Kaasaegses ühiskonnas on doseerimine oluline (vangistus, kui suur rahaline karistus, trahv jne). Märgistamise puhul, kui suuri kannatusi märgi külgepanejale tekitab, me ei oska ette näha. Osad isikud saavad märgistamise tõttu ebaproportsionaalselt kannatada. Näiteks avaliku elu tegelased, kelle märgistamine on tugevama toimega. Märki ei saa karistusena vaadata ka, sest märki on raskem tagasi võtta, kui oleme eksinud. KULTUURIKONFLIKTI TEOORIA Oluline nimi on F.Sellin. Kultuurikonflikti teooria vaatab seda, et globaalses ühiskonnas on palju erinevaid kultuuri normide süsteeme. Kui vaatame erinevaid kultuurinormide süsteeme, siis märkame, et nende vahel on teatavad erisused. Näeme ka seda, et on käitumisi, mis ühe kultuurinormi süsteemi järgi on lubatud või kohustuslikud, aga võib olla, et teise kultuurinormi süsteemi järgi on need kas keelatud või isegi karistatavad käitumised. Teooria vaatab ka seda, et erinevate kultuuride vahel on ajaloos suhtlemine
Arvati, et valdav osa kriminaalse käitumise motiividest langeb kokku tavainimese soovide ja püüdlustega. Erinevus on ainult selles, et kurjategija erinevalt tavainimesest ei kontrolli ega suuda talitseda oma alateadvuse tunge (Raska 2002) Tähtis roll kriminoloogia arengus oli ka sotsioloogilisel koolkonnal, mis 20.sajandi alguses Ameerika Ühendriikides jõuliselt arenema hakkas. Sotsioloogiline koolkond arendas mitmeid uusi kontseptsioone kuritegevuse tekke käsitlemisel. Kultuurikonflikti teooriat arendas Albert Cohen, kes tõi 1955a. sisse kriminaalse subkultuuri kontseptsiooni. Cohen jõudis noorte kurjategijate bandesid uurides järeldusele, et sellistes mikrogruppides kujunevadki välja oma mikrokultuuri nähtused nagu spetsiifilised vaated, harjumused, käitumisstereotüübid jne. Nende nähtuste integreeritud kogum subkultuur pakub indiviidile võimaluse süümepiinadeta üle astuda nn. suure ühiskonna mõjuväljast. Enamgi veel, sageli on kriminaalses
ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid. Thorsten Sellin kultuurikonflikti reooria erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Igal kultuuril on omad käitumisnormid ning osa tegusid, mis ühtede normide puhul on lubatud, on teiste järgi keelatud ja isegi kuritegelikud. Ning kui isik, kes on omandanud ühed normid, satub teiste normide mõjupiirkonda, siis võib ta toime panna kuriteo. Sykes ja Matza neutraliseerimine näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse
Kosmopoliitsus tähendab uute mõtete, väärtuste ja ideoloogiate ning tehnoloogia levimist linnapiirkondadest mujale ühiskonda. Kultuur niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetele on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Kultuuri tootmine väljendab organisatsioonilist ahelat, mis määratleb kultuuriliste toodete loomise, jaotamise ja tarbimise. Kultuurikonflikti mudel rõhutab väärtuserinevusi ja arusaama, et seadused väljendavad ainult kõige tugevamate gruppide väärtusi. Kultuurikontakt tähendab õppimist teistesse ühiskondadesse kuuluvatelt inimestelt. Kultuuriline lõtk kultuuri eri osade kohanemine uue tehnoloogiaga erineva kiirusega. Kultuuriline mitmekesisus tavade, kommete ja materiaalse kultuuri elementidele mitmekesisus, mis on loodud inimeste poolt universaalsete vajaduste rahuldamiseks.
c) katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse. 92. See suur usund väidab, et inimesel ei saa olla omandit, vaid inimesed toimivad vaid jumala vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud) a) konfutsiaanlus; b)islam; c) hinduism. 93. Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust a) budism; b)konfutsiaanlus; c) hinduism. 94. Protestantliku Põhja-Euroopa liitumisel Euroopa Liiduga ja kuhtumisel katolükliku Brüsseli moraaliga on kõige raskema kultuurikonflikti läbi elanud a) Soome; b)Rootsi; c) Taani. 95. Neli kõige olulisemat otsustusinstitutsiooni on a)parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, avalik-õiguslikud omavalitsusinstitutsioonid; b) parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, riigikohus; c)parlament, valitsus, ametiühingud, tööandjate liidud. 96. Anoomiline huvigrupp on a)lühiajaline spontaalselt tekkinud grupp; b)ühiseks konkreetseks aktsiooniks moodustatud grupp;
12.Poliitika väljatöötamine on vastus küsimusele a)kuhu liikuda? b) mida teha? c)millised on probleemid? 56. Poliitilise riski hindamise meetod on a)ÜRO rahvusvahelise võrdluse programm (ICP - International Comparison Programme):, b)poliitiline osalemine (politicalparticipatiori); c)Delfi meetod (Delphi technique). 94.Protestantliku Põhja-Euroopa liitumisel Euroopa Liiduga ja kuhtumisel katolükliku Brüsseli moraaliga on kõige raskema kultuurikonflikti läbi elanud a)Soome; b)Rootsi; c) Taani. 69.Puhta riski puhul on mingi sündmuse esinemise korral tulemuseks a)kasum või kahjum; b) ainult kahjum; c)ainult kasum. 70.Puhtaid, staatilisi ja üksikuid riske a)pole põhimõtteliselt võimalik kindlustada; b) kindlustavad kindlustusfirmad; c)saab kindlustada ainult juhul, kui kmdlustaja või edasikindlustaja rollis on valitsus. 4. Pärast valimisi püüab valitsus
· Märgistamise ehk stigmatiseerimise teooria - kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Inimene muutub seega kurjategijaks mitte seetõttu, et rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse. Kui inimene on märgistatud, on tal sellest raske vabaneda ning ta võtab märgi ning sellele vastava käitumise omaks. · Kultuurikonflikti teooria põhines arusaamal, et maailmas eksisteerib palju erinevaid kultuurisüsteeme ning nende kokkupuutekohtades tekivad konfliktid, mis väljenduvad kuritegevuses kui hälbivas käitumises. · Kuritegeliku subkultuuri teooria seisukoht, et kurjategijatele on omane oma kultuurinormide süsteem, mis on erinev normikuulekate omast, ning selles süsteemis ei ole tegemmist normist kõrvalekalduva tegevusega. 77. 78. 79. 80. 14
on mitte ainult paratamatu, vaid ka normaalne ja vajalik. Kuritegevuse põhjuste käsitlus sõltub aga sellest, kas lähtuda kriminoloogia sotsiaalsest või antropoloogilisest suunast. Sotsiaalne suund seostab kuritegevuse ühiskonnaga (kuritegevus on ühiskonna üks seisundeid, teatud juhtudel väljendab see ühiskonna patoloogiat; kriminoloogiat peetakse ka kriitiliseks ühiskonnateaduseks). Siin on mitmed suured ja enamlevinud teooriad, nagu näiteks kultuurikonflikti- (seletab kuritegevust erinevate kultuuride vastandumisega) või anoomiateooria ( tähendab normide või seaduste puudumist või puudulikkust). Antropoloogiline suund näeb kuritegevuse põhjusi inimesest. Seega tema uurimisobjekt mitte kuritegevus kui sotsiaalne nähtus, vaid üksiksüütegu. 3. Preventiivne/profülaktiline ärahoidev, tõkestav. Tegeleb ühiskonna kuritegevuse reaktsioonide ja ühiskonnapoolsete kuritegevusele reaktsioonide uurimisega. Profülaktiline aspekt
annaabi.ee 
