"teistest" Oligarhia raudne seadus - võimulolijad on eluliselt huvitatud sellest, et neil oleks õigus ning hakkavad toetuse saamiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima. Pühendutakse ainult juhtimisele, massid ehk ülejäänud inimesed meenuvad harva. Tsensuur ja propaganda. Hoolitsetakse, et valitsejateni ei jõuaks halb info. Kui võim haaratakse, siis uued muutuvad samasugusteks. Demokraatlikes riikides: eliiti kontrollivad seadused. 15. väärteadvus – Karl Marx. Valitseva klassi ideed domineerivad, teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda vale arusaam maailmast ja iseendast. Demokraatia miinimumdefinitsioon – eliitide väljavahetamise mehhanism Haabitus – Bourdieu. Lapsepõlves omaks võetud käitumis- ja mõtlemisviisid jäävad Bourdieu’ arvates terveks eluks põhiliseks ning sotsiaalne päritolu on haabituse alus. Haabitus on eristavate lahknevuste süsteem, mis määratleb erinevaid positsioone
Teadus võib olla väärtuste vaba ja objektiivne siis seda nim. Positivismiks-sedasama objektiivsuse ideaali rikkusid aga sageli ka Comte ise samuti ka teised mõtlejad, kes eeldasid et nende enda väärtused kujutavad endast igavest ja ajatut tõekriteeriumi. Uues intellektuaalses voolus oli rõhk asetatud individuaalsele vabadusele ja majanduslikule õiglusele. K. Marx: majandusliku sektori tähtsus, baasi ja pealisehituse kontseptsioon, konflikti roll ajaloo kujundamisel, väärteadvus; K.Marx - Teda kohutas tavaliste töötajate viletsad elu ja töötingimused tohutu ebavõrdsus nende väheste vahel, kes kontrollisid võimu nii asutustes kui poliitilist võimu. Marx arendas välja ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on mõjutanud sotsioloogiat Nii Durkheim kui ka Marx arendasid mudeli- kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjutavad teineteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna.
vara jagunemine tootmisvahendite omanike ( maa, vara, vabrikud, teadmised ) ja mitteomanike vahel. See määras ära ühiskonna kui terviku iseloomu igal ajaperioodil. Baasi ja pealisehituse konseptsioon- Baasiks nim majandusvaldkondi ja teisi valdkondi- perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon, haridussüsteem. Pealisehitus mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Väärteadvus teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda väärteadvus maailmast ja iseendast. Konflikti roll ajaloo kujunemisel ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemis toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel ja see ei lope enne kui kõik õhiskonna liikmed on koos tootmisvahendite oamnikud. Weber Versteheni (mõistmise ) meetod- see termin viitab võimele kujutleda maailma sellisena
Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud. Rollide spetsiifilisus.Nt linn. Kui kõik läheks kaduma saaks neist kahest paarist kogu teaduse uuesti konstrueerida • Moraalne paanika "Moraalsed paanikad" on võltskriisid, mida ühiskond produtseerib ning kasutab seejärel, et rakendada sotsiaalset kontrolli ühiskonna määratluse üle. • Uus-hõimud • Avalikkus- on demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi. • Väärteadvus teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda väärteadvus maailmast ja iseendast • Serious Leisure süsteemne pingutamine (amatöör, hobi või vabatahtlikus korras) – sellest võib kasvada välja mingil määral inimese karjäär. Töö- ja eraelu piiride muutumine.
igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste alusel. Sotsialism on vajalikuks vaheastmeks kommunismi jõudmisel. Lenini poolt modifitseeritud Marxi teooria sai sotsialismimaade ametlikuks ühiskonnateooriaks (marksism-leninism). Antonio Gramsci (1891-1937) Sotsialistlik revolutsioon ei ole ajalooline paratamatus nagu Marx väitis. See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria Max Horkheimer (1895-1973), Herbert Marcuse (1898-1978), Theodor Adorno (1903-1970), Erich Fromm (1900-1980) jt..
erinevusel baseeruv enamuse diferentseeriv suhtumine, identiteedi ümber kujundatud omanäolisus ja teadlikkus teistega jagavast identiteedist. Välieksperiment sotsiaalteadlaste kujundatud eksperiment, mis viiakse läbi igapäevases maailmas. Väravavaht eriline inimene, kelle sotsiaalne positsioon lubab tal avada või sulgeda uksi, kust pääseb sotsiaalsete staatuste juurde, ja kes oma formaalse võimuga sildistab nendele staatustele sisenejad Väärteadvus tekib juhul, kui inimesed ei ole teadlikud asjaolust, et nende uskumisi kujundab domineeriv eliit Väärtuskonsensus grupi liikmete vaheline kokkulepe grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas Väärtused grupis valitsevad arusaamad heast ja soovitavast, millest juhindutakse õigete otsuste langetamisel Ökoloogiline diferentseerumine protsess, mille käigud jaotuvad kindlad tegevused linna eri piirkondade vahel
Need on ideaalid, uskumused, maailmavaade, mis on seotud sotsiaalsete gruppide või klassidega. Oma olemuselt on nad inerpreteerimismehhanismid, mis korraldavad inimeste kogemusi ja arusaamu maailmast. Ideoloogia definitsioone on palju. Raymond Williams (1988) on eristanud kolme versiooni: 1. ideloogias on mingile klassile või rühmale omane uskumuste süsteem 2. ideoloogia on ebateaduslik uskumuste süsteem väärmõtlemine või väärteadvus, mida võib pidada tõe või teadusele põhineva teadmise vastandiks 3. ideoloogia on tähenduste ja aadete loomise üldine protsess Ükski neist versioonidest pole veatu. Walter Lippmann (Public Opinion):for the most part we do not see first, and then define first and then see. Tähendused, mida inimene märgist leiab, johtuvad ideoloogiast, mille mõjupiirkonnas ta elab, ja need määravad tema suhtumise iseoloogiasse ja ühiskonda.
Isiksus (personaliyt) - tähelepanuväärne, lööv, ligitõmbav, magneetiline, särav, meisterlik, loov, domnieeriv, jõuline Iseloom on kas hea või halb, isiksus on kas kuulus või kurikuulus. Tarbimiskultuuri sees on inimeste eelduseks eneseteadliku rolli mängimine. Oma tegevuse, eriti välise (kehalise) tegevuse jälgimine. Ilmed, zestid, kehahoiak on kõik isiksuse väljendus ja sellele tähelepanu pööramine toob igapäevasuhtluses kaasa karistusi. Ehk siis väärteadvus, väärsoovid ei ole väärad, tarbimiskultuuri üks oluline tugevus ongi see, et ta tekitab tegelikke soove, kehalisi soove. Vaatamata sellele, et nende rahuldamine on üsna kahtlane. ,,Läbirääkiv inimene" muudab inimestevahelisi suhteid väljaspool tööd, näiteks peresuhteid - need pole enam kindlad, vaid läbiräägitavad. Meedia pakub identiteedimudeleid. Seega: meedia, reklaam, pildid ei ole lihtsalt pildid, meelelahutus, vaid miski, mida võetakse väga tõsiselt. 23
· majandusliku sektori tähtsus vara jagamine tootmisvahendite omanikute vs. mitteomanikute vahel. Nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) pealisehituseks. Tootmisvahendite omamine/mitteomamine laiendab ka ideede valdkonda valitseva klassi ideed domineerivad, teiste infoallikate puudumisel areneb välja väärteadvus. · Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Marxi ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemis toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte omanike vahel. Marx ennustas, et see konflikt ei lõpe enne, kui kaob vahe omanike ja mitte omanike vahel, s.o. kui ühiskonna kui terviku liikmed on kõik koos tootmisvahendite omanikud
sellest, et neil oleks õigus ning hakkavad toetuse saamiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima. Pühendutakse ainult juhtimisele, massid ehk ülejäänud inimesed meenuvad harva. Ametlikke avaldusi iseloomustavad tsensuur ja propaganda. Hoolitsetakse, et valitsejateni ei jõuaks halb info. Kui võim haaratakse, siis uued muutuvad samasugusteks. Demokraatlikes riikides: eliiti kontrollivad seadused. 15. väärteadvus – Karl Marx. Valitseva klassi ideed domineerivad, teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda vale arusaam maailmast ja iseendast. 21. Legitiimsus Tähendab juriidiliselt seda, kui võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Legitiimsus tähistas algselt ametlikult abielus olnud vanemate lapsi. 22. Konformism enda normide või väärtuste mugandamine nii et need ühtiks grupi omadega
sellest, et neil oleks õigus ning hakkavad toetuse saamiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima. Pühendutakse ainult juhtimisele, massid ehk ülejäänud inimesed meenuvad harva. Ametlikke avaldusi iseloomustavad tsensuur ja propaganda. Hoolitsetakse, et valitsejateni ei jõuaks halb info. Kui võim haaratakse, siis uued muutuvad samasugusteks. Demokraatlikes riikides: eliiti kontrollivad seadused. 15. väärteadvus Karl Marx. Valitseva klassi ideed domineerivad, teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda vale arusaam maailmast ja iseendast. 21. Legitiimsus Tähendab juriidiliselt seda, kui võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Legitiimsus tähistas algselt ametlikult abielus olnud vanemate lapsi. 22. Konformism enda normide või väärtuste mugandamine nii et need ühtiks grupi omadega
sellest, et neil oleks õigus ning hakkavad toetuse saamiseks informatsiooni ja inimestega manipuleerima. Pühendutakse ainult juhtimisele, massid ehk ülejäänud inimesed meenuvad harva. Ametlikke avaldusi iseloomustavad tsensuur ja propaganda. Hoolitsetakse, et valitsejateni ei jõuaks halb info. Kui võim haaratakse, siis uued muutuvad samasugusteks. Demokraatlikes riikides: eliiti kontrollivad seadused. 15. väärteadvus – Karl Marx. Valitseva klassi ideed domineerivad, teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda vale arusaam maailmast ja iseendast. 21. Legitiimsus Tähendab juriidiliselt seda, kui võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Legitiimsus tähistas algselt ametlikult abielus olnud vanemate lapsi. 22. Konformism enda normide või väärtuste mugandamine nii et need ühtiks grupi omadega
Ei olnud positivism, aga majanduslik determinist. Väga mõjukas tänapäeva mõtlemise alus. Kolm ühiskonna mõtestamise võtit: · Orgaaniline terviklikkus - erinevad osad koos. Haridus, usk, poliitika, majandus, perekond on seotud. Iseseisvus? · Majandusliku sektori tähtsus: baas ja pealisehitus. Kas on niipidi, kuidas Marx arvas? Kelle ideed kontrollivad? Valitsev klassi ideed on selle ajajärgu valitsevad ideed. Väärteadvus. · Konflikti roll ühiskonna ajaloo kujundamisel -Emile Durkheim (1858-1917) Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. - Sotsiaalsed faktid: Igapäevased otsused - sõltuvad religioonist, rassist, haridusest jne. Augustis sünnib lapsi kõige rohkem - miks
- Liitumisrituaal - Normaalsus II Teadus Viis mõista ja seletada maailma ja inimeste kohta selles Sisaldab väga paljus sarnast usule Kosmoloogia Seletab nähtuste toimimist ja mittetoimimist, pakub seletusraamistikku Seletusraamistikud on suhtelised Ratsionaliseerivad olemasolevaid struktuure Religiooni ülesandeks on mõjutada ideid ja suhtumist inimeste ja klasside vahelistes suhetes. Religioon kui ideoloogia Karl Marx: väärteadvus Pealisehitis ühiskonnas, mille aluseks on tootmissuhetest koosnev baas Pealisehitise (ideoloogia, sh religiooni) eesmärgiks on seletada baasi, tootmissuhteid nii, et need saaksid püsida võimuloleva klassi huvides. Sünkretsim – vanade ja laenatud kultuuriliste elementide süntees. Milleniaalne liikumine Maailmalõpu ja maise paradiisi ennustamine Valgete surm ja vanade traditsioonide taastumine
kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks tarbimisühiskonna lipulaev Norra, siis me peaksime rääkima hoopis teistmoodi
vajaduste alusel. Sotsialism on vajalikuks vaheastmeks kommunismi jõudmisel. Lenini poolt modifitseeritud Marxi teooria sai sotsialismimaade ametlikuks ühiskonnateooriaks (marksism-leninism). Antonio Gramsci (1891-1937) Sotsialistlik revolutsioon ei ole ajalooline paratamatus nagu Marx väitis. See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia – korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria 15
annaabi.ee 
