1.semestri 2.KT (2)

SOTSIOLOOGIA
Kontrollgrupp – etalon või standard, millega saab mõõta inimese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige.
Kontsentrilise tsooni mudel – kirjeldab linna kui seeriat ringe , mis on ehitatud keskse südamiku ümber, kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon.
Konventsionaalne hulk – koosneb inimestest, kes on ettekavatsetult kogunenud sündmusele, mida viiakse läbi väljakujunenud normidele vastavalt.
Koopteerimine – lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine endaga domineeriva grupi poolt.
Korilus – toidu hankimine , korjates seda säilitamiseks valmiskujul.
Korporatiivsed linnad – arenesid välja, kui tootmine oli detsentraliseeritud ja majanduslik võimsus oli keskendunud väiksematesse asulatesse ja linnadesse.
Korporatsioonid – nii era- kui ka avalikus omandis formaalsed organisatsioonid , juriidilised isikud, kus kontroll tegevuse üle kuulub majandusjuhtide eliidile, kuhu inimesi valitakse nende saavutuse järgi.
Korrelatsioon – kirjeldab, kuidas ühe muutuja väärtuse muutmine on seotud teise muutuja väärtusega muutmisega.
Kosmopoliitsus – tähendab uute mõtete, väärtuste ja ideoloogiate ning tehnoloogia levimist linnapiirkondadest mujale ühiskonda.
Kultuur – niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetele on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti.
Kultuuri tootmine – väljendab organisatsioonilist ahelat , mis määratleb kultuuriliste toodete loomise, jaotamise ja tarbimise.
Kultuurikonflikti mudel – rõhutab väärtuserinevusi ja arusaama, et seadused väljendavad ainult kõige tugevamate gruppide väärtusi.
Kultuurikontakt – tähendab õppimist teistesse ühiskondadesse kuuluvatelt inimestelt.
Kultuuriline lõtk – kultuuri eri osade kohanemine uue tehnoloogiaga erineva kiirusega.
Kultuuriline mitmekesisus – tavade, kommete ja materiaalse kultuuri elementidele mitmekesisus, mis on loodud inimeste poolt universaalsete vajaduste rahuldamiseks.
Kultuuriline pluralism – rõhutab kultuuridele omaseid erinevusi ja võimaldab seega eri rahvuste, rasside ja religioossete gruppide liikmetele säilitada kõige intiimsema osa oma pärandist.
Kultuuriline relativism – seob endas katset mõista maailma nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed.
Kultuuriline (ehk ideoloogiline) hegemoonia – võimulolijate kontroll väärtuste ja normide tootmise üle.
Kultuuriline kapital – kõnelemis- ja mõtlemisstiil, teadmised muusikast, kunstist ja kirjandusest, mis võimaldavad isikul tunda end mugavalt haridusstruktuurides ja mõista maailma, nagu selle on määratlenud valitsev strata.
Kultuuriliselt heterogeenne ühiskond – tähendab, et ühiskonna liikmed räägivad sama keelt ja on sarnased religioossete tavade ja päritolumaa poolest.
Kultuuriuniversaalid – kõikides kultuurides esinevad põhielemendid.
Kumulatiivne sotsiaalne muutus – üldine areng lihtsatelt keerulisematele ühiskondadele.
Kvalitatiivsed uuringud – baseeruvad peamiselt tõlgendavatel kirjeldustel, mitte statistilisel analüüsil.
Kvantitatiivsed uuringud – keskenduvad teaduslikku objektiivsust garanteerivatele meetoditele, kasutades muuhulgas keerulisi statistilisi meetodeid.
Kõrvaltegurmuutujad – kontrollile allumatud muutujaid, mis asuvad väljaspool hüpoteesi asetatud piire ja samas mõjutavad sõltuvaid muutujaid.
Külastusabielu – kooselu, kus mehel ja naisel on eraldi majapidamised ja nad elavad üldjuhul eri linnades.
Küsitlus – meetod informatsiooni hankimiseks suurelt respondentside grupilt.
Laiendatud perekond – suhteliselt suur üksus, kuhu kuulub mitu majapidamist ja kus elavad koos tavaliselt mitme põlvkonna esindajad.
Legaal-ratsionaalne domineerimine – põhineb seadustel, mis piiravad ametnike õigusi.
Legitiimsus – väärivus olla tunnustatud.
Lesbi – homoseksuaalne naine
Levimus – kirjeldab kõiki teadaolevaid haigusjuhte populatsioonis kindlal ajavahemikul, olenemata sellest, millal nad alguse said.
Linlikkus – tähendab eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid on asendunud individualistlike normide ja käitumisstiilidega.
Linnastumine – tähendab linnadesse ja eeslinnadesse koondunud elanikkonna tasakaalu tõusu rahvastikus tervikuna .
Loomulik eksperiment – sama populatsiooni uurimine enne ja pärast sündmuse loomulikku toimumist , millel oli eeldatavasti situatsiooni muutev iseloom.
Loomulik iive – sündide ja surmade arvu vahe.
Maagia – käitumine, mille abil soovitakse manipuleerida nähtamatute jõududega.
Maailmapaljastus – olukord, kui teadvus asendab uskumused ja fantaasia.
Maailmasüsteem – koosneb majanduslikest ja poliitilistest suhetest industriaalriikide ja vähem arenenud maade vahel.
Majandussüsteem – koosneb normidest ja tegevustest, mis reguleerivad kaupade ja teenuste tootmist, nende jaotamist ja tarbimist ühiskonnas.
Makrosotsioloogia – vaatab ühiskonna sotsiaalset struktuuri väga abstraktsel tasandil
Massauditoorium – koosneb inimestest, kes ei ole samal ajal samas kohas, aga kellel on sarnane side kindla teemaga .
Mass – tihe emotsionaalselt ärritatud rahvahulk, mis on võimeline vägivaldseks või mõtlematuks käitumiseks.
Massikultuur – popkultuuri elemendid, mida toodetakse ja levitatakse massimeedia vahendusel.
Massimeedia – massiühiskonna erinevad, peamiselt trükitud ja elektroonilised kommunikatsioonikanalid.
Massimigratsioon – paljude ühiste tunnustega inimeste samaaegne ümberasumine.
Materiaalne kultuur – tööriistad ja teised inimeste poolt valmistatud asjad.
Matkimine - austatud inimeste käitumisharjumuste kopeerimine
Matrilokaalne perekond – keskendub naise ümber
Mediaan – üksikute juhtumite kogumi keskkoht
Mees- ja naissugu– näitavad inimese bioloogilist sugu, feminiinsus ja maskuliinsus on sotsiaalselt konstrueeritud tunnused.
Meriteokraatia – kõige paremate võimetega või kõige väärikamate inimeste valitsemine
Migratsioonistatistika – abil mõõdetakse rahvastiku liikumist ühiskonnas, samuti sisse-ja väljarännet.
Mikrosotsioloogia – korral on rõhuasetust väiksematel ja vähem abstraktsetel sotsiaalse süsteemi osadel, näiteks näost-näkku suhtlusel
Militariseerumine – tähendab terve ühiskonna mobiliseerumist sõjaväeliste eesmärkide täitmiseks.
Militarism – sõjaväeliste ideaalide ja väärtuste austamine ning sõja ja sõjameeste ülistamine ühiskonnas.
Mitteformaalsed esmased grupid – tekivad isiklike vajaduste rahuldamise eesmärgil bürokraatia sees
Mobiliseerimine – protsess, mille käigus nõrgenevad sotsiaalse, majandusliku ja psühholoogilise orientatsiooni vanad mustrid ning inimesi on võimalik sotsialiseerida uutele mustritele.
Moderniseerumine – teaduse ja tehnoloogia arenguga määratud protsess, mille läbi ühiskond muutub seesmiselt diferentseerunuks ja keeruliseks
Monogaamia – majapidamine, kuhu kuulub mees või naine ja tema abikaasa
Moraal – tavad, mis reguleerivad ,,peab,, -valdkonda kuuluvad käitumist
Moraalne mõtestamine – protsess, mille abil lapsed hindavad moraalikoodeksile vastavalt oma käitumist
Muster – korrastatud struktuuri nimetus käesolevas õpikus
Muutujad – sotsiaalsed faktid, mis erinevad isikuti, kollektiivides ja eri aegadel
Muutuse agent – omab staatust, mis võimaldab tal mõjutada muutuse kulgu
Mõistmine – võime kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksid näha teised inimesed, ning mõista protsesse, mille kaudu teised inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub.
Mäng – arendab lapse võimet arendada endale teiste rolle
Mängimine – tegevus, mille määravad mängureeglid ja mängu struktuur
Mäss – on üldjuhul masside tegevusest vähem spontaanne ja haarab pikema ajaperioodi jooksul suuremat aru inimesi
Määr – näitab, mitu korda vaadeldav sündmus toimub kindlaksmääratud populatsiooni hulgas.
Neoevolutsiooniline teooria – uurib muutusi ühiskonna kultuurilises ja sotsiaalses keerukuses, andmata samas väärtushinnanguid ühiskonna arengutaseme kohta
Norm – reegel, mis määratleb sobiliku käitumise
Oligarhia – väheste valitsemine paljude üle
Oligarhia raudne seadus – kuna otsusetegijad on eluliselt huvitatud sellest, et neil oleks õigus, hakkavad nad toetuse võitmiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima
Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuse või õnne läbi omandatud positsioon
Omataoliste grupp – inimestega võrdsete temasarnaste grupp, mis on tähtis sotsialiseerimise kanal
Omistatud staatus – põhineb tunnustel , mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral; sellisteks tunnusteks on näiteks suhu , rahvas ja vanus
Operatsionaliseerimine – abstraktne tõlgendamine millekski jälgitavaks
Organisatsiooniline kuritegu – ettevõtete ja nende ametnike seadusevastased teod, altkäemaksude andmine, valed väärtuse määramised ja maksude vältimine
Organiseeritud kuritegevus – organiseeritud püüe koguda rikkust seadusevastaselt.
Osalusvaatlus – vaatlus , mille läbiviija muutub vaatluse käigus vaatluse all olevate sotsiaalsete suhete struktuuri üheks osaks
Paneel - ehk longituuduurimus – jälgib vastajate gruppi pikema ajaperioodi jooksul
Partikularistlik viga – eeldamine, et suhe, mis eksisteerib grupi tasandil, on olemas ka indiviidide tasandil
Patoloogiline mudel – kirjeldab haigust temaga kaasnevate bioloogiliste sümptomite kaudu ja keskendub ,,ebanormaalse,, organismi funktsioneerimise paljastamisele
Patriarhaat – meeste domineerimine ühiskonnas
Parilokaalne pere – perekond, mis kuulub mehe perekonna juurde
Peegelpildi -mina – kontseptsioon , mille järgi inimesed näevad ennast teiste inimeste reaktsioonide läbi
Peremees -staatus – inimese kõige tähtsam sotsiaalne staatus, mis mõjustab peaaegu kõiki inimese elu aspekte ja millega ta ennast ühiskondlikult kõige enam identifitseerib
Piirav sotsiaalse kontrolli süsteem – süsteem, mille korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja lubatakse laiemat üldist hälbivust ühiskonnas
Piiride märkimine – protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused
Poliitiline sotsialiseerumine – protsess, mille käigus kujunevad välja inimese poliitilised eelistused
Polüandria – on mitme mehega samaaegselt abielus olemine
Polügaamia – tähendab laiendatud majapidamist, millesse kuulub mees või naine ja tema abikaasad
Popkultuur ehk populaarne kultuur – koosneb sellest, mida inimesed teevad vabal ajal, ja toodetest, mis on mõeldud massitarbimiseks
Positivism – põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne
Preester – väljaõppinud ja ordineeritu juht, kelle funktsioonideks on tegeleda usu spetsiifiliste traditsioonidega. Religioosses mõttes on preester säilitaja, poliitilises mõttes aga sageli võimustruktuuri toetaja
Primaarne tootmine – tootmine, mis põhineb otse loodusest võtmisel ja ilma töötlemata kasutamisel , nagu see toimub jahinduses, koriluses, karjanduses ja kaevandamisel
Primitiivne migratsioon – rahvaränne seetõttu, et inimesed ei suuda toime tulla looduslike või klimaatiliste tingimustega, või alepõllunduse kui põhilise elatusvahendi vajaduste tõttu
Prohvet – karismaatiline isik, kes sageli pärineb ilmastikust keskkonnast ja kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale
Propaganda – informatsiooni valikuline jaotamine võimulolijate huvides, mis peaks ühiskonnaliikmete seas tekitama suure solidaarsuse
Psühholoogia – seletab inimese käitumist tema mentaalsete ja emotsionaalsete seisundite abil
Põlvkondadevaheline mobiilsus – tähendab staatuste muutumist vanemate ja nende täiskasvanute laste vahel
Põlvkonnasisene mobiilsus – tähendab staatuse muutumist inimese täiskasvanuea jooksul
Rahvaloendus – kogu populatsiooni loendamine mingil ajahetkel kindlas geograafilises piirkonnas
Rahvastiku nulljuurdekasv – olukord, kus puudub loomulik iive
Rahvastikupüramiid – diagramm, mis väljendab rahvastiku soolist ja vanuselist jagunemist
Rahvastiku taastoote tase – tähendab, et ühiskonnas on naisel keskmiselt kaks last
Rahvus – ühtse kultuurilise identiteediga inimeste grupp
Rahvuslus – inimeste poolt jagatav ühise kultuurilise identiteedi tunne
Rahvusriik – kompleksse ühiskonna poliitilise korralduse vorm
Rass – on sotsiaalne konstruktsioon , tegelikkuses puuduvad puhtad rassitüübid
Ratsionaalsus – asendab käitumist mõjutavad traditsionaalsed ja emotsionaalsed tegurid arusaamaga, et esineb loogiline seos eesmärkida ja nende saavutamise vahendite vahel
Reformistlik liikumine – nõuab muutusi olemasoleva süsteemi seas
Rehabiliteerimine – endise olukorra taastamine, mis põhineb usul kahetsuse ja lunastuse jõusse
Religioon – uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühaga
Resotsialiseerumine – vajalike uute normide ja väärtuste õppimine
Ressursside mobiliseerimise vaatenurk – keskendub kollektiivsele käitumisele, rõhutab: 1) rahalisi, poliitilise ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobiliseerida, ja 2) sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele
Retsiprooksus – kontseptsioon, mis kohustab kingituse saajat midagi samaväärset hiljem vastu andma
Revolutsiooniline liikumine – taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtustes ja institutsioonides.
Revolutsiooniline muutus – ühiskonna poliitilise ja sotsiaalmajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus
Revolutsiooniline situatsioon – olukord, kus mitu poliitilist liikumist taotleb kontrolli riigivõimu üle, nende lepitamine on võimatu ja riigi rahvastik toetab märkimisväärselt opositsioonilist liikumist
Ristlõikeline uurimus – konkreetset hetke jäädvustav uuring
Rituaal – kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekutavate sündmustega kohanemiseks
Roll – staatusele vastavate sobilike käitumiste/tegevuste kogum
Rollikaugus – kirjeldab ruumi, mida isik saab paigutada ,,mina,, ja ,,mina-teatud-rollis,, vahele
Rollikonflikt – olukord, kus isiku kahel või enamal staatusel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused
Rolliootused – ühiskonna ootused tolli täitja käitumise osas
Rollipinge – tuleneb inimese ühes ja samas staatuses sisalduvatest vasturääkivatest nõudmistest ja ühiskonna ootustest
Rollistruktuur – väljendab täitmiseks vabade rollide arvu
Sanktsioonid – normide jõustamiseks kasutavad positiivsed ja negatiivsed reageeringud inimkäitumisele, mis mõjutavad inimest normijärgset käitumist kordama või annavad talle teada normi vastu eksimist
Seesmiselt juhitav isik – isik, kelle käitumist reguleerib sisemine mehhanism ,mida ei sega välised jõud, ja kes on kapitalisti või industriaalühiskonna töölise prototüüp
Segregatsioon – ühiskonnas-vähemusgruppide isoleerimine enamusest ühiskonnas võimul olevate gruppide poolt
Seksuaalne ahistamine – iga kaalutletud ja korduv mitteoodatud sõnaline kommentaar, žest või füüsiline kontakt, millel on seksuaalne iseloom
Seksuaalne identiteet – tähendab enda nägemist mehe või naise ja sellele vastavate kultuuriliselt kujundatud maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist
Seksulariseerumine – üleminek traditsionaalselt religioonil ja usul põhinevalt ühiskonnalt kaasaaegsele teadusele, tehnoloogial ja mõistusel põhinevale ühiskonnakorraldusele
Sekundaaranalüüs – tähendab teiste poolt varem kogutud andmete kasutamist
Sekundaarne tootmine – millegi valmistamine toormaterjalist
Siirderituaal – avalik tseremoonia , millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas
Sidistamise teooria – uurib protsessi, mille tulemusena inimene määratletakse kui hälbiv
Situatsiooni määratlemine – protsess, mille abil inimesed hindavad ja tõlgendavad ümbritsevat sotsiaalset konteksti ja kujundavad sellele vastava suhtumise ja käitumise
Skinneri karp – täiuslikult kontrollitud keskkond
Sooline kihistumine – võimu, prestiiži ja omandi ebavõrdsel jagamisel põhinev staatuste hierarhia
Sotsiaalantropoloogia – uurib mittemodernseid ühiskondi või teatud kaasaaegses ühiskonnas erituvaid alagruppe
Sotsiaalne hierarhia – kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum
Sotsiaalne integratsioon – näitab, kuivõrd indiviid on seotud laiema grupiga
Sotsiaalne kihistumine – võimu, prestiiži ja omandi ebavõrdsel jagunemisel põhinev staatuste hierarhia
Sotsiaalne liikumine – institutsioonilisi ja stratifikatsioonisüsteemi muutusi pooldavate elanike arvamuste ja arusaamade kogum
Sotsiaalne mobiilsus – tähendab inimeste ja inimgruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees
Sotsiaalne muutus – protsess, mille käigus aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid , sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid.
Sotsiaalne struktuur – korrapärasus ja etteaimatavus, mis võimaldavad inimestel teatud korra kohaselt koos elada
Sotsiaalne süsteem – väärtuste, normide, staatuste ja rollide süsteem, mis kujundab reageeringuid inimese põhivajadustele
Sotsiaalne võrgustik – inimese eri gruppide liikmelisuste ja inimsuhete summa
Sotsiaalse kontrolli formaalsed agendid – erilistes normide jõustamisele spetsialiseerunud sotsiaalsetes rollides inimesed
Sotsiaalse liikumise institutsionaliseerumine – toimub, kui domineeriv struktuur võtab liikumise uskumused vastu ja liikumise eesmärgid muutuvad domineeriva struktuuri osadeks
Sotsiaalse muutuse dialektiline mudel – teesi märgib status quo, antiteesi opositsioonilised jõud ja nende kahe vahelisest konfliktist kerkib süntees
Sotsiaalse muutuse tsükliline teooria – põhineb arusaamal, et kultuurid on nagu organismid, mis arenevad sünnist lõpliku allakäiguni
Sotsiaalsed faktid – kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid
Sotsiaalsed institutsioonid – ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste korrastatud struktuur
Sotsiaalsed normid – käitumise reeglid
Sotsialiseerumine – on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundma ennast ja oma sotsiaalset mina
Sotsialiseerumise agendid – inimesed ja organisatsioonid, kes vastutavad reeglite ja rollide õpetamise eest
Sotsialism – majanduslik süsteem, mis põhineb arusaamal, et majandustegevuses tuleb lähtuda rahva vajadustest , mitte aga kasutamist. Sotsialismi eesmärkide hulgas on päritud varal baseeruva majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ja võimalikult laiapõhjaline ühiskonna ressursside ümberjaotamine
Sotsialistlik majandus – valitsusepoolse tootmise ja jaotamise planeerimise ning maksimaalse riikliku kontrolliga majandus
Sotsiogaramm – grupisiseste inimestevaheliste suhete võrgustikku identifitseeriv graafiline väljund
Sotsioloogia – inimkäitumise uurimine sellisena, nagu teda kujutab kollektiivne elu
Sotsiökonoomilise staatuse indeks SES – põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiiži ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil
Staatus – koht sotsiaalses süsteemis, mida iseloomustavad teatud õigused ja kohustused
Staatuskindlus – olukord, kus inimene asub mitmes staatushierarhias sarnasel astmel
Staatusekindlustus – olukord, kus inimene asub eri staatushierarhiates eri astmetel
Staatuste kogum – inimese poolt vallutavate staatuste nimekiri
Statistiline olulisus - kirjeldab tõenäosust, et nimetatud avastuse põhjustas vaid juhus
Stereotüüp – kujutlus , kus üks karakterisikute kogum on omistatud tervele grupile
Stigma – märk, millega tähistatakse ühiskonna normaalsetest või normatiivsetest ootustest erinevate inimkäitumist
Strukturaal- funktsionalistlik teooria – uurib seoseid sotsiaalse süsteemi terviku ja tema osade vahel
Strukturaalne mobiilsus – ühiskonnatasandi faktoritest mõjutatud mobiilsus ühiskonnas tervikuna
Subjektiivne reaalsus – arusaamad ja tunded, mis inimesel on enda ja maailma kohta
Subkultuur – ühiskonna alagrupis esinevad iseärasused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumistes
Suhtarv ehk suhe – võrdleb ühte alagruppi teise alagrupiga
Sundiv norm – dikteerib, mida inimesel oodatakse
Sunnitud migratsioon ehk sundmigratsioon – inimeste ränne surve tõttu
Sõltumatu muutuja – muutuja, mis on sündmuste ahela algajateks, on suhteliselt kindla väärtusega ja/või põhjustab muutusi teistes muutujates
Sõltuv muutuja – sõltumatutest muutjatest mõjutatud muutuja
Sõltuvussuhe – populatsiooni hulgas sissetuleku saajate suhe nendesse, kellel sissetulek puudub
Sümbol – heli, objekt või sündmus, millele grupi liikmed on omistanud kindla tähenduse
Sümboolne interaktsionism – vaatab sotsiaalsele süsteemike kui sotsiaalse interaktsiooni produktile ja tähendustele, mida inimesed annavad konkreetsetele olukordadele.
Sünnikohort – on inimeste grupp, kes on sündinud kindla ajaperioodi jooksul
Žargoon – subgrupi / subkultuuri eriline keel
Tabu – ühiskonnale vastuvõetamatu ese, olukord või käitumine
Tava – heakskiidetud käitumise standard, mida antakse edasi ühelt põlvkonnalt järgmisele
Teadmise sotsioloogia – kohaselt on kõik see, mida me tahame teada ja mida me uurime, sotsiaalne produkt , mille vormib mõtleja ajalooline kontekst
Teenuste tootmine – tasulise teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine
Tehnoloogia difusiooni – mudeli järgi on tehnoloogilise uuenduse esimeseks resultaadiks uuenduse adaptsioon keskkonda, millele järgneb keskkonna mugandumine uue tehnoloogiaga, sotsiaalse elu eri valdkonnad arendavad uuenduste tulemusena endale uued funktsioonid ja muutub organisatsiooni sisestruktuur, ja viimaks konkureerivad institutsioonid omavahel, kusjuures algne institutsioon võidakse välja vahetada või ümber kujundada.
Teisene hälbelisus – sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena
Teisene grupp – grupp, mida iseloomustavad grupi sees valitsevad vähesed emotsionaalsed sidemed ja piiratud vastastikune mõju
Teiste poolt juhitav isik – on varustatud psühholoogilise ,, radariga,, , mis peilib keskkonda, saamaks vajalikku informatsiooni oma käitumise suunamiseks
Teooria – loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi
Tervis ja haigus – mõisted, mis kirjeldavad igapäevaelu muutuvate nõuetega kohandumise protsessi ja tähendusi, mida inimesed annavad elamisele.
Tervisekindlustuse keskse planeerimise mudel – põhineb meditsiinipersonali ja ressursside planeerimise ja eraldamise riiklikul kontrollil
Tervisekindlustuse professionaalne mudel – põhineb arstide võimul ja mõjul meditsiinipraktikas
Tervisekindlustuse riiklik mudel – paigutab tervishoiu finantseerimise valitsuse kontrolli alla, nii et kindlustussummad tulevad tulumaksudest või teistest riigituludest
Tootmisvahendid – tööriistad, maa, vabrikud, ettevõtted, teadmised ja inimformatsioon, mis moodustavad ühiskonna baasi
Topeltkarjääriga perekond – abielupaar , mille mõlemal poole on oma karjäär
Topeltteeniv perekond – abielupaar, mille mõlemad pooled käivad tööl
Totaalne institutsioon – koht, kus kontrollitakse ja järgitakse inimeste elu kõiki aspekte
Totalitaarne režiim – poliitiline kord, kus valitsus püüab ellu viia totaalset kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes
Traditsioonide poolt juhitav isik – inimene, kelle käitumise üle valitsevad tavad
Traditsiooniline domineerimine – rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel
Triaad ehk kolmik – on diaadist püsivam kolmeliikmeline grupp, kus valitseb keerukam tööjaotus kui diaadis
Tsensuur – tähendab inimformatsiooni valikulist avaldamist
Tundereeglid – kujundavad seda, kuidas, millal, kellega ja kus kohas tundeid avaldatakse
Turul põhinev majandussüsteem – majandussüsteem, milles toodete ja teenuste hind kujuneb nõudmise ja pakkumise suhte tulemusena
Tuumikperekond – koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest
Tõenäosus – väljendab sündmuse esinemise statistilist võimalikkust
Tõlgendav sotsioloogia – keskendub protsessidele, mille abil inimesed mõtestavad oma igapäevast elu
Tähtsad teised – kõik inimesed, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseendast
Tööjaotus – tähendab tööprotsessi kui terviku jagamist osadeks, millest igaüht teeb kindel selleks ettevalmistatud inimene või grupp inimesi
Tühja pesa faas – tekib perekonna arengutsüklis siis, kui lapsed on kodust lahkunud ja vanemad on taas üksi
Uskumuste süsteem – elu tähendust puuduvate arusaamade jagatav kogum
Utopistlik liikumine – püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele
Vabaabielu – formaalselt registreerimata kooselu
Vaba migratsioon – inimeste vabatahtlik ränne
Vahendamine – tähendab konfliktide lahendamist kolmanda osapoole vahendusele
Vahetusteooria ja ratsionaalse valiku teooria – põhinevad inimeste käitumise kirjeldamisel majandusteooriast tuttava tulu ja kulu vahelise suhte põhjal
Valgekraeline kuritegu – üldjuhul mittevägivaldne õigusvastane tegu, mille on toime pannud lugupeetud, kõrge staatusega inimene oma ametisoleku ajal
Valim – väljavõte huvipakkuva elanikkonna hulgast
Valimiuuringud – rajanevad elanikkonna väikesel, kuid representatiivsel valimil
Vanuseline kihistumine – ühiskondlike ressursside diferentseeritud jaotamine, mis põhineb inimeste vanusel
Vanuseline struktuur – eri vanuste inimeste arv populatsiooni sees
Varjatud ehk latentne funktsioon – ootamatud ja ettekavatsemata tagajärjed
Varjatud õppekava – tähendab ametliku õppekava välist õpetust, mida koolid annavad õpilastele sellistes küsimustes nagu vanemate austamine ja etnotsentrism .
Vastuliikumine – elanike arvamuste ja arusaamade kogum, mis on vastu mingi sotsiaalse liikumise eesmärkidele
Vastupanuliikumine – püüab peatada muutusi ja taastada seda, mida nimetatakse ,,traditsiooniliseks,, väärtuseks ja normideks
Verepilastuse keeld – tähendab seksuaalvahekorda astumise keeldu veresugulaste vahel
Võim – eesmärkide realiseerimise tõenäosus teiste tahtest olemata
Võimalik mina – ootab meid igas rollis, milles ühiskond ootab meilt teatud käitumist.
Võimueliidi mudel – eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte
Võõrandumine – inimeses tekkiv võimu ja normide puudumise ning oma töö viljadest, teistest inimestest ja iseendast äralõigatud tunne
Vähemusgrupp – visuaalsest eristatav grupp, mida iseloomustavad visuaalsel erinevusel baseeruv enamuse diferentseeriv suhtumine, identiteedi ümber kujundatud omanäolisus ja teadlikkus teistega jagavast identiteedist .
Välieksperiment – sotsiaalteadlaste kujundatud eksperiment, mis viiakse läbi igapäevases maailmas.
Väravavaht – eriline inimene, kelle sotsiaalne positsioon lubab tal avada või sulgeda uksi , kust pääseb sotsiaalsete staatuste juurde, ja kes oma formaalse võimuga sildistab nendele staatustele sisenejad
Väärteadvus – tekib juhul, kui inimesed ei ole teadlikud asjaolust, et nende uskumisi kujundab domineeriv eliit
Väärtuskonsensus – grupi liikmete vaheline kokkulepe grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas
Väärtused – grupis valitsevad arusaamad heast ja soovitavast, millest juhindutakse õigete otsuste langetamisel
Ökoloogiline diferentseerumine – protsess, mille käigud jaotuvad kindlad tegevused linna eri piirkondade vahel
Ökoloogiline invasioon – sünnib, kui uued inimesed või tegevused tungivad diferentseerunud linnastunud alale
Üldistatud teine – peegeldab rollis aktsepteeritud käitumise sotsiaalseid standardeid
Ülerahvastatus – tasakaalu puudumine inimeste arvu ja grupi võime vahel neid ülal pidada.