Tsiviilõiguse konspekt (3)

Tartu Ülikool - Õigus - Õiguse entsüklopeedia

4 HEA

Lõik failist

Õiguse mõiste tähendused:
1) Objektiivne õigus – kehtivate õigusnormidekogum
2) Subjektiivne õigus – üksikule kuuluv konkreetne õigus.
Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada.
Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid .
Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad.
Õiguse süsteemid:
1) üldine õigussüsteem (common law);
2) Kontinentaal-Euroopa õigussüteem;
3) nn vahegrupp ( Skandinaavia maad).
Era ja avalikuõiguse eristamine:

Huviteooria

Subjektiteooria

Täiendatud subjektiteooria – avaliku võimu kandja antud suhtes.
Era ja avalikuõiguse reguleerimisemeetodid ja ese:
Avalikuõigus: esemeks – subordinatsioonisuhted, milles üks pool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib;
meetodiks – käsk ja keeld
Eraõigus: esemeks – isikute vahelised varad ja isikute vahelised suhted; meetod – privaatautonoomia
Dispositiivsuse põhimõte – õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud.
SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE
Tsivillõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte võrdsuse põhimõtted.
Tsiviilõiguse süsteemid:
1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga.
1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid
2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga.
2.1 Üldosa
2.2 Eriosa : asja võla-, perekonna- ja pärimisõigus
Tsiviilõiguse areng Eestis
1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge . Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar - Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus.
2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940)
3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965)
4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus
Tsiviilõiguse puutuvus avaiku õiguse harudega
1. Tsviilõigus ja tsiviilkohtumenetlus . Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks.
2. Tsiviilõigus ja karistusõigus ( KarS ). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda.
3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga ( kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus .
4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta.
5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt .
Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1):
1. Õigusaktid. Rahvusvahelised konventsioonid (nt Viini 1980 konventsioon ), Euroopa Liidu õigusaktid (määrused, direktiivid- tarbijakaitse), PS, seadused, seadusest alamalseisvad õigusaktid.
2. Tava (VÕS § 25). Tava on õiguskäibes eksisteeriv harjumus, mida osalised loevad enese suhtes õiguslikult siduvaks. Võib eristada tavaõigust ja käibetava. Tava ei saa muuta seadust.
3. Kohtupraktika . Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas oluline instrument õiguse tõlgendamisel, õiguskindluse tugevdamisel.
Tsiviilõiguse üldosa kehtivus.
1) Esemeline kehtivus- kohaldatav üldosana kõigi tsiviilõiguse eriosade, samuti teiste tsiviilõigusega seotud eraõiguse harude suhtes niivõrd, kuivõrd vastavatest eriseadustest ei tulene teisiti.
2) Ruumiline kehtivus- Eesti Vabariigi territoorium
3) Ajaline kehtivus (VÕSRS). Toimingule, asjaolule kohaldatakse selle selle tegemise või tekkimise ajal kehtinud seadust.
Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele.
Rakendamise käik.
a) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine);
b) eluliste asjaolude vastavuse kontroll normi koosseisule
c) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine).
Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad.

Tsiviilõiguse tõlgendamine.

Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses ) sisalduvatest väärtustest.
Tõlgendamisteooriad:
1) intentio auctoris ehk subjektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seadusandja tahtest
2) intentio operis ehk objektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seaduse mõttest.
3) intentio lectoris - lähtub seaduse tõlgendaja poolt antavast tähendusest.
Tõlgendamismeetodid:
1) keelelis - grammatiline
2) süstemaatiline
3) teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv
4) ajalooline
TSÜS § 3

Õiguse edasiarendamine Peamiseks meetodiks on analoogia (TsÜS § 4)

Tsiviilõiguse printsiibid
1. Hea usu põhimõte
2. Abstraktsiooniprintsiip
3. Dispositiivsuse põhimõite
4. Mõistlikkuse põhimõte
5. Spetsiaalsuse põhimõte
6. Lepingute siduvuse põhimõte
Hea usu põhimõte (TsÜS § 138 lg 1; VÕS § 6)
Hea usu põhimõte prevalveerib seaduse, tava ja tehingu ees. Hea usu põhimõte on seotud seotud väärtushinnangute ja õiguse arenguga. Oluline tähendus germaani õigusperekonnas. Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik.Hea usu põhimõte on abstraktne ning vajab igal konkreetsel juhul eraldi sisustamist.Hea usu põhimõte kohaldub ultima ratio põhimõttel. Tehingu vastuolu hea usu põhimõttega ei ole tehingu tühisuse eraldi aluseks.
Hea usu põhimõtte funktisoonid (rakendusalad)
1)Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (VÕS § 23 lg 1 p.4)
Sellest tulenevad üldine lojaalsus-, kaitse-, koostöö- ja teatamiskohustusKohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest (VÕS § 76 lg 2) Ka õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb arvestada hea usu põhimõtet (nt VÕS § 101 lg 3).
2) Õiguste teostamise piiramine (õiguste kuritarvitamise keeld)

Ebaausalt omandatud õiguste teostamise keeld (nt TsÜS § 104)
Õiguskaitsevahendite ebaproportsionaalsus
Vastuolulise käitumise keeld. Oluline teise poole usalduse kaitse. Eradjuhtudel lubatud.
Õiguse teostamine kaitsmisväärse huvi puudumisel
Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118)

3) Lepingutingimuste muutmine Lahtised tingimused VÕS §26. Lepingu aluseks olevate tingimuste muutumine VÕS § 97
4)Lepingu tõlgendamine
Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4). Oluline eristada kausaaltehingut ja asjaõiguslikku tehingut. Iseloomulik germaani õigusperekonnale.
Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7). Võrreldes hea usu põhimõttega on see rangem , kohaldub sellekohase aluse olemasolul . Realiseerib õigluse ideed. Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2.
Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva lepinguvabaduse põhimõttest. Normi dispositiivsust eeldatakse.
Erandid dispositiivsusest:
1) seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped;
2) seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud;
3) seadusest kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega.
4) seadusest kõrvalekaldumine rikuks isiku põhiõigusi
Spetsiaalsuse põhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda. Iga eseme liigi üleandmisel tuleb arvestada vastava eseme liigi üleandmise kohta kehtivate nõuetega.
Lepingute siduvuse põhimõte (VÕS § 8 lg 2). Lepingust vabanemine on võimalik lepingust või seadusest tulenevatel alustel..
II teema. FÜÜSILINE ISIK
Isikud: 1) füüsiline isik; 2) juriidiline isik.
Isiku tunnus: õiguskorra poolt tunnustatud täielik õigusvõime.
Õigusvõime liigid: a) täielik; b) osaline. Osaline õigusvõime on iseloomulik ka isikuks mitteolevatele
kooslustele.
Õigusvõime - võime olla õiguste ja kohustuste kandja. Õigusvõime on teovõime eelduseks . Inimeste õigusvõime on ühetaoline ja puutumatu (piiramatu).
Isikute õigusvõime erineb oma sisult isiku liikide lõikes. Inimeste õigusvõime ühetaolisus.Tuleneb inimeste vabaduse ja võrdsuse ideest.
Inimeste õigusvõime puutumatus (piiramatus). Õigusvõime ei sõltu isiku omadustest ega staatusest , õigusvõimet ei saa piirata tehingu ega kohtuotsusega.
Teovõime - võime teha kehtivalt tehinguid . TsÜS § 8. Tuleneb eraautonoomia põhimõttest.Teovõime on tegutsemisvõime alaliik .
Teovõime kriteeriumid: vanus ja vaimne seisund.
Teovõime liigid:
1) täielik - 18.a. ja vaimselt terve;
2) piiratud - alla 18.a. või kestvalt vaimuhaiged, nõrgamõistuslikud või psüühikahäire all kannatavad.
Teovõime piiramise eesmärk - isiku enda kaitse, kuna ta ei mõista adekvaatselt oma tegusid . Piiratud teovõimega isiku huve eelistatakse heauskse isiku huvidele. Piiratud teovõime omab erinevalt otsusevõimetusest kestvat iseloomu. Oluline on faktiline seisund (tõendamise küsimus). Kohtunik määrab isiku, kes seisab piiratud teovõimega isiku heaolu eest – hooldaja. Teovõime piiratust eeldatakse, kui isiku üle on seatud eestkoste (kohtu korras). Teovõimet kohtu korras ei piirata (faktiline seisund).
Piiratud teovõime (lähtuvalt vanusest):
a) 7-17.a. - alaealine;
b) alla 7.a. alaealine.
Kohtul on õigus laiendada vähemalt 15.a. vanuse alaealise (lähtuvalt alaealise huvidest) teovõimet. Vähemalt 15.a. võib abielluda seaduslike esindajate nõusolekul. Abiellumisega ei kaasne automaatselt täieliku teovõime omandamist. Teovõime piiratuse tagajärjeks on piirangud tehingute tegemisel.

Konkreetne tagajärg sõltub:

1) isiku vanusest (alla 7.a.; 7-17.a.);
2) tehingu liigist (ühepoolne või mitmepoolne).
Ühepoolne tehing - vajalik ühe isiku tahteavaldus (TsÜS §67). Nt testament , lepingust taganemine.
Mitmepoolne tehing - vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on alati leping.
Ühepoolse tehingu liigid: a) vastuvõtmist vajavad;
b) vastuvõtmist mittevajavad.
Piiratud teovõime tagajärjed.
1. Alla 7.a. tehtud tehing. TsÜS § 12.
Mitmepoolse tehingu korral on erandiks tühisusest: tehingu tegemiseks vajalikud vahendid on andnud seaduslik esindaja ja tehing täidetakse nimetatud vahenditega.
Piiratud teovõime tagajärjed.
2. 7-17.a. alaealise nii ühe- kui ka mitmepoolne tehing - tühine. Neil on seadusliku eeskostja nõusolekul tehinguid teha.
- Erandiks ühepoolse tehingu korral:
1)seadusliku esindaja eelnev nõusolek.
- Erandiks mitmepoolse tehingu korral:
1) Seadusliku esindaja eelnev nõusolek.
2) Seadusliku esindaja tagantjärele heakskiit .
3) Tehingust ei teki tsiviilkohustusi (TsÜS §11 lg.3).
Nõusolek tehingu tegemiseks (TsÜS § 111-112).
Piiratud teovõimega tehingu teinud isiku õiguste kaitse (TsÜS § 11 lg 4-6).
Otsusevõimetus - ajutise iseloomuga häire või seisund, mille tõttu isik ei ole suuteline adekvaatselt hindama , kuidas üks või teine toiming mõjutab tema õigusi ja huve. Otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehing on tühine. Kui tehing tehti eelnimetatud seisundis ja on oma sisult isikule kahjulik, siis eeldatakse, et tehing tehti otsusevõimetuna. Otsusevõimetuna tehtud tehingu võib isik pärast normaalse seisundi taastumist heaks kiita.
Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja.
1. Esindus vanemlike õiguste alusel.
2. Esindus eestkoste alusel.
Vanemlike õiguste alusel on alaealise esindajaks vanemad (PES § 50 lg.2).Eestkoste alusel on isiku esindajaks kohtu poolt määratav
eestkostja .Vanemlike õiguste alusel saab esindada üksnes alaealist, eestkoste alusel aga nii alaealisi kui ka psüühikahäire all kannatavaid isikuid.
Eestkostja funktsioonid.
1. Alla 7- aastaste alaealiste osas - nimetatud isikute huvides tehingu tegemine.
2. Muude eestkoste all olevate isikute osas - nimetatud isikutele tehingute tegemiseks nõusoleku andmine (s.h. tagantjärgi heakskiitmine), samuti nimetatud isikute huvides tehingute tegemine.
Eestkostja vajab eestkosteasutuse nõusolekut (PES §99 ja 100):
- eestkostealuse isiku kinnisasjade võõrandamiseks ja asjaõigustega koormamiseks ;
- eestkostealuse isiku igat liiki vallasasjade kinkimiseks ja pantimiseks, eestkostealuse isiku jaoks erilist tähtsust omavate vallasasjade võõrandamiseks.
Elukoht (TsÜS § 14-16)
Ettevõte VÕS §180-185
Teadmata kadunuks lugemine ja hoolduse seadmine isiku varale (TsÜS § 17-18).
Teadmata kadunuks olemine on faktiline seisund. Kohus võib seada üksnes hoolduse sellise isiku vara suhtes. Aluseks on kahtlus isiku elusoleku osas.
Isiku surnuks tunnistamine (TsÜS § 19-23).
III teema. JURIIDILINE ISIK
Juriidilise isiku mõiste kaasajal
Teoorias : Juriidiline isik on õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksus, mis osaleb täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes.
Mõjuüksuse all peetakse silmas üksust, mis on võimeline omama ja väljendama tahet ning seda ka oma organite kaudu ellu viima.
Positiivses õiguses: Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt (TsÜS § 24).
Juriidilise isiku koht isikute süsteemis
Juriidiline isik kui õiguse instituut on õiguse poolt loodud abstraktsioon, milles peegeldub konkreetsele kooslusele omistatud õiguslik seisund. Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule täielikku õigusvõimet, kuid erineb viimasest oma substraadilt. Juriidilise isiku substraadiks on isikute ja/või varade kooslus , füüsilise isiku substraadiks aga inimene.
Juriidilise isiku koht õigussüsteemis
Juriidiline isik on koosluse üks alaliik.
Kooslused jagunevad:
1) juriidiliseks isikuks olevad kooslused;
2) mittejuriidiliseks isikuks olevad kooslused.
Mõlemad kooluse alaliigid jagunevad:
1) struktuurilt : a) isikute ühendusteks e. korporatsioonideks ja b) asutusteks;
2) õiguslikult seisundilt: a) eraõiguslikeks ja b) avalik-iguslikeks.
Juriidilise isiku tähtsamad ajaloolised teooriad
1. Fiktsiooniteooria Juriidiline isik on fiktsioon, mis võimaldab käsitleda konkreetset kooslust kui õigussubjekti. Ainus tegelik õigussubjekt on inimene. Juriidiline isik omab õigusvõimet, kuid ei oma teovõimet.
2. Organiline e. reaalse sidusisiku teooria Juriidiline isik on kokkupandud ehk sidusisik, mis omab nii õigus- kui ka teovõimet. Juriidiline isik on sama reaalne organism kui füüsiline isik.
Juriidilise isiku mõiste uuemad arengud
1. Normatiivne teooria Juriidiline isik on õigustehniline kunstmõiste, subjektiivsete õiguste sihtpunkt.
2.Sotsiaalne lähenemine Juriidiline isik on üliindividuaalne kooslus, mis on õiguslikult tunnustatud ning selle tulemusena iseseisvaks normiadressaadiks.
Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt
a) Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1);
b) Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu (aluseks põhikiri
või ühinguleping). Peab tagama iseseisva tahte moodustumise ning selle väljendumise.
c) Eraldatus oma liikmetest.
d) Iseseisev varaline vastutus.
Nimi peab juriidilist isikut eristama kõigist teistest. Nimi on oluline juriidilistes tehingutes . Asukoht – koht, kus asub juriidilise isiku juhatus. Juhtimine toimub nende seaduste järgi, kuhu ettevõte registreeritud on. Juriidilise isiku vara ei saa kellegi kuuluda. AÕS § 6 lg 2.
Juriidilise isiku liigitamine
Huvikriteeriumi alusel:
1. Eraõiguslikud juriidilised isikud (TsÜS § 25 lg 1)
- asutatakse konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel.
2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (TsÜS § 25 lg 2)
- asutatakse eraldi sellekohase seadusega.
Struktuurikriteeriumi alusel:
1. Isikute ühendused
2. Asutused
Eraõiguslikud isikute ühendused jagunevad struktuurilt:
a) korporatiivsed ühingud (tulunduslikud, nt AS, OÜ; SE ja mittetulunduslikud, nt MTÜ
b) isikuteühingud (nt TÜ, UÜ).
Eraõiguslikuks asutuseks on sihtasutus .
Juriidilise isiku õigusvõime mõiste ja tekkimine
Õigusvõime ja isiku mõisted ei ole koosluste puhul lahutamatult seotud. Piiratud õigusvõimet võivad omada nii isikute ühisused ( seltsing ) kui ka asutamisel olev juriidiline isik (enne registrisse kandmist). Täieliku õigusvõime omandab eraõiguslik juriidiline isik registrisse andmisest (TsÜS § 26 lg 2), avalik-õiguslik juriidiline isik aga seaduses ettenähtud ajast (TsÜS § 26 lg 3).
Juriidilise isiku õigusvõime sisu eripära
Koosluse õigusvõime maht sõltub koosluse seotuse astmest oma liikmetega. Juriidiline isik ei saa omada neid õigusi ja kohustusi, mis
on omased üksnes inimesele (TsÜS § 26 lg 1): ei saa olla juhatuse ega nõukogu liikmeks, prokuristiks, esindajaks kohtus, eestkostjaks, pankrotihalduriks, kohtutäituriks, likvideerijaks.
Teatud valdkondades saab õigusvõimet omada üksnes juriidiline isik, nt. kindlustus , pangandus, hasartmängud.
Juriidilise isiku teovõime
Juriidiline isik tegutseb oma organite kaudu (TsÜS § 31). Eristada tuleb:
a) sisemist tegutsemisorganisatsiooni
b) välist tegutsemisorganisatsiooni.

Eraõiguslikud juriidilise isiku organiks on üldjuhul üldkoosolek ja juhatus. Erandjuhtudel on organiks nõukogu.

Kõrgeim organ on üldkoosolek. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Esindusorganiks on juhatus (seaduslik esindaja, TsÜS § 34 lg 1).
Üldjuhul võib juriidilise isiku juhatuse nimel tegutseda suhetes kolmandate isikutega iga juhatuse liige eraldi.
Juriidilise isiku sisesuhe (sisemine tegutsemisorganisatioon).
Juhtorganite liikmed on käsundussuhte alusel seotud juriidilise isikuga (vt VÕS § 619). Juhtorgani liikmetel lasub spetsiifiline hoolsus - ja lojaalsuskohustus (TsÜS § 35).
* Juhtorgani liikmel on kohustus käituda otstarbekalt, st:
a) hoolsalt,
b) olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud;
c) ei tohi võtta põhjendamatuid riske.
* Juhtorgani ega tema liikme pädevus ei ole delegeeritavad (TsÜS § 31 lg 3).
Juriidilise isiku välissuhe (väline tegutsemisorganisatsioon)
* Juriidilise isiku nimel saavad õiguspäraseid tegusid sooritada üksnes tema seaduslikud esindajad või nende poolt volitatud isikud.
* Esindusõiguse sisemised piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes (va registrisse kantud ühisesinduse põhimõte)
* Juriidilist isikut võivad õigusvastaste tegudega (sh. õigusvastase kahju tekitamisega) kohustada nii organite liikmed kui ka abilised (täitmis- ja sooritusabilised). Abiliste käitumise eest vastutab juriidiline isik nagu oma käitumise eest (TsÜS § 132- vastutus teise isiku eest)
Organi liikme õiguslik seisund ja tema tegude omistamine
juriidilisele isikule (TsÜS § 31 lg 5)
1. Organiteooria
2. Esindajateooria
Käitumisel omistamisel juriidilisele isikule on oluline, et organi (liikme) käitumine oleks seotud tema sisemiste ülesannetega juriidilise isiku ees ning see oleks väliselt äratuntav.
Esindusorgani liikmete volituste algus ja lõpp
Volitused algavad isiku esindusorganisse valimise otsuse tegemisest või otsuses märgitud kuupäeval.
Volitused lõpevad: a) isiku tagasikutsumise otsuse tegemisest või otsuses märgitud kuupäeval; b) surma korral; c) tähtaja möödudes.
Volituste kehtivus ei seondu registrikandega. Registrisse kantud andmete õigsust kolmandate isikute suhtes eeldatakse (ÄS § 34).
Organite otsused ja otsuse kehtetuse üldpõhimõtted
Organi otsus on käsitletav mitmepoolse tehinguna. Organite otsused on allutatud kohtulikule kontrollile .
Organite otsuste kehtetus liigid: 1) tühised otsused 2) kehtetuks tunnistatavad otsused.
Organi otsuse kehtetuks tunnistamise alused (TsÜS § 38 lg 1):
JURIIDILINE ISIK
Organi otsuse tühisuse alused (TsÜS § 38 lg 2): Kui tühise otsuse alusel on tehtud kanne registrisse, siis ei saa tühisusele tugineda, kui möödunud on 2 aastat. Kui otsuse alusel kannet pole tehtud, ei ole otsuse tühisusele tuginemine ajaliselt piiratud.
Juriidilise isiku asutamine
Asutamise erinevad süsteemid: 1) loasüsteem; 2) normatiivsüsteem; 3) ühenduse vaba moodustamine.
Asutamise staadiumid:
1) eelasutamisühingu staadium;
2) eelühingu ehk asutamisel oleva juriidilise isiku staadium.
Eelasutamisühing on käsitletav eellepinguna. Eelühingu staadium algab asutamis- või ühingulepingu sõlmimisega ja lõpeb juriidilise isiku registrisse kandmisega. Eelasutamisühingu staadium ei ole obligatoorne, eelühingu staadium aga on vältimatu. Eelühing omab piiratud õigusvõimet.
Juriidilise isiku ja tema organi liikmete vastutus
Varalise eraldatuse põhimõttest tulenevalt ei vastuta juriidiline isik oma (organi) liikmete ning (organi) liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest kolmandate isikute ees. Juriidiline isik vastutab üldjuhul oma varaga nii lepinguliste kohustuste rikkumise, samuti lepinguvälise kahju tekitamise eest. Erandjuhtudel vastutavad juriidilise isiku kohustuste eest ka tema liikmed seaduse alusel (nt täisosanikud; tulundusühistu osanikud). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed üldjuhul kolmandate isikute ees isiklikult ei vastuta. Juhtorgani liikmed vastutavad üldjuhul üksnes juriidilise isiku enese ees käsundussuhte rikkumise korral.
Juriidilise isiku ja tema organi liikmete vastutus
Juriidilise isiku võlausaldaja võib erandjuhul esitada kahju hüvitamise nõude sisemisi kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu ja nõuda temalt kahju hüvitamist juriidilisele isikule (TsÜS § 37 lg 2). Juriidilise isiku juhtorgani liikmed vastutavad otse kolmanda isiku ees, kui nad rikuvad isiklikult üldisi käibekohustusi kolmandate isikute ees, eelkõige tekitavad isikliku käitumisega kolmandatele isikutele õigusevastast kahju.

Juriidilise isiku vastutus abiliste ja organisatsioonliste puuduste eest
Vastutus organisatsiooniliste puuduste eest - juriidiline isik vastutab tagajärje eest, mille ärahoidmise kohustus ei lasu ühelgi sisemise organisatsiooni liikmel. Juriidiline isik kui laiendatud vastutusüksus vastutab ka oma abiliste käitumise eest (kohaldatavad vastutuse põhimõtted teise isiku eest, vt. TsÜS § 132).
Läbiv vastutus
Läbiv vastutus tähendab loobumist juriidilise isiku ja tema liikmete eraldatuse põhimõttest ning sõltuvalt olukorrast kas juriidilise isiku või tema liikme subjektsuse tähelepanuta jätmist. Läbiv vastutus on seotud hea usu ja õigluse põhimõttega. Läbivast vastutusest saab rääkida, kui normatiivne alus vastutuse kohaldamiseks kas puudub või ei ole võimalik seda antud oludes mõistlikult rakendada.

OBJEKTID

Tsiviilõiguse objekti mõiste ja liigid
Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks ehk mis on allutatud tsiviilõiguse subjektidele.
Tsiviilõiguse objektiks on kõik hüved, millele saab laieneda õigussubjekti õiguslik võim. Tsiviilõiguse objektide all eristatakse õiguskirjanduses kolme liiki: 1) esemed; 2) loomad; 3) vara
Tsiviilõiguse ese ja selle liigid
Tsiviilõiguse ese on tsiviilõiguse objekti keskseks alaliigiks.
Esemed võib liigitada: 1) kehalised ja 2) kehatud.
Kehaliste esemete alla kuuluvad asjad, õigused, muud mittemateriaalsed hüved nt liikmeõigused, kehatute alla õigused ja muud hüved. Seega tuleb esemete all eristada: 1) asjad; 2) õigused; 3) muud hüved.
Õiguse objektiks ei ole:
1. Inimene (va inimese organid, mis võivad erandina olla õiguse objektiks).
2. Tegemist on üldiste hüvedega, nt avameri , õhk, voolav vesi.
3. Teatud õigused. Need, mida ei ole võimalik üle anda, nt vanemlikud õigused, autori mittevaralised õigused.
Vara- isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.
Asja liigid.
Juriidilise tähenduse järgi: vallas- ja kinnisasjad.
1. Kinnisasi - maapinna piiritletud osa (TsÜS § 50, 53), mis kantakse eraldiseisva kinnistuna kinnistusraamatusse.
2. Vallasasi - asi, mis ei ole kinnisasi (TsÜS § 50 lg 3). Tunnusteks liikuvus ja ümberpaigutatavus.
Asja osad.
Asja osad on osad, millest asi koosneb. Eristada võib:
1. a) asja mõtteline osa; b) reaalosa . Reaalosa on osa, mis on tegelikkuses piiritletud, mõtteline osa aga piiritlemata . Reaalosa nt maja, korrus.
2. a) asja olulised osad; b) mitteolulised osad. Oluline osa (TsÜS § 53).
Ehitis ja tema osad. Tsüs §55 Päraldis-(TsÜS § 57) Kasu ja kulutused. Tsüs §62 Kulutused. Tsüs §63
Raha ja väärtpaberid.
Sisult ei ole need asjad, vaid asjastunud õigused. Materiaalsel kujul olev rahatäht või münt, samuti väärtpaber on käsitletav asjana . Raha on ühtlasi ekvivalendiks teiste esemete väärtuse mõõtmisel. Väärtpaberid (vt VÕS § 917-1004; väärtpaberituru seadus).
TSIVIILÕIGUSSUHE JA SUBJEKTIIVSED ÕIGUSED
Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis reguleerib õigussuhte poolte vahelisi varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõigussuhte sisuks on poolte subjektiivsed õigused ja kohustused, samuti riskide jaotamine. Tsiviilõigussuhte poolteks on isik või isikud, kelle vahel õigussuhe tekib. Tsiviilõigussuhtel on alati vähemalt üks õigustatud ja üks kohustatud pool. Kummalgi poolel võib olla üks või mitu subjekti. Isikud võivad varalises tsviilõigussuhtes reeglina vahetuda.Tsiviilõigussuhte objektiks on see, millele on suunatud poolte õigused ja kohustused
Tsiviilõigussuhte liigid.
1) Absoluutne tsiviilõigussuhe- õigussuhe, kus õigustatud poolele vastandub määramata arv kohustatud isikuid. Omandiõigus, autortiõigus. Piiritlemata arv kohustuste subjekte
2) Relatiivne tsiviilõigussuhe- kohustatud isikute arv on piiritletud ning käitumist saab nõuda konkreetselt isikult (isikutelt). Võlaõigussuhted.
3) Muud õigussuhted (nt ooteõigus, liikmeõigused).
Tsiviilõigussuhte tekkimise alused on (TsÜS § 5):
a) tehing
b) seaduses sätestatud sündmused;
c) muud seaduses sätestatud toimingud ;
d) õigusvastane kahju tekitamine.
Juriidiline fakt- õiguslikku tähendust omav eluline asjaolu.
Juriidilise fakti liigid:
1) Toimingud ehk õiguspärased teod
1.1 Tehingud
1.2 Sündmused
1.3 Muud toimingud
2) Õigusvastased teod
Subjektiivne õigus
Subjektiivse õiguse all peetakse silmas juriidiliselt tagatud võimalust ise teatud viisil käituda (käitumisvõimalus) ning nõuda kohustatud isikult vastavat käitumist (nõudeõigus), samuti õigus saada kaitset kui kohustatud isik oma kohustust ei täida või takistab õigustatud isikut seaduse või tehinguga tagatud viisil käituda (kaitseõigus). Subjektiivsete õiguste teostamine tähendab nende maksmapanemist või realiseerimist ehk neid volitusi, mida subjektiivne õigus sisaldab. Subjektiivsete õiguste teostamine peab olema kooskõlas hea usu põhimõttega ja ka heade kommetega. Nõudeõigus -õigus nõuda kohustatud poolelt millegi tegemist või tegemata jätmist.
Nõuded võib liigitada tsiviilõiguse harude järgi: võlaõiguslikud, asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud, pärimisõiguslikud nõuded.
Eristada tuleb nõudeõiguse (hagi) alust ja eset.
Vastuväited.
Vastuväited korrespondeeruvad nõuetele. Teoorias eristatakse: a) vastuväiteid kitsamas tähenduses ja b) vaideid.
Vaidega on tegemist, kui nõue ei ole kehtivalt tekkinud või on lõppenud. Vastuväitega kitsamas tähenduses on tegemist, kui nõue on kehtiv, kuid kohustatud poolel on sellele vaatamata seadusest või tehingust tulenev õigus keelduda kohustuse täitmisest.
Juriidiline kohustus.
Juriidiline kohustus tähendab kohustatud poole kohustust teatud viisil käituda (aktiivne kohustus) või hoiduda teatud käitumisest (passiivne kohustus).
Juriidilised kohustused võib liigitada:
a) täielikud
b) mittetäielikud (VÕS § 4)- kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist temalt ei saa nõuda.
Subjektiivsed õigused liigituvad:
a) absoluutsed
b) relatiivsed (nõudeõigused, vaided, kujundusõigused)
c) muud subjektiivsed õigused.
Subjektiivsete õiguste omandamine.1) algne; 2) tuletatud . Algne omandamine: nt valmistamine, ümbertöötamine, leidmine, peremeheta asja hõivamine. Tuletatud omandamine: omandi ülekandmine üld- või üksikõigusjärgluse teel, nõudeõiguse loovutamine. Oluline on spetsiaalsuse põhimõte.
Subjektiivsete õiguste lõppemine.
1) eseme üleandmine teisele isikule (nt omandi või kasutusõiguse üleandmine);
2) tähtaja saabumine (nt kujundusõigused)
3) asja hävimine (nt käsipant AÕS § 285 lg 1);
4) isiku surm (nt isiklik kasutusõigus AÕS § 226, ülalpidamiskohustus abielust);
5) kohustuse kohane täitmine (VÕS § 186 p. 1);
6) õigusest loobumine (nt hagist, omandist loobumine);
7) võlasuhte lõppemise muud alused (vt VÕS § 186 p 2)
TSIVIILÕIGUSTE KAITSE
Õigus tsiviilõiguste kaitsele on subjektiivse õiguse alaliik ning seondub isikule kuuluvate teiste subjektiivsete õiguste rikkumisega. Tsiviilõiguste kaitse sisuks on õiguskaitsevahendite kohaldamine. Õiguskaitsevahendid- abinõud, mida isikul on õigus kasutada, kui tema subjektiivseid õigusi on rikutud.
Õiguste kaitse teostub:
a) kohtuväliselt (nt võlausaldaja poolne omaabi);
b) kohtulikult (nt läbi õigusliku asjaolu tunnustamise).
Õiguskaitsevahendid võib liigitada:
a) õigustatud isiku poolt iseseisvalt realiseeritavad õiguskaitsevahendid;
b) õiguskaitseorganite abiga realiseeritavad õiguskaitsevahendid Õiguskaitsevahendid on liigitatavad ka õigusharude kaupa. Võib eristada võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõiguslikke.
Võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid (VÕS §101)
Lepingu rikkumise korral rakendatavad olulisemad võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid on:
1) Täitmisnõue (VÕS § 108).
2) kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115). Kahju hüvitamine toimub differentsvastutuse põhimõttel, mida piirab kahju ettenähtavuse
põhimõte (VÕS § 127 lg 3).
Lepingu rikkumise korral rakendatavad olulisemad õiguskaitsevahendid:
3) lepingust taganemine või ülesütlemine (VÕS § 116).
Asjaõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt AÕS § 44, 45, 80, 89)
Perekonnaõiguslikud õiguskaitsev(vt nt PeS § 11;)
Pärimisõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt PäS § 8 lg 1)
Hädakaitse (TsÜS § 140)- kaitse, mis on vajalik enda või teise isiku vastu suunatud õigusvastase rünnaku tõrjumiseks. Hädakaitse teise isiku huvides on hädaabi. Hädakaitse eeldab õigusvastase rünnaku olemsolu, mis ei ole veel lõppenud. Rünnak peab olema tõeline, mitte näiline. Rünnak võib olla suunatud isiku elu, tervise, omandi või isiksuse vastu. Kui hädakaitse tagajärjel tekitatakse kahju kolmandale isikule (kellest rünnak ei lähtu), kuulub temale tekitatud kahju hädakaitse teostaja poolt hüvitamisele.
Hädaseisund (TsÜS § 141).
Sellega on tegemist juhul, kui eksisteerib reaalne oht isikule või tema varale. Oluline, kes kannab ohu tekkimise riisikot. Kui ohu riisikot kannab ohu tõrjuja ise, on ta kohustatud hüvitama sellise tõrjumisega tekitatud kahju. Muul juhul saab kahju nõuda isikult, kelle huvides tegutseti, kui see on mõistlik.
Eristada tuleb: a) kaitse hädaseisundit - mõjutatakse asja, millest oht tuleneb; b) rünnaku hädaseisund- mõjutatakse asja, millest oht ei tulene.
Omaabi (AÕS § 41).
Isiklike õiguste kaitse (VÕS § 134, 1046, 1047).
Isiklike mittevaraliste õigustena on käsitletavad isiku au, hea nimi, eraelu. Au on isikule antav ühiskondlik positiivne hinnang. Au on omane vaid füüsilistele isikutele.
Isiklike mittevaraliste õiguste rikkumiseks on:
1) au teotamine - isikule ebakohase väärtushinnangu andmine või isiku ja/või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või andmete mittetäielik või eksitav avaldamine. Avaldaja peab tõendama andmete vastavust tegelikkusele. Võib nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist, õigusvastase käitumise lõpetamist, ebakohase väärtushinnangu korral ka mittevaralise kahju hüvitamist
2) Eraelu puutumatuse rikkumine VÕS § 1046 lg 1 (hõlmab kohtupraktika kohaselt nt eluruumi sisenemist, kinnisasjal viibimist , asjade läbiotsimist, sõnumite saladuse rikkumist, eraelu vaatluse all hoidmist, andmete kogumist isiku eraelu kohta). Võimalik nõuda rikkumise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist.
3) Isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine (VÕS § 1046 lg 1). Võimalik nõuda õigustamatu kasutamise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist.
TEHINGUD
Tehingu mõiste
Tehing on (TsÜS § 67 lg 1). Tehingu mõiste on laiem kui lepingu mõiste (vt VÕS § 8).Leping on tehingu alaliik. Lepingu sõlmimiseks vajalikud ofert ja aktsept ei ole eraldi võetuna tehingud. Nad on küll tahteavaldused , kuid tagajärjed nendest tekivad üksnes teatud tingimustel.
Tehingute liigid
I Ühepoolsed ja mitmepoolsed.
II Kohustustehingud ja käsutustehingud
III Varalised ja isiklikud tehingud.
Tehingu koosseisu moodustab tahteavaldus (tahteavaldused). Tehingu koosseisust tuleb eristada tehingu kehtivuse eelduseid).
Lepingu mõiste (vt VÕS § 8 lg 1) Leping on tehingu tähtsaim alaliik. Lepinguõiguse oluline põhimõte on lepinguvabadus .Lepingu sõlmimiseks üldjuhul vajalik kaks vastastikust ja sisult kattuvat tahteavaldust : pakkumus (ofert) ja nõustumus (aktsept).
Ofert (vt VÕS § 16-19). Ofert- lepingu sõlmimise ettepanek. Vajab õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks vastuvõtmist ( aktsepti ). Peab olema tahe , olla õiguslikult seotud. Peab olema suunatud kindlale isikule või isikutele. Leping võib olla ka suuline, kuid seda on raske tõestada. Peavad olema tunnistajad, siis on võimalik tõestada. §21 lg 1 muudatustega nõustumus. Kui on oluline muudatus tehingus, tuleb teha uus pakkumine. Pakkumus võib olla tähtajaline. Tähtaja küsimus on teemaks siis kui pakkumus tehakse eemal viibijale. (eristatakse kohal viibijaid ja eemal viibijaid). Tunnused: piisav määratletus; oferendi tahe olla ettepanekuga tema aktseptimise korral seotud; suunatud kindlale isikule või kindlatele isikutele. Oferti tuleb eristada ettepanekust teha oferte (vt VÕS § 16 lg 2 ja 3). Ofert jõustub kättesaamisega adressaadi poolt ja kehtib kuni aktseptimise tähtaja lõpuni. Oferdi mitteaktseptimisel ofert lõpeb (VÕS § 19).
Tuleb eristada:
1) a) kohalviibijale ja b) eemalviibija tehtavat oferti
2) a) määratud nõustumise andmise tähtajaga ja b) määramata nõustumuse andmise tähtajaga oferti (VÕS § 17 ja 18).
* Nõustumus (VÕS §-d 20-22) – nõusolek sõlmida leping. Nõustumus võib olla antud: otsese tahteavaldusega, kaudse tahteavalduse (teoga) ning erandjuhtudel vaikimisega (vt VÕS § 20 lg 3; § 32).
* Optsioon - ühepoolne õigus otsustada lepingu sõlmimine teatud tähtaja jooksul. Optsiooni puhul on ühe poole tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ajaliselt ette antud ning teine pool võib selle aktseptida teatud tähtaja jooksul. Optsioon antakse üldjuhul tehinguga. Optsiooni võib nimetada ka tingimuslikuks tehinguks.
* Konsens ja dissens. Dissens on see, mis sisaldab täiendavaid tingimusi ja kokkulepped ei kattu veel. Konsensi puhul kattuvad lepingu sõlmimisele suunatud vastastikused tahted sisu poolest, dissensi puhul aga mitte. Konsensi puhul on leping sõlmitud nõustumise kättesaamisega oferendi poolt, eeldusel , et sisu, vormi ja subjektide osas kehtivad nõuded on täidetud. Dissensi liigideks on: a) varjatud dissens ja b) avalik dissens.
Lepingu sõlmimiseks vajalik, et esineks kokkulepe kõigis olulistes tingimustes.
*Tahteavalduse koostisosad.
Eristada tuleb: a) isiku tahet ja b ) isiku poolt tahte avaldamist.
Tahe on isiku sisemine soov saavutada mingi konkreetne õiguslik tagajärg. Tahte avaldamine on sisemise tahte objektiivsel viisil väljendamine. Tahe on subjektiivne element, tahte väljendamine aga objektiivne. Sisemine tahe ja tahte objektiivne avaldamine peavad ideaalis kokku langema .
Sisemise tahte koostisosad (elemendid) on: Teo tegemise tahe; Avaldamistahe; Tehingutahe.
* Tahteavalduse liigid:
otsene tahteavaldus (sõnas, kirjas, taasesitatavas vormis)
kaudne tahteavaldus (teos)
vaikimine (aluseks seadus, kokkulepe, praktika VÕS §-d 20 lg 3, kohtuotsus tahteavalduse asendajana (TsÜS § 68 lg 5)
* Tahteavalduse jõustumine (kehtivaks muutumine).
Võib eristada järgnevaid teooriaid : Väljendamisteooria Ärasaatmisteooria. Kättesaamis- või juurdepääsuteoor
TsÜS ja VÕS regulatsioonid kasutavad nii kõigi eelnimetatud teooriate põhimõtteid sõltuvalt asjaolust, kas tegemist on konkreetsele isikule (vastuvõtmist vajavate) või üldsusele suunatud (vastuvõtmist mittevajavate) tahteavaldusega ning kas need on tehtud eemalviibijale või kohalolijale ning millist liiki tahteavaldusega on tegu.
Vastuvõtmist mittevajavad tahteavaldused väljendamisega Vastuvõtmist vajavate tahteavalduste jõustumine sõltub asjaolust, kas tahteavaldus on tehtud eemalviibijale või kohalolijale.
Suuline tahteavaldus (kohal- või eemalviibijale) jõustub, kui see on väljendatud ja saajal oli mõistlik võimalus sellest aru saada.
Kirjalik tahteavaldus kohalolijale jõustub, kui kiri on saajale isiklikult üle antud.
Kirjalik tahteavaldus eemalviibijale jõustub, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või tegevuskohta ja temal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2).
Teos väljenduva tahteavalduse jõustumine.Teos väljenduva nõustumise korral loetakse leping reeglina sõlmituks arvates ajast, mil oferent vastavast teost teada sai (VÕS § 9 lg 2). Oluline reaalne teadasaamine, mitte teadasaamise võimaldamine.
Kohtuotsus tahteavalduse asendajana (TsÜS § 68 lg 5).
Eelkõige puudutab see täitmisnõude esitamist võlaõigusliku lepingu alusel. Kehtiva kohustustehingu olemasolul on võimalik nõuda kohustatud poolelt täitmist ehk käsutustehingu tegemist, mida saab asendada kohtuotsus.
* Tahteavalduse kättesaamise riisiko.
Üldjuhul kannab tahteavalduse teisele poolele teatavaks tegemisega (kätteandmisega) seotud riske tahteavalduse tegija . Tegijal ka tõendamiskohustus.Erandiks see, kui tähtajaliselt esitatav tahteavaldus hilineb ja hilinemise riski kannab saaja (TsÜS § 69 lg 4).Erandiks ka tahteavaldus, millega teatatakse lepingu rikkumisest. Saaja kannab nii hilinemise kui ka kaotsimineku riski, kui saatja on valinud edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70).
Tahteavalduse jõustumiseks piisab , kui selle saab kätte saaja esindaja. Käskjala korral sõltub see asjaolust, kas käskjalg tegutseb saaja või saatja käskjalana.
Saaja piiratud teovõime korral jõustub tahteavaldus reeglina selle kättesaamisel esindaja poolt, va ofert ja aktsept, mille võib esitada ka otse piiratud teovõimega isikule (vt TsÜS § 74).
Tahteavaldus ei jõustu, kui samaaegselt tahteavaldusega jõuab saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus (TsÜS § 72). Muudel juhtudel pärast tahteavalduse jõustumist ei ole võimalik tahteavaldust enam tagasi võtta ega tühistada (va kui tegija jätab endale tahteavalduses sellekohase õiguse- välistades oma seotuse tahteavaldusega).Tahteavalduse tegija surm ega piiratud teovõime tahteavalduse kehtivust ei mõjuta (TsÜS § 73).
* Tahte mittevastavus avaldatule.
Oluline on kindlaks määrata, kas mittevastavuse korral tuleb juhinduda tahtest või avaldatust. Usaldusteooria (TsÜS) kohaselt on primaarne tegija tahe, eeldusel et saaja sellest teab või peab teadma. Kui saaja ei tea ega peagi teadma tegelikku tahet, lähtutakse objektiivselt avaldatust (kuidas mõistlik isik sellest aru sai või pidi saama).
Sõltuvalt puudustest võib eristada:
A)kehtiv tahteavaldus; b) tühistatav tahteavaldus; c) tühine tahteavaldus.
Tahteavalduse kehtivuseks on üldjuhul vajalik vähemalt teo tegemise tahte olemasolu. Avaldustahte ja/või tehingutahte puudumine võib, kuid ei pruugi anda alust tehingu tühistamisele (lähtutakse mõistliku isiku arusaamisest või arusaama pidamisest).
Tahteavalduse motiiv ega eesmärk ei mõjuta üldjuhul tahteavalduse kehtivust.
* Tahteavalduse tõlgendamine (TsÜS § 75).
Oluline välja selgitada tegija tegelik tahe ja selle vastavus tahteavaldusele. Tõlgendamise esemeks on tahte konkreetne väljendus. Tõlgendamise vahendiks on asjaolud , mis kaasatakse isiku käitumise mõtte väljaselgitamiseks. Avalikkusele suunatud tahteavalduste korral väärivad kaitset eelkõige tahteavalduse tegija huvid. Vastuvõtmist vajavate tahteavalduste puhul väärivad tegija huvide kõrval kaitset ka saaja huvid.Tahteavalduse saaja huvid ei vääri kaitset, kui: ta teab, mida avaldaja silmas pidas vaatamata avaldatu erinevusele tegelikust tahtest; Saaja ei tea avaldaja tegelikku tahet, kuid piisava hoolsuse ülesnäitamisel võinuks või pidanuks teadma.
Keelatud on üldjuhul täht-tähelise tõlgendamise keeld. Kohustus on arvestada tavasid, praktikat ja läbirääkimisi. Alati omab primaarsust see, mida kumbki pool silmas pidas.
Tõlgendamise meetoditest võib nimetada: a) ajaloolist, b) teleoloogilist, c) süstemaatilist ja d) keelelis-grammatilist.
* Tehingu vorm (TsÜS §-d 77 –83).
Kehtib üldine vormivabaduse põhimõte (TsÜS § 77 lg 1), Lisaks suulisele vormile tuntakse: kirjalikult taasesitatav, kirjalik, elektrooniline , notariaalselt kinnitatud ja notariaalselt tõestatud vorm. Vormi nõuded tulenevad kas seadusest või tehingust.
Vorminõuete kehtestamise eesmärgiks: a)kontrollifunktsioon; b) tahtevabaduse kaitse funktsioon; c) tõendamisfunktsioon; d) hoiatusfunktsioon; e) tavitamisfunktsioon.
Kirjalikult taasesitatav vorm- oluline, et tekst oleks kirjalikult taasesitatav, sisaldaks osapoolte nimesid, ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (VÕS § 299; 325).
Kirjalik vorm- üldjuhul omakäeliselt allkirjastatud (nt VÕS § 261; 381; 775), kuid erandjuhtudel võib olla allkiri ka mehhaaniliselt jäljendatud. Kirjaliku lepingu sõlmimise kohta vt VÕS § 11 lg 4.
Elektrooniline vorm. Võrdne kirjaliku vormiga . Oluline tunnus on elektroonilise allkirja olemasolu. Elektrooniline allkirjastamine toimub vastavalt digitaalallkirja seadusele.
Notariaalselt kinnitatud vorm. Kirjalik vorm, kuid poolte allkirjad on notariaalselt kinnitatud (nt äriregistri avaldused ).
Notariaalselt tõestatud vorm. Notar kontrollib tehingu sisu vastavust kehtivatele õigusaktidele, hoiatab pooli toimingu tagajärgedest.
Lepingu vormi osas erisätted VÕS §-s 11. Nõutava vormi saavutamine on lepingu kehtivuse üks eelduseid (VÕS § 11 lg 2). Lepingu vorminõue laieneb ka lepinguga seotud tagatistele ja kõrvalkohustustele (VÕS § 11 lg 3), samuti eellepingule (VÕS § 33 lg 2). Ei laiene lepingu tühistamise, taganemise ega ülesütlemisavalduse tegemisele.
Tehingu muutmise vorm (TsÜS § 77 lg 3).
Vorminõude järgimata jätmine (TsÜS § 83).
Seadusest tuleneva vormi puhul tuleb hinnata vorminõude eesmärki, kokkuleppelise vormi korral aga poolte kokkulepet.
Kokkuleppelises vormis sõlmitud lepingu muutmise ja lõpetamise vormi puhul tuleb täiendavalt arvestada VÕS §-st 13 lg 2 ja 3 tulenevaga.
TEHINGU KEHTETUS
Tehingu kehtetus on nende juriidiliste tagajärgede mittesaabumine, mille tekitamise eesmärgil tehing oli tehtud.
Tehingute kehtivuse eeldused on: vorminõuete täitmine; subjektide osas nõuete täitmine; sisunõuete täitmine. Tahte vastavus tegelikele asjaoludele. Tehingute kehtetuse liigid: 1) absoluutselt kehtetud ehk tühised; 2) tühistatavad
Puuded tehingus jagunevad:

Puuded, mis toovad või võivad kaasa tuua tehingu kehtetuse

Puuded, mis ei too kaasa tehingu kehtetust
Tühine tehing.
Abinõud, millega on võimalik tagada tühise tehingu kehtivus ja poolte tahte realiseerumine tühisuse aluste esinemisel:
Tehingu ühe osa tühisus (TsÜS § 85). Vt ka VÕS § 29 lg 8.
Ümberhindamine (TsÜS § 84 lg 2)
Tehingu kinnitamine (TsÜS § 84 lg 4)
Tühise tehingu tagajärg
Tehing ei oma algusest peale mingeid tagajärgi. Tühist tehingut ei saa tunnistada kehtetuks, tühistada, piiratud on ka tühisuse tuvastamine kohtu korras. Tühise tehingu alusel üleantu kuulub tagastamisele. Tagastamise ja väärtuse hüvitamise nõuete puhul ei oma tähendust, kes on asja omanik.
Tehingu tühisuse alused: Vastuolu avaliku korraga (TsÜS § 86 teine osa); Vastuolu heade kommetega (TsÜS § 86 esimene osa) Vastuolu seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87); Kohtu või ametniku käsutuskeeldu rikkuva käsutustehingu tühisus (TsÜS § 88)
Näilik tehing (TsÜS § 89)
Õigustamata isiku käsutus (TsÜS § 114)
Esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehing (TsÜS § 128-129)
Vorminõuet mittejärgiv tehing (TsÜS § 83)
Puudused subjektsuses (TsÜS § 10-12)
Kohtu või ametniku käsutuskeeldu rikkuva käsutustehingu tühisus (TsÜS § 88)
* Tühistatavad tehingud (tehingu tühistamine), TsÜS § 90-101.
Tehingu tühistamine on tehingu kehtetuse kergemaks alaliigiks. Tühistatav tehing kehtib kuni tühistamiseni seaduses fikseeritud korras. Tühistamise aluseks erinevalt tühisest tehingust on kergemad, samuti on tühistamise õigus piiratud tähtaegadega. Tühistamisest tuleb teatada teisele poolele sellekohase tahteavaldusega (puudub vorminõue). Tühistamiseks ei tule üldjuhul pöörduda kohtusse, va testament, abieluvaravara leping, juriidilise isiku organite otsused. Kohtusse pöördub reeglina pool, kes tühistamisega ei nõustu ja leiab, et tühistamine ei oma õiguslikke tagajärgi. Tühistamisel sama tagajärg, mis tühisel tehingul (TsÜS § 90).
Tühistamise eeldused on: Tühistamise lubatavus; Tühistamise alus; Tühistamise tähtaegsus.
Tühistamise lubatavus. Lubatud põhimõtteliselt kõigi tehingute puhul. Tühistamine eeldab kehtiva tehingu olemasolu. Üksikjuhtudel tühistamine ei ole lubatud. Tühistamise alused: TsÜS § 90 lg 1; koosseisud: eksimus (TsÜS § 92), pettus (TsÜS § 94); ähvardus ja vägival (TsÜS § 96), raskete asjaolude kokkulangemine (TsÜS § 97); tühistamine esindaja kohutuste rikkumise tõttu (TsÜS § 131 lg 1), eriseadustest tulenevad alused.
Tühistamise tähtaegsus. (vt TsÜS §-s 99).

Eksimus (TsÜS § 92-93)

Eksimus- ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Eksimuse alusel tehingu tühistamiseks vajalik, et eksimus oleks oluline. Eksimuse alusel tühistamise õiguse väljaselgitamisel oluline teha kindlaks, kes kannab eksimuse riski. Üldjuhul kannab kumbki osapool ise nende asjaolude tegelikkusele vastavuse riski, millele tema tahteavaldus tugineb. Olulise eksimuse korral tühistamine lubatud kolme juhul.
Põhjustatud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p. 1).
Äratuntud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p. 2).
Ühine eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p. 3).
Eksimuse tõttu tehingu tühistamine on välistatud, kui eksinud pool pidi eksimusest teadlik olema; Eksinud pool kannab ise eksimuse riisikot (TsÜS § 93 lg 5). Teine pool on nõus täitma lepingut selliselt nagu seda mõistis tühistamisõigust omav pool (TsÜS § 93)
Pettus (TsÜS § 94). Ähvardus ja vägivald (TsÜS § 96) Raskete asjaolude ärakasutamine (TsÜS § 97).
Rakendatav üksnes füüsilise isiku suhtes. Juriidilise isiku puhul võivad analoogsed asjaolud anda aluse tehingu tühisusele tuginemiseks seoses heade kommete vastasusega.
Raskete asjaolude ärakasutajaks saab olla tehingu teine pool. Rasked asjaolud ei pea olema põhjustatud selle poole poolt, kes neid ära kasutas.
Tühistatava tehingu kinnitamine (TsÜS § 100).
Kahju hüvitamine (TsÜS § 101).
TINGIMUSLIKUD TEHINGUD
Tingimusliku tehingu mõiste seondub nende tingimustega, mille olemasoluga seotakse poolte suhtes õiguste ja kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine. TsÜS –d 102-110 reguleerivad tehinguga kindlaks määratud tingimuste, millest sõltub tehingu toime, kasutamisega seotud asjaolusid. Tingimuslik tehing eeldab, et tegu on tingimusega , mille suhtes ei ole teada, kas ta saabub või ei saabu, võrdle tehingu tegemise nõusolek (TsÜS 7. ptk). Erand TsÜS § 110 (tähtajalisus). Tingimuslikes asjaoludes kokkuleppimine on üldjuhul piiramatu.
Tingimuslikud tehingud liigituvad:
Edasilükkava tingimusega tehingud (TsÜS § 102 lg 2)
Äramuutva tingimusega tehingud (TsÜS § 102 lg 3).
Tingimuse saabumisel tehingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad.
Piirangud ja sanktsioonid seoses tingimuslike õigussuhetega.
Tingimuse saabumisele ei tohi hea usu põhimõtte vastaselt kaasa aidata ega selle saabumist takistada (TsÜS § 104) – tingimus loetakse vastavalt saabunuks või tingimust ei loeta saabunuks. Kahju hüvitamine ei seondu mitte tingimuse saabumise takistamise ega sellele kaasa aitamisega, vaid tingimusega kaasneva õigusliku olukorra mõjutamisega. Õigusliku olukorra tekkimist mõjutanud pool on kohustatud hüvitama teisele poolele kogu sellega tekitatud kahju (TsÜS § 107).
Hõljumisaeg (TsÜS § 106 lg 1)Edasilükkava tingimusega sõlmitud lepingu puhul on leping küll sõlmitud arvates kokkuleppe saavutamise ja selle nõutava vormistamise hetkest, kuid õigused ja kohustused tekivad arvates tingimuse saabumisest.
Kasutatakse terminit “hõljuvalt kehtetu tehing”, st tehing, mis vajab kehtivuseks täiendavat heakskiitu (nt alaealise või esindusõiguseta isiku poolt tehtud mitmepoolne tehing, vt TsÜS § 11 lg 1; 129 lg 1).
Piirangud hõljumisajal.
Hõljumisajal on üldjuhul keelatud tingimuse saabumisele hea usu põhimõtte vastaselt kaasa aidata või selle saabumist takistada, samuti mõjutada tingimusega kaasnevat õiguslikku olukorda. Hõljumisajal tehtud käsutustehing, mis välistab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumise, on tühine (TsÜS § 106). VÕIB EKSAMIL KÜSIDA. Jääb alla heausksele omandamisele.
Nt omandireservatsiooniga (VÕS § 233) müügil müüjale laienev piirang. Eelnimetatud käsutuskeeld ei puuduta heauskset omandamist. Heauskse omandamise mõju tugevam, kui TsÜS §-st 106 tulenev käsutuskeeld.
Tingimuslikust tehingust tuleb eristada tehingut, mille kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust või heakskiidust (TsÜS §-d 111-113). Heakskiidust sõltuv tehing on oma olemuselt sarnane edasilükkava tingimusega tehinguga, kuid tingimust asendab kolmanda isiku tsiviilõiguslik tahteavaldus. Nõusolek on eelnev, heakskiit aga tagantjärele antav. Nõusoleku/heakskiidu võib avaldada tehingu osapoolele. Nõusolek peab olema samas vormis tehingu endaga ning nõusolekut võib kuni tehingu tegemiseni üldjuhul tagasi võtta. Õigeaegne heakskiit tagab tehingu kehtivuse algusest peale.
Käsutustehing eeldab kehtivuseks üldjuhul käsutustehingu tegemist õigustatud isiku poolt. Õigustamata isiku poolt tehtud käsutustehing on kehtiv, kui selleks on õigustatud isiku eelnev nõusolek või tagantjärgi heakskiit (vt TsÜS § 114). Eelnimetatud piirangud ei puuduta heauskse omandaja õigusi. Kui õigustatud isik on end ise piiranud tehinguga käsutustehingute tegemise osas, siis nimetatud piirangu rikkumine ei avalda mõju käsutustehingu kehtivusele. Käsutamise piirangu enesele võtnud isikult on võimalik nõuda üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude (eelkõige kahju hüvitamine, leppetrahv ), vt TsÜS § 76.
ESINDUS
Esindus (TsÜS §-d 115-131)- vahendusvorm, mille kaudu isik, kes ei saa või ei taha ise osaleda tehingu tegemisel ( esindatav ), teeb seda teise isiku (esindaja) kaudu. Esindaja kaudu tehingu tegemine tekitab õigussuhte esindatava ja kolmanda isiku vahel (vt TsÜS § 115 lg 1).
Esinduse sisuks on tehinguline käitumine teise isiku nimel. Esindus ei hõlma õigusvastast käitumist. Esinduse piirid määrab ära esindusõigus. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (TsÜS § 117 lg 1). Esindusõigust reguleerivaid norme nimetatakse ka omistusnormideks. Lisaks esindusele on omistusnormideks ka nt TsÜS § 31 lg 5 (juriidilise isiku organi tegevuse omistamine juriidilisele isikule).
Esindusõigusest puudutatud isikute huvid ja nende kaitse.
Esindaja kaudu kolmanda isikuga tehing tegemisel osalevad subjektid on: esindatav, esindaja ja kolmas isik. Kolmanda isiku huvides on tehingu teise poole määratlemine. Esindaja kaudu tegutsemisel on nõutav, et selline tegutsemine oleks mõistlikult äratuntav (avalik), st mõistlikult on võimalik ära tunda, et isik tegutseb teise isiku nimel. Esindatava kaitset tagab asjaolu, et tema nimel tehtud tehing toob temale kaasa õiguslikke tagajärgi üksnes juhul, kui esindajal oli vastav esindusõigus (antud tehinguga või tuleneb seadusest).
Esindusõiguse piiritlemine.
Esindusõiguse alusel tegutsemist tuleb eristada:
Tegutsemisest kellegi asemel (nt alltöövõtt)
Tahteavalduste vahendamisest (nt maakler )
Tegutsemisest enda nimel, kuid teise isiku huvides (nt komisjon)
Käskjalana tegutsemisest. Käskjalg üksnes vahendab tahteavaldust, mitte ei tee ise tahteavaldust.
Esinduse kasutamise piirangud:
1) Esindaja kaudu ei ole võimalik teha isiklikke tehinguid (nt abielu, testament, tööleping);
2) Seadusjärgse esinduse puhul peab esindaja olema täielikult teovõimeline.
Esinduse kehtivuse eeldused:
Tehingu tegemine teise isiku nimel (TsÜS § 116)
Esindusõiguse olemasolu.
Esindusõiguse liigid on:
Seadusjärgne esindus (nt vanem lapse suhtes, esindusorgan juriidilise isiku suhtes). Nimetatud esindusõiguse tekkimine, lõppemine ning sisu on määratud seadusega.
Tehinguline esindus ehk volitus . Antakse tahteavaldusega (TsÜS § 118 lg 1), samuti võib tuleneda käitumisest (TsÜS § 118 lg 2). Erisäte majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku nimel kaupu müüva või teenuseid osutava isiku volituse osas (TsÜS § 121 lg 2).
Kehtiva esinduse tagajärjed.
Teise isiku nimel ja esindusõiguse raames tehtud tehingust tulenevad reeglina õiguslikud tagajärjed üksnes esindatavale, mitte aga esindajale. Esindajale saavad esinduse alusel tehtud tehingust tuleneda tagajärjed juhul, kui esindaja teeb esindatava nimel tehingu iseendaga (TsÜS § 131). Esindaja võib ennast kolmanda isiku ees teha vastutavaks seoses tehingu tegemisega esindatava nimel ja esindusõiguse alusel üksnes juhul, kui tegemist on esindatava poolse deliktilise käitumisega või ka lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisega.
Esindaja poolse tahteavalduse puudused.
Kui esindaja avaldab ebaõigesti oma tahet teise isiku nimel tehingu tegemisel ning esindaja kannab ebaõige avaldamise riski, sõltub tehingu tagajärgede laienemine asjaolust, kas esindaja ületab esindusõiguse piire või mitte. Kui esindaja jätab hooletusest teavitamata, et ta tegutseb teise isiku nimel ja seda ei saa ka seaduse kohaselt eeldada, siis on see tema enese tehing kolmanda isikuga. Kui esindaja teeb tahteavalduse, mis seaduse kohaselt on tühistatav, siis sellise tehingu tagajärjed ulatuvad esindatavani. Esindataval on aga õigus tehing tühistada (TsÜS § 123 lg 1). Tühistamise aluste kindlakstegemisel juhindutakse üldjuhul esindaja teadmistest, va kui esindatav on tehingu tegemiseks andnud kindla juhtnööri (st välistanud esindaja valikuvabaduse, vt TsÜS § 123 lg 2).
Volitus ehk tehinguga antud esindusõigus.
Volituse eriliikideks võib pidada:
a) prokuurat kui äriõiguslik esindusõigus (vt ÄS § 16);
b) üldvolitus majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku esindamiseks (TsÜS § 121 lg 1);
c) taluvusvolitust (TsÜS § 118 lg 2);
d) näivvolitust (TsÜS § 118 lg 2).
Volituse võib anda reeglina vormivaba tahteavaldusega, va kui tehing, mille tegemiseks volitus antakse, peab seaduse kohaselt olema konkreetses vormis (TsÜS § 118 lg 3).
Volituse võib anda alljärgnevatel viisidel (TsÜS § 118 lg 1):
tahteavaldusega esindajale
tahteavaldusega isikule, kellega esindatav soovib tehingut teha;
tahteavaldusega avalikkusele.
Volitusi võib liigitada:
a) spetsiaal -; b) liigi-; c) üldvolitus
a) üksik-; b) ühisvolitus § 122. Eeldab seda et 2 esindajat koos võivad ainult tegutseda.
a) alg-; b) edasivolitus (vt TsÜS § 119)

Volituse ulatus (TsÜS § 120).

Volituse lõppemine (TsÜS § 125).
Volituse tagasivõtmine (TsÜS § 126).
Taluvus - ja näivvolitus (TsÜS § 118 lg 2).
Tegemist on seaduse fiktsioonist tuleneva volitusega. Nimetatud volitusi ei anna esindatav eraldi tahteavaldusega. Kui esindatav teab teise isiku tegutsemisest tema nimel ja talub seda ning kolmandal isikul on mõistlik uskuda , et tegutsejale on antud volitus esindatava nimel tegutsemiseks, siis on tegu nn. taluvusvolitusega. Kui esindatav ei tea ( raskest hooletusest tulenevalt) teise isiku tegutsemisest tema nimel, kuigi pidi teadma, ning kolmandal isikul on mõistlik uskuda, et tegutsejale on antud volitus esindatava nimel tegutsemiseks, siis on tegu nn näivvolitusega.
Volituse tühistamine.
Volituse kui ühepoolse tehingu tühistamist saab võimalikuks pidada seni, kuni esindaja ei ole volitust kasutanud. Tühistamine omab tähendust kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui ta on sellest teada saanud või pidanud teada saama.
Esindusõiguse piirangud.
Üldjuhul esinduse sise- (alus)suhte piirangud ei avalda mõju esinduse välissuhtele. Erandid sellest on: Esindaja ja kolmas isik teevad teadlikult tehingu, eesmärgiga kahjustada esindatavat. Tehing tühine. Esindaja rikub sisesuhtest tulenevaid kohustusi ja teeb tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega ning kolmas isik on sellest teadlik või peab olema teadlik. Tehing on esindatava poolt tühistatav (TsÜS § 131 lg 1).
Esindaja poolt lojaalsuskohustuse rikkumine.
Esindaja poolt sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumist eeldatakse, kui ta teeb tehingu esindatava nimel iseendaga või isikuga, kelle esindajaks ta sama aegselt on. Kui selline tehing on vastuolus esindatava huvidega, siis on esindataval õigus tehing tühistada (TsÜS § 131 lg 1). Esindajat ei aita nimetatud olukorras ka edasivolituse andmine teisele isikule ning viimase kaudu lojaalsuskohustuse rikkumine (TsÜS § 131 lg 5).
Tühistamine esindaja poolt on välistatud, kui:
1) Esindatav oli teadlik või pidi teadlik olema tühistamise alustest ja andis nõusoleku tehingu tegemiseks;
2) Esindatav ei kasuta tühistamise õigust mõistliku tähtaja jooksul arvates tühistamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist, kuid igal juhul mitte kauem kui 6 kuu jooksul arvates teadasaamisest ning mitte kauem kui 3 aasta jooksul arvates tehingu tegemisest.
Esindusõiguse puudumine (TsÜS § 128-130).
Esindusõiguse puudumist tuleb eristada esindaja poolt oma nimel käitumisest, mil tehingust tekivad reeglina tagajärjed esindajale.
Esindusõigsuse puudumisest saab rääkida, kui a) esindusõigust ei ole üldse kehtivalt antud; b) see tehingu tegemise ajahetkeks lõppenud; c) kui esindusõiguse piire ületatakse esindaja poolt.
Esindusõiguse lõppemisel ja piiride ületamisel tuleb arvestada, et kolmanda isiku suhtes kehtib see üksnes juhul, kui viimane oli sellest teadlik või pidi teadlik olema. Vastasel korral toob ka esindusõiguse puudumisel tehtud tehing esindatavale kaasa õigusi ja kohustusi.
Esindusõiguseta isiku vastutus (TsÜS § 130).
TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV
Tähtaja mõiste ja tähendus (TsÜS § 134).
Tähtaeg on oma kulgemise protsessilt objektiivne nähtus.
Tähtajal on juriidilise fakti tähendus. Tähtaja saabumine tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõigussuhte või toob kaasa muu õigusliku tagajärje. Tähtaeg on tähtpäeva kindlaksmääramise üheks aluseks.
Tähtaja algus ja lõpp. Tähtpäev. (TsÜS 135 lg 1,TsÜS §136 lg 1). (TsÜS 136 lg 8).
Tähtaegade liigid.
a) imperatiivsed; b) dispositiivsed.
a) edasilükkav tähtaeg; b) äramuutev tähtaeg.
a) subjektiivsete õiguste teostamise tähtaeg
b) juriidilise kohustuse täitmise tähtaeg
c) subjektiivse õiguse kaitsetähtaeg
7

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

246 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Antu14 Õppematerjali autor

I kursus, hästi väikeses kirjas, realselt kordi rohkem lehekülgi

õigus tsiviilõigus

Sarnased õppematerjalid

doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu

Tsiviilõiguse üldosa

docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku õiguse eristamine: 1) huviteooria  Avalik õigus on suunatud üldistele huvidele, eraõiguse aga üksikisikute huvidele 2) subjektiteooria  Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormida, mille puhul on alati üheks subjektiks riik või muu kõrgema võimu kandja. Eraõiguse normid saavad kehtida aga igaühe suhtes, sh riigi suhtes, kui riik osaleb eraõiguslikes suhetes. 3) subordinatsiooniteooria  Avaliku õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, iseloomulikud on alluvussuhted nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikutega

Tsiviilõigus

docx

TSIVIILOIGUSE ULDOSA

EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused

Tsiviilõiguse üldosa

docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

Kategoriseerimata

docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

12. klassi ajalugu

doc

TsÜS-i konspekt

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus.

Õigus

pdf

Tsiviilõigus eksamiks

1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu,

Tsiviilõigus

114

docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi:

Tsiviilõigus

Rohkem sarnaseid