanilised veed- kanged alused, happed, soolad. Kõrgel rõhul. D) prokarüootidele sarnasemad kui pärisbakteritele? E) elu tekkimisel arhebakterid esmased F) elu tekkis 100C juures. Enamus termfiilsed Pärisbakterid- eubakterid?: A)litotroofsed-kemosünteesijad-Väävli-raua-mangaanibakterid. Nitrifitseerijad??? Tähtsus: tegevuse tulemusena tekkis soorauamaak, neg-ummistavad tiraazitorusid B)fotosünteesivad B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad- tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid
annaabi.ee 
