50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nopsik
Õppematerjali autor
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (m?
kivimiplokkide endas suuri muutusi ei teki. (Maalihte tagajärel tekiks nagu trepp.) Maalihte tekkimist põhjustab: kallakus maapinnal,kivimikihtide vahel olev vett mitte läbi laskev kiht mis niiskust sades tekitab libisemist, inimtegevus (raskuste rajamine nõlvadele- autoteed, majad) Põhjustab suuri maastiku muutusi ja varisemisi. Majade hävimist, kui maja on rajatud nõlvakaldale kus toimub maalihe. MÕISTED: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast (kuni astenosfäärini) · Astenosfäär ulemises vahevöö, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel; astenosfääri olemasoluga seletataxe litosfäärilaamade liikumist. · Maa tuum maa keskpunkti ümber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel
mineraalained veega Pedosfäär H2O, N, C Maakoore Noorim, areneb ainult (mullastik) Mikroobid, pindmine kiht koos elusloodusega. seened, taimed, Mõni cm kuni Dünaamilisem kui muundavad org. 10 m litosfäär ainet Hüdrosfäär Maailmamere, Kiired muutused, järvede, jõgede, osaleb veeringes, loob soode, mulla-, eeldused loomade, põhja-, atm. ja taimde, muldade liustikuvesi tekkeks
on vajalik fotosünteesiks. Õhus esineb veel pisikesi tolmu-, tahma-, ja soolaosakesi, mis satuvad õhkus ookeani pinnalt aurustumisel ja neid kokku kutsutakse aerosoolideks. · Ilm- õhkkonna seisund, kliima- pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. Meteoroloogia tegeleb ilma vaatlusega ja ennustamisega, klimatoloogia kliima seaduspärasuste uurimisega. · Õhutemp. vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temp. kindlasuunaline muutumine. 1. Troposfäär: kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist, temp. järkjärguline langemine keskmiselt 6C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud
suuremõõtkavaline kaart 1:100 000 (20 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike väikesemõõtkavaline kaart 1 : 1 000 000 ( 500 000 ja rohkem korda vähendatud) kujutatud maa-ala suur horisontaal samakõrgusjoon 1 isoterm samat MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD Iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke (nt Mad
4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus) Maa sisesoojus on tingitud peamiselt Maa sisemuses leiduvatest radioaktiivsetest
· PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim -Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevus - Niisutamisega võ
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid