10. klassi loodusgeograafia (10)

PEDOSFÄÄR
MULD - Elus osa : bakterid , seened, vihmaussid , eluta osa: vedel osa– mullavesi , tahke osa – 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus , kõdu, varis , turvas , gaasiline osa: mullaõhk
Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid
Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus:
Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini.
Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt.
Murenemine - kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE
Füüsikaline murenemine e rabenemine
Keemiline murenemine e porsumine
Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei muutu
Kivimi keemiline koostis muutub
To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (mädeges)
Vesi, niiskus õhusaaste
Kõrb, kõrgmäed, tundra
Vihmamets , suurlinn
Tekib jämedateraline materjal
Tekib peeneteraline materjal/ metallpinnad oksüdeeruvad
Milline murenemine on ülekaalus ,miks?
Kõrgmäestikes- rabenemine, to kõikumine suur, vee külmenemine
Kõrbes- rabenemine, to kõikumine on väga suur, väike sademete hulk
Vihmametsades- porsumine, suur sademete hulk
Kumb mureneb paremini, kas graniit või lubjakivi ?
Lubjakivi- sest ta on pehmema koostisega ja mõjud avalduvad kergemalt, lahustub vees.
Happevihmade mõju murenemisele- soodustab murenemise keemilist kiirust
Lähtekivim mõjutab mulla omadustest: mulla keemilist kosotist, õhu- ja veesisaldust, soojenemiskiirust, mulla tüüpi, värvust, toitainete sisaldust, mulla lõimist- millise mullaga on tegu
Põhja-Eesti mullad
Lõuna-Eesti mullad
Lääne-Eesti mullad
Aluskivim
lubjakivi
liivakivi
lubjakivi (pärnu ümb liivakivi)
Lähtekivim
Lubjakivi (lubjarikas moreen )
Moreen (liivarikas moreen)
Veesetted ( viirsavi ), moreen, lubjakivi
Mulla om: värvus
Hallikas- pruunid
punakaspruumid
Tumedad
Lõimis
Rähkne
Liivmuld
Rasked savikad mullad
Toitainetesisaldus
Huumusrikkad, viljakadmullad
Leetumine vähendab viljakust
Liigniiskus väh viljakust
veesisaldus
Põuakartlikud, paras - niisked mullad
Kuivad- ja parasniisked mullad
Niisked- ja soostunud mullad
Näitaja
Liiv
Savi
Õhusisaldus
Suur
Väike
Veeläbilaskvus
Suur
Väike
Soojenemiskiirus
Suur
Väike
Toitainetesidaldus
Väike
Suur
Kohad, kust võime praegu näha esmast mulla tekkimist : rannikualadel , laidudel- alles merealt välja tulnud
Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas (keemi. Mur) mullaprotsessid sügavamale kui kuivas kliimas?

• niiskes kliimas toimub intensiivselt keemiline murenemine, mis ulatub alati sügavamale.
  

Inimtegevuse mõjud muldadele erinevates klimaatilistes tingimustes:

• külmas kliimas , kus mulla teke on aeglane on mullad inimtegevusele väga tundlikud, sest nad on õhukesed
  
• ekvatoriaalses kliimas võib inimene valede põlluharimis võtetega mulla hävitada. Kuivas kliimas võib inimene muldade niisutamisega mulla liigniiskeks teha
  

Mullahorisondid erinevad üksteisest- värvuse, huumuse sisalduse, poorsuse, tiheduse , mineraalsuse, vanuse ja paksusega
Mida näitab mullahorisondi värvus?

• must huumushorisont - näitab orgaanilise aine sisaldus, huumuserikkust
  
• hall huumushorisont- kuivust, huumusvaesust
  
• horisondi sinakas -hall toon – muld on suurema osa aastast liigniiske , esineb gleistumine
  
• hele horisont huumushorisondi all- toitainete väljauhtumise liikuva vee poolt.
  

Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid ?- vee liikumise tõttu..
Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul
Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust
Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad?

• erinev kliima, taimestik , temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef.
  

Sademete ja auramise vahekord Loodusvööndis
Sademed ületavad auramise. Paras- ja palavvöötme metsad
Auramine ületab sademed Kuiv troopiline kliima, kõrbed, poolkõrbed
Sademed ja auramine on tasakaalus. parasvööde
veerežiim
Läbiuhtelise veerežiimiga mullad
Auramise ülekaaluga veerežiim
Tasakaalustatud veerežiim
Mullalahuse liikumissuund ja selle tagajärjed
Sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni
Mullavees lahustunud soolad liiguvad aurava veega
Mulda imbuvad sademete vesi ja e iliigu põhjaveeni. Mulla toiteelemente ei uhtu välja
Valdav mullaprotsess
Muldade läbiuhtumine (leetumine), muldade leostumine
Muldade sooldumine
Kamardumine
Mõju mullaviljakusele
Mullaviljakuse langus
Mullaviljakus langeb
Mullaviljakus tõuseb
Leetmuld ( okasmets )
kõrbemullad
Parasvöötme rohtlad
loodusvöönd
Kliima isel / mõju mulla tek
Mulla veerežiim
Mulla paksus
Isel mullaprotsessid
Sobivus kultuuride viljelemiseks
Tundravöönd
tundragleimuld
Lähisarktiline, talv on pikk ja külm, suvi on lühike ja jahe, sademeid vähe, maapind on liigniiske, auramine väike , igikelts
Liigniiske igikelts, takistab läbiuhtumist
Mullad on õhukesed
Gleistumine, turvastumine
Ei sobi, liigniiske, vähe viljakas, muld õhuke
Okasmets
okasmetsaleetmuld
Parasvöötme põhja osa mand , kliima jahe, niiske, sademete hulk ületab auramise
läbiuhteline
-1m
Leetumine, soostumine
Väikse viljakusega, vaja väetada ja lubjata
Lehtmetsad
pruunmullad
Parasvöötme mereline , to amplituut väike, talv pehme
tasakaalustatud
-1m
leostumine
Mullad on viljakad , sobib põllukultuuride viljelemiseks
Rohtlad
mustmullad
Lähis troopiline/ parasvöötme mand
Sad hulk tasak auramisega
tasakaalustatud
Üle 1m
kamardumine
Kõige viljakamad, ei toimu läbiuhtumist
Kõrb ja poolkõrb
Sooldunud kõrbemuld
Lähis troop /par.man/troop
Kuiv ja sad vähe
Aursamise ülekaaluga
Õhukesed
Sooldumine
Võimalik kasvatada kunstliku niisutusega
Vihmamets
ferraliitmullad
Ekvatoriaaalne
Kuum, niiske , aurab ja sajab palju
Läbiuhteline
6-10 m
Ferralisatsioon
Fe ja Al
Mitte viljakad, sest aineringe toimub väga kiiresti, huumus ei kogune mulda
Tegevus
Otsesed tagajärjed
Kaudsed tagajärjed
Tallamine
Muld tiheneb, poorid kaovad
Põllupinna väh, mullavilj väheneb, õhku vähem
Maaharimine raskete masinatega
Muldade tihenemine, vee-ja õhumahutuvuse väh
Valel ajal väetamine ja üleväet
Mullaelustik saab kahjustatud
Põhjavee, veekogude reost ja kinni kasvamine
Põlluharimine järskudel nõlvadel
erosioon
Põllupind väh, mullaviljakus kaob
Kahjurite ja umbrohutõrje
Mullaelustiku hävimine
Põhjavee ja veekogude reost
Maaparandus
Veereziimi muutumine
Põhjavee taseme alanemine
Õhu saastamine
Mullaelustiku kahjustamine, mullavee reost
Muutused looduslikes kooslustes
Korraldamata jäätmekäitlus( reo ja mürkained)
-’’-
Põhjavee ja veekogude reost.
Metsa lageraie nõlvadel
erosioon
Muldade ärauhtumine
Hoonere,teede rajamine
Muldade hävitamine
Põllipinna väh
Maavarade kaevandamine allmaakaevandustes
Põhjaveetaseme alanemine, maapinna langemine
Põllupinna väh, veerežiimi muutmine
Maavarade kaevandamine karjäärides
Muldade hävimine
Põllupinna vähenemine
Põldude niisutamine
Muldade sooldumine
Veeaurude vähenemine
Murenemise intensiivsus sõltub:

• lähtekivimist (kõvadus, voorsus, lõhelisus, min koostis)
  
• klimaatlistest tingimustest
  
• maapinna kõrgusest ja kujust
  

MULLATEKKETEGURID
1.LÄHTEKIVIM- selle murenemisega algab peale mulla teke
Mineraalne osa: mulla lõimis – tekib murenemise tulemusena, näitab kui suurtest ja millistest kivimitest ja mineraalidest muld koosneb.
Lõimise järgi saab jagada muldasi:

• liivmuld
  
• savi-liivmuld r. Liiva
  
• liiv-savimuld r. Savi
  
• savimuld
  
• rähknemuld ... kivine
  

lõimisest sõltub:

• mulla õhusisaldus
  
• niiskusesisaldus
  
• soojenemiskiirus
  
• toitainete sisaldus
  

2. KLIIMA- sõltub murenemise liigist ja kiirusest
Kliima mõjutab:

• mulla org. Osa (taimed)
  
• sademetest ja temp sõltub mullal kasvav taimestik ja selle kõdunemist
  

Kliimast sõltub: mullabioloogiline aktiivsus (bakterid)
3. RELJEEF- pinnamood
Reljeef mõj mullas : P-külmem

• veerežiimi L-soojem
  
• soojusrežiimi
  
• järskudelt nõlvadelt nõlvajalamile
  

4. TAIMED- floora
... lagunemisel tekib mullaorgaaniline osa e huumus. Huumus on tihe ja hoiab vett hästi kinni
5. MULLAORGANISMID- fauna

• vihmaussid kobestavad mulda
  
• karihiired
  
• mutid
  
• mikroorganismid e bakterid
  

.... eritavad mulda kasulikke aineid
6. AEG
Mida noorem on muld seda õhem ta on .
10 000 a on aeg , et muld oleks valmis.
Mida vanem muld seda rohkem horisonte ja vähem seotud lähtekivimiga
7. INIMTEGEVUS
Positiivne mõju: org väetis
Negatiivne mõju: üleväetamine
Moreen- liustiku sete on sorteerimata kivimaterjal, mida mandrijää siia liikudes kaasa tõi ja mis sulades meie alale maha jäi.
MULLAHORISONDID... aja jooksul kujunenud mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja om horisondid

huumushorisont
E- väljauhtehorisont e leetehorisont
B- sisseuhtehorisont
C- lähtekivim
Muld kuj mitmete mullas toimuvate protsesside koosmõju tulemusel
Mulla protsessid:
- leetumine * halb
- Kamardumine *hea
- gleistumine *halb
- soostumine- turvastumine* hea
- sooldumine
- leostumine- karstumine * hea
MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVIMIST PÕHJ TEGURID
1.EROSIOON e uuristus- tuule ja ajutise vooluvee poolt põhj kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne
- veeerosioon: sõltub sademete hulgast, taimkatte puudumisest, maapinna kallakusest
- tuuleerosioon : selle tulemusena tekivad uhtorud, tolmutornid. Eriti intensiivselt rohtla aladel. Rohtla kaitseks istutatakse metsakaitseribasid , nõlvadel haritakse risti , välditakse raskete masinatega harimist.
2. KÕRBESTUMINE e muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu. Sahel - maaala Sahara kõrbe lõunaosas, kus kõrbeliivad on liikunud savanni alale.
Kuidas vältida? :
* Istutada taimi, neid säilitada
*Vältida ülekarjatamist
3.MULDADE SEKUNDAARNE SOOLDUMINE- tekib pideva kunstliku niisutamise tagajärjel
Niisutusveega kantakse mullakihtidesse ka lahustunud sooli , mis peale vee aurustumist mulda alles jäävad
4. MULDADE KEEMILINE REOSTUMINE - esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda põllumajanduse piirkondades, kus on tegemist valel ajal väetamisega või üleväetamisega.
ATMOSFÄÄR
Atmosfäär ehk õhkkond... koosneb sfääridest
*Jaguneb sfäärideks temp muutumise järgi:
1)Troposfäär : *õhu temp langeb 6c ühe km kohta *80% kogu õhust on seal *seal tekivad kõik ilmastikunähtused
2)Stratosfäär: *õhu temp tõuseb osoonikihi tõttu,mis neelab UV-kiirgust, mille arvelt toimub soojenemine
3)Mesosfäär 4)Termosfäär
Ilm-on õhu seisund antud kohas antud hetkel
Kliima-on pikema ajaline ilmade muutumise reziim (30a-kliimamuutus) e ilmastu.
Ilmastik-ilmad kokku nt ühes kuus.
Ilma elemendid
*temperatuur – termomeeter
*tuule kiirus – m/s, anemomeeter
*tuule suund – edelatuul kagutuul
Kliimategurid
****1)geograafiline laius-koha kaugus ekvaatorist, sellest sõltub päikesekiirguse langemise nurk, öö ja päeva pikkus, aastaaegade vaheldumine .
Suvisel pööripäeval on päike seniidis põhjapöörijoonel 23,5◦N (kõige lähemal meile)
Sügisesel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril . Talvisel pööripäeval on päike seniidis lõuna pöörijoonel 23,5◦S.(kõige kaugemal meile) Kevadisel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril.
Kliimavöötmed: 1)ekvatoriaalne 2)lähisekvatoriaalne 3)troopiline 4)lähistroopiline 5)parasvööde 6)lähispolaarne e lähisarktiline 7)polaarne e arktiline
Jagunevad: *vahekliimavööde *põhikliimavööde
Ilma mõjutavad põhikliimavöötmetest õhumassid.
****2)atmosfääri tsirkulatsioon e õhu liikumine
...kujutab endast kogu maakera hõlmavat õhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Elemendid: 1)tuuled 2)õhumassid 3)tsüklonid ja antitsüklonid
Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus. Õhk liigub alati kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole.
*Kuidas on seotud õhu temp ja õhurõhk?- Õhurõhk- õhu raskus. Soe õhk-madal õhurõhk. Külm õhk-kõrge õhurõhk. Tõusvad õhuvoolud-madal õhurõhk. Langevad-kõrge õhurõhk.
Baariline reljeef-püsivad õhurõhualad(sellest sõltuvad tuuled)
Ekvaator -madalrõhuala
30.laiustel-kõrgrõhualad,sest seal on laskuvad õhuvoolud
60.laiustel-madalrõhualad
Pooluste lähedal-kõrgrõhualad
7õhurõhuala!
Õhu liikumist mõjutavad
*Cordisi jõud- jõud,mis tekib maakera pöörlemise tõttu ja selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otse suunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule.
*gradientjõud- selle põhjustajaks on õhurõhkude erinevus ja see paneb õhu liikuma
*Mida suurem on õhurõhkude erinevus naaberalade vahel(gradientjõud), seda suurem on tuul.
*hõõrdejõud-ei avalda mõju troposfääri üleval, kuid maapinnal avaldab
Tuuled
* passaadid -püsivad tuuled,mis puhuvad 30.laiustelt ekvaatori poole(kogu-aeg, sest ekv madalrõhuala, 30.l aga kõrgrõhuala). Põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral edelapassaadid(ei ole tugevad tuuled).
*lääne-ja edelatuuled-30. ja 60. laiuste vahel puhuvad
*idakaartetuuled-poolustelt 60.laiuste poole kirde-, ida-ja kagutuuled
* mussoonid -püsivad tuuled,mis tekivad mandri ja ookeani vahel ja mis on põhjustatud ookeani ja mandri erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Mussoonid on alati paaris.
Suve- ja talvemussoon
*m muudavad suunda kord aastas *suvemussoon- manner soojeneb kiiremini madalrõhuala; ookean soojeneb aeglasemalt-kõrgrõhuala
Ookeanmanner,sest ALATI kõrgemmadalam
*briisid-rannikutuuled
Tekkepõhjus: maismaa ja ookeani erinev soojenemine ja jahtumine ; ööpäeva jooksul esinevad paarid *päev-kiirem soojenemine-madalrõhuala-MEREBRIIS *öö-kiirem jahtumine-kõrgrõhuala-MAABRIIS
*M-madalrõhkkond-tsüklon
Tsükloni keskel ↑ õhurõhk madal
Talvel-tsüklonilm-soe, pilved ,ei jahtu
Suvel-külm
*K-kõrgrõhkkond-antitsüklon
Tsükloni keskel ↓ õhurõhk kõrge
Suvel-pilvi pole, soe
Talvel-külm
Õhumass
...on ühesuguste omadustega suur õhu hulkm troposfääris.
OMADUSED: õhutemp, niiskus, läbipaistvus (1000-2000 km)
Kust saab OM? ..oma tekkekohalt. Mida kaugemale õhumass oma tekkekohalt liigub, seda rohkem ta esialsed OM muutuvad.
Tekkekoha järgi 4 õhumassi tüüpi: 1)EÕM-ekv õhumass OM:palav(30c)-kuum, niiske
2)TÕM-troopiline õhumass(pöörijoonte juures) OM:soe,kuiv 3)PÕM-parasvöötme õhumass mereline- läänest, OM : niiske,suvel jahe, talvel soe mandriline -idast OM:kuiv, suvi-soe,talv-külm 4)AÕM-arktiline/antarktiline õhumass OM: külm,kuiv
FRONDID
Front on eraldusala kahe erineva omadusega õhumassi vahel.
Külm front-tekib külma õhu pealetungil e külm õhk liigub sooja õhu poole. Külm õhk lükkab sooja õhu eest ära(soe kergem).Külma f üleminekul on sadu lühem. Ilm külmemaks, õhurõhk tõuseb, kui k f üle läheb(tuule suund muutub). Pilved f taga,laussadu.
Soe front-tekib kui soe õhk liigub külma õhu poole. Pilved f ees. Ilm soojemaks,õhurõhk langeb, muutub ka tuule suund.
****3)Reljeef e pinnamood
*iga 1000m kohta langeb õhutemp 6c
*mäestikud püüavad sademed kinni. Alati sajab rohkem tuulepealsetel nõlvadel. Tuulealustel nõlvadel on kuiv.
*mäestikud takistavad õhumasside liikumist. Alpi mäestik takistab Euroopas külma õhku edasi liikumast. P-Am võib külm arktiline õhk liikuda L-Am-sse kuna mäestikke pole
****4)kaugus ookeanidest ja meredest
*mussoonid! *briisid!
Mereline kliima:* temp amplituud väike *suvi jahe, talv pehme *sademeid rohkem *tuuled tugevamad
Mandriline kliima:* temp amplituud suur *suvi soe, talv külm *sademeid vähem *tuuled nõrgemad
*Eesti kliimat mõjutab Läänemeri
Kevadet -mere ääres külmem,sest merel võib soojuskaja minna jää sulatamiseks
Talvel-toob soojemat õhku
Suvel-mere ääres pilvi ei ole, sest merelt tulev õhk on jahe ja ei liigu üles, kuna on raske- ei teki pilvi ja need tekivad alles kaugemal mandri kohal merest eemal
Sügisel- mandril külmem,sest meri jahtub aeglasemalt-mere ääres soojem
****5) hoovused
...on vee kindlasuunalised liikumised ookeanides . *Soojad(punased)-ekvaatorilt pooluste poole. *Külmad(sinised)-poolustelt ekvaatori poole.
*Kas hoovus on soe/külm-sellest sõltub, kuidas ta mõjutab kliimat
NT: Brasiilia hoovus – soe – L-Am idarannikult : muudab kliimat soojemaks ja niiskemaks(soe õhk tõuseb ja tekivad pilved,sajab)
Peruu hoovus – külm- L-Am läänerannikult : *muudab kliimat külmemaks ja kuivemaks(soe õhk vajub alla,pilvi ei teki, ei saja)
HÜDROSFÄÄR
piirkond
Suure sademehulga põhjused
Üle 3000mm /aastas
Tõusvad õhuvoolud, suur auramine, madalrõhuala
Bengani lahe p- rannik
Mussoonid ja mäestikud
Millistes maailma piirkondades sajab alla 100m aastas? Selgita.

• polaaraladel: väike auramine, langevad õhuvoolud
  
• pöörijoontepiirkond: kõrgrõhkkond, laskuvad õhuvoolud, pilvi pole
  
• mandrite sisealad: väike auramine
  

kuidas mõjutab auramist:

• temp : kõrge temp, suur auramine
  
• õhuniiskus: kõrge õhuniiskus, väike auramine
  
• tuule kiirus: kõrgem tuul, suurem auramine
  
• pinnase omadused (nt niiskus): mida niiskem pinnas, seda suurem auramine
  
• karstunud pinnas: väike auramine, sest sademete vesi liigub maasse.
  

Millised suuremad jõed on suure veeringega ühenduses vaid atmosfääriniiskuse kaudu ( ei ole otseselt ühenduses maailmamerega)?
Volga, sõrdarja, uural, amudarja
Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet ? Too näiteid.
Ajutistel jõgedel (kõrbes voolavad jõed), jõed mille vesi võetakse ära niisutamiseks
Infiltratsioon - sademete vee imbumine pinnasest
Too välja põhjused, miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega :

• merevee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa soojusmahtuvus
  
• vesi on pidevas liikumises ja seetõttu toimub soojusülekanne
  
• suur soojushulk kulub vee aurustumisele
  
• kivimite ja vee soojusjuhtivus on erinev, kividel on soojusjuhtivus parem
  

Kuidas mõjutab selline erinevus kliimat (eelmise ül kohta) ?

• vesi on peaaegu igal pool kõrgem õhu temeratuurist maismaa kohal. Mere ääres on talved soojemad.
  

Miks on põhjapoolkerale jääva maailmamere pinnatemp mitme kraadi võrra kõrgem kui lõunapoolkeral?

• põhjapoolkeral liigub hoovusega soojem vesi
  
• põhjapoolkeral puudub vett jääga kaetud manner.
  
• lõunapolaarkeral suur hulk soojust kulub antarktise jää sulamisele ja see alandab Temp
  
• põhjapoolkeral on ookenite pindala väiksem.
  

Miks asub termiline ekvaator põhjapoolkeral? – vaata eelmist ül
Miks on ekvatoriaalvöötmes auramine merepinnalt oluliselt väiksem kui troopilistes vöötmetes?

• õhuniiskus on ekvatoriaalvöötmes suurem.
  

Näitaja
Läänemere kesk soolsus 8 promilli
Punase mere kesk soolsus 40 promilli ( soolasem )
Sademed
Aasta keskmine sademete hulk 600 mm (mida rohkem sajab,seda vähem on soolane )
Kuni 100mm
Auramine
Väike ( mida suurem on auramine, seda soolasem)
Suur
Jõgede sissevool
Suur, palju jõgesid (mida rohkem imbum, seda väiksem soolasus)
Väike, vähe jõgesid
Ühendus ookeaniga
(Mida kitsam ühendus on ookeaniga, seda magedam on vesi.)
Kõige suurem soolsus on 30. laiuskraadidel
Kumb on soolasem, miks?
Valgemeri/ vahemeri – auramine on suurem. Põhjus: sademed
Kariibimeri / Mehhiko laht- ühendus ookeaniga parem
Punane meri/ Araabia meri- jõgede poolt väiksem sissevool
California laht/Hudsoni laht- auramine on suurem, sissevool väike
Sargasso meri/ Ohhoota meri – vaba ühendus, sissevool puudub
Too näiteid, kuidas võivad rannikud aja jooksul muutuda.

• järskrannik võib ajajooksul muutuda laugrannikuks, kui vesi kulutab ja lõhub
  

Tegur
Mõju rannikule
lainetus
1)järsk- võib taanduda maismaa poole, hakkab ise ennast kaitsma 2) lauge - kuhjav tegevus, tekivad rannavallid , rannajoon võib sirgeks muutuda
hoovused
Viib ära setted
tuul
Kuhjab setteid liivastel aladel— luited
merejää
Jää lõhub rannikut
Taimed,loomad
Kinnistavad pinnast ja kaitsevad seda, juured takistavad setete ära kandumist
jõed
Toovad setteid
inimene
Kui on muudetud midagi rannikul, siis tulemuseks hakkab kujunema lainetus, mis laguneb ja see ei meeldi inimestele
Miks leidub rannamoodustisi kaugel sisemaal ? Too mõni näide.

• maapinna kerkimine, Sahara kõrgutiku lääne osast on näha
  

Kuidas muutub laine pikkus rannikule lähenedes?

• rannikule lähenedes laine pikkus väheneb, sest vee ringlemist hakkab takistama merepõhi.
  

Kui sügavale ulatub veeosakeste liikumise mõju ? - ½ laine pikkust
Järsk e pankrannik
Laugrannik
Ülekaalus lainete kulutav tegevus
Ülekaalus kuhjuv tegevus
Rannaastang säilib
Mere põhi madal , rannavallid, maasääred
Miks sadamate suudmed mõnikord ummistuvad ? -Sest jõgi kannab setteid ja pikkiranda satub setteid.
Miks võib sadamaehitiste ligiduses põhjustada kulutusranna teket? – sadama enda ehitistest
Miks on üldse vaja uurida, kuidas setted rannikul liiguvad ? – selle järgi saab arvestada kas on mõtekas maja sinna ehitada
Jõgede toitumine : 1. vihmavesi 2. lume sulavesi 3. põhjavesi 4. liustiku vesi
Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava , transportiva ja kuhjava tegevuse vahel.

• jõe suure langu korral on voolukiirus suur, kulutades ja transportiv tegevus suur, kuhjav tegevus väike
  

Selgita, miks tekib mõne jõe suudmesse ulatuslik delta? – deltad tekivad nende jõgede suudmetesse, mis kannavad edasi palju setteid, kus voolu kiirus jõe suudmes on väike, ja kus jõe suudmesse ei jõua hoovused ja tõus/mõõn.
Selgita, kuidas mõjutavad järgmised tegurid sademetevee imbumist põhjavette.
Saju kestus- esimestel päevadel imbumine suurem, hiljem väiksem, sest pealmised kihid on juba veega küllastunud
Saju intessiivsus- tugeva saju korral väiksem, enamik sademete vett liigub vähe maa sisse.
Kivimite poorsus - mida poorsem, seda parem
Taimkatte esinemine- rohke taimkatte esinemine vähendab imbumist, sest siis taimed kasutavad vee ära.
Nõlva kalle- mida suurem on kalle, seda vähem imbub
Pinnase niiskus- mida niiskem, seda vähem imab .
Millised tegurid soodustavad või takistavad sademetevee imbumist pinasesse
Lubjakivi- soodustab, sest on karsti nähtus
Savi- takistab, sest savi on tihe ja poore pole
Moreen- soodustab, sest poore on palju, suured kivi tükid
Liiv,kruus (mets peal) – takistab, sest puud imavad vee ära
Liiv,kruus- soodustab, sest palju poore