Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

1.semestri 2.KT (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
1 semestri 2 KT #1 1 semestri 2 KT #2 1 semestri 2 KT #3 1 semestri 2 KT #4 1 semestri 2 KT #5 1 semestri 2 KT #6 1 semestri 2 KT #7 1 semestri 2 KT #8 1 semestri 2 KT #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 194 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TTUTK Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

.......................162 20.1.12. Poliitiline sotsialiseerimine... ..................................................................163 20.1.13. Militarism ja militariseerumine............................................................... 164 21. KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED............................................................... 165 14 1. SOTSIOLOOGIA ALUSED 1.1.Mis on sotsioloogia? · Mida tähendavad mõisted: ­ Sotsiaalsed institutsioonid ­ Sotsiaalsed faktid ­ Sotsioloogiline kujutlus · Sotsioloogia ja teadus · Miks on sotsioloogiat vaja? Mis on sotsioloogia? · Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu · Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega ­ omaenda perspektiivist lähtudes · Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne

Sotsioloogia
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

uurimus. 3 Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: Küsitlus ­ nt ankeetküsitlus (tüüpiline) kogum standardiseeritud küsimusi. Küsimused on enamasti suletud, vastusevariandid on ette antud. Intervjuu ­ inimest küsitletakse põhjalikumalt, tegetud on avatud küsimustega. Võimaldab saada põhjalikumat infot, samas pole võimalik niipalju inimesi uurida. Olulisemad mõisted: Populatsioon e üldkogum ­ inimeste hulk, kelle kohta tahetakse infot saada. Valim ­ inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme. Kas valim esindab ikkagi populatsiooni? Probleem Valimi representatiivsus e esinduslikkus ­ kui hästi valim populatsiooni esindab. Juhuvalik ­ selline valim, mis on populatsioonist juhuslikult valitud. Seega on see ka esinduslikum, kuna need peaksid esindama kõikvõimalikke inimtüüpe populatsioonist.

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

luuserlus . kõik on tema jaoks sama huvitav ja sama inimlik. Kui ta on hea sotsioloog, on ta alati õiges kohas, et saada vastuseid oma küsimustele. Ta lihtsalt ei saa teisiti. Olenevalt tema küsimustest on tal kord kasulik läbi käia preestritega, kord prostituutidega." 2. SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS -Ibn Khaldun (14 saj.) Tuneesias sündinud, Egiptuses jm elanud väga mitmekülgne inimene (ajaloost matemaatikani). Kasutab esimesi mõisteid, kirjutab süsteemselt ühiskonnast. Mõisted: sotsiaalne konflikt, generatsioon. Uurib võimu vahetumist vallutuste läbi. * Kohesioon grupis - väikses grupis iseenesest, suures grupis võib seda tekitada religion. * Töö tuleb asjade väärtusest. * "Valitsus on asutus, mis hoiab ära kõik ebaõigluse välja arvatud selle, mis ta ise toodab" -Adolphe Quetelet (1796-1874), belglane, sotsiaalse füüsika termini looja. Statistik ja matemaatik. Statistiline keskmine keskmine inimene ideaalne inimene (valgustusaja mõju?)

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid · Küsitlus · Vaatlus · Eksperiment · Dokumentide analüüs Küsitlus Ankeetküsitlus ­ samade küsimuste (küsimustiku e. ankeedi) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele). Tihtipeale suletud küsimused. Intervjuu ­ väiksema hulga inimeste põhjalikum küsitlemine. Avatud küsimused. Olulised mõisted seoses küsitlusega (tegelikult puudutavad ka teisi meetodeid) · Populatsioon ehk üldkogum ­ see inimeste hulk, kelle kohta me tahame oma küsitlusega infotmatsiooni saada. Tihtipeale on populatsioon väga suur. · Valim ­ see inimeste hulk, keda me seaalselt küsitleme. Valim võiks olla võimalikult suur. Ideaalne variant on, et kõik popultatsiooni liikmed on valimis. · Valimi reprenetatiivsus e esinduslikkus ­ kui hästi valim populatsiooni esindab

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii

Sotsioloogia
thumbnail
42
docx

Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

1) Sissejuhatus ­ Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivs

Ühiskonna uurimine ja...
thumbnail
18
docx

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks. 17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad ­ nt maailmapaljastus, ideaaltüüp, võimu teema) Ta oli üks tuntumaid ja kuulsamaid kaasaegse sotsioloogia teadlasi ja rajajaid. 1. Maailmapaljastus - Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistensi imest ja müstikast. 2. Ideaaltüüp- sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ta ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda. 3

Sotsioloogia



Lisainfo

Mõisted

Kommentaarid (2)

kertukesekene profiilipilt
kertukesekene: Palju mõisteid, hea.
09:30 28-09-2018
cocochoo profiilipilt
cocochoo: väga kasulik
10:52 17-11-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun