seda, et asi peab jagama sellesse kogumisse kuuluvate ülejäänud asjade õiguslikku saatust. Kui näiteks raamatukoguga liidetakse kas kogemata või tahtlikult võõras raamat, siis jääb endine omand muutumatuks. Asjade kogumi ülekandmine ja koormamine ühtse toiminguga ei ole võimalik. Seevastu aga võivad asjade kogumid olla ühe tervikliku kohustusliku lepingu objektiks, näiteks ostu-müügi või üürileping. II Lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip NB! Asjaõiguste üleandmisel kehtib abstarktsiooniprintsiip - võlaõigusliku kausaaltehingu (causa) ja asjaõigusliku kokkuleppe eristamine. Müügilepinguga kohustub müüja asja üleandmiseks ja ostja tasumiseks, asjaõigusliku lepinguga kohustub müüja omandi üleandmiseks. 1. Lahutamispõhimõte Range vahetegemine, võlaõigusliku (obligatoorse) kohustustehingu ja asjaõigusliku täitmistehingu vahel, on väga oluline. Mõlemad on lepingud, aga erineva sisuga. Ostu tõttu
Mõlemad on lepingud, aga erineva sisuga. Ostu tõttu kohustub müüja omandit üle kandma, asjaõiguskokkuleppe alusel kannab ta omandi selle kohustuse täitmiseks üle ostjale. Mõlemaid kokkuleppeid käsitletakse seaduses erinevates kohtades, ostu võlaõiguses, asjaõiguskokkulepet asjaõiguses. Mõlema jaoks kehtivad erinevad normid, mida tuleb üksteisest lahus hoida. Mõlemad lepingud võib sõlmida ühtse aktina vahetult teineteise järel. 1.1.1. Asjaõiguse olemus ja printsiibid 1) Abstraktsiooniprintsiip - Vahetegemine VÕ ja AÕ lepingu vahel on seetõttu veelgi rangem, et asjaõigusleping on abstraktne, st. oma kehtivuses sõltumatu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Asjaõigusleping on kehtiv ka siis, kui kausaalleping/võlaõiguslik leping ei ole teoks saanud, on õigustühine või vastuväite tõttu õigustühiseks muutunud. See kehtib isegi siis, kui mõlemad lepingud on sõlmitud üheaegselt ja kirja pandud ühes dokumendis 2) Avalikkuse printsiip - NB
objektiivne õigus - õigusnormid positiivne õigus - kehtivad õigused seda hetke millal õigussuhe tekib nim. juriidiliseks faktiks. Jaguneb sündmuseks ja teoks Juriidiline sündmus - inimtahtest sõltumatu (looduskatastroof) Juriidiline tegu - Inimtahtest sõltuv (mõrv) KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA 1) Kes on (teksti) subjekt(id) 2) Õigussuhte objekt (NB! võib olla mitu objekti) 3) Tuleb teostada subjektide kontroll 4) Välja tuua õigussuhte sisu 5) Abstraktsiooniprintsiip (kohaldub siis, kui tegemist on omandi printsiibiga) omandi õiguse 3 elementi: käsutamine (õiguslikul kujul otsustamine, ainult omanikul), kasutamine (sihtotstarbeline tarvitamine), valdamine (Tegelik võim valduse üle. otsene/kaudne valdus) Tõlgendamise erinevad viisid: ajalooline, süstemaatiline, grammatiline, teleoloogiline Eksamiküsimus: § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused
(õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Üldõigusjärglus-lähevad õigusjärglasele üle kõik õigused ja kohustused (pärimine) Singulaarne õigusjärglus- läheb üle mingi üksikõigus või kohustus.(ostad nt poest saia) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Abstraktsiooniprintsiip- ükskõik mida me ostame, müüme, vahetame siis see koosneb kahest tehingust: Käsutustehing ja kohustav tehing. Võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust.(keegi müüd autot, mina tahan autot osta. Hakatakse tähistama automüüki, ostja ütleb et tuleb homme autole järgi, aga enne kui ostja järgi tuleb, pakub uus ostja kõrgemat hinda ja müüja müüb auto hoopis temale
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5
süstemaatiline-tõlgendamine normi asukoha v süsteemi järgi (nt füüsiliste isikute par.) ajalooline-ajaloolise seadusandja tahtest lähtuv !! üld ja erisätte tõlgendamismeetod - vajalik siis kui kaks normi räägivad sama asja kui meil on kaks sama olukorda, siis rakendame erisätet. Par.4 !Analoogia Tuleb kasutusele siis, kui ei olegi sätet, mida tõlgendada. Siis kohandatakse õiguse üldist sätet. RIIGIKOHTULAHEND OLEMAS!! Abstraktsiooniprintsiip Par 6. lõige 3 ja 4 - eristatakse võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga.. : 1.KÄSUTUSTEHING, reguleerib omandi üleminekut 2.KOHUSTAV TEHING, reguleerib muid tingimusi, nt hinda, kvaliteeti,tähtaega jms Ühe tehingu kehtivus, ei mõjuta teise tehingu kehtivust. KÄSUTAMINE on asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine - kasutamine omandiõigus elemendid ( Rooma eraõiguse õpikust)
Valdus* on faktiline/tegelik võim asja üle. Kausaaltehing = kohustustehing = võlaõiguslik tehing Keegi ei saa kunagi omanikuks müügilepingu alusel. Omanikuks saab käsutustehingu või asjaõigusliku lepingu/kokkuleppe alusel! - Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3): õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatus tahte väljendamine eraldi tehinguda (käsutustehinguga) - Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4): käsutuslepingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (ehk kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja kindluse huve. - Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 26 lg 3; 28 lg 2 Heausklikuks omanikuks pole võimalik saada, kui omandatud ese on varastatud. 3. Era- ja avaliku õiguse eristamine 1. huviteooria 2. subjektiteooria 3. täiendatud subjektiteooria 4
väiksem? See on riigijaoks tähtsam. Kui pank läheb pankrotti on surem probleem ku mingi tavaline OÜ. Millest koosneb tsiviilõigus? (VAPP) Võlaõigus tegeleb lepingutega. Kahju tekitamine-lepinguvälised suhted. Asjaõigus tegeleb omandiga ja omandi piiramisega. Perekonnaõigus tegeleb (perekonna mõistet ei ole) abielu ja vanemad-lapsed suhted. KOOSELU-ei saa Pärimisõigus - vara üleminek isiku surma korral. Abstraktsiooniprintsiip § 6 Kaks üliõpilast sõlmivad lepingu, et üks kirjutab teise jaoks magistritöö, ja teine peab maksma raha, AGA raha ei maksa. Kas see, kes magistritöö valmis kirjutas võib raha nõuda? Loogiliselt tuletama küsimusest mis jäi iseseisvaks. EI, sest lubatud on kõik see, mis pole keelatud. Kuna plagiaatsus on keelatud, pole tal õigust raha nõuda. A müüb B-le auto. Kirjalik leping. B annab raha. Tähistamine. B ütleb A-le, et viib järgmine hommik auto ära
kuulub võlaõigus eraõiguse alla. 26. Mis on subordinatsioonisuhte puudus? Subordinatsioonisuhtes on tähtis allumine avaliku õiguse kandjale. Selle teooria järgi kuuluks laste ja vanemate vahelised suhted ka sinna alla. 27. Miks on avaliku õiguse liigitus selline nagu ta on? EI TEA 28. Mis on eraõigus? Õigus, kus subjektid on võrdsed. 29. Mis tähendab sõna “käsutama”? Tehingute tegemine 30. Mis on abstraktsiooniprintsiip? Omandi üleminekul Tuleb eristada asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut, kui on tegemist õigusjärglusega ehk valduse üleminekuga. 31. Seleta lahti § 6 lõiked 3 ja 4: (3)Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest.
vastu võtta sellel päeval, peav lõpparve tasuma 5 päeva jooksul nõude esitamise päevast. 70. Eesti kohtusüsteem Eestis toimib kolmeastmeline kohtusüsteem. Koosneb maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1. aste), ringkonnakohtutest (2. aste) ja Riigikohtust (3. aste). 71. Asjaõigus ja tema printsiibid absoluutsuse põhimõte, asjaõiguste liikide fikseerituse põhimõte, avalikkuse põhimõte, määratletuse põhimõte, üleantavuse põhimõte, eraldatause põhimõte e. abstraktsiooniprintsiip. 72. Omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 73. Valdus tegelik võim asja üle, ka reaalservituudi teostamine. Õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte (ka varas on valdaja) 74. Omandi kaitse ja valduse kaitse
Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt. Õigussuhte objekt-kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja õigusuhe. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. Asjaõiguslik leping e käsutustehing-asja üleandmise tehing Kausaal- ehk kohustustehing-luuakse võlasuhe, nt müügileping Abstraktsiooniprintsiip: omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tehakse vahet võlaõiguslikul ja asjaõiguslikul lepingul. Kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab ostjale sõiduki üle, käsutustehinguga, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Käsutuslepingud alluvad omaette reeglitele
meetodiks käsk ja keeld Tsiviilõiguse printsiibid Eraõigus: esemeks isikute vahelised varad ja isikute vahelised suhted; meetod privaatautonoomia 1. Hea usu põhimõte Dispositiivsuse põhimõte õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud. 2. Abstraktsiooniprintsiip SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE 3. Dispositiivsuse põhimõite Tsivillõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte 4. Mõistlikkuse põhimõte võrdsuse põhimõtted
Määratletuse põhimõte? Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. 6. Abstraktsioonipõhimõte ja lahutamispõhimõte? Abstraktsiooniprintsiip tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõikest 4, mis sätestab, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kohustustehinguga lepitakse kokku õiguste ja kohustuste tekkimises, käsutustehing sõlmitakse aga eraldi õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Lahutamispõhimõte tähendab seda, et õiguslikult eristatakse tehingut, millega võetakse kohustus mingisuguse asja loovutamiseks (kohustustehing) ning tehingut, millega see
on piiratud arv asjaõigusi kindla sisuga, uusi asjaõigusi juurde luua ei saa. Ja nende sisu on võimalik muuta ainult sel määral, millises seadus seda võimaldab. § 5. Asjaõigused - numerus clause printsiip (1) Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. 5. Abstraktsiooniprintsiip ja lahususpõhimõte - tuleb vaadata asja- ja müügilepingut eraldi. KAASUS Müügileping (VÕS § 208) : M <-> A (alaealine). Müüja müüb jalgratta 100€ eest, 10€ on makstud ning ülejäänud summa maksab A igakuise maksena. Jalgratta varastati ning A enam ei maksa jalgratta eest ning ka tagastada seda ei saa. Küsimus:Kes nõuab mida kellelt ? Mis alusel ? M nõuab jalgrattast (vallasasja) A-lt
VÕLAÕIGUS Olukorra muutmisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - võlausaldaja e kreeditor Kohustatud subjekt - võlgnik e deebitor Obekt: sooritus (tegevus v tegevusetus) Relatiivne õigussuhe, st subjektid on alati teada - kindlaks määratud. AÕ ja VÕSi erinevus Asjaõigused on määratletud (numerus clausus) Asjaõigused on avalik, st äratuntavad AÕSis abstraktsiooniprintsiip. TÄnapäeval kinnistusraaamtud, Roomas neid ei tundnud. Omandiõigust ei saa üle anda, Rooma kehtis põhimõte, et isegi kui heauskne. ASJADE LIIGID Mantsipeeritavad (res mancipi) ja mittemantsipeeritavad asjad (res nec mancipi). Jaotus tulenes vajadusest eristada asju, mille võõrandamiseks tuli teha pidulik vormeliga tehing (mancipatio) ja neid, mille puhul piisas lihtsast üleandmisest (traditio) Teine eristus on Gaiuse asjade liigitus nende omaduste alusel:
Seaduse alusel toimub üldõigusjärglus näiteks seaduse alusel pärimise korral, samuti võib nõue üle minna seaduse alusel (VÕS § 173). Õigused ja kohustused, mis ei lähe pärimisega üle ühelt isikult teisele - abielu ja lapsed. Lg 3 + lg 4: ost-müük toimub kahe tehinguga (üks, milles antakse üle see ese, teine, mis on kohustav tehing). Käsutustehing kuulub asjaõiguse hulka. Kohustuslik tehing on kõik muu, mis ei puutu omandit, kuuludes võlaõiguse alla. Abstraktsiooniprintsiip - asjaõigusliku ja võlaõigusliku tehingu eristamine. Lg 4 ütleb, et asjaõigusliku tehingu kehtetus ei sõltu sellest, kas võlaõiguslik tehing kehtib või mitte. Kui keegi on saanud omanikuks (võlaõiguslik tehing võib-olla ka tühine)... Nt auto ostu tehing. A müüb B-le auto. Sõlmitakse leping. Edasi müüb A C-le sama auto. Kumma oma on auto? B või C? Vastus - ei tea tegelikult, kuna ei teata, kas lause "A müüb B-le auto." väljendab võla- või asjaõiguslikku tehingut
Näide: Posti peal kõrgel kiirusepiirang 70, all pool 30. Kummaga võib sõita? V: 30-ga. (Kui kaks sätet reguleerivad sama olukorda, siis kohaldame erisätet. Analoogia puhul kohaldame lähedast sätet. Kui seda ka pole, siis kohaldame õiguse üldist mõtet.) Analoogia kui säte puudub, siis tõlgendatakse lähima tõlgendus meetodi alusel. Abstraktsiooni printsiip võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Abstraktsiooniprintsiip koos lahutamispõhimõttega - asjaõiguslik leping on sõltumatu kohustustehingust. Asjaõiguslik leping võib jääda kehtima isegi siis kui kohustustehing osutub kehtetuks. (Võlaõiguslik ja asjaõiguslik tuleb tuleb hoida lahus. Tuleb vaadata eraldi, muidu tuleb kaasust lahendades vale vastus.) Omandiõiguse üleminek uus omanik (nt pärandus, ost, kink, vahetus). Käsutustehing reguleerib omandi üleminekut.
Asjaõiguste liikide ammendatavus e numerus clausus printsiip), avalikkuse pm (need õigused peavad olema kõigile nähtavad, et neid õigusi saaks austada), määratletuse e spetsiaalsuse pm ( igale asjale saab tekkida mingi asjaõigus eraldi. Ühe asja asjaõiguslik reziim peab olema ühine), üleantavuse pm (asju peab saama teisele üle anda), eraldatuse pm (kohustustehingu ja käsutustehingu range eristamine. Sisu erinev. Kohustustehing on käsutustehingu õiguslik alus), abstraktsiooniprintsiip (asjaõlepin gon sõltumatu kohustustehingu kehtivusest). Asjaõigused jagunevad: omandiks (täielik õiguslik võim asja üle) ja piiratud asjaõigused (annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata kõiki omanikule kuuluvaid õigusi). Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: a. Kasutamisõigused (annavad õigustatud isikule õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: kasutusvaldus, reaalservituut, isiklik kasutusõ, hoonestusõ), b.
* Vastuolulise käitumise keeld (venire contra factum propium). Oluline teise poole usalduse kaitse. Eradjuhtudel lubatud. * Õiguse teostamine kaitsmisväärse huvi puudumisel * Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) · Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatud tahte väljendamine eraldi tehinguga (käsutustehinguga). · Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (st kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja õiguskindluse huve. · Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7). Võrreldes hea usu põhimõttega on see rangem (kõik mis on heas usus, pole alati mõistlik), kohaldub sellekohase aluse olemasolul. Realiseerib õigluse ideed. Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2.
Missugused õigused on isikutel asjade suhtes? Kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? Asjaõiguste liikide fikseerituse põhimõte – selle kohaselt on asjaõigused üksnes need õigused, mille seadus on asjaõigusena kehtestatud. Määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte – asjaõiguslik omand saab tekkida alati ainult ühele asjale ning mitte asjade kogumile. Eraldamisprintsiip Abstraktsiooniprintsiip 6) Omand. Omand on isiku kõige ulatuslikum õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus sja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teiselt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandit võib vaadelda nagu õiguste kogumit, mille üksikuid elemente saab piiratud asjaõigustena anda üle ka teistele isikutele. Omandit saab liigitada: Ainuomand – ühe isiku omand
Müügilepingu alusel ei lähe veel mingid asjad üle. Käsutustehingu abil lähevad asjad üle, käsutustehing võib toimuda samal ajal kui kohustustehing. Käsutustehing on täitmistehing, see on asja üleandmise tehing. Kohustustehing kohustab vastastikku midagi tegema; käsutustehing on selline tehing, mille alusel õigused ja kohustused antakse tegelikult üle. Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga ehk käsutustehinguga. Abstraktsiooniprintsiip tuleneb TsÜS § 6 lg 4, mille kohaselt kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust. Kohustustehingut nimetatakse ka kausaaltehinguks, sest see tingib mingite asjade kulgemise, see sisaldab
*Tuleneb privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõttest. *Peamised erandid dispositiivsusest: - seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud); - seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud. Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatud tahte väljendamine eraldi tehinguga (käsutustehinguga). Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (st kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja õiguskindluse huve. 2. PEATÜKK 1. Tsiviilõigussuhe Tsiviilõigussuhe – isikute vaheline subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuse seos TSIVIILÕIGUSSUHTE TEKKIMISE ALUSED: sündmus – tegelikkuse asjaolud, mille tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest
Nt. A (müüja) B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga ehk käsutustehinguga. Abstraktsiooniprintsiip tuleneb TsÜS § 6 lg 4, mille kohaselt kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust. Kohustustehingut nimetatakse ka kausaaltehinguks, sest see tingib mingite asjade kulgemise, see sisaldab põhjust käsutustehinguks
A (müüja) ←→ B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 – õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga ehk käsutustehinguga. Abstraktsiooniprintsiip tuleneb TsÜS § 6 lg 4, mille kohaselt kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust. Kohustustehingut nimetatakse ka kausaaltehinguks, sest see tingib mingite asjade kulgemise, see sisaldab põhjust käsutustehinguks
omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest): TsÜS § 6 lg 3 ja 4. Tarbijalemüügileping: mõiste § 208 lg 4 (+ § 1 lg 5 ja 6). (4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Tarbijalemüügi regulatsiooni olulisus § 237 lg 1. (1) Tarbijalemüügi puhul on ostja kahjuks
õiguste tekkimist, käivet ja kaitset reguleerib asjaõigus. Õiguste ehk kehatute esemete hulgast kuuluvad õigusobjektide hulka need, mida saab teistele isikutele üle anda. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Asjaõiguse põhiküsimused: · kuidas tekib omand? · missugused õigused on isikutel asjade suhtes? · kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? Eraldamisprintsiip eristab õiguslikult erinevateks tehinguteks Abstraktsiooniprintsiip ühe tehingu kehtetus ei too automaatselt endaga kaasa teise kehtetust Valdus on isiku tegelik võim asja üle ega sõltu sellest, kas valdaja on asja omanik või mitte ka varas on valdaja. 37 Omand on isiku võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Siiski ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt ega teiste isikute huve pahatahtlikult kahjustades.
Õiguste ehk kehatute esemete hulgast kuuluvad õigusobjektide hulka need, mida saab teistele isikutele üle anda. 52 Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Asjaõiguse põhiküsimused: · kuidas tekib omand? · missugused õigused on isikutel asjade suhtes? · kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? Eraldamisprintsiip eristab õiguslikult erinevateks tehinguteks Abstraktsiooniprintsiip ühe tehingu kehtetus ei too automaatselt endaga kaasa teise kehtetust ASJAÕIGUS OMAND PIIRATUD ASJAÕIGUS Valdus on isiku tegelik võim asja üle ega sõltu sellest, kas valdaja on asja omanik või mitte ka varas on valdaja. Omand on isiku võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Siiski ei tohi
Võlaõiguses kehtivad põhimõtted Lepinguõigus, nii nagu iga õigusvaldkond, tugineb teatud üldistele põhimõtetele, mida tuleb teada ja arvestada nii seaduste tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Olulisemad lepinguõiguse üldprintsiibid on sätestatud VÕS-s ja TsÜS-s. Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Lepinguvabaduse põhimõte tuleneb aga privaatautonoomia põhimõttest, mistõttu lepinguvabaduse põhimõtte sisu avamiseks tuleb avada privaatautonoomia põhimõtte sisu. 2
Võlaõiguses kehtivad põhimõtted Lepinguõigus, nii nagu iga õigusvaldkond, tugineb teatud üldistele põhimõtetele, mida tuleb teada ja arvestada nii seaduste tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Olulisemad lepinguõiguse üldprintsiibid on sätestatud VÕS-s ja TsÜS-s. Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Lepinguvabaduse põhimõte tuleneb aga privaatautonoomia põhimõttest, mistõttu lepinguvabaduse põhimõtte sisu avamiseks tuleb avada privaatautonoomia põhimõtte sisu. Privaatautonoomia põhimõte tähendab, et üksikisik peab saama oma õigussuhteid kujundada
· Mitmepoolsed tehingud ehk lepingud (kahepoolsed tehingud enamasti) (erandina rohkem nt ühise tegutsemise leping) Tehingute jagamine : Kohustustehingud kausaaltehing - müügileping (kohustab midagi tegema) (õigused ja kohustused) Käsutustehingu abstraktne tehing - kohustus asi üle anda, üleandmise protseduur (asja või õiguse tegelik üleandmine) Abstraktsiooniprintsiip on sätestatud TsÜS§6 lg 4 käsutustehingu kehtivus ei sõltu vahetult kohustustehingu kehtivusest. st juhul kui kohustustehing osutub tühiseks, kuid selle tühise tehingu järgi on asi juba üle antud, siis saab asja tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid. Tahteavalduse mõiste Tahteavaldus ei saa olla ilma tahteta. Tehingu tegija peab tahtma mingit õiguslikku tagajärge
Ühe asja õiguslik režiim peab olema ühene- asjad olulised osad ja koostisosad st reaalosad ei saa olla erinevate isikute omandis. Üleantavuse põhimõte- varalised õigused on reeglina üleantavad ühelt isikult teisele. Üleantavus on iseloomulik näiteks omandiõigusele- võib olla piiratud nt avalikes huvides. Eraldatuse põhimõte- rangelt tuleb eristada võlaõiguslikku kohustisetehingut ning asjaõiguslikku kokkulepet. Abstraktsiooniprintsiip- asjaõiguslik leping on abstraktne, see ei sõltu kohustistehingu kehtivusest. Vanuse ehk järjekohapõhimõte- Piiratud asjaõiguse järjekoht määratakse selle tekkimise aja järgi, varasemat õigust eelistatakse hiljem tekkinud õigusele. Liitumispõhimõte- Kõik, mis ühendatakse maa kui peaasjaga, omandab sama õigusliku seisundi, mis kehtib maatüki suhtes ASJAÕIGUSTE JAGUNEMINE Jagunevad kahte liiki
annaabi.ee 
