14 Perekond Perekonna tüübid Tuumikpere- abielupaar ja nende lapsed Laiendatud pere-abielupaar, nende lapsed, nende sugulased Abielu tüübid Monogaamia-üks mees ja üks naine Polügaamia-rohkem kui kaks abikaasat Polügüünia-üks mees, mitu naist Polüandria- üks naine, mitu meest Kultuuride sagedus ideaalse abielutüübi järgi Monogaamne 24% Pologüünne 75% Polüandriline 1% (Tiibet) Eesti Vabariigi perekonnaseadus paragrahv 4. Mitme samaaegse abielu keeld-abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest üks on juba abielus. Abikaasa valiku printsiibid Eksogaamia- abikaasa valitakse völjastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti e verepilastuse Endogaamia- abikaasa valitakse nende inimeste seast, kes kuuluvad valija...
Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine Miks me uurime? Isiklik vaatlus ja kogemus võivad näida kõige täpsemate informatsiooniallikatena. Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida. Tarkuseterad: 1. töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi. 2. kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka. 4. ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbri...
Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega, vaid tema käitumist mõjutab keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele ja teised inimesed omakorda mõjutavad tema käitumist. Sotsioloog kui statistiliste andmete koguja. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Oluline on siinjuures, et sotsioloog oleks huvitatud nägema kaugemale nö. tavateadmisest. Vaat...
1.Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Sotsioloogia on teadus mis uurib teaduse ja inimese käitumist terviklikuna, aitab mõista miks nii on ja miks nii tehakse, miks asjad on nii nagu nad on, ja miks mitte teisiti. Inimene ei eksisteeri ega saagi eksisteerida üksi, niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui ...
normide tootmise üle. Kultuuriline kapital kõnelemis- ja mõtlemisstiil, teadmised muusikast, kunstist ja kirjandusest, mis võimaldavad isikul tunda end mugavalt haridusstruktuurides ja mõista maailma, nagu selle on määratlenud valitsev strata. Kultuuriliselt heterogeenne ühiskond tähendab, et ühiskonna liikmed räägivad sama keelt ja on sarnased religioossete tavade ja päritolumaa poolest. Kultuuriuniversaalid kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. Kumulatiivne sotsiaalne muutus üldine areng lihtsatelt keerulisematele ühiskondadele. Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt tõlgendavatel kirjeldustel, mitte statistilisel analüüsil. Kvantitatiivsed uuringud keskenduvad teaduslikku objektiivsust garanteerivatele meetoditele, kasutades muuhulgas keerulisi statistilisi meetodeid.
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
Infovood esineb, 3. Inimeste vood esineb. Vastuväited: Kõik need vood on ebaühtlased, eeldavad ostuvõimet kaupade omandamiseks, erinevad tähendused (GLOKALISEERUMINE). 22. Kuidas seletab kultuuri strukturaalne funktsionalism, konfliktiteooria, sotsiobioloogia? Too välja ka nende vaatenurkade kriitika. Strukturaalne funtsionalism: Kultuur on strateegia/käitumissüsteem ühiskonna liikmete vajaduste rahuldamiseks. Kultuuri keskmeks on jagatud väärtused. Kultuuri funktsioonid ja kultuuriuniversaalid. Kriitika: eirab kultuurilist mitmekesisust, vähendab muutuste olulisust, kultuurisüsteemid ei ole nii stabiilsed ega universaalsed. Konfliktiteooria: Kultuur on süsteem, mis annab osadele inimestele teiste ees eelised. Kultuuri keskmeks on ühiskonna tootmistehnoloogia. Hegemoonia nn kultuuriline ajupesu. Kriitika: eirab kultuuri ühendavat jõudu. Sotsiobioloogia: Kultuur on süsteem, mille aluseks on inimbioloogia. Kultuuri aluseks on inimloomade bioloogiline evolutsioon
pere on rohkem lapse keskne, nukleaarperekonna suurem privaatsus, kaugemate sugulussuhete nõrgenemine. 99. Mis on tundenihe? Tundenihe kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa. 100. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal, sotsiaalne fakt? Religioon - uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Kultuuriuniversaalid - teatud elemendid, mis esinevad igas kultuuris (Kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt, uskumuste kujunemine). Sotsiaalsed faktid - kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. 101. Religiooni inklusiivne ja eksklusiivne käsitlus. Inklusiivne (kaasahaarav) definitsioon sisaldab väga laia uskumuste ringi, millele inimesed on omistanud religioosse mõõtme
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Sc...
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. Siirderituaal avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas. nt. sündminine, surm, meheks/naiseks saamine, abiellumine. 29. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Kultuuriuniversaalid kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. nt. kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt, uskumuste kujunemine. Kultuurirelativism seob endas katset mõista maailma nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed. 30. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus? Tavade, kommete ja materiaalse kultuuri elementide mitmekesisus, mis on loodud inimeste poolt universaalsete
SURMAGA Vähem lapsi perekonnas, üksikvanemad, pidev uute kaaslaste otsimine, kärgpered 101. Mis on tundenihe? Tundenihe kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa. 102. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal, sotsiaalne fakt? Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamsel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. KULTUURIUNIVERSAALID ON KÕIKIDES KULTUURIDES ESINEVAD ELEMENDID, MILLEKS ON KOHANEMINE KESKKONNAGA, KORRA SÄILITAMINE, KORRAPÄRANE PALJUNEMINE JA UUTE LIIKMETE VASTUVÕTT NING USKUMUSTE KUJUNEMINE. SEE ON ÜHISKONNA LIIKMETE SOTSIALISEERUMINE. Kogemuslik religioossus isiku emotsionaalne side religiooniga Rituaalne religioossus kui tihti isik praktiseerib religiooniga seotud tegevusi nagu palvetamine, kirikus käimine jms
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
omadustega. · Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma või taimeliigiga. Igal grupil oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. · Teism usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Eristatakse polüteismi (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) ja monoteism (Kristlus, Islam, tavaliselt üks suur jumal) Religiooni universaalsus Sotsioloogiat huvitab religiooni universaalsus · Kultuuriuniversaalid sotsiaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides · Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele ehk kust religioon tuleb? · Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele · Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest Psühholoogiline seletus · Edward B Tylor: inimesed tahavad seletada - Loodusnähtusi (äike) - Enda hingeelu (unenäod) mõeldi välja hinge kontseptsioon
(hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Toteism tänapäeval: Teism usk teispoolsuses elavatese jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Polüteism (Antiik- Kreeka ja Rooma usundid) palju jumalaid, kes on enamvähem võrdsed üksteisega. Monoteisim (Kristlus, Islam) üks ainujumal. Religiooni universaalsus: 39 Kultuuriuniversaalid sotisaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides. Arvatakse, et religioon on üks peamisi kultuuriuniversaalne. Ehk kõikides ühiskondades on mingisugune religioon olemas. Seletused religiooni universaalsusele e kust religioon tuleb? Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele, selline maailm on tegelikult olemas Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest.
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38 5.1. Kultuur..................................................................................................................38 5.1.1. Kultuuri 3 komponenti:................................................................................. 39 5.1.2. Kultuuriuniversaalid...................................................................................... 39 5.1.3. Kultuuri universaalsed elemendid................................................................. 40 5.1.4. Normid ja väärtused.......................................................................................40 5.1.5. · Normide klassifitseerimine (Graham Sumner):.......................................... 40 5.1.6. Erinevad kultuurid:............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
