vahendavad immuunvastuse käigus kommunikatsiooni rakkude vahel. Omadused: 1. Tsütokiinid on mitte-spetsiifilised Spetsiifilisus on tagatud retseptori kaudu- retseptorid on ekspresseeritud ainult aktiveeritud rakkudel, rakkude lähikontakti kaudu- tsütokiinide kontsentratsioon on väga lokaalne, ainult interakteerunud rakud aktiveeruvad, tsütokiinide ebastabiilsuse kaudu. 2. Võivad mõjuda parakriinselt, autokriinselt, juktakriinselt, endokriiselt ja intrakriinselt Parakriinne- tsütokiin mõjub sekreteeriva raku vahetusläheduses. Autokriinne- tsütokiin mõjub sekreteerivale rakule. Endokriinne- suur mõju kogu organismile, levib igale poole. Juktakriinne- mõjub lähikontaktis. Intrakriinne- mõjub raku sees. 3. Pleiotroopia ja redantsus Pleiotroopia- Üks tsütokiin mõjutab mitut erinevat bioloogilist funktsiooni (IL-4 B-raku aktivatsioon ja proliferatsioon, nuumraku proliferatsioon). Redantsus- tsütokiinide funktsioon kattub (IL-2, IL-4 ja IL-5 indutseerivad B-
Selektiinide funktsioon on leukotsüütide adhesioon endoteeli rakkudele. Selektiini seostumine ligandiga omab madalat afiinsust see omadus võimaldab selektiinil vahendada esialgset leukotsüütide seostumist ja rullumist endoteelil vastu verevoolu. L-selektiin ehk CD62L on ekspresseritud lümfotsüütidel ja leukotsüütidel. See võimaldab lümfotsüütidel siseneda lümfisõlme käitudes kui homing retseptor, selleks seostub ta endoteeli veenulitele. Ta aitab neutrofiilidel seostuda tsütokiin aktiveeritud endoteeli rakudele põletiku koldes.L-selektiin paikneb leukotsüütide hatude projektsiooni tipus, vahendades nende interaktsiooni endoteeli ligandiga. Vähemalt kolm endoteeli rakuligandit saavad seostuda L- selektiiniga. Integriinid on ekspresseeritud paljudel raku tüüpidel ja seostub ligandiga endoteeli rakul ja ka teistel leukotsüütidel. Integriinid promoteerivad raku ja raku vahelist interaktsiooni ning raku ja maatriksid vahelist interaktsiooni
lõhustamine. Erinevad tapmismehhanismid neil: HAPNIK SÕLTUV TAPMINE MÜELOPEROKSIDAAS- sünteesitakse sellest HÜPOKLORITit, VESINIKPEROKSIIDIST JA KLORIIDI IOONIST NITRIK OKSIIDI SÜNTETAAS-ARGINIINIST NO(gaas) JA TSITRULLIIN (kõrvalprodukt) HAPNIKUST SÕLTUMATU TAPMINE Erinevad ensüümid: LÜSOTSÜÜM, HÜDROLÜÜTILISI ENSÜÜME DEFENSIINID - CYS RIKKAD KATIOONSED PEPTIIDID, suhtelised lühikesed TNF – tugev tsütokiin Osa lagundatud tükkidest pannakse MHCga raku pinnale, et lümfotsüütidele näidata mida võõrast on kätte saadud. Lümfoidne rida: B – lüfotsüüdid BURSA OF FABRICIUS AINULT LINDUDEL, nime saanud siit, B-lümfotsüütide küpsemine lindudel ühes kindlas organis, inimestel sellist kindalt paika ei ole. ÜHEL B RAKUL 1.5x105 Ig MOLEKULI – spetsiifiliste retseptorite hulk
Gangreen on paikne koe hävimine, mis tekib verevarustuse lakkamise, bakteriaalse infektsiooni või muu koekahjustuse tagajärjel. Sagedamini esineb gangreen jalgadel, mistõttu nahk muutub lillakaks (hiljem mustjaks), tekib valu ja palavik. Ravi on alati kirurgiline, kuna hukkunud nahka ei ole võimalik taastada. Hüübimissüsteem koagulatsioonisüsteem, mille ülesanne on kaitsta organismi liigse verekaotuse eest. Inflammatoorne tsütokiin signaalimolekul, mida sekreteeritakse immuunrakkudest ja teatud teistest põletikku soodustavatest rakutüüpidest. Inflammatoorsed tsütokiinid algatavad inflammatoorset reaktsiooni ja reguleerivad peremeesraku kaitsemehhanisme patogeenide vastu. Inhibeerimine mingi protsessi aeglustamine. Mikropartikliteks nimetatakse väikseid ekstratsellulaarseid organelle, mida rakk võib sekreteerida väliskeskkonda.
Signaal valk kinnitub insuliini retseptorile, transautofosforüülimine aktiveerib kinaasseid domeene, transautofosforüülimine kutsub esile signaliseerivate valkude seostumiskohtade paljastumise, signaliseerivate valkude aktiveerumine ja signaalide allavoolu liikumine Tütokiinide poolt aktiveeritava JAK-STAT signaliseerimise raja toimimise põhimõte. (Näide türosiin-kinaas seotud retseptorist) Tsütokiini retseptoridele kinnitub tsütokiin, retseptori küljes olevad valgud fosforüülivad teineteist ja aktiveeruvad. JAKvalgud fosforüülivas retseptorit (STAT valke). STAT valgud eralduvad ja tekitavad transkriptsiooni regulatsiooni kompleksi ning kinnituvad cis regulatoorsele järjestusele, algab märklaud geeni transkriptsioon. SH2-e sisaldavate rakusiseste signaalvalkude seostumine aktiveerunud retseptor- türosiinkinaasidele. SH2 seostub rakusiseste valkude fosforüülitud türosiinidele ja SH3 proliinirikastele
tunnevad organismile omaseid valk . Th ja Tc =2:1 (kui tasakaal rikutud, siis autoimmuunhaigused ja im.puudulikkus). T raku membraani retseptor TCR tunneb ära AG + MHC kompleksi, seejärel T rakk hakkab prolifereeruma ja differentseeruma efektor ja mälu T rakkudeks. CD4+ nimetatakse T-helperiks (Th). Tekitavad ägedat põletikulist reaktsiooni ja potentseerivad B-lümfotsüüte antikehade tootmisel. Eristatakse CD4+ kahte subtüüpi vastavalt erinevate tsütokiinide (tsütokiin immuunsüsteemi hormoon, valgeliblesid mõjutav valguline aine) produktsioonile. Th1 vastus toodab tsütokiine, aktiveerib põlet.vastust ja makrofaage. Th produtseerib interleukiin-1 (IL-1) ja interferoon (IFN-). Th2 vastus aktiveerib B rakke ja AK tootmist. Ta produtseerib IL-4 ja IL-5. T-supressor (T-killer e tsütotoksiline T- lümfotsüüt) on võimeline oma tsütotoksilisusega hävitama kahjustunud rakke ja avaldab supressiivset efekti B-lümfotsüütidele
(Ligandid: IL-2, IL-3, IL-4, IL-5, IL-6, IL-7, IL-9, IL-11, IL-12, IL-13, IL-15, GM-CSF,G-CSF jne) ● Klass II tsütokiini retseptorid ( ehk interferooni retseptorid) (Ligandid: IFN-α , IFN-β , IFN-γ, IL-10) ● TNF retseptorid (Ligandid: TNF- α, TNF- β, CD40, närvikasvufaktor NGF, FAS) ● Kemokiini retseptorid (Ligandid: IL-8, PF4, RANTER jt) Enamus tsütokiini retseptoritest kuulub klassi I või II. Paljud tsütokiin-seonduvad retseptorid, mis esinevad immuun- ja hematopoeetilistes süsteemides, kuuluvad klass I tsütokiini retseptorite hulka. Nendel retseptoritel on konserveerunud aminohappelised järjestused, mis koosnevad neljast tsüsteiinist (CCCC) ja konserveerunud järjestusest trüptofaan-seriin-(juhuslik aminohape)-trüptofaan-seriin (WSXWS), kus X on mittekonserveerunud aminohape.