Tsiviilõiguse konspekt (3)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Õiguse mõiste tähendused:
1) Objektiivne õigus – kehtivate õigusnormidekogum
2) Subjektiivne õigus – üksikule kuuluv konkreetne õigus.
Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada.
Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid .
Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad.
Õiguse süsteemid:
1) üldine õigussüsteem (common law);
2) Kontinentaal-Euroopa õigussüteem;
3) nn vahegrupp ( Skandinaavia maad).
Era ja avalikuõiguse eristamine:
  • Huviteooria
  • Subjektiteooria
  • Täiendatud subjektiteooria – avaliku võimu kandja antud suhtes.
    Era ja avalikuõiguse reguleerimisemeetodid ja ese:
    Avalikuõigus: esemeks – subordinatsioonisuhted, milles üks pool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib;
    meetodiks – käsk ja keeld
    Eraõigus: esemeks – isikute vahelised varad ja isikute vahelised suhted; meetod – privaatautonoomia
    Dispositiivsuse põhimõte – õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud.
    SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE
    Tsivillõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte võrdsuse põhimõtted.
    Tsiviilõiguse süsteemid:
    1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga.
    1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid
    2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga.
    2.1 Üldosa
    2.2 Eriosa : asja võla-, perekonna- ja pärimisõigus
    Tsiviilõiguse areng Eestis
    1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge . Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar - Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus.
    2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940)
    3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965)
    4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus
    Tsiviilõiguse puutuvus avaiku õiguse harudega
    1. Tsviilõigus ja tsiviilkohtumenetlus . Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks.
    2. Tsiviilõigus ja karistusõigus ( KarS ). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda.
    3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga ( kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus .
    4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta.
    5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt .
    Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1):
    1. Õigusaktid. Rahvusvahelised konventsioonid (nt Viini 1980 konventsioon ), Euroopa Liidu õigusaktid (määrused, direktiivid- tarbijakaitse), PS, seadused, seadusest alamalseisvad õigusaktid.
    2. Tava (VÕS § 25). Tava on õiguskäibes eksisteeriv harjumus, mida osalised loevad enese suhtes õiguslikult siduvaks. Võib eristada tavaõigust ja käibetava. Tava ei saa muuta seadust.
    3. Kohtupraktika . Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas oluline instrument õiguse tõlgendamisel, õiguskindluse tugevdamisel.
    Tsiviilõiguse üldosa kehtivus.
    1) Esemeline kehtivus- kohaldatav üldosana kõigi tsiviilõiguse eriosade, samuti teiste tsiviilõigusega seotud eraõiguse harude suhtes niivõrd, kuivõrd vastavatest eriseadustest ei tulene teisiti.
    2) Ruumiline kehtivus- Eesti Vabariigi territoorium
    3) Ajaline kehtivus (VÕSRS). Toimingule, asjaolule kohaldatakse selle selle tegemise või tekkimise ajal kehtinud seadust.
    Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele.
    Rakendamise käik.
    a) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine);
    b) eluliste asjaolude vastavuse kontroll normi koosseisule
    c) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine).
    Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad.
    • Tsiviilõiguse tõlgendamine.
    Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses ) sisalduvatest väärtustest.
    Tõlgendamisteooriad:
    1) intentio auctoris ehk subjektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seadusandja tahtest
    2) intentio operis ehk objektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seaduse mõttest.
    3) intentio lectoris - lähtub seaduse tõlgendaja poolt antavast tähendusest.
    Tõlgendamismeetodid:
    1) keelelis - grammatiline
    2) süstemaatiline
    3) teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv
    4) ajalooline
    TSÜS § 3
    • Õiguse edasiarendamine Peamiseks meetodiks on analoogia (TsÜS § 4)
    Tsiviilõiguse printsiibid
    1. Hea usu põhimõte
    2. Abstraktsiooniprintsiip
    3. Dispositiivsuse põhimõite
    4. Mõistlikkuse põhimõte
    5. Spetsiaalsuse põhimõte
    6. Lepingute siduvuse põhimõte
    Hea usu põhimõte (TsÜS § 138 lg 1; VÕS § 6)
    Hea usu põhimõte prevalveerib seaduse, tava ja tehingu ees. Hea usu põhimõte on seotud seotud väärtushinnangute ja õiguse arenguga. Oluline tähendus germaani õigusperekonnas. Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik.Hea usu põhimõte on abstraktne ning vajab igal konkreetsel juhul eraldi sisustamist.Hea usu põhimõte kohaldub ultima ratio põhimõttel. Tehingu vastuolu hea usu põhimõttega ei ole tehingu tühisuse eraldi aluseks.
    Hea usu põhimõtte funktisoonid (rakendusalad)
    1)Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (VÕS § 23 lg 1 p.4)
    Sellest tulenevad üldine lojaalsus-, kaitse-, koostöö- ja teatamiskohustusKohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest (VÕS § 76 lg 2) Ka õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb arvestada hea usu põhimõtet (nt VÕS § 101 lg 3).
    2) Õiguste teostamise piiramine (õiguste kuritarvitamise keeld)
    • Ebaausalt omandatud õiguste teostamise keeld (nt TsÜS § 104)
    • Õiguskaitsevahendite ebaproportsionaalsus
    • Vastuolulise käitumise keeld. Oluline teise poole usalduse kaitse. Eradjuhtudel lubatud.
    • Õiguse teostamine kaitsmisväärse huvi puudumisel
    • Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118)
    3) Lepingutingimuste muutmine Lahtised tingimused VÕS §26. Lepingu aluseks olevate tingimuste muutumine VÕS § 97
    4)Lepingu tõlgendamine
    Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4). Oluline eristada kausaaltehingut ja asjaõiguslikku tehingut. Iseloomulik germaani õigusperekonnale.
    Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7). Võrreldes hea usu põhimõttega on see rangem , kohaldub sellekohase aluse olemasolul . Realiseerib õigluse ideed. Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2.
    Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva lepinguvabaduse põhimõttest. Normi dispositiivsust eeldatakse.
    Erandid dispositiivsusest:
    1) seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped;
    2) seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud;
    3) seadusest kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega.
    4) seadusest kõrvalekaldumine rikuks isiku põhiõigusi
    Spetsiaalsuse põhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda. Iga eseme liigi üleandmisel tuleb arvestada vastava eseme liigi üleandmise kohta kehtivate nõuetega.
    Lepingute siduvuse põhimõte (VÕS § 8 lg 2). Lepingust vabanemine on võimalik lepingust või seadusest tulenevatel alustel..
    II teema. FÜÜSILINE ISIK
    Isikud: 1) füüsiline isik; 2) juriidiline isik.
    Isiku tunnus: õiguskorra poolt tunnustatud täielik õigusvõime.
    Õigusvõime liigid: a) täielik; b) osaline. Osaline õigusvõime on iseloomulik ka isikuks mitteolevatele
    kooslustele.
    Õigusvõime - võime olla õiguste ja kohustuste kandja. Õigusvõime on teovõime eelduseks . Inimeste õigusvõime on ühetaoline ja puutumatu (piiramatu).
    Isikute õigusvõime erineb oma sisult isiku liikide lõikes. Inimeste õigusvõime ühetaolisus.Tuleneb inimeste vabaduse ja võrdsuse ideest.
    Inimeste õigusvõime puutumatus (piiramatus). Õigusvõime ei sõltu isiku omadustest ega staatusest , õigusvõimet ei saa piirata tehingu ega kohtuotsusega.
    Teovõime - võime teha kehtivalt tehinguid . TsÜS § 8. Tuleneb eraautonoomia põhimõttest.Teovõime on tegutsemisvõime alaliik .
    Teovõime kriteeriumid: vanus ja vaimne seisund.
    Teovõime liigid:
    1) täielik - 18.a. ja vaimselt terve;
    2) piiratud - alla 18.a. või kestvalt vaimuhaiged, nõrgamõistuslikud või psüühikahäire all kannatavad.
    Teovõime piiramise eesmärk - isiku enda kaitse, kuna ta ei mõista adekvaatselt oma tegusid . Piiratud teovõimega isiku huve eelistatakse heauskse isiku huvidele. Piiratud teovõime omab erinevalt otsusevõimetusest kestvat iseloomu. Oluline on faktiline seisund (tõendamise küsimus). Kohtunik määrab isiku, kes seisab piiratud teovõimega isiku heaolu eest – hooldaja. Teovõime piiratust eeldatakse, kui isiku üle on seatud eestkoste (kohtu korras). Teovõimet kohtu korras ei piirata (faktiline seisund).
    Piiratud teovõime (lähtuvalt vanusest):
    a) 7-17.a. - alaealine;
    b) alla 7.a. alaealine.
    Kohtul on õigus laiendada vähemalt 15.a. vanuse alaealise (lähtuvalt alaealise huvidest) teovõimet. Vähemalt 15.a. võib abielluda seaduslike esindajate nõusolekul. Abiellumisega ei kaasne automaatselt täieliku teovõime omandamist. Teovõime piiratuse tagajärjeks on piirangud tehingute tegemisel.
    • Konkreetne tagajärg sõltub:
    1) isiku vanusest (alla 7.a.; 7-17.a.);
    2) tehingu liigist (ühepoolne või mitmepoolne).
    Ühepoolne tehing - vajalik ühe isiku tahteavaldus (TsÜS §67). Nt testament , lepingust taganemine.
    Mitmepoolne tehing - vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on alati leping.
    Ühepoolse tehingu liigid: a) vastuvõtmist vajavad;
    b) vastuvõtmist mittevajavad.
    Piiratud teovõime tagajärjed.
    1. Alla 7.a. tehtud tehing. TsÜS § 12.
    Mitmepoolse tehingu korral on erandiks tühisusest: tehingu tegemiseks vajalikud vahendid on andnud seaduslik esindaja ja tehing täidetakse nimetatud vahenditega.
    Piiratud teovõime tagajärjed.
    2. 7-17.a. alaealise nii ühe- kui ka mitmepoolne tehing - tühine. Neil on seadusliku eeskostja nõusolekul tehinguid teha.
    - Erandiks ühepoolse tehingu korral:
    1)seadusliku esindaja eelnev nõusolek.
    - Erandiks mitmepoolse tehingu korral:
    1) Seadusliku esindaja eelnev nõusolek.
    2) Seadusliku esindaja tagantjärele heakskiit .
    3) Tehingust ei teki tsiviilkohustusi (TsÜS §11 lg.3).
    Nõusolek tehingu tegemiseks (TsÜS § 111-112).
    Piiratud teovõimega tehingu teinud isiku õiguste kaitse (TsÜS § 11 lg 4-6).
    Otsusevõimetus - ajutise iseloomuga häire või seisund, mille tõttu isik ei ole suuteline adekvaatselt hindama , kuidas üks või teine toiming mõjutab tema õigusi ja huve. Otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehing on tühine. Kui tehing tehti eelnimetatud seisundis ja on oma sisult isikule kahjulik, siis eeldatakse, et tehing tehti otsusevõimetuna. Otsusevõimetuna tehtud tehingu võib isik pärast normaalse seisundi taastumist heaks kiita.
    Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja.
    1. Esindus vanemlike õiguste alusel.
    2. Esindus eestkoste alusel.
    Vanemlike õiguste alusel on alaealise esindajaks vanemad (PES § 50 lg.2).Eestkoste alusel on isiku esindajaks kohtu poolt määratav
    eestkostja .Vanemlike õiguste alusel saab esindada üksnes alaealist, eestkoste alusel aga nii alaealisi kui ka psüühikahäire all kannatavaid isikuid.
    Eestkostja funktsioonid.
    1. Alla 7- aastaste alaealiste osas - nimetatud isikute huvides tehingu tegemine.
    2. Muude eestkoste all olevate isikute osas - nimetatud isikutele tehingute tegemiseks nõusoleku andmine (s.h. tagantjärgi heakskiitmine), samuti nimetatud isikute huvides tehingute tegemine.
    Eestkostja vajab eestkosteasutuse nõusolekut (PES §99 ja 100):
    - eestkostealuse isiku kinnisasjade võõrandamiseks ja asjaõigustega koormamiseks ;
    - eestkostealuse isiku igat liiki vallasasjade kinkimiseks ja pantimiseks, eestkostealuse isiku jaoks erilist tähtsust omavate vallasasjade võõrandamiseks.
    Elukoht (TsÜS § 14-16)
    Ettevõte VÕS §180-185
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tsiviilõiguse konspekt #1 Tsiviilõiguse konspekt #2 Tsiviilõiguse konspekt #3 Tsiviilõiguse konspekt #4 Tsiviilõiguse konspekt #5 Tsiviilõiguse konspekt #6 Tsiviilõiguse konspekt #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 225 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Antu14 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    I kursus, hästi väikeses kirjas, realselt kordi rohkem lehekülgi
    õigus , tsiviilõigus

    Mõisted

    Sisukord

    • Ettevõte VÕS §180-185

    Teemad

    • Tsiviilõiguse süsteemid
    • Tsiviilõiguse areng Eestis
    • Tsiviilõiguse puutuvus avaiku õiguse harudega
    • Tsiviilõiguse allikad
    • Tsiviilõiguse üldosa kehtivus
    • Tsiviilõiguse rakendamine
    • Tsiviilõiguse tõlgendamine
    • intentio auctoris
    • intentio operis
    • intentio lectoris
    • Tõlgendamismeetodid
    • Õiguse edasiarendamine
    • Tsiviilõiguse printsiibid
    • Hea usu põhimõte
    • ultima ratio
    • Hea usu põhimõtte funktisoonid (rakendusalad)
    • Abstraktsiooniprintsiip
    • Mõistlikkuse põhimõte
    • Dispositiivsuse põhimõte
    • Spetsiaalsuse põhimõte
    • Lepingute siduvuse põhimõte
    • Isikud
    • Õigusvõime
    • Teovõime
    • Teovõime kriteeriumid
    • Teovõime liigid
    • Piiratud teovõime
    • Piiratud teovõime (lähtuvalt vanusest)
    • Piiratud teovõime tagajärjed
    • Piiratud teovõime tagajärjed
    • Nõusolek tehingu tegemiseks (TsÜS § 111-112)
    • Piiratud teovõimega tehingu teinud isiku õiguste kaitse (TsÜS § 11 lg 4-6)
    • Otsusevõimetus
    • Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja
    • Eestkostja funktsioonid
    • Elukoht
    • Teadmata kadunuks lugemine ja hoolduse seadmine isiku varale (TsÜS § 17-18)
    • Isiku surnuks tunnistamine (TsÜS § 19-23)
    • III teema
    • Juriidilise isiku mõiste kaasajal
    • Juriidilise isiku koht isikute süsteemis
    • Juriidilise isiku koht õigussüsteemis
    • Juriidilise isiku tähtsamad ajaloolised teooriad
    • Juriidilise isiku mõiste uuemad arengud
    • Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt
    • Juriidilise isiku liigitamine
    • Juriidilise isiku õigusvõime mõiste ja tekkimine
    • Juriidilise isiku õigusvõime sisu eripära
    • Juriidilise isiku teovõime
    • Juriidilise isiku sisesuhe (sisemine tegutsemisorganisatioon)
    • Juriidilise isiku välissuhe (väline tegutsemisorganisatsioon)
    • Organi liikme õiguslik seisund ja tema tegude omistamine
    • juriidilisele isikule (TsÜS § 31 lg 5)
    • Esindusorgani liikmete volituste algus ja lõpp
    • Organite otsused ja otsuse kehtetuse üldpõhimõtted
    • JURIIDILINE ISIK
    • Juriidilise isiku asutamine
    • Juriidilise isiku ja tema organi liikmete vastutus
    • Juriidilise isiku vastutus abiliste ja organisatsioonliste puuduste eest
    • Läbiv vastutus
    • Tsiviilõiguse objekti mõiste ja liigid
    • Tsiviilõiguse ese ja selle liigid
    • Õiguse objektiks ei ole
    • Asja liigid
    • Asja osad
    • Kasu ja kulutused. Tsüs §62 Kulutused
    • Raha ja väärtpaberid
    • TSIVIILÕIGUSSUHE JA SUBJEKTIIVSED ÕIGUSED
    • Tsiviilõigussuhe
    • Tsiviilõigussuhte liigid
    • Subjektiivne õigus
    • Vastuväited
    • Juriidiline kohustus
    • Subjektiivsed õigused liigituvad
    • Subjektiivsete õiguste lõppemine
    • TSIVIILÕIGUSTE KAITSE
    • Hädakaitse (TsÜS § 140)
    • TsÜS § 141)
    • AÕS § 41)
    • VÕS § 134, 1046, 1047)
    • TEHINGUD
    • Tehingu mõiste
    • Tehingute liigid
    • Lepingu mõiste
    • Peab
    • olema tahe, olla õiguslikult seotud. Peab olema suunatud kindlale isikule või isikutele. Leping võib olla ka suuline, kuid seda on raske
    • tõestada. Peavad olema tunnistajad, siis on võimalik tõestada. §21 lg 1 muudatustega nõustumus. Kui on oluline muudatus tehingus
    • tuleb teha uus pakkumine. Pakkumus võib olla tähtajaline. Tähtaja küsimus on teemaks siis kui pakkumus tehakse eemal viibijale
    • eristatakse kohal viibijaid ja eemal viibijaid)
    • * Nõustumus
    • *Optsioon
    • Dissens on see, mis sisaldab täiendavaid tingimusi ja kokkulepped ei kattu veel
    • *Tahteavalduse koostisosad
    • Tahteavalduse liigid
    • * Tahteavalduse jõustumine (kehtivaks muutumine)
    • * Tahteavalduse kättesaamise riisiko
    • * Tahte mittevastavus avaldatule
    • Sõltuvalt puudustest võib eristada
    • * Tahteavalduse tõlgendamine
    • Tehingu vorm
    • Tehingu muutmise vorm
    • Vorminõude järgimata jätmine
    • TEHINGU KEHTETUS
    • Tühine tehing
    • Tühise tehingu tagajärg
    • Tehingu tühisuse alused
    • Näilik tehing (TsÜS § 89)
    • Kohtu või ametniku käsutuskeeldu rikkuva käsutustehingu tühisus (TsÜS § 88)
    • * Tühistatavad tehingud (tehingu tühistamine), TsÜS § 90-101
    • Tühistamise eeldused on
    • Eksimus
    • Põhjustatud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p. 1)
    • Äratuntud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p. 2)
    • Ühine eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p. 3)
    • Pettus (TsÜS § 94). Ähvardus ja vägivald (TsÜS § 96) Raskete asjaolude ärakasutamine (TsÜS § 97)
    • TsÜS § 100
    • TsÜS § 101
    • TINGIMUSLIKUD TEHINGUD
    • Hõljumisajal tehtud käsutustehing, mis välistab tingimusega seotud õigusliku
    • tagajärje saabumise, on tühine (TsÜS § 106)
    • ESINDUS
    • Esindus
    • Esinduse kehtivuse eeldused
    • Seadusjärgne
    • Tehinguline
    • Kehtiva esinduse tagajärjed
    • Esindaja poolse tahteavalduse puudused
    • Volitus ehk tehinguga antud esindusõigus
    • Volituse lõppemine
    • Taluvus- ja näivvolitus
    • Esindaja poolt lojaalsuskohustuse rikkumine
    • Esindusõiguseta isiku vastutus
    • TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV
    • Tähtaja mõiste ja tähendus
    • Tähtaja algus ja lõpp. Tähtpäev
    • Tähtaegade liigid

    Kommentaarid (3)

    sugar85 profiilipilt
    sugar85: see on spikri variandis. toodud on kõige olulisem
    16:24 03-03-2011
    asuur profiilipilt
    asuur: Jällegi päris korralik asi
    13:37 24-05-2012
    elery25 profiilipilt
    elery25: hea materjal :)
    20:05 09-03-2010


    Sarnased materjalid

    45
    doc
    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    48
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa
    50
    docx
    Tsiviilõiguse Üldosa
    30
    docx
    Õiguse alused konspekt
    70
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt
    37
    odt
    Tsiviilõiguse üldosa
    44
    doc
    Õiguse alused eksami konspekt
    23
    docx
    Õigusõpetuse eksami konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !