Pedosfäär (5)

Pedosfäär – muld
Mõisted:
Muld – maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel.
Huumus – maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus – maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine.
Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel ( rabenemine ) ja keemilisel ( porsumine ) toimel.
Porsumine – kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega.
Rabenemine – kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine.
Murenemiskoorik – maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest.
Lähtekivim – pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld.
Aluskivim – kivim , mis on lähtekivimi all.
Gleistumine – mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont.
Turvastumine – lagunemata taimejäänuste rohke (>10 cm) kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks.
Leetumine – mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab – tekib leet- ehk väljauhtehorisont.
Leostumine – vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast.
Kamardumine – mullatekkeprotsess , mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi.
Sooldumine – esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Ferralisatsioon – suureneb Fe ja AL ühendite sisaldus mullas.
Küsimused:

Muld, selle kujunemine.
Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega.

Mulla koostis jaguneb kaheks:

• 1)Elus osa- seened, bakterid , taimed, loomad ( vihmaussid )
  
• 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi)), gaasiline (mullaõhk)
  

Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt.
Füüsikaline murenemine e rabenemine
Keemiline murenemine e porsumine
- on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine.
-on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
(Mägedes ja kõrbetes; troopilises ja lähistroopilises kliimas)
-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega
-keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained ), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid .
-eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas. ( Vihmametsad ; ekvatoriaalses kliimas)
Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.

Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad?

Lähtekivim – kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb (Eestis- moreen )

• Mineraalne koostis (toitained)
  
• Happesus või aluselisus
  
• Värvus, struktuur, sügavus
  
• Vee läbilaskvus
  

Kliima

• Temperatuuri mõju mullas toimuvatele keem. ja biol. Protsessidel
  
• Sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus.
  
• Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik , mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).
  
• Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
  

Reljeef

• Nõlva kalle ( erosioon )
  
• Kujundab mikrokliima (Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.)
  
• Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist.
  

Taimed

• Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
  

Mullaorganismid

• Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe.
  
• Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
  

Aeg

• Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid .
  
• Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
  

Inimtegevus

• Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt.
  
• Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
  

Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust).

L Mullaosakeste suurus-väheneb
Pooride suurus – väheneb
Niiskuse sisaldus – suureneb
Õhusisaldus- väheneb
Soojenemiskiirus – väheneb
Toitainerikkus - suureneb
õimise järgi:

• Liivmullad - füüsikalist savi 0%-10%
  
• Saviliiv 10%-20%
  
• Liivsavi 30%-50%
  
• Savi üle 50%
  

Veerežiimi järgi:

• Läbiuhtelise veerežiimiga- sademed > aurumine
  

leetumine, leostumine (niiske parasvööde (ekvatoriaalne))

• Tasakaalustatud veerežiimiga – sademed = aurumine
  

Mandriline – lähisekvatoriaalne

• Aurumise ülekaaluga – aurumine > sademed
  
• Kõrgtroopiline – kõrbed
  

Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused.

Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine ) -> mullaviljakuse vähenemine

Õhusaaste ( happevihmad ) -> mullavee reostumine

Lageraie-> erosioon, soostumine

Ehitised, karjäärid, veehoidlad

Erosioon

• Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt.
  
• Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
  

Kõrbestumine

• Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu).
  
• Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
  

Muldade sekundaarne sooldumine – tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli , mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis.

Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horisonte , peamiseid mullaprotsesse, viljakust, probleeme.
Kliima iseloomustus
Mulla veereziim
Mulla paksus
Peamised horisondid
Iseloomulikud protsessid
Sobivus kultuuride viljeluseks
Tundra -
Tundragleimullad
Suvel jahe, talvel külm, sademeid suvel rohkem
Liigniisked, igikelts takistab Läbiuhtelise mulla teket
Õhuke
AT; BG; C
Turvastumine, gleistumine, solifluktsioon
Ei sobi
Okasmetsad – Leetmullad (parasvööde)
Talv külm, suvi jahe, sademeid mõõdukalt
Läbiuhteline
Kuni 1m
0; A; E; B; C
Leetumine, soostumine, turvastumine
Vähe viljakad,
vajavad väetamist, lupjamist.
Lehtmetsad – Pruunmullad (soe mereline parasvööde)
Suvi soe, talv pehme, sad=aur
Tasakaalustatud
1m
0; A; (E); B; C
Leostumine
Tunduvalt viljakamad, sobib
Rohtlad – mustmullad(soemandriline parasvööde)(stepp, preeria, pampa )
Sad=aur, suvi soe, talv jahe
Tasakaalustatud
Üle 1m
0; A; B; C
Kamardumine
MAAILMA VILJAKAMAD MULLAD
Kõrb ja poolkõrb – troopiline kliimavööde
Aur>sad, sademeid pole, temp.amplituud väga suur, füs murenemine
Aurumise ülekaaluga
Õhuke
(A); B; C
Sooldumine
Vajab niisutamist, happelisemaks muutmist
Vihmamets – punakollamullad ( ekvatoriaal )
Soe, palju sademeid
Läbiuhteline
6-10m
(0); (A); (E); B; C
Ferralisatsioon
Ei sobi