Pedosfääri kokkuvõte (0)

Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk – gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline – organismid ja huumus ; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa
Mulla teke
Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid , kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit.
Mullatekke tegurid
Passiivsed

• Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse).
  

• Reljeef: Künklikel aladel kannab  erosioon  mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks
  
• Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on  mullaprofiil  ja rohkem on mullas  horisonte  ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 – 12000 aastat
  

Aktiivsed

• Veerežiim:
  

Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas.

• Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Otsene mõju – aineringe . Kaudne mõju – bioloogiline aktiivsus (murenemise ja huumuse moodustumise kiiruse)
  
• Taimestik : oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet.
  

Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid jääkaineid ( taimkattetüüp;loomad;mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele)

• Inimtegevus: Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Ökokatastroofide korral toimub mulla keemiline saastumine . Pos: õigesti harimine, väetamine, mulla omaduste parandamine, niisutamine/kuivatamine. Neg: tallates, üle väetades, ehitustööd, karjäärid
  

Muldade veerežiim läbiuhtelise veerežiimiga (sademed ületavad auramise , paras- ja palavvöötme metsad . Mullalahuse liikumine: sademe vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjav. Valdav mullaprotsess: leetumine e läbiuhtumine, muldade leostumine . Mõju viljakusele: viljakuse langus) auramise ülekaaliga veerežiim ( auramine ületab sademed, kuiv troopiline kliima, kõrbed. Sademete vesi aurab ülemises kihis ära. Muld muutub lähtekivimi niiskeks. Mullaviljakus langeb) tasakaalustatud veerežiim (sademed ja auramine tasakaalus, sademete vesi ei ulatu põhjakihini. Soolade kuhjumine . Viljakad mullad).
Eesti mullaga seotud keskkonna probleemid, põhjused mulla hävimine põhjuseks kaevandus, ehitus, mulla saastumine põhjuseks prügimäed, reostamine
Mullaprotsessid

• Leetumine – Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont . Mulla viljakus väheneb, happesus suureneb. Tüüpiline okasmetsade
  

• Gleistumine toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas,kus orgaanilise aine lagunemiseks vajalik hapnik saadakse mullas olevate Fe-ühenditest. Tekivad sinakas rohelised gleimineraalid, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Iseloomulik tundraaladele
  
• Sooldumine - Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine >, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub , soolad jäävad alles. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Iseloomulik kõrbetele.
  
• Soostumine /turvastumine - liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas toimub orgaanilise aine mittetäielik lagunemine , moodustub turbakiht. Aurumine Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Iseloomulik tundra ja metsavööndile.
  
• Kamardumine on huumuse ja koos sellega mineraalsete ühendite kuhjumine tasakaalus veerežiimiga mulla pindmisesse kihti lopsaka rohttaimestikuga aladel ( rohtla )
  
• Leostumine - Vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine mullast. Iseloomulik sademeterikastele aladele
  
• Ferralisatsioon – mulla rikastumine rauaoksiididega
  
• Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks
  
• Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks
  

Murenemine
1.Füüsikaline e. rabenemine - on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. (Mägedes ja kõrbetes; troopilises ja lähistroopilises kliimas)Põhjuseks: suur temperatuuri kõikumine, jää, tuul, vesi Soodustab: kuiv ja külm kliima. tingitud soojuspaisumisest.
3.Bioloogiline. Põhjuseks: loomad, taimed, mikroorganismid
2.Keemiline e. porsumine - -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained ), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. ( Vihmametsad ; ekvatoriaalses kliimas)
Põhjuseks: vesi, hapnik, süsihappegaas, keem saasteained
Soodustab: niiske ja soe kliima. tingitud lahustumisprotsessist
Mulla hävimist põhjustavad tegurid

• EROSIOON
  

Tuule-erosioon e. deflatsioon - eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva (aitab kaasa kõrbestumisele)
Vee-erosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine, sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid (terrasse), välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti

• KÕRBESTUMINE - On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu
  

Põhjused:
1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine , Ülekarjatamine, Metsaraie
2. Looduslikud protsessid: Kuiv kliima, Tuuleerosioon.
Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas. Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia suurune territoorium )
Sots.tag.: vaesus , nälg, veepuudus , väljaränne, põllu ja karjamaa hävinemine. Tõkestamine: viljavaheldus, terrasside rajamine, uued kündmisviisid, veerežiimi kontroll, tuuletõkete rajamine

• SOOLDUMINE - Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis
  
• HAPESTUMINE - mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone leostumise tõttu. Hapestumist kiirendavad ka happelised sademed. Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetistega
  

• RASKEMETALLID MULLAS - satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reovee - setetest ja mineraalväetistest. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine. Kahjurite tõrje
  
• INIMTEGEVUS - Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa. Maavarade kaevandamine, Raskete põllumajandusmasinate kasutamine-mullad tihenevad
  

Mullaprofiil: Püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata aluskivimini.
Horisontide tekkimine oleneb: taimkatte tüübist, lähtekivimi koostisest, sademete ja aurumise vahekorras
Mullahorisondid – mullakihid , mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest
A – huumushorisont: kobe , tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku.
AT – toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel.
O – orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda.
T – turvas : palju vett ja orgaanilist ainet
B – sisseuhtehorisont: sisaldab rauda ja on mineraalosakesi.
C – lähtekivim: mineraalne lähtematerjal.
D – aluskivim : lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket.
E – väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga.
G – gleihorisont: sinisavi
Erinevad mullad
Leetmuld

• Parasvöötme okasmetsad ;
  
• sademed > aurumine;
  
• mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla;
  
• kujuneb hele toitainete-vaene väljauhtehorisont;
  
• mullad happelised;
  
• viljakuse tase madal.
  

Pruunmuld

• Parasvöötme laialehised metsad;
  
• sademed ~ aurumine;
  
• varisevad lehed soodustavad huumuse teket;
  
• üsna viljakad;
  
• enamasti põllustatud
  

Troopika punamuld

• Troopilised vihmametsad;
  
• sademed > aurumine;
  
• mullalahus liigub ülalt alla;
  
• toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda;
  
• väheviljakad
  

Mustmuld

• Rohtlad ;
  
• sademed =
• tüse huumushorisont (vahel üle 1 m);
  
• rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks;
  
• väga viljakad;
  
• suur põllustatus.
  

Kliima iseloomustus
Mulla veereziim
Mulla paksus
Peamised horisondid
Iseloomulikud protsessid
Sobivus kultuuride viljeluseks
Tundra -
Tundragleimullad
Suvel jahe, talvel külm, sademeid suvel rohkem
Liigniisked, igikelts takistab Läbiuhtelise mulla teket
Õhuke
AT; BG; C
Turvastumine, gleistumine, soostumine
Ei sobi
Okasmetsad – Leetmullad(parasvööde)
Talv külm, suvi jahe, sademeid mõõdukalt
Läbiuhteline
Kuni 1m
0; A; E; B; C
Leetumine, soostumine, turvastumine
Vähe viljakad,
vajavad väetamist, lupjamist.
Lehtmetsad – Pruunmullad (soe mereline parasvööde)
Suvi soe, talv pehme, sad=aur
Tasakaalustatud
1m
0; A; (E); B; C
Leostumine
Tunduvalt viljakamad, sobib
Rohtlad – mustmullad(soemandriline parasvööde)( stepp , preeria, pampa )
Sad=aur, suvi soe, talv jahe
Tasakaalustatud
Üle 1m
0; A; B; C
Kamardumine
MAAILMA VILJAKAMAD MULLAD
Kõrb ja poolkõrb – troopiline kliimavööde
Aur>sad, sademeid pole, temp. amplituud väga suur, füs murenemine
Aurumise ülekaaluga
Õhuke
(A); B; C
Sooldumine
Vajab niisutamist, happelisemaks muutmist
Vihmamets – punakollamullad (ekvatoriaal)
Soe, palju sademeid
Läbiuhteline
6-10m
(0); (A); (E); B; C
Ferralisatsioon
Ei sobi