Referaat ,,Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus" Kaisa Komp 8b. Klass Vinni Pajusti Gümnaasium 2009 ,,Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus"(2003) Hoogne piraadimürgel toimub 17.sajandil Kariibi merel, mida valitsevad piraadid ja koloniaalvallutajad. Seiklus algab, kui vaimudest piraatide kapten Barbarossa röövib kuberneripreili ...
Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Vesi 100% Mage vesi 2,8% Suur ja väike veeringe: Veeringe lülid Sademed Auramine Jõgede äravool Infiltratsioon Maailmameri Merede jaotus avatuse järgi: Sisemeri kitsaste väinade kaudu. Läänemeri, Vahemeri Ääremeri osaliselt maismaaga piiratud, ookeanist eraldavad saared ja poolsaared. Kariibimeri. Saarte vaheline meri eraldavad ookeanit saarterühmadega. Jaava meri, Sulawesi meri. Mereranniku tüübid FJORDRANNIK SKÄÄRRANNIK DELTARANNIK LAGUUNRANNIK LIMAANRANNIK Rannikutüüp, kus Rannikutüüp, kus Deltarannik on merelaht, mida eraldab Rannikutüüp, kus mere kõrge kaljune rannik keerukalt liigestunudel rannikutüüp, kus merest settevool e
liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati.Norras, Alaskal, P-Iirimaal jne, Skäärrannik- kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud- Soome Rootsi Norra jne, Laidrannik- rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed e laiud.Eesti-väinameri, Kariibimeri,Iirimaa rannik jne. Dalmaatsia rannik- rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud.Aadria mere rannik, Riasrannik- rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtri-kujulised lahed, endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunud.Hispaania, Iirimaa
10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa. (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad). 3) Vaikse ookeani avaalad (Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada, Alaska). Kariibi-Kamtsatka hoovus - hapnik - tekivad massilised kalaparved Alaska hoovus. Liigid: saida, ansoovis, makrell, tursk, heik, lõhe.
soolasem) Jõgede sissevool Suur, palju jõgesid (mida rohkem imbum, Väike, vähe jõgesid seda väiksem soolasus) Ühendus ookeaniga (Mida kitsam ühendus on ookeaniga, seda magedam on vesi.) Kõige suurem soolsus on 30. laiuskraadidel Kumb on soolasem, miks? Valgemeri/ vahemeri auramine on suurem. Põhjus: sademed Kariibimeri / Mehhiko laht- ühendus ookeaniga parem Punane meri/Araabia meri- jõgede poolt väiksem sissevool California laht/Hudsoni laht- auramine on suurem, sissevool väike Sargasso meri/ Ohhoota meri vaba ühendus, sissevool puudub Too näiteid, kuidas võivad rannikud aja jooksul muutuda. - järskrannik võib ajajooksul muutuda laugrannikuks, kui vesi kulutab ja lõhub Tegur Mõju rannikule
(allikad 16, 17, 18) 13 Kokkuvõte Dominikaani Vabariik on suhteliselt väike riik, mis asub Kariibimere regioonis. Ta asub selle piirkonna suuruselt teisel saarel, mida kutsutakse Hispaniolaks. Sellel saarel asub kaks riiki Dominikaani Vabariik ja Haiti, millest idapoolne osa kuulub Dominikaani Vabariigile. Hispaniolat ümbritseb lõunast ja läänest Kariibimeri ning põhjast ja idast Atlandi Ookean. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga. Dominikaani Vabariigi pindala on 48720 km2, rahvaarv on 9,2 miljonit. Riigi pealinn on Santo Domingo, mis asub saare lõuna osas. Kliima on troopiline ning esineb ka põua perioode. Üldiselt on kuiva aastaaega vihmasest rohkem, kuid põhjapoolsetel mägialadel on üsna niiske; temperatuur sõltub kõrgusest.
9 star dome ……………………………………………… 168. Millele viitab juuresolev ohtliku kauba sümbol? 1. Põlev aine 2. Isesõttimise võimalusega aine 3. kergesti süttiv põlev vedelik 4. kergesti süttiv põlev tahke aine 169. Millistel maailmamere aladel on prügiheide keelatud? 1. Vahemeri 2. Läänemeri 3. Must meri 4. Punane meri 5. Põhjameri kaasaarvatud Skagerrak ja Inglise kanal 6. Antarktika 7. Kariibimeri 8. Laht Ras al Haddist ja Ras al Fastehist NW poole 46
See on muretu puhkus sellegi poolest, et ei ole vaja joosta bussile või praamile, vedada palavuses suurt kohvrit või üritada keset ööd taksot leida. Inimene lihtsalt puhkab ning ärkab iga hommik uues kohas (Alfa-tour, Mis on kruiis?). Kruiisid toimuvad reeglina seal, kus on piisavalt soe. Vahemerel kuni novembrini, Läänemerel kuni septembrini, Alaskal meie suve ajal, Lõuna-Ameerikas meie talvel jne. Seal kus on aga terve aasta soe, siis seal toimuvad kruiisid aastaringi, näiteks Kariibimeri. (Merike Hallik) 5 KRUIISILAEVAD Kruiisilaev on laev, millega tehakse pikemaid puhkusereise. Sellistel laevadel on pearõhk majutusel, toitlustamisel, luksuslikkusel ja meelelahutusel. Kuigi laev teeb pidevalt peatusi erinevates sadamates siis pole laeva ülesanne viia inimesi ühest riigist teise. Suurem osa reisijates naasevad alguspaika, kust nad alustasid reisi. Esimesed suured
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
