Ameerika Ühendriikide linnaühiskonna järgi oli selgelt tegemist tapmisega, mille eest ta ka süüdi mõisteti. Praeguseks on Itaalia immigrandid ühiskonda sulanud ning sellega seoses probleeme ei ole. Praegu on probleem islami riikidest tulnud immigrantidega, kes peavad oma süsteemi järgi kaitsma oma au. Näiteks, kui naine petab meest, peab naisest lahti ütlema ning minema saatma. Aurikkuja elu tuleb võtta. 2. Indiviid on pikemat aega olnud kultuurikonflikti situatsioonis. Tema jaoks teine kultuur ei ole enam uudis. Probleemiks on, et isik on teadlik, et ta oma käitumises koguaeg peab mingisuguseid ühe või teise kultuuri norme rikkuma. See tekitab küllalt suurt frustratsiooni ning ta ei saa ennast tajuda rahulikuna. Tagajärjeks on mitmesugused vägivaldsed kuriteod, kus indiviidi frustratsioonist käitub vägivaldselt (vandalism või isikuvastane kuritegevus). 3
Arvati, et valdav osa kriminaalse käitumise motiividest langeb kokku tavainimese soovide ja püüdlustega. Erinevus on ainult selles, et kurjategija erinevalt tavainimesest ei kontrolli ega suuda talitseda oma alateadvuse tunge (Raska 2002) Tähtis roll kriminoloogia arengus oli ka sotsioloogilisel koolkonnal, mis 20.sajandi alguses Ameerika Ühendriikides jõuliselt arenema hakkas. Sotsioloogiline koolkond arendas mitmeid uusi kontseptsioone kuritegevuse tekke käsitlemisel. Kultuurikonflikti teooriat arendas Albert Cohen, kes tõi 1955a. sisse kriminaalse subkultuuri kontseptsiooni. Cohen jõudis noorte kurjategijate bandesid uurides järeldusele, et sellistes mikrogruppides kujunevadki välja oma mikrokultuuri nähtused nagu spetsiifilised vaated, harjumused, käitumisstereotüübid jne. Nende nähtuste integreeritud kogum subkultuur pakub indiviidile võimaluse süümepiinadeta üle astuda nn. suure ühiskonna mõjuväljast. Enamgi veel, sageli on kriminaalses
ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid. Thorsten Sellin kultuurikonflikti reooria erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Igal kultuuril on omad käitumisnormid ning osa tegusid, mis ühtede normide puhul on lubatud, on teiste järgi keelatud ja isegi kuritegelikud. Ning kui isik, kes on omandanud ühed normid, satub teiste normide mõjupiirkonda, siis võib ta toime panna kuriteo. Sykes ja Matza neutraliseerimine näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse
Kosmopoliitsus tähendab uute mõtete, väärtuste ja ideoloogiate ning tehnoloogia levimist linnapiirkondadest mujale ühiskonda. Kultuur niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetele on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Kultuuri tootmine väljendab organisatsioonilist ahelat, mis määratleb kultuuriliste toodete loomise, jaotamise ja tarbimise. Kultuurikonflikti mudel rõhutab väärtuserinevusi ja arusaama, et seadused väljendavad ainult kõige tugevamate gruppide väärtusi. Kultuurikontakt tähendab õppimist teistesse ühiskondadesse kuuluvatelt inimestelt. Kultuuriline lõtk kultuuri eri osade kohanemine uue tehnoloogiaga erineva kiirusega. Kultuuriline mitmekesisus tavade, kommete ja materiaalse kultuuri elementidele mitmekesisus, mis on loodud inimeste poolt universaalsete vajaduste rahuldamiseks.
c) katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse. 92. See suur usund väidab, et inimesel ei saa olla omandit, vaid inimesed toimivad vaid jumala vahemeestena (kandes hoolt selle eest, mis nende kätte usaldatud) a) konfutsiaanlus; b)islam; c) hinduism. 93. Kõige rohkem takistab sotsiaalset mobiilsust a) budism; b)konfutsiaanlus; c) hinduism. 94. Protestantliku Põhja-Euroopa liitumisel Euroopa Liiduga ja kuhtumisel katolükliku Brüsseli moraaliga on kõige raskema kultuurikonflikti läbi elanud a) Soome; b)Rootsi; c) Taani. 95. Neli kõige olulisemat otsustusinstitutsiooni on a)parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, avalik-õiguslikud omavalitsusinstitutsioonid; b) parlament, valitsus, kesk-emissioonipank, riigikohus; c)parlament, valitsus, ametiühingud, tööandjate liidud. 96. Anoomiline huvigrupp on a)lühiajaline spontaalselt tekkinud grupp; b)ühiseks konkreetseks aktsiooniks moodustatud grupp;
c) peab makse sisuliselt kindlustusmakseteks. 12.Poliitika väljatöötamine on vastus küsimusele a)kuhu liikuda? b) mida teha? c)millised on probleemid? 56. Poliitilise riski hindamise meetod on a)ÜRO rahvusvahelise võrdluse programm (ICP - International Comparison Programme):, b)poliitiline osalemine (politicalparticipatiori); c)Delfi meetod (Delphi technique). 94.Protestantliku Põhja-Euroopa liitumisel Euroopa Liiduga ja kuhtumisel katolükliku Brüsseli moraaliga on kõige raskema kultuurikonflikti läbi elanud a)Soome; b)Rootsi; c) Taani. 69.Puhta riski puhul on mingi sündmuse esinemise korral tulemuseks a)kasum või kahjum; b) ainult kahjum; c)ainult kasum. 70.Puhtaid, staatilisi ja üksikuid riske a)pole põhimõtteliselt võimalik kindlustada; b) kindlustavad kindlustusfirmad; c)saab kindlustada ainult juhul, kui kmdlustaja või edasikindlustaja rollis on valitsus. 4. Pärast valimisi püüab valitsus
· Märgistamise ehk stigmatiseerimise teooria - kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Inimene muutub seega kurjategijaks mitte seetõttu, et rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse. Kui inimene on märgistatud, on tal sellest raske vabaneda ning ta võtab märgi ning sellele vastava käitumise omaks. · Kultuurikonflikti teooria põhines arusaamal, et maailmas eksisteerib palju erinevaid kultuurisüsteeme ning nende kokkupuutekohtades tekivad konfliktid, mis väljenduvad kuritegevuses kui hälbivas käitumises. · Kuritegeliku subkultuuri teooria seisukoht, et kurjategijatele on omane oma kultuurinormide süsteem, mis on erinev normikuulekate omast, ning selles süsteemis ei ole tegemmist normist kõrvalekalduva tegevusega. 77. 78. 79. 80. 14
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
