Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik. Totemism- usk inimgrupi seotusesse mingi looma –või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jäenese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus Kultuuriuniversaalid- sotsiaalsed nähtused mis esinevad kõikides kultuurides Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele. Kust religioon tuleb? Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele Prühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest Sotsioloogiline seletus: religioon tuleneb ühiskondliku elu loomusest Psühholoogiline seletus Edward B Tylor: inimesed tahavad seletada Loodusnähtusi
Hiljem paiksemaks jäädes tekib omand, mis omakorda loob omandisuhteid. Kaupade ja teenuste jaotamise pinnalt tekkiv konflikt on igapäevane nähtus eraomandil baseeruvates ühiskondades. Vajadus kõrgema võimu järele. 2 Kultuur on abstraktsioon, enamikku tema elementidest me ei näe ega saa katsuda. Me saame vaid kirjeldada, mida inimesed teevad ja kuidas nad seletavad oma käitumist. Kultuuriuniversaalid on teatud elemendid, mis esinevad igas kultuuris. Sotsiaalseteks institutsioonideks nim ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure. Etnotsentrism on uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda.
soo alusel. Stereotüübid-naised/mehed. 27.Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Vastus: Bioloogiline sugu ,,mees" ja ,,naine". Kaasasündinud,bioloogiliselt determineeriud. Sotsiaalne sugu - feminiinsus ja maskuliinsus on sotsiaalselt konstrueeritud. Ei ole kaasa sündinud. Omistatakse väärtus, tähendus kultuuriliselt, sotsiaalselt. 28. Soolise ebavõrduse põhjused ja tagajärjed Vastus: 29. Sooline sotsialiseerimine Vastus: 30.Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke Vastus: Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sotsiaalseteks institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel. Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2. Korra säilitamine, normide kehtestamine, vaidluste lahendamine
Hiinas. Tuumikperekonnad on omased kaasaajaühiskonnale, ühest abielupaarist ja nende lastest. Kaasajaperekond on orienteeritud pigem enda heaolule. Rahuldab enda vajadusi. St on oluline paaride omavaheline sobivus ja väärtus. 31. Alternatiivsed elustiilid Pikk vallalise iga, sõprade kooselu, vabaabielu, üksikvanema pered, samasooliste abielud. Muutused eesti pere ja sündimuskäitumistes. Vabaabielud ja hiline laste saamine. 32.Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sots.institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel. Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2. Korra säilitamine, normide kehtestamine,
normide tootmise üle. Kultuuriline kapital kõnelemis- ja mõtlemisstiil, teadmised muusikast, kunstist ja kirjandusest, mis võimaldavad isikul tunda end mugavalt haridusstruktuurides ja mõista maailma, nagu selle on määratlenud valitsev strata. Kultuuriliselt heterogeenne ühiskond tähendab, et ühiskonna liikmed räägivad sama keelt ja on sarnased religioossete tavade ja päritolumaa poolest. Kultuuriuniversaalid kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. Kumulatiivne sotsiaalne muutus üldine areng lihtsatelt keerulisematele ühiskondadele. Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt tõlgendavatel kirjeldustel, mitte statistilisel analüüsil. Kvantitatiivsed uuringud keskenduvad teaduslikku objektiivsust garanteerivatele meetoditele, kasutades muuhulgas keerulisi statistilisi meetodeid.
keel Struktuur- Massikultuur, elitaarne kultuur(massikultuuri vastand), kõrgkultuur (arenenud väärtusorientatsioonide süsteem), rahvakultuur(inimeste argielus loodud rahvaloominguna), popkultuur(meelepärane ja meelelahutuslik, üldkättesaadav), kontrakultuur (kultuuri kandjate normid ja väärtused on vastuolus kehtivate normide ja väärtustega), subkultuur (omab eripära ning pole samas vastuolus ühiskonna normidega) Kultuuriuniversaalid- iga kultuur on sõltuv inimlikust piirangutest ja inimese võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu probleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris. Sotsiaalsed institutsioonid- ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuurid Akulturatsioon (Berry, Kalin, Tayloe 1977)- kultuurilise muutuse protsess, mis tuleneb kultuuridevahelisest pidevast ja vahetust kontaktist. Vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid,
Infovood esineb, 3. Inimeste vood esineb. Vastuväited: Kõik need vood on ebaühtlased, eeldavad ostuvõimet kaupade omandamiseks, erinevad tähendused (GLOKALISEERUMINE). 22. Kuidas seletab kultuuri strukturaalne funktsionalism, konfliktiteooria, sotsiobioloogia? Too välja ka nende vaatenurkade kriitika. Strukturaalne funtsionalism: Kultuur on strateegia/käitumissüsteem ühiskonna liikmete vajaduste rahuldamiseks. Kultuuri keskmeks on jagatud väärtused. Kultuuri funktsioonid ja kultuuriuniversaalid. Kriitika: eirab kultuurilist mitmekesisust, vähendab muutuste olulisust, kultuurisüsteemid ei ole nii stabiilsed ega universaalsed. Konfliktiteooria: Kultuur on süsteem, mis annab osadele inimestele teiste ees eelised. Kultuuri keskmeks on ühiskonna tootmistehnoloogia. Hegemoonia nn kultuuriline ajupesu. Kriitika: eirab kultuuri ühendavat jõudu. Sotsiobioloogia: Kultuur on süsteem, mille aluseks on inimbioloogia. Kultuuri aluseks on inimloomade bioloogiline evolutsioon
35. Nimeta kultuuri kolm komponenti ning too näiteid. Peate olema valmis ülesannet lahendama, vaadake ÕISis vastavat töölehte. Kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. Normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. 36. Mida tähendab kultuuriuniversaal? Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega? Kultuuriuniversaalid on kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. Kultuuriuniversaalide seos sotsiaalsete institutsioonidega: Kohanemine keskkonnaga, Korra säilitamine, Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt, Uskumuste kujunemine. 37. Mis on väärtus? Väärtused on üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav ja ihaldusväärne. Arusaamad hea ja halva vahel, õige ja väära kohta ühiskonnas
seda ei tohi süüa) - Teism: usk et eksisteerivad maailmast eraldiseisvad olendid (jumalad), kes on maailma loonud ja valitsevad seda o Polüteism jumalaid on mitu o Monoteism jumalaid on üks 7 Religiooni olemus ja päritolu Kultuuriuniversaalid sotsiaalsed nähtused mis on olemas kõikides kultuurides; religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale. Edward B Tylor - religioon on tekkinud inimeste soovist seletada loodusnähtusi (öö ja päeva vaheldumine, äike jms.); neid seletati üleloomulike jõududega Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada objektidele inimlikke omadusi, näiteks puuokste liikumist tajutakse kui motiveeritud käitumist
Kontrakultuurid alternatiivsed käitumisvormid, mis põhimõtteliselt eitavad valitsevaid kultuurinorme Maailmakultuur on mitmekesine, unikaalne ja universaalne! Kultuuri tuleb uurida kontekstuaalselt, st kultuuri enda tähenduses ja väärtusskaalas (antud ühiskonnas). ETNOTSENTRISM oma kultuuri ülimuslikkuse tunnustamine teise kultuuri suhtes (teiste kultuuride hindamisel lähtutakse võrdlusest oma kultuuriga, mida peetakse parimaks/õigeimaks jne) KULTUURIUNIVERSAALID ühised jooned, mis on identifitseeritavad erinevates kultuurides KEEL inimkultuuri kõige distinktiivsem atribuut Keeles, kõnes, kirjas, materiaalsetes esemetes, käitumistavades, poliitilistes strateegiates jne esinevad sümbolid on tähenduslikud konkreetse kultuuri kandjatele. Materiaalne kultuur koosneb inimese poolt loodud füüsilistest esemetest, millele nad annavad tähenduse
Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. Siirderituaal avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas. nt. sündminine, surm, meheks/naiseks saamine, abiellumine. 29. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Kultuuriuniversaalid kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. nt. kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt, uskumuste kujunemine. Kultuurirelativism seob endas katset mõista maailma nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed. 30. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus? Tavade, kommete ja materiaalse kultuuri elementide mitmekesisus, mis on loodud inimeste poolt universaalsete
SURMAGA Vähem lapsi perekonnas, üksikvanemad, pidev uute kaaslaste otsimine, kärgpered 101. Mis on tundenihe? Tundenihe kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa. 102. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal, sotsiaalne fakt? Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamsel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. KULTUURIUNIVERSAALID ON KÕIKIDES KULTUURIDES ESINEVAD ELEMENDID, MILLEKS ON KOHANEMINE KESKKONNAGA, KORRA SÄILITAMINE, KORRAPÄRANE PALJUNEMINE JA UUTE LIIKMETE VASTUVÕTT NING USKUMUSTE KUJUNEMINE. SEE ON ÜHISKONNA LIIKMETE SOTSIALISEERUMINE. Kogemuslik religioossus isiku emotsionaalne side religiooniga Rituaalne religioossus kui tihti isik praktiseerib religiooniga seotud tegevusi nagu palvetamine, kirikus käimine jms
Adolf Bastian (1826 - 1905) 19 sajandi õpetlane, kes on teatud oma panuse poolest etnograafia kujundamise poolest ja arheoloogia distsipliini rajajana. Aitas kaasa kaasaegse psühholoogia arengule etnograafia isa. Tema ideedel oli tugev mõju ka ameerika antropoloogia isale Franz Boasele ja Joseph Campellile. Mõju difusionismi arengule, lõi sellele institutsioonilise baasi. Elementaar- ja rahvamõtted. Elementaarmõtted moodustasid inimkonna psüühilise ühtsuse (hiljem kultuuriuniversaalid) Inimene on psüühhiliselt ühtne. Samad mentaalsed protsessid. Rahvamõtted mõtted, kultuuri aspektid, mis on paiguti erinevad (sõltuvalt keskkonnatingimustest jmt) Inimkonna psüühiline ühtsus - Kultuuride päritolu on sama ning kultuuride vahel on tugevad ajaloolised seosed. Eristas inimkonna psüüpilises ühtsuses elementaarvõtteid ja rahvamõtteid. Ühiskonnad laenavad teistelt kultuurielemente, mille tõttu kultuurid muutuvad.
omadustega. · Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma või taimeliigiga. Igal grupil oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. · Teism usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Eristatakse polüteismi (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) ja monoteism (Kristlus, Islam, tavaliselt üks suur jumal) Religiooni universaalsus Sotsioloogiat huvitab religiooni universaalsus · Kultuuriuniversaalid sotsiaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides · Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele ehk kust religioon tuleb? · Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele · Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest Psühholoogiline seletus · Edward B Tylor: inimesed tahavad seletada - Loodusnähtusi (äike) - Enda hingeelu (unenäod) mõeldi välja hinge kontseptsioon
(hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Toteism tänapäeval: Teism usk teispoolsuses elavatese jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Polüteism (Antiik- Kreeka ja Rooma usundid) palju jumalaid, kes on enamvähem võrdsed üksteisega. Monoteisim (Kristlus, Islam) üks ainujumal. Religiooni universaalsus: 39 Kultuuriuniversaalid sotisaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides. Arvatakse, et religioon on üks peamisi kultuuriuniversaalne. Ehk kõikides ühiskondades on mingisugune religioon olemas. Seletused religiooni universaalsusele e kust religioon tuleb? Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele, selline maailm on tegelikult olemas Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest.
Emotsioonide lugemine Sõltuvalt sellest, milline on minu emotsionaalne seisund, see on filtriks minu nägemisele/tajumisele teisi inimesi. Kui on nt negatiivne emotsioon (ülemus sõimab), siis koju minnes näeb naist halvana, lapsi kiuslikena jne. Paul Ekman 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. 6 põhiemotsiooni on UNIVERSAALSED ning neid võib aru saada ka teistes kultuurides sama moodi. Kultuuriuniversaalid. Emotsioon kui taju vahendaja: armas ja tüütu laps! Empaatia Empaatia võime asetada end teise inimese positsioonile ja näha maailma teise inimese silmade läbi. Vaieldakse, kas see on kaasasündinud või õpitav. Empaatilised inimesed on need, kes suudavad suhteliselt kergelt panna end teise inimese positsioonile. Empaatiavõimet saab kontrollida nt nii, et 12
...................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38 5.1. Kultuur..................................................................................................................38 5.1.1. Kultuuri 3 komponenti:................................................................................. 39 5.1.2. Kultuuriuniversaalid...................................................................................... 39 5.1.3. Kultuuri universaalsed elemendid................................................................. 40 5.1.4. Normid ja väärtused.......................................................................................40 5.1.5. · Normide klassifitseerimine (Graham Sumner):.......................................... 40 5.1.6. Erinevad kultuurid:...........................
annaabi.ee 
