Hermeneutika kui teadus on kasvanud välja vajadusest tõlgendada pühasid kirjutisi, sealhulgas ka piiblit. Ajapikku on hermeneutika teoreetiliste arutluste fookus siirdunud tõlgendatavalt tekstilt tõlgendamisele endale, kirjeldades reegleid, mida see protsess järgib. Hermeneutika väidab, et mõistmine ja tõlgitsemine on inimolemise lahutamatu osa ning sellepärast seisnebki hermeneutiline tegevus eelkõige tekstide, aga ka teiste märgisüsteemide mõistmises. Mõistmine on tegevus, mis on tunnuslik keelekogukonda ja märkide maailma lõimunud, sümboleid kasutavatele olendeile. Tõlgitsus ehk interpretatsioon on tegevus, mis tuleb mängu siis, kui keeleväljendite või teiste märkide mõistmine automaatselt ei õnnestu. Gadameri käsitluses mõistmine areneb ja seda arenemist võib kirjeldada mõistmishorisondi avardumisena. Kuidas see toimub ja millest sõltub? Inimese mõistmishorisont oleks vaja ära määratud tema eelarvamuste/eelmõistmise poolt
Isikutaju Isikutaju on ümbritseva keskkonna tajumine, mõistmine ja hindamine meeleelundite kaudu. Vaatamine - tajud, et lund sajab. Rääkimine - tajud vestluskaaslase meeleolu. Keskkond - tajud, et väljas on külm. Inimesed tajuvad ümbritsevat keskkonda erinevalt. Tekivad erinevad isikutaju liigid. Isikutaju liigid * Edasiantava sõnumi mõistmine (tekstitaju) * Olukorra erisuse mõistmine (olukorrataju) * Teiste inimestega kontakti olemasolu või selle puudumine (kontaktitaju) * Veendumus, et teineteist mõistetakse (mõistmistaju) * Läheduse ja avatuse tunnetamine (distantsitaju) * Gruppi kuulumine (rühmataju) Isikutaju eripära Mõistmine ja tunnetamine erineb: * Inimese roll, päritolu, rahvus jne * Koht ühiskonnas * Omavahelised suhted * Heade omaduste esiletõstmine Isikutaju toimimisviisid
Curriculum Vitae Nimi Sünniaeg Aadress Telefon E-post HARIDUSKÄIK Aasta Kool TÄIENDKOOLITUS TÖÖKOGEMUS Tööaeg Töökogemus MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel Inglise keel mõistmine - rääkimine - kirjutamine - Vene keel mõistmine - rääkimine - kirjutamine - Soome keel mõistmine - rääkimine - kirjutamine - Arvutioskus: Autojuhiload: Huvialad: Organisatsioonidesse kuulumine: Kooskõlastatud soovitajad:
-9. elukuul kuue põhiemotsiooni ilmnemist (Izard, 1978; Tomkins, 1962). Umbes 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid (Lewis, 1992) nagu uhkus, häbi, süütunne jt. Seda kirjeldatakse kui laste võimet võrrelda ja hinnata oma käitumist standardiga. Antud mõtete standard võib olla välimine (õpetaja või lapsevanema karistus või kiitus) või sisemine. (Lewis, 1992). Esimese kolme aasta jooksul omandab laps välja töötatud ja kompleksse Emotsioonide mõistmine 10 emotsionaalse süsteemi. Ehhki see süsteem veel laieneb, on põhilised struktuurid selleks ajaks juba välja kujunenud. Denham (1998) väitis, et emotsioonide tajumine, mõistmine ja väljendamine on tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Seega viib parem emotsioonide tajumine ka paremale mõistmisele ning väljendamisele ja vastupidi. Saarni ja Harris (1989) oletavad samas, et emotsioonide väljendamine eelneb emotsioonide mõistmisele (laps nutab
.............................................................................................6 8.1.2 Silbi tunnetamine....................................................................................................7 8.1.3 Sõna tunnetamine...................................................................................................7 8.1.4 Ladus lugemine.......................................................................................................7 8.1.5 Loetu mõistmine.....................................................................................................7 8.1.6 Sõnavara.................................................................................................................7 8.1.7 Kuuldu mõistmine..................................................................................................7 8.1.8 Loetu mõistmise tasemed.......................................................................................8 8.1
Nimi: HÄLY RÄTSEP Sünniaeg: 09.12.1997, Haapsalu Aadress: Siimu tee 18, 90602 Telefon: 56623663(mobiil) E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2005 2008 Rõude Algkool 2008 2014 Martna Põhikool (omandatud põhiharidus) 2014 - Haapsalu Kutsehariduskeskus TÖÖKOGEMUS: PUUDUB MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine suurepärane, rääkimine väga hea, kirjutamine väga hea Vene keel mõistmine rahuldav, rääkimine rahuldav, kirjutamine hea Arvutioskus: Windows 8, (Microsoft Office Word) Autojuhiload: PUUDUB Huvialad: Laulmine, tantsimine Kooskõlastatud soovitaja: 1. Even Baumann, Baumann viimistleb OÜ, otsene juht, tel 58242121
Konfiutsiuse õpetuse põhimõtted (väljenduvad aforismide/õpetussõnade sisu): - Dao kulg (asjade käik, kulg, voolus; tähistab liikumist) - De- vägi (loomuliku mõjuvõimu avaldumine, mitte surve avaldumine jõu abil) - Tian taevas (esineb sõna taevatahe oma loomuse ja sisemise sunni järgimine) - Ren inimlikkus (humanism, inimeselikkus kultuur, haridus, kombed, õigustunne) - Zhi teadmine, mõistmine, tarkus (vähendab vaimseid, intellektuaalseid omadusi) - Yi- kohasus, positsioonist tulenev. (Võime jääda inimühisk inimeseks.) - Li- komme. (Väljendab välist ja sisemist suhtumist, traditsiooni, järjepidevust, etiketti.) - Yue- musa. (Musa, laulude kuulamine ning vaatamine ja nendest osavõtmine.) - Wen- kultuur. (Tähistas seda mis oli kirjaga seotud. On kaunistus mis asub inimloomusel.) - Junzi- õilis
tunnevad samuti suurt väsimust, neil pole söögiisu ning nad ei suuda isegi huvituda oma lähedaste inimeste toimetamistest. Depressioon võib tekitada inimeses tunde, et mitte miski ei loe enam, et nad surevad vaikselt ning kedagi ei huvitaks nende mitte olemas olemine hiljem. Isegi meenutused perekonnast ei suuda neis tekitada tunnet, et nad tahaksid niimoodi edasi elada. 3) Teadmine haiguse kohta (ingl. k. knowing about an illness) ja haiguse mõistmine (ingl. k. understanding an illness) mille poolest need erinevad üksteisest? TEADMINE HAIGUSE KOHTA: Tean haigusest endast, et mida haigus kujutab endast ning millised on sümptomid inimesele (kaalulangus, unepuudus, vähene energia ning suitsiidimõtted). HAIGUSE MÕISTMINE: Mingis mõttes on haiguse mõistmine see, kui suudame mõista, mida haige inimene, kui ei tea depressiooni olemasolust. Mida saan mõista, on
Juuni 2013 Esmaabi moodul, 16 h Nov 2012 Juhtimine praktikas 2, 30 h Märts 2012 Avalike suhete kursus, 30h Veebruar 2012 Avaliku esinemise kursus, 38h Dets 2009 Toitlustus muudul. 16 h TÖÖKOGEMUS Suvi 2011 Papli kohvik, Klienditeemindaj Suvi 2010 Steffni pizzarestoran, nõudepesija MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine - hea, rääkimine - hea, kirjutamine - rahuldav Vene keel mõistmine - hea, rääkimine - halb, kirjutamine - rahuldav Arvutioskus: Windows 2000, XP (MS Word, Excel, PowerPoint, Postipoiss) Autojuhiload: B-kategooria tegemisel Huvialad: Käsitöö Muu: Hetkel olen 8 kuuse lapsega kodune ja otsin tööd mida saaks teha õhtuti 18.00-22.00.
Erinemine 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-...) Abstraktne ja loogiline mõtlemine ERIK ERIKSON PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA • Teooria põhineb praktikal • Stadiaalne areng • Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU ASTMED ERIKSONI JÄRGI 1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus 2) Autonoomia – häbi (1-3 a) → tahe 3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine 4) Edukus – alaväärsus (7-11 a) → kompetentsustunne 5) Identiteet – rolliähmasus (12-18 a) → kindlus 6) Intiimsus – isolatsioon (18-30 a) → armastuse mõistmine 7) Loovus – stagnatsoon (täiskasvanuiga) → hoolitsusest aru saamine 8) Integraalsus – meeleheide (hiline täiskasvanuiga) → tarkuse mõistmine LAWRENCE KOHLBERGI KÕLBELISE ARENGU TEOORIA • Piir 10.eluaasta juures • Tagajärg → motiiv • Kõlbelise sisuga lood ja küsimused
20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist
1.Teadmised, Vaatleb, kordab, jätab meelde, Kes, millal, kus, kuidas..? meeldejätmine nimetab, kogub, visandab, leiab, Kirjelda...? Nt Varemõpitu pealkirjastab, tsiteerib, loetleb, toob meenutamine välja, tunneb ära, seostab, valib, kirjutab jne 2.Arusaamine, Tunneb ära, kirjeldab, selgitab, teeb Faktide ja mõtete valimine. mõistmine kokkuvõtte, jutustab, annab Jutusta oma sõnadega... . Materjali tähenduse ülevaate, sõnastab ümber, ennustab, Mis on .... peamine mõte? mõistmine tutvustab, retsenseerib, illustreerib, jne tõlgendab jne 3.Rakendamine Valib, kasutab, määrab ära, järjestab. Faktide, reeglite, Õpitud materjali Näitab, kuidas rakendada, kontrollib, printsiipide kasutamine.
...) tähenduse erinevate lugude õppimise sisu kui välja oma loomine kuulamine, ära ka terviklikku õpivajadused, seab tundmine, kogemust. õpieesmärgid, leiab seoste Õppimine on õppimiseks loomine,nende inimese vajaminevad mõistmine ja arusaamade materiaalsed ja kogemuste muutumine ja inimressursid, valib hindamine nägemus endast vajalikud kui õppijast õpistrateegiad ja Õppimine on hindab oma
Wilhelm Dilthey, Hermeneutika tekkimine Dilthey kirjutis käsitleb hermeneutikat kui kirjalike mälestiste tõlgitsemise oskusõpetust ja arutleb inimolemasolu suurte vormide – kunsti, eriti poeesia teadusliku tunnetamise võimaluste üle. Dilthey järgi on selleks vajalik loojate mõistmine, mida ta kirjeldab kui meeleliselt antud, tema sõnul inimese eluväljendustest lähtuvatele märkidele tuginevat teose autori ja tema mõtete ning tunnete mõistmist. Siit edasi liigub ta arutledes läbi meeltega tajutavate erinevate kunstiliikide ja eelkõige kujutava kunsti tõlgitsuste edasi kitsamale rajale ehk kirjalikult säilinu mõistmise ja tõlgitsemise juurde. Filoloogia lähtepunktiks on kirjas säilinud jäänukite kriitiline tõlgitsemine. Ehkki mööndes looja
probleemidega psühholoogilises ja sotsiaalsesarengus. KÕRVALEJÄETUD (madal sotsiaalne mõjukus) TÕRJUTUD (madal sotsiaalne eelistatus) POPULAARSED (kõrge sotsiaalne eelistatus) VASTUOLULISED (kõrge sotsiaalne mõjukus) I kooliaste • Tavamõisteline mõtlemine – lähtub enesest ja oma kogemusest • Sotsiaalne mõistmine: – Aru saamine teiste mõtete, tunnete omaduste erinevustest – Käitumise ja tunnete lihtsustatud käsitlus – Õpetaja abi: erinevuste mõistmine ja väärtustamine, sallivus • Suhted: – Eakaaslastega veedetud aeg, grupid suuremad, iseseisvus – Olulised: sõbrad, vaenlased, heakskiit, füüsiline agressioon – Õpetaja tugi: konfliktide tõhus lahendamine • Oskused: – Koostöös meeldivate kaaslaste eelistamine, õpetaja abi: koostööoskustes ja tõrjutute kaasamisel – Sooliste erinevuste mõistmine, huvi. Sõbrad samasoolised. – Abistamissoov, märkamine, tõhusam abistamine
või rikkas perekonnas, heleda või mustanahalisena. Kuid sellegi poolest on inimene võimeline tundma vabadust, sõltumata oludest tema ümber. Vabaduse tajumine tuletatakse mõistuses ja elatakse läbi hinges. Sellega kuidas inimene aktsepteerib ümbritsevat maailma ja seda mõistab. See aga sõltub sellest ,millistest tunnetest on tulvil inimese hing. On see rõõm, rahulolu või hoopis mured ja hirmud. Ühe sõnaga on hinge vabaduse mõistmine tihedalt seotud meie teadvusega ehk sellega, kuidas inimene mõistab ennast ümbritsevat. Adekvaatselt reaalsust aktsepteeriv inimene jõuab arusaamisele selles ,et tema olemasolu omab teatud tähtsust. Psüühiliselt tervele inimesele enda otstarbe teadvustamine võimaldab avastada ja ilma hirmuta arendada oma loomingulisi omadusi. Selline inimene pakub endale rõõmu ja toob kasu ka teistele. Sellistest inimestest räägitakse kui täisväärtuslikest ühiskonnaliikmetest. Selline
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
Raske mõista, kerge on hukka mõista Tänapäeva ühiskonnas on inimesed muutunud arvamustega lahkeks. Väga vähe annavad inimesed edasi tunnet nagu mõistmine. Mõistmine ehk arvestamine teiste tunnetega, soovidega, sellisena nagu inimene endast on kujundanud. Inimesel lubatakse omada erisuguseid tundeid, erinevat suhtumist asjadesse. Mõista hoolimata sellest kui erinevad vaated on teistel. Mõistmist ei saavutata kergelt, kergem on väheste juttude põhjal inimest hukka mõista, teda kuulamata. Tihti peale surutakse nurka, andes inimesele mõista, et ta on vale oma eksimuste tõttu. Tekivad hirmud
kasuks või kahjuks. Oleneb saatuslikest kokkulangevustest, sõltub sellest, kuhu me läheme või kuhu me satume. Erinevates kampades, seltskondades, gruppides, riikides on paika pandud erinevad piirid. Need piirid võivad tunduda meile omastena, või ei suudagi me nendega kohaneda. Erinevates gruppides valitsevad erinevad tavad, käitumisnormid, kõnepruuk, riietus ja maailmavaade. Kuna inimese teadvus jääb alati maha tema olemisest, tulevad mõistmine ja sallivus alati tagapool. Erineva mõistmine ja vajadusel aitamine ei tule kergelt. Rikaste ja edukamate kõrge tagant ei näe alati vaeseid ja elus halvemini toimetulevaid. Kui mõnel pole kodugi mis piiritleks elamist. Piirid kaitsevad meid, aga ka kammitsevad ja kontrollivad meie elu.
Kui Eestis on vähem töötuid, kuidas see mõjutab majandusringlust? Mis juhtuks erinevate osapoolte ära võtmisel (ettevõte, tarbija, valitus, turg)? Lisatund: Täpsem majandusringluse tutvustus aruteludega Õpetaja võib vastavalt oma soovile ja klassi eelnevale kogemusele majandusõpingutega majandusringlusega seonduvatest teemadest lähemalt rääkida näiteks läbi Maslow’ vajaduste püramiidi, valitsuse, turumajanduse või raha. Majandusringluse parem mõistmine läbi Maslow’ vajaduste püramiidi. Kuidas tekivad vajadused? Mida teevad inimesed oma vajaduste rahuldamiseks? Kuidas on seotud majandus ja Maslow’ püramiid? Analüüsida Maslow’ vajaduste püramiidist lähtuvalt, miks me tarbime? Kuidas on inimeste vajadused seotud turunõudlusega? Kuidas saaksid ettevõtjana, mõistes Maslow vajaduste püramiidi, seda oma toote/teenuse müümisel kasutada? Too kolm näidet! Majandusringluse parem mõistmine seoses valitsusega
Sünniaeg: 05.08.1999, Adavere Aadress: Kase tänav 2-9, 48001 Adavere Telefon: 56729405(mobiil) E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2006 - ... Adavere Põhikool TÄIENDKOOLITUS oktoober 2012 T.O.R.E tugiõpilaste põhikoolitus, maht 48 tundi TÖÖKOGEMUS 07.2011 OÜ Adavere Bistroo (hooajatööline) MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine - väga hea, rääkimine - hea, kirjutamine - hea Vene keel mõistmine - hea, rääkimine - hea, kirjutamine - väga hea Arvutioskus: Windows XP, 7, 8 (Microsoft Word 2010, PowerPoint, Exel) Organisatsioonidesse kuulumine: Tugiõpilaste Oma Ring Eestis liige, Noorteühing Eesti 4H liige Kooskõlastatud soovitajad: 1.Merle Karuks, Adavere Põhikooli pedagoog, huvijuht 2.Siiri Sutt, Adavere Põhikooli pedagoog
7.eluaasta) Arenguastme eesmärk on sümbolite mõistmine intuitiivse mõtlemise tekkime (usutakse kõike ilma põhjenduseta), egotsentrismi teke ehk asjade seletamine ainult enda seiskohast, kasutusele mentaalised protsessid/sümbolid *Konkreetsete operatsioonide staadium (712.eluaasta) Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus - tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides *Formaalsete operatsioonide staadiu (12. eluastast) Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine.
Õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi selle keele maa ja kultuuri ning ka kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu. Matemaatika. Õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Loodusained. Loodusteaduslike õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab head lugemisoskust ja tööd tekstiga. Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse keele- ja kirjandustundides. Loodusteemalised tekstid õppe- ning ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist ja kujutluspiltide teket ning võimendavad seeläbi emotsionaalset mõju lugejale. Sotsiaalained.
südame hääl jõuda, mis see maailm (romantik tahab siit õieti on). maailmast ära). Tegelane Keskne tegelane on Keskne on tegelane romantiline kangelane elust enesest, et individualist, positiivne ega mässumeelne, negatiivne. erakordne inimene. Põhiidee maailmakorra tegelikkuse mõistmine eitamine (ajastu ja elu mõistmine) Zanr luule proosazanrid (romaan, jutustus) Realismi esindajaid maailmakirjanduses Prantsusmaa Honoré de Balzac (17991850) umbes 100 teosest koosnev "Inimlik komöödia" Frédéric Stendhal (kodanikunimega Marie-Henri Beyle, 17831842) "Punane ja must", "Parma klooster" Gustav Flaubert (18211880)
Laura Laas O16-011 Kodutöö fenomenoloogiast 1) kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? 2) kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? 3) teadmine haiguse kohta (ingl. k. knowing about an illness) ja haiguse mõistmine (ingl. k. understanding an illness) – mille poolest need erinevad üksteisest? 4) tooge näiteid, kuidas depressiooni „teaduslik” kirjeldus ja/või tavaarusaamad depressioonist võivad erineda tegelikust depressioonikogemusest? 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni, kui inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi kogemuste. 2) Deprsessioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese terve maailm on depressiivne.
Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on kehakeele lugemine ning see põhineb raamatul "Kuidas lugeda kehakeelt", mille autoriteks on G.I.Nierenberg ja H.H.Calero. Referaadis tuleb juttu mõningatest kehaasenditest ning nende tähendusest. Valisin just selle raamatu, sest seda lehitsedes märkasin mitmeid pilte erinevate kehakeelt väljendavate piltidega ja mind on alati huvitanud kehakeel ning selle mõistmine. Pean tõdema, et tekst ei vastanud päris ootustele, sest ma ootasin rohkem informatsiooni siiani veel mulle teadmata asendite kohta, samuti toodi raamatu algul välja, et peamiselt on jälgitud ameeriklaste iseloomulikke zeste, mis eestlaste puhul tunduvad võõravõitu. Autoritega nõustun kehakeele tundmise vajalikkuses ja kasulikkuses. Töö eesmärgiks oleks välja tuua kehakeele põhilised funktsioonid ning mõned kasulikud zestid, mida kasutada suhtlussituatsioonides.
Sisu (Mida öeldi?) Eesmärk (Milleks öeldi?) Motiiv (Miks öeldi?) Eesmärk realiseerub, kui mõistetakse partneri(te) motiivi. Kõnetaju tasandid I Sensoorne tasand: akustilise info vastuvõtt, töötlemine ja säilitamine II Pertseptiivne tasand: sõna, lause (fraas), tekst (ütlus) Keelevahendite äratundmine Keelevahendite tähenduse mõistmine Ütluse mõtte mõistmine Kõneleja/kirjutaja motiivide ja kavatsuste mõistmine Mõistmist raskendab (1) Sõnatasand: Sõnatähenduse puudulik valdamine Mitmetähenduslikkus Tähenduse piiratus või ebatäpsus Foneetiline või semantiline lähedus Sõnavara/sõnatähenduse areng Baassõnavara ↔ esmased tajud/kujutlused Baassõnadest konkreetsemad ja üldisemad leksikaalsed üksused → konkreetsete ja üldistatud rühmade moodustamine → mentaalsed rühmad
käitumises, juhtimises, töös tegevuse omapära). Sõna maht suureneb oluliselt, pole enam kitsalt väljendusvahendite iseloomustus. 19. sajand kujunes stilistika kõnekunsti abiõpetusest omaette keele- ja kirjandusteaduse haruks, nimelt langeb teaduslik raskuspunkt just stiilianalüüsile Stiiliõpetus ehk stilistika Stiil algab väljenduse silmatorkamisest tavapärase taustal. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Sõnumi mõistmine algab kujundi olemuse taipamisest. Mitmetähenduslik suhtlus (ambivalentne). Kirjanduse mõistmisel on oluline mitmuslikkus, eri lahenduste dialoog. Kirjanduse tõlgendamisel ei sobi jäigad määratlused, sulgumine teistele lahendustele. Samas ei välista kujundi eripärast tulenev suhtelisus, et mõni tõlgendus on teistega võrreldes eelistatav. Kujundlik keel õpetab mis tahes ala keeletarvitust läbi nägema.
4. Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates. (Eelnevalt antud vanuselistes nn piirangutes võib olla ka suuri kõikumisi.) Sensomotoorses staadiumis toimub kontakt maailmaga peamiselt meeleelundite abil, mentaalseid protsesse otseselt ei kasutata. Vaimsed (kognitiivsed) võimed väljenduvad motoorsete oskuste läbi. Laps õpib end ümbritsevast maailmast eristama ning näeb enda rolli maailma mõjutamisel. Arengu eesmärgiks on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine. Operatsioonieelses staadiumis tekib lapsel intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju teatakse või usutakse ilma põhjendusteta. Olulisel kohal on egotsentrism, ehk asjade seletamine ainult enda seisukohast lähtuvalt. Puudub võime mõista aine koguse ja suuruse konstantsust, samas suudetakse kasutada (mentaalseid) sümboleid asjade tähistamiseks. Laps pöörab tähelepanu vaid
MIDA SA IKKAGI UURID? · Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku. · Uurimisküsimused on lahtised küsimused (mitte kas-küsimused) ja peavad olema esitatud konkreetselt uuritava kohta. Tüübid: - ,,Mis"küsimused avastamine ja kirjeldamine mis mustrid esinevad,kes on toimijad, jne. - ,,Miks"küsimused mõistmine ja seletamine nähtuste põhjused, seosed nende vahel, uuritavate maailma mõistmine - ,,Kuidas"küsimused muutmine, praktilisi lahendeid otsivad Hüpoteesid uurimisküsimuse eri/alaliigid Hüpotees on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta Tõestamisele võetavad väited, teesid *MIDA ASUN TÕESTAMA? Uuringu tulemusena kinnitatakse või lükatakse ümber Peab olema konrollitav ja põhjendatav (Vastasel juhul ei ole uurimistöö tegemisel mõtet, kuna
Väärtushinnangute ja tegutsemisajendite mõistmine Maailmas on umbes seitse miljardit inimest ja igaüks on märgatavalt erinev ja ainulaadne. Vahel tundub meile, et eristume teistest, kuid siis jällegi avastame end olukorrast, kus nii mõnigi on varem olnud, ehk ei ole me üldsegi nii teistsugused. Me elame riigis, kus väärtushinnangud on muutumas ning inimestel on valik, kas jääda iseendaks või kujundada ümber enda elu teiste meele järgi. See kõik toob kaasa erinevad käitumisnormid ja
Youth. Identity Young, The Art of Youth Work. by: Kerry Yong Pille-Riin Pruus Autorist • Kerry Yong • 1977 seotud • Probleemide olemus Meetodika • Põhineb intervjuude kogumisest • 32 üksikisikut • 3 peamist põhjust Filosoofia • Olemuse mõistmine • Noorsootöö identiteet • Edukas Noorsootöötaja • Põhilised väljakutsed Identiteet • Olemus • Tähtsus • Mõjutavus Töö noortega • Noor hakkab teadvustama iseennast ning teisi! Kolb learning cycle 1984 Kasutatud kirjandus • https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.p hp/756593/mod_resource/content/0/The artoftheyouthwork.pdf TÄNAN KUULAMAST!
võrdõiguslik us kultuurikeskonn a mõistmine ja arvestamine sotsiaalne interaktsioon kakskultuurilisus Kultuurilin e integratsioon kogemus assimilatsioon
Eva Lootsar pidas tähtsaks, et vanemad/ kasvatajad/ õpetajad tunneksid igat last - lapse arengut nii kehalist kui vaimset ja ka tema tervislikku seisundit.Täiskasvanud peaksid erilist tähelepanu suunama arglikele ja vähese algatusvõimega lastele. Seega pidas ta väikelaste kasvatuses tähtsaimaks küsimust "kuidas toetada lapse arengut koolieas." Eva Lootsari arvates oli viljaka kasvatustöö peatingimuseks lapse psüühilise tegevuse õigeks mõistmine. Kõik peab algama lihtsatest asjadest: last peab ümbritsema kord, puhtus, ilu ja hubasus, esiplaanil peaks olema ka loovuse arendamine eelkoolieas- siis tekib ka lapsel endal soov midagi ilusat luua. Lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. See jäävat tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta laste enda tehtud mänguasju. Samuti arvas ta, et laste mäng ja töö on tihedalt seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada
akut eelkõige pliidioksiidist koosneva positiivse elektroodi kaudu ning osaliselt ka keemiliste reaktsioonide toimel tekkiva pliisulfaadi mõjul. Selline avastus annab teadlastele mõista, et relatiivsusteooriast tulenevad mõjutused ei lase meil pliiakusid oluliselt efektiivsemaks muuta. Ent selline teadmine annab siiski meie ühiskonna teadlastele inspiratsiooni paremate alternatiivide leidmiseks. Loodan, et soomlaste avastus ning uus mõistmine akude toimemehhanismidest loob teadlastele uue suuna, kust võib leida paremaid lahendusi, kuna minu jaoks on tulevikus väga oluline, kui efektiivne ja kvaliteetne aku on minu autol. Nii mina kui ka kindlasti iga teine poiss on kindlasti teatud hetkel oma elus mõelnud sellest, kas ajas rändamine on võimalik. Sel teemal on isegi loodud palju ulmefilme, mis enamjaolt kõik on jätnud optimistlikku suhtumise ajarändamise võimalikkusesse. Ajarännak
tulemüüre ~ oskab sirvida World Wide Web'is, suhelda internetis turvaliselt ~ mõistab side, sealhulgas e-posti ja sõnumivahetuse turvaküsimusi + oskab varundada ja taastada andmeid sobival viisil ja ja turvaliselt ning ohutult hävitada mittevajalikke andmeid ja utiliseerida seadmeid. ~ Andmebaasid Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Andmebaasi olemuse mõistmine, andmebaasi struktuuri ja kasutusvõimaluste tundmine. Lihtsa andmebaasi loomine, andmebaasi sisu kuvamine eri reziimides. Tabeli loomine, väljade ja nende atribuutide määratlemine ning muutmine; andmete sisestamine ja redigeerimine tabelis. Tabeli või vormi sortimine ja filtreerimine; päringute loomine, muutmine ja käitamine kindla teabe võtmiseks andmebaasist. Vormi olemuse mõistmine; vormi loomine kirjete ning kirjeandmete sisestamiseks,
Arutluse teel vastatavad Filosoofilised küsimused Mida filosoofia pole? Täppisteadus Sport Valdkond, mis tegeleks dogmade kinnitamisega Staatiline Filosoofia eripära Spekulatiivne ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule Filosoofiaga tegelemist on peetud elitaarseks Suur avastamiste mitmekesisus Ainuõigeid lahendusi pole Vahel pole tulemuseks mitte lahendus, vaid probleemi sügavam mõistmine Filosoofia lubab jääda kindlaks oma seisukohtadele (oska vaid selgitada)
kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet · terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist · klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi Terapeutiline protsess · vaba emotsioonide väljendus · adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine · hirm · adekvaatne kogemuse sümboliseerimine · tõrjutud kogemuse sümboliseerimine · mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine · kogemuse sümboliseerimine · positiivne enesehinnang
kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet · terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist · klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi Terapeutiline protsess · vaba emotsioonide väljendus · adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine · hirm · adekvaatne kogemuse sümboliseerimine · tõrjutud kogemuse sümboliseerimine · mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine · kogemuse sümboliseerimine · positiivne enesehinnang
eesmärgiks pigem seksuaalse naudingu saamine. Laps kasutab oma sõnu viidates kehaosadele ja seksuaalsusele. Hiline lapseiga (912 eluaastat) Arenguülesanded: Murdeea kehaliste muutuste läbimine. Murdeea psühholoogiliste, kognitiivsete ja sotsiaalsete muutuste läbimine. Seksuaalsuse ja suhetega seotud õiguste ja nendega kaasneva vastutuse täielik mõistmine. Tüüpiline käitumine: Kohtingud (,,käimine"). Füüsiline lähedus (suudlemine, hellitamine). Eneserahuldamine. Kõrgendatud huvi seksuaalsuse vastu (näiteks seksuaalsus on sage jututeema). Huvi seksuaalse konteksti vastu meedias (näiteks pornograafiliste väljaannetega tutvumine). Seksuaalne areng teismeliseeas "Teismeliseiga" tähistab perioodi 10. ja 20. eluaasta vahel
2) Korrektne keelekasutus 2) Üleliia paljastavad pildid 3) Pildid huvidest 3) Liiga sagedased postitused 4) Sotsiaalselt ja ühiskondlikult olulised teemad 4) Halva mainega tutvused ajajoonel 5) Poliitiliste eelduste avaldamine Järeldus: Mida vähem teavet isiku kohta on avaldatud, seda parem üldkuvand inimesest. II. Tähenduse mõistmine 1. Artikli eesmärkide mõistmine (8 punkti) a) Mis on antud artikli eesmärgid? (3p) Anda inimestele teada, mismoodi võib facbook sinu karjääri mõjutada ning anda inimestele nõu, mida võiks lisada oma facebooki kontole ja mida kindlasti ei tohiks seal olla. b) Kellele on artikkel suunatud? Nimeta vähemalt kolm sihtrühma! (3p) Artikkel on suunatud kõigile, kes omavad facebooki kasutajat. Inimestele, kes on värskelt kooli lõpetanud ja otsivad endale töökohta ning neile, kes on seotud avaliku eluga.
tavaliselt ka saadetiste graafiku planeerimist ja materjalivoogude liikumist ettevõtte sees. 10.Miks kvaliteet on tähtis ettevõtte teenuste ja toodete puhul? 1) kvaliteet võimaldab eristuda 2) see on üks konkurentsieelise saavutamise viis 3) see on tõhus tarbija ja margilojaalsuse kujundamise vahend 4) see võimaldab oma hinnale lisada kõrgema kasumi marginaali. 11. Nimetege kvaliteedijuhtimise võtmeprobleemid logistikas. 1) tarbijate vajaduste tundmine ja mõistmine 2) muutuste, vajaduste mõistmine ja muutuste läbiviimine 3) personali järjepidev koolitamine 4) kvaliteedi taseme mõõtmine ja kontrollimine 5) järjepidev kvaliteedi parandamine. 12. Selgitage sisemise ja välimise ettevõtte puhul. Välimine kvaliteet kvaliteeditase mida kogeb/mõõdab teenuse kasutaja Sisemine kvaliteet kvaliteeditase mida ettevõte on seadnud oma sisestele protsessidele (kauba ladustamine, tellimuste komplekteerimine)
minu töötingimustest tuleneva töötulemuse üle, ta oli unustanud meie eelneva kokkuleppe, mis vajas minu tähelepanu ja aega suures osas väljaspool kontorilauda ning ei väärtustanud minu õpinguid ega haridust. Mina ei osanud, enese väärtuste ruumist tulenevaid, vajadusi tulemuslikult selgitada. Juhtkond tundis, et mina olen tülikas, sest oman arvamust, mis nende arvamusega alati ei kattunud. 3. Üldine strateegia: osapoolte austamine, ära kuulamine, mõistmine ja selgelt soovide ja vajaduste sõnastamine. 4. Võimalused konflikti ennetamiseks: See mida sa soovid, et inimene teeks, tuleb talle reaalsete võimaluste piires maksimaalselt arusaadavaks teha; Kõike, mida soovime inimesele (sh ka iseendale) esitada, tuleb reaalsete võimaluste piires maksimaalselt talle põhjendada; Väärtusta inimese sihte ja tegevusi; Arvesta inimese jaoks olulisi asju; Aita inimest tegelema asjadega mille jaoks ta on sobilik;
Vabakasvatus Mia Tamme, Hendrik Pedajas, Reigo Sinisalu, Kristina Piksar, Ingrid Helena Alliksaar 11.D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine; lapsega kaasa mõtlemine; olla eeskujuks. Erinevused Laps tunnetab piire ilma käskude, keeldude ja karistusteta; Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt; Laps peab kõik ise ära proovima; Areng ja õppimine toetub lapse kog...
Pythagoras Arvud olid pühad. Pythagorase teoreem. Õpiti palju Idamaade teadusest. Pythagoras Meditsiin ja ajalookirjutuse algus Seotud igapäevaelu vajadustega. Hippokrates. Neli ihumahla. Hippokratese vanne. *** Kangelaseepikad. Herodotos esimene uurija ja üles tähendaja. Hippokrates Herodotos Sofistid ja Sokrates Sofistika tühjade väidete esitamine. Sokratese filosoofia vooruse olemuse mõistmine. ß Sokrates, kuulsaim Ateena filosoof. Platon Sokratese õpilane Asutas oma filosoofiakooli Akadeemia. Dialoogid. Tähtsaim ideede õpetus. Tal oli oma ettekujutus ideaalsest riigist. Aristoteles Samuti Sokratese õpilane. Asutas oma kooli. Loogika.
Emotsionaalne inteligentsus - miks osad inimesed on edukamad kui teised? Emotsionaalne inteligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) (see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline
Põhilised tööülesanded: Tootmisprotsessi korraldamine, vastutamine toodangu kvaliteedi ja tähtaegse valmimise eest, materjalide tellimine, tootmisosakonna töö juhtimine, 80 alluvat. Minu osakonna juhtimisel on käivitatud uus tootmisliin. Võõrkeelteo eesti keel - emakeel skus: inglise keel hea kõnes ja kirjas vene keel lihtsamate tekstife mõistmine soome keel rahuldav kõnes Huvialad: Sport (suusatamine, ujumine), arhitektuur.
Seismine käed puusas - Valmisolek, agressiivsus Istumine jalg üle jala, jalg lööb kergelt - Igavus Jalad laiali istumine - Avatud, pingevaba Rinnal käsi üle käe - Kaitsev Kõndimine käed taskus, õlad küürus - Nukrus Käsi põsel - Hindamine, mõtlemine Nina katsumine, kergelt hõõrumine - Äraütlemine, kahtlus, valetmine Silma hõõrdumine - Kahtlus, uskumatus Käed selja taga haardes - Viha, pettumus, hirm Kinnised pahkluud - Taip, mõistmine, kinnipidamine Pea puhkavalt käel, silmad norus - Igavus Käsi hõõruma - Ootusärevus Istuma käed pea taga haardes, jalg üle jala - Enesekindel, üleolek Avatud peopesa - Siirus, avatus, süütus Näpistama nina silda, silmad kinni - Negatiivne hinnang Koputama sõrmi - Kannatamatus Järsud sõrmeliigutused - Usaldusväärne, käskiv, autoriteetne Patsutama hellalt juukseid - Vähene enesekindlus, ebakindlus Kallutatud pea - Huvitatus Alla vaatamine, nägu ära pööratud - Uskumatus
kompetentse lapse arenemises, puudutavad ennekõike: 1) emotsionaalsust ja emotsioonide kontrolli tõhusust ; 2) täidesaatvat funktsioneerimist ehk oma käitumise planeerimise ja kontrollimise tõhu- sust (vt ptk-d 4 ja 7 emotsionaalsetest ja käitumisraskustest; 3) sotsiaalset mõistmist, sotsiaalse info töötlemist ning võimalikke iseärasusi selles ; 4) sotsiaalsete reeglite mõistmise arengut . Sotsiaalne mõistmine · Sotsiaalse infotöötluse esimene ja teine samm sisal- davad endas sotsiaalsete stiimulite vastuvõtmist ning tõlgendamist. · Infotöötluse kolmandal sammul teevad lapsed valiku eesmärgi või soovitud tulemuse osas (nt kas teha tagasi või vältida pahandusi, saada sõpradeks, saada soovitud eset) või jätkavad püüdlemist olemasoleva poole. · Neljandaks, lapsed otsivad mälust antud olu- korda sobituva reaktsiooni või kui on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
