Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia, Brasiilia Probleemid rahvaarvu suurenemisega: vaesus, nälg, loodusvarade ammendumine, reostus, oht ökoloogilisele tasakaalule Loomulik iive - elussündide ja su...
Demograafiline ülekaal-teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremuse traditsiooniliselt debograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. (tv. lk 27) ränne- alaline elukoha muutus immigratsioon- sisseränne immigrant- sisserändaja emigratsioon- väljaränne emigrant- väljarändaja remigrant- inimene, kes on pöördunud tagasi oma ajaloolisele kodumaale vabatahtlik migratsioon sundmigratsioon *abiellumine teise riigi või teise asula elanikuga *küüditamine *õppima siirdumine *sõdadest tingitud põgenikuvoolud *kolimine paremasse elurajooni *elukohast lahkumine loodusõnnetuste tõttu *elukoha vahetus näljahäda või epideemia tõttu rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu demograafilise koosseisu ja paiknevuse mõjutamiseks
· Tervislik elukeskkond · Soodne maksupoliitika · Vabad töökohad Rännete liigitus Rahvastiku rände ehk migratsiooni võib jagada välis-ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas liigutakse mandrilt mandrile, riigist riiki või vahetatakse elukohta oma kodumaa piirides. Migratsioon võib jagada ka vabatahtlikuks või pealesunnitud migratsiooniks. Vabatahtlik on migratsioon siis, kui inimesed vahetavad elukohta näiteks soodsama kliima või kõrgema elatustaseme otsingutel. Sundmigratsioon tuleneb aga sageli poliitilistest põhjustest. Üldistavalt on võimalik eristada kahte rahvusvaheliste rännete lainet. Neist esimese kutsus esile rahvastiku kiire kasv Euroopas alates 15. sajandist. See algas koos demograafilise siirde teise etapiga ning vaibus siis üsna järsku koos rahvastiku vananemisega. Esimese rändelaine käigus asustasid eurooplased Põhja-Ameerika, Kaug-Ida ja Siberi. Neisse piirkondadesse, mis looduslikult eurooplastele ei sobinud, asus rahvast vähem.
Naiste vanus laste sünnitamisel (lapsi muretsetakse varases eas, et neid tööle saata, arenenud maades viivad lapsed pigem raha kodust välja ning pööratakse rõhku pigem heale haridusele ja reisimisele. Kooselu traditsoonid (arenenud maades ei väärtustata enam abielu nii palju) 5. Seleta graafiku abil demogr. ülemineku teooriat. 6. Nimeta migratsiooni põhjuseid ning too konkreetseid näiteid. Vabatahtlik: Sundmigratsioon: 1) Suuremad valikuvõimalused, 1)Poliitiline ja religioosne tagakiusamine, nt küü- nt. kolitakse küladest suurematesse linna- ditamine. Desse. 2) Sõda ja looduskatastroofid 2)Parem töökoht 3) Perekonna loomine 4) Õppimisvõimalused 7. Iseloomusta tänapäevaseid rändevoogusid ja selgita põhjusi. Suundutakse enamasti arenenud maadesse Positiivne mõju lähteriigile:
ühiskonnagrupppi kuuluvuse tõttu. Samuti usuliste või poliitiliste veendumuste tõttu. Põgenikke käsitletakse ka sõja või kodusõja tõttu kodumaalt lahkunud. Olukorra normaliseerimisel pöördutakse kodumaale tagasi Põgemik peab taotlema varjupaika esimeses temale mitte ohtlikus riigis. PEAMISED RÄNDEKOHAD Esimene laine põhjuseks demograafiline plahvatus euroopas 16-20saj algus EUROOPAST Põhja ameerikasse, Lõuna ameerikasse ja austraaliasse 16-19 saj - Sundmigratsioon - orjad AUSTRAALIAST AMEERIKASSE TEINE LAINE! Alates 20 saj 50-ndad Kariibi mere regioon USA KANADA kõik kolm MEHHIKO IDA- AASIA ( Hiina põgenikud) AAFRIKA, LÕUNA JA KAGU AASIA ARENENUD EUROOPA RIIGID IDA EUROOPA ( sotsialistlikud riigid 90-ndad) LÕUNA JA KAGU AASIA - NAFTARIIGID 70-ndad LINNASTUMINE ( urbaniseerumine ) Eeljärk. See kujutab endast esimeste linnade tekkismise perioodi. Esimesed linnad tekkisid ~ 6000 a Niiluse ja induse oru vahelisel ajal.
kasvama. Samuti on väga ohtlik põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Kõrbete niisutamise mõju on veel teadmata: näiteks võib see tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas, sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. 1/6 maailma elanikest (enam kui 1 miljard inimest) on kõrbestumisest mõjutatud. Peamised kõrbestumisega kaasnevad sotsiaal-majanduslikud probleemid on näljahädad, tööpuudus, sundmigratsioon ning sellest tulenevad terviseprobleemid. Kindlasti väga suureks probleemiks on ka see, et inimesed usuvad, et kui nii on läinud, ju see on siis jumala tahe ja nii peabki olema. Nende inimeste umbusu purustamine on aga väga raske. Järjest tugevnev inimmõju on ohtlik kõrbe ja poolkõrbe loodusele. Kuna kõrbe taimestik on väga õrn, siis ebaõige majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise. Järjest suurem karjatamine
elukohta ei ole perspektiivikas, tasuv töö kehvad õppimisvõimalused parem elukoht halb kliima huvitav kultuur katastroofid (maavärinad, sugulased elavad seal vulkaanid, üleujutused, lastele turvaline (pööris) tormid, tsunami head õppimisvõimalus 7 2) Sundmigratsioon · Enamasti riigi poolt peale sunnitud elukohavahetus Sundrände põhjused · Poliitilised põhjused Iraagi, Afganistani põgenikud · Pagulus. Pagulane inimene, kes on sunnitud kodust lahkuma rassilise, religioosse või etnilise tagakiusu, sõdade või looduskatastroofide tõttu 8 Sundrände põhjused · Looduskatastroofid maavärin, üleujutused, põud, vulkaanipursked · Sõda Süüria põgenikud
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on ...
Rändel on alati nii positiivne ja negatiivne mõju lähtepiirkonnale ja sihtpiirkonnale (õp. lk 39 joonis 2.15) Rände põhjused: Vabatahtlik migratsioon -Rohkem raha (Eesti-Soome) -Usutakse, et mujal on parem elu (Austraalia) -Välismaalasest abikaasa -Pagemine -Turvalisemasse keskkonda -Õppimine -Sotsiaalabide saamine (madalad maksud) -Tervislikum kliima - Sugulased välismaal juba ees -Majanduslikud põhjused Sundmigratsioon -Looduskatastroofid (maavärinad, Island) -Küüditamine (orjade vedu, Eesti-Venemaa) -Sõjaline konflikt -Usulised/poliitilised konfliktid -Näljahäda 5. Rahvastikupoliitika On riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikupoliitika tegemiseks kasutatakse erinevaid meetmeid: -lastetoetus -vanemapalk sündimuse suurendamine -lasteaia kohad Õpik lk 45-47 näited rahvaarvu piiramise kohta.
4. Rahvastikupüramiid Saab välja lugeda vanuselist ning soolist koosseisu 5. Ränne e. migratsioon Rahvastiku ümberpaiknemine koos alalise elukoha vahetusega. Ränne Pendelränne igapäevane või ajutine Siseränne Välisränne Rännet võib kvalifitseerida mitmel alusel: Põhjused vabatahtlik (abiellumine, parem kliima, õppimine) sundmigratsioon (sõjad, küüditamine, orjad kolooniates, looduskatastroofid) Rände tõuke- ja tõmbepõhjused: Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale: 6. Rahvastikupoliitika Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ning paiknemise mõjutamine sündimuse suurendamine lastetoetused, vanemapalk, sünnitoetused sündimuse vähendamine erinevate arengutasemega riikide puhul kasutatakse erinevaid meetmeid 7. Linnastumine e. urbaniseerumine
Tuge otsitakse skautlusest, astroloogiast, transtsendentaalsest meditatsioonist, kirikust. (Vahtre 1992). 3 4 1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT 1940. aastail hävis suur osa Eesti kodudest, mille asukad kas küüditati või olid sunnitud põgenema. Traditsioonilise ja sõjaeelseil kümnendeil oli järk-järgult moderniseerunud elukeskkonna lõhkusid kolhoosikorra kehtestamine, sundmigratsioon ja sõjatraumad. Kodu mõiste ahenes- maal varasemast talust maja ja väikese õueni, linnas tihti vaid omaette tao või osakeseni ühiskorterist. Nõukogulik arusaam võrdsusest ja õiglusest tähendas kogu elumiljöö teadlikku ümberkujunemist ühtlustamise eesmärgil. Nii oli ka Nõukogude Eestis sõjajärgne ,,taastumine" tegelikkuses rohkem lammutamine ja uut moodi ümberehitamine ning miljöös ja olustikus kehastuva kultuurimälu ,,kustutamine" (Viires 1998).
osade vahel Strukturaalne mobiilsus ühiskonnatasandi faktoritest mõjutatud mobiilsus ühiskonnas tervikuna Subjektiivne reaalsus arusaamad ja tunded, mis inimesel on enda ja maailma kohta Subkultuur ühiskonna alagrupis esinevad iseärasused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumistes Suhtarv ehk suhe võrdleb ühte alagruppi teise alagrupiga Sundiv norm dikteerib, mida inimesel oodatakse Sunnitud migratsioon ehk sundmigratsioon inimeste ränne surve tõttu Sõltumatu muutuja muutuja, mis on sündmuste ahela algajateks, on suhteliselt kindla väärtusega ja/või põhjustab muutusi teistes muutujates Sõltuv muutuja sõltumatutest muutjatest mõjutatud muutuja Sõltuvussuhe populatsiooni hulgas sissetuleku saajate suhe nendesse, kellel sissetulek puudub Sümbol heli, objekt või sündmus, millele grupi liikmed on omistanud kindla tähenduse
2) Kaugkaubavahetuse tähtsuse tõus võrreldes lähikaubavahetusega 3) Sisemise erinevuse kas Ida- ja Lääne-Euroopa vahel 4) Sõjategevuse muutumine 5) Riikide sünd, maksusüsteemid 6) Viletsad talved Kolooniate muutmine Euroopalikkuse import Kohalike ressursside eskpluateerimine Kohalike oskuste häving Kohaliku tööjõu ümbersuunamine või hävitamine Soorollide muutumine Inimeste massiline sundmigratsioon Hoogustas industrialiseerimist ja linnastumist Euroopas Erinevad jaotused Esimene, teine (kommunistlikud riigid) ja kolmas maailm Lääs vs mitte-Lääs Arenenud maad, arengumaad, vähimarenenud maad Dekolonisatsioon 1791 Haiti 19. sajandi jooksul aga vastuseks katsed parandada kohalikku eluolu või suruda mässud maha Reaalne dekolonisatsioon pärast Teist Maailmasõda Neokolonialism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
