Võõrandunud töö Karl Marxi arvates on inimene üks osa loodusest- tegutsev ja reaalsusesse lülitatud inimene, kes töö kaudu on ühiskondlik, sest just seda töö oma loomult on. Töö võõrandumine aga on kapitalistlikus ühiskonnas loomulik ning seda on võimalik kaotada vaid töö tulemust inimestelt võõrandava ühiskonna purustamisega. Marxi arvates on võõrandumine tööst täiesti võõras ja omane vaid klassideta ühiskonnas. Tööline muutub üha enam vaesemaks, mida rohkem rikkust ta toodab, mida rohkem kasvavad tema toodangu võimsus ja maht. Mida rohkem kaupu ta loob, seda odavamaks kaup muutub. Aina kasvav ja aina enam tarbiv ühiskond ise loob olukorra, mil orjastab end justkui kapitali võimusesse. Töö ei tooda ainult kaupu: ta toodab ka iseennast ja töölist kui kaupa..
Püsivkapital väljendub rahalistes kulutustes masinate, tooraine jms ostmiseks. Muutuvkapital on palgad. Marx prognoosis kapitalistliku ekspluateerimise pidevat kasvu.Ekspluateerimise määra kasvu tingib reaalpalga langus.Kasumimäära suurendamiseks langetab kapitalist töölise palka. 4. Absoluutse vaesumise teooria. On kas proletariaadi elatustaseme pidev langus, elatustaseme aeglasem tõus, kui see on kodanlusel või siis proletariaadi võõrandumine. Veel üks võimalus – proletariaadi loomepotensiaali pideva vähenemise tähenduses.Mida paremini läheb kapitalistil, seda halvemini läheb töölisel sõltumatult palga suurusest. Mitmesuguste hüvede hulk, mida proletariaat võib oma tarbeks kasutada väheneb pidevalt. 5. Klassid ja klassivõitlus. Klass iseeneses/klass iseenda jaoks. Klass iseeneses, sarnases seisus inimesed, kes ei teadvusta ennast kui klassi.Ei tunneta huvide sarnasust. Klass
A 30.09.2017 Ühiskonnaprobleemid modernistlikus ja tänapäevases maailmas Ajast aega on ühiskond vastu vaadanud oma probleemidele, olgu need siis väiksemad või suuremad, riigi- või maailmapõhised, kuid olemas on need olnud. 20. sajandi alguses, modernismiajastul, tabas inimesi kaos, kui algas I maailmasõjaks valmistumine, mis tõi kaasa probleemid nagu võõrandumine ja ühiskonna õnnetus. Kas selle ajastu probleemid on tänaseks lahenenud või kannatavad tänapäevainimesed endiselt nende all? Otsest suurt võõrandumist, nagu modernismiajastul, praegusel ajastul näha ei ole, sest mingit suurt drastilist muutust ühiskonnas pole toimunud. 20. sajandil aga ehmatas inimesi suur ränne linnadesse ja industrialiseerimine, mis tõi kaasa ka teiste inimestega n-ö võõraks jäämise
inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951)
inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951)
võõrandumine (entfremdung) kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale, vaid kaupmehele või kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, aga ei tee tööd. Seega saab too ebaõiglaselt tasu. Marxi jaoks ei osale tootmisprotsessis inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine ka inimloomuse võõrandumist inimesest, mille tulemusena tunnetavad inimesed tööd orjusena. Kuna võõrandumine tekkis majanduses, siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, kus saavutatakse inimkonna. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. tootmisviis kirjeldab ühiskonnas valitsevaid tootmissuhteid tootlike jõudude vahel. Tootlikud jõud koosnevad
Esimeses lugemisosa ülesandeks on analüüsida pealkirja vastavust tekstile. Olles lugenud läbi artikli, võin öelda, et ma ei arva, et pealkiri oleks sobiv tekstile. Loodusest kui lõbustuskohast räägib, vaid kõigest viiendikus tervikust. Pigem noomib Hendrik Relve eestlasi metsanduse osas, kirjeldab eestlaste hirmu tundmatuse ees ning näitab, miks me ikka pole metsarahvas. Teiseks tuleb vastata küsimusele, milles seisneb tänapäeva Eesti inimeste võõrandumine loodusest ja mis on selle põhjustanud. Võõrandumine sai alguse urbaniseerumisest. Hendrik Relve selgitab artiklis oma arvamust : „Mõeldakse umbes nii: linn on see, kus töötan ja teenin raha, aga mets ja loodus on see, mida kodumaana hoida ja armastada.“ Eelmisel sajandil hakati Eestis järjest maalt linna kolima ning linnast sai selle elanikele koht, kus veedeti ja veedetakse kõige rohkem aega. Paljud inimesed töötavad linnas ning loodusesse minekuks ongi aega vaid vabadel hetkedel
normaalne ärevus - oma olemuse pidev tunnetamine neurootiline ärevus - konformsus, vabadusest loobumine süü (guilt) - oma potentsiaali realiseerimisest loobumine normaalne areng: ärevuse ja süü teadvustamine · traditsiooniliste väärtuste kadumine (loss of values) Lääne kultuur: edukus ja võistlus kontroll looduse üle kontroll inimese üle inimene kui ekspluateeritav impersonaalne objekt olemise mõttetus, võõrandumine loodusest ja teineteisest üksildus (loneliness) Olemuslik dilemma: - uute väärtuste loomine ja leidmine - teadvustamine - eneseleidmine III. Eneseleidmine. oma afektiivsuse teadvustamine (keha, vajadused, emotsioonid) · Eneseteadvuse neli taset: 1. stage of innocence - teadvuse eelne, "süüdimatus" 2. stage of rebellion - sisemise jõu otsingud 3. ordinary consciousness of self - vastutuse olemasolu, oma vigadest õppimine 4
normaalne ärevus - oma olemuse pidev tunnetamine neurootiline ärevus - konformsus, vabadusest loobumine süü (guilt) - oma potentsiaali realiseerimisest loobumine normaalne areng: ärevuse ja süü teadvustamine · traditsiooniliste väärtuste kadumine (loss of values) Lääne kultuur: edukus ja võistlus kontroll looduse üle kontroll inimese üle inimene kui ekspluateeritav impersonaalne objekt olemise mõttetus, võõrandumine loodusest ja teineteisest üksildus (loneliness) Olemuslik dilemma: - uute väärtuste loomine ja leidmine - teadvustamine - eneseleidmine III. Eneseleidmine. oma afektiivsuse teadvustamine (keha, vajadused, emotsioonid) · Eneseteadvuse neli taset: 1. stage of innocence - teadvuse eelne, "süüdimatus" 2. stage of rebellion - sisemise jõu otsingud 3. ordinary consciousness of self - vastutuse olemasolu, oma vigadest õppimine 4
Sõnasta teose peamõte. Mina mõistan pealkirja iroonilisena. Ball peaks olema see koht, kus inimesed, kas lähedased või kauged, moodustavad seltskonna, suhtlevad palju, tantsivad, veedavad oma aega hästi. Sügis lisab pealkirjale veidi nukrat ja halli tooni. Seetõttu irooniline, et kuigi sügisball kõlab mingi uhke ja suurejoonelise inimesiühendava sündmusena, jutustab teos just inimeste eraldatusest. Teose peamõte ongi inimeste võõrandumine ja kaugenemine teineteisest. 3. Romaani märksõnaks on ,,võõrandumine". Arutle, mida see tähendab. ,,Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Samas leidub seal muigeid ja absurdi ning mõni vastavalt häälestunud vaataja võib isegi laginal naerda saada. Kui katsuda kuidagi zanri määratleda, siis võib öelda, et ,,Sügisball" on süsimust komöödia üksindusest, ahastusest ja lootusetusest
● Arhitektuuris - pehmem ja dünaamilisem ○ tuntuim arhitekt Erich Mendelsohn VÄLISMAA EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Franz Kafka novell ,,Metamorfoos’’ (1915) ● Knut Hamsun romaan ,,August’’ (1930) ● Max Brod romaan ,,Jüdinnen’’ (1911) Franz Kafka (1883- 1924) ● Loomingus on seotud realism ja fantastika ● Suur tähtsus sümbolil ja allegoorial ● Inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ● Võõrandumine EESTI EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Gustav Suits luuletus ,,Vesiroosid’’ (1899) ● Friedebert Tuglas poeem ,,Meri’’ (1908) ● Marie Under luulekogu ,,Sonetid’’ (1917) FRIEDEBERT TUGLAS (1886- 1971) ● Meeldis müstifitseerida ja maske vahetada ● ,,Noor-Eesti’’ rühmituse liige (1905-1915) ● Väljapaistvaim proosaautor ja kriitik ● Kirjanduselu võtmeisik ● Eesti Kirjanduse Seltsi esimees (1929-1940) Aitäh teile!
Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed. Grupiteraapia-arutletakse kõige üle, mis toimub grupis inimestevahelises suhtlemises grupitöö käigus. Sageli teemadeks võõrandumine, üksindus, isolatsioon. Hüpohondria-vaimne häire, mille all kannatavad inimesed ilmutavad ülemäärast ja põhjendamatut muret oma tervisliku seisundi pärast. Selle põdeja on enamasti veendunud, et ta põeb mõnda rasket või eluohtlikku haigust ning tema mure või hirm püsib ka pärast seda, kui arst ta terveks on tunnistanud. Hüsteeria- liialdatud emotsioon Idealiseerimine- asjade liiga ideaalseks mõtlemine Kompendentsus- kui mingil alal oled tugev
Ühiskonna sotsiaalse turvalisuse tagamisse on haaratud põhimõtteliselt kõik ühiskonna sektorid. Elanike sotsiaalset turvalisust ja ühiskonna sotsiaalset tasakaalu on võimalik saavutada vaid ühise koordineeritud tegevuse tulemusena. Alustada võiksid sellega parlament ja valitsus, andes rahvale tagasi väärtustunde, teadmise, et tema tahet arvestatakse ja sellest oleneb sündmuste areng. Arvan, et tagades sotsiaalne turvalisus, peatub inimese võõrandumine inimesest ja ühiskonnast ning teostub Eesti riigi idee luua inimlike inimeste inimlik ühiskond.
• 1. juulil 1922 jäi ta pensionile • 1923. aasta septembris asus Franz Kafka elama Berliini • 1924. aasta märtsis oli ta sunnitud Prahasse tagasi pöörduma. • Sama aasta aprillis läks ta ravile Austriasse Kierlingi sanatooriumisse, kus ta ka suri. Looming • Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial • Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulev võõrandumine Teosed Novellid Romaanid • "Metamorfoos" (1915) • Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004) • "Otsus" (1916) • "Loss" (1926; eesti keeles 1987) • "Karistuskoloonias" (1919) • "Ameerika" (1927; eesti keeles 1987, 2006) • "Maa-arst" (1919) • "Näljakunstnik" (1924)
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik,
Alkoholi mõju tervisele Kristen Volkov KBp-12 Alkohol ja alaealised Mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on oht alkoholisõltuvuse tekkeks. Alkohol on noortele iseäranis ohtlik seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma. 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Alkoholi tarvitamise probleemid Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid alkoholitarvitajale on tavaliselt seotud * pikaajalise regulaarse tarbimisega: alkoholi kuritarvitamine pikema aja vältel põhjustab psüühikahäireid (sõltuvus, psühhoos) ja organite patoloogiat (maksahaigused, südamehaigused, maohaavandid, ...
klassivõitluse ajalugu; kellele kuuluvad tootmisvahendid? Sartre- eksistentsialism; inimesel pole kaasasündinud loomust; inimene peab end ise looma; äng, võõrandumine; valikud, vastutus; vabadus kui needus; linnainimene. Modernismi tunnused: vormi eksperimendid, vorm (ülesehitus) ja keel, objektiviseeriv kallak, alateadvus, teadvuse vool, maagilis-realistlik, eksistentsialism, võõrandumine, biheiviorism, filosoofilisus, avangardistlikud voolud (-ismid). Puudub kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp. Seoseid saab lugeja luua alles tagantjärele. Viited mütoloogiale, mütoloogilistele arhetüüpidele. Uned, alateadvus. I periood- uusromantism (19.s II pool), kunst on ilu loomine . Oluline pole mitte elutõdede näitamine, vaid pidevalt uue ja huvitava avastamine. Uued vormid, kujundid, stiilid. Dekadents, sümbolism, estetism, impressionism. II
Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd. Iseloomusta kriisi eestis. a) Majanduskriis- peamiselt põllumajandus, langesid toiduainete hinad, tollimaksud tõusid, talurahvasissetulekud vähenesid, tootmist piirati Suur tööpuudus. Devalveeriti eesti kroon. b) Sisepoliitiline kriis- kõneleti erakondlikust korruptsioonist, lehmakauplemisest jm. riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine. c) Põhiseaduse kriis- riigikogl liiga suur võim, valitsus ei suutnud riiki normalselt juhtida, toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Kolmas rahvahääletus saavutas võidu, mis koostati vabadussõjalaste poolt.Taheti uut koontitutsiooni ja presidendi ametit. Kuidas on seotud ülemaailmne majanduskriis ja Eesti sisepoliitiline kriis? Majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi.
Mõned vanavanemad elavad metsade ja põldudega ümbritsetud maakohtades. Noored seevastu on aga koondunud linnadesse. Kiire elutempo ja töö kõrvalt ei leita aega ega viitsimist maale vanavanematele külla sõita. Ka lapselapsed ei saa siis vanavanematega aega veeta ning nii eraldutakse teineteisest. Ei suhelda pikka aega ning kohtudes ei leita ühist teemat või ei juleta kõigest avameelselt rääkida. Pikapeale võib tekkida isegi täielik võõrandumine. Erinevad probleemid ja erimeelsused tuleb lahendada, peab olema mõistlik ja vahel ka allaandlik. Sugulastega ei tohi tülitseda, vaid hoopis palju suhelda ning vastasikku toetust jagada. Perekonnaliikmed on need, kelle peale saab alati loota ja seepärast tuleks nendega häid suhteid sälitada ja neist hoolida.
ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus Nimetage Salingeri peateos, tooge välja keskne probleem "Kuristik rukkis" Tekst on antud Holdeni jutustusega kujuteldavale kuulajale, kasutab kõnekeelt ja slängi. Kriitikud on öelnud, et Holden ei arene romaani käigus ning see eristab "Kuristikku rukkis" tavalistest nooruki eneseleidmise romaanidest. Teine tõlgendusvõimalus on, et romaani lõpp on siiski optimistlik ning segadus ja võõrandumine oli vaid üks periood tema noorusest. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntuimaks teismelise mässumeelsust ja maailmavalu käsitlevaks kirjandusteoseks. Milles näeb Holden "kuristikku" Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest.
luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Kirjanikke: Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym, Georg Kaiser, Franz Kafka, Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas.
identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks loodusfilosoofia – „idee teisitiolemine“ selle võõrandumine materiaalses maailmas vaimufilosoofia – „idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse“. Viimase sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid Vaimufilosoofia jag. omakorda: subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs objektiivne vaim, kuhu kuuluvad sotsiaalsed institutsioonid - õigus-, moraali-, riigi- ja inimajalugu absoluutne vaim - ühiskondliku teadvuse analüüs
väljendamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Tuntud kirjanikud Bertolt Brecht Franz Kafka Marie Under Marie UnderEkstaas Ah! Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Ju jalgel maas kui kähar vahulaine mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine.
Virtsu Kool Kirjanduse areng kodumaal 1950 – 1970 Uurimistöö Autor: Õnnela Lilleoja IX klass Juhendaja: õp. Airi Aavik Virtsu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits 1.1.2. Marie Under 1.1.3. Karl Ristikivi 1.1.4. Juhan Smuul 1.1.5. August Gailit 1.1.6. Jaan Kross 1.2. Kassetipõlvkond 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: 1.3. Luule 1.3.1. Luuleuuendused: 1.4. Proosa 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: Kasutatud allikad 2 SISSEJUHATUS Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda Jossif Stalini poolt loodu...
vaesus suurlinn Iseloomulik: Click to edit Master text styles Raskesti mõistetavad Second level tekstid Third level Fourth level Väljenduse ja rütmi Fifth level eelistamine vormile ja harmooniale Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine Kirjanike loomingus on: Click to edit Master text styles Surma- ja Second level enesetapumotiivid Third level Fourth level Paatoslik ja jõuline Fifth level luulekeel Rohke adjektiivide kasutamine Eeskujuks: Bertolt Brecht Click to edit Master text styles
(Suur)linnaromaan: Knut Hamsun Nälg, Henry James Printsess Cassamanina, Joseph Conrad Salakuulaja: lihtne lugu, James Joyce Ulysses, Virginia Woolf Proua Dalloway, Franz Kafka Protsess, John dos Passos (USA) Manhattan Transfer, Alfred Döblin Berlin. Alexanderplatz (1929) Ühisjooned: · Urbanistliku keskkonna rõhutamine; · Elu kui süsteem, mis on konstrueeritud täiesti uutel printsiipidel; · Linn on modernistliku kunstniku vaatepunkt, mitte materjal; · Võõrandumine, eksiil, kaugenemine juurtest, klassikuuluvusest, religioonist, teatud elustiilist ja kohustusist (Joyce'i Stephen Dedalus); · Võõrandumine: süüvimine vormi, kunstiline iseseisvumine, `mina' ümbermääratlemine (Joyce Kunstniku portree noore mehena, Lawrence Pojad ja armastajad); · Otsing nii kunsti kui elu vallas eeldab linna konteksti; Eksiil: 'the unhoused writer': · Mitmekeelsus: (Wilde, Pound, Beckett, Nabokov);
peaaegu kogu Kafka loomingu. Max Brod omandas maine kui mees, kes säästis Kafka maailmale, või kui mees, kes eiras oma sureva sõbra viimast palvet. Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial. Kafka looming jääb ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses. Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid:"Metamorfoos" (1915), "Otsus" (1916) · "Karistuskoloonias" (1919) · "Maa-arst" (1919) · "Näljakunstnik" (1924) · Romaanid: · "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004) · "Loss" (1926; eesti keeles 1987) · "Ameerika" (1927; eesti keeles 1987, 2006)
halvasti kohelda,mitte vastata isiklikele küsimustele,saada võimalus vabandada ja selgitada,olla ärakuulatud, öelda ei enda isikut puudutavat ettepaneku suhtes, õigus järgida seadusi. Jaotusele orjenteeritud mõttelaadi tunnused:1)läht. Tagajärgedest, põhjust ei osata näha 2)otsused tugivnevad vahendikeskusele 3) detailide summa on tervik 4)monopoolsuse taotlus 5) usaldamatus 6)vastutst ei taheta võtta 7) inimsus on vahend 8) kohustust ei peeta vajalikuks 9) võõrandumine 10) sallimatus 11) ebavõrdne kohtlemine 12)sõltuvusse asetav käitumislaad 13) jaotamine tagab võrdsuse 14) madal signifikatsioon. Valikuvabdusele orjenteeritud mõttelaadi tunnused: 1) läht. Põhjustest, et tagajärjed oleks soodsamad 2) otsused tugivnevad inimkeskusele 3) konkurentsi austamine 4) delegeerimine 5) vastutatakse oma teude eest 6) defitsiit likvideeritakse 7)inimsus on eesmärk 8) kohustus on norm 9)võrdne kohtlemine 19) peremehetunne
ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. · Viimase jutu mille ta avaldas oli "hapwort16,1924" · Pärast seda pole ta midagi uut trükis ilmutanud,ta on teinud takistusi oma varasema loomingu taasavaldamisele ning peletanud endast eeamle huvilisi ja biograafe. · J.D.Salinger tõmbus avalikust elust ootamatult tagasi. · Ta elu on salapärane ja loomingust pole pärast 1965. aastast midagi teada. Looming: · Võõrandumine ühiskonnast-Salinger kirjutab noortest inimestest, kes ei suuda sobvituda ühiskonda,kuna see näib neile võlts ja kale,neist on saamas võõrandunud individualistid,kes otsivad midagi puhast ja rikkumatut. · Salingeri tegelased üritavad välja astuda nn rottide võidujooksust ja protestivad kasuahnuse ning edukuseideaali vastu. · Küünilisuse ja võõrandumisega võitlevad inimesed ihalevad ning idealiseerivad laste mõtteilma.
muretsema selle eest, et inimesed ei võõranduks ühiskonnast. Igaüks meist võiks võtta Margarita endale eeskujuks, aidata teisi ning võidelda ühiskonna vastu. Muidugi on raske saada üksi võitu kõigest ja kõigist, kuid oleme ju kõik kuulnud, et alustada tuleb kõige pealt iseendast, küll hakkab siis ka kõik muu paremuse poole liikuma. Tuleb vaid loota, et lähitulevikus on inimesed rohkem avatumad, julgemad võtma riske ning et leiduks rohkem aitajaid, et võõrandumine ühiskonnast poleks enam nii märgatav. Inimesed peavad õppima iseenda mitte vangistamist.
Innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused). • K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; kriitika Konflikt annab tõuke sotsiaalseks muutuseks. Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline …) Võõrandumine – majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööjõud kui kaup. Kriitika – Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu; alahindab mitte-majanduslike huvide rolli; ei suuda prognoosida ühiskonna arengut • Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia Mehhaaniline solidaarsus – individuaalsed erinevused on väikesed,
Põlvkondade ja inimtüüpide vahelised erimeelsused. Suhted vanade ja noorte, naabrite ja võõraste vahel on läbi aegade olnud aluseks nii filosoofilistele arutlustele kui ka proosateostele, mis püüavad kirjeldada elu, nii nagu see tegelikult on. Probleemidest eri generatsioonide ja inimtüüpide vahel ei ole saanud ei üle ega ümber ka A.H. Tammsaare oma suurteoses "Tõde ja õigus". Teoses on Tammsaare paigutanud nii tüübilt kui generatsioonilt erinevad karakterid eestlaste ellu suuri muutusi toonud ajajärku, et leida vastust küsimusele: millised on eri põlvkondade ja inimtüüpide vahelised vastuolud ja erimeelsused ning millest on need tingitud? Mõistmaks romaanis käsitletud probleemide olemust tuleb esmalt keskenduda kirjeldatud ajastule ja tollase eestlase mõttemaailmale. Ajastu, mil toimusid "Tõe ja õiguse" I osa sündmused, oli eestlastele keeruline alguse oli saanud rahvuslik liikumine, kuid samas polnud veel unustatud orjaaeg; läbi ra...
Eesti tööturgu iseloomustav kõrge töötuse tase, eriti aga pikka aega töötute ning heitunute suurenev hulk oma ühelt poolt arvukate sotsiaaltoetuste, teiselt poolt aga saamata jäävate maksude näol, on riigi jaoks vägagi kulukas. Pikemat aega tööturult eemal olnud inimesed kaotavad oma erialase ettevalmistuse ning tööharjumuse, samuti on nende sulandumine tööturuga järjest raskem. Tööturust võõrandumine põhjustab ka sotsiaalseid probleeme, pingestades nii veelgi enam teravat sotsiaalmajanduslikku olukorda.Paljude Eesti ja välismaiste ettevõtete areng on kohapeal pidurdumas just tööjõupuuduse tõttu. Raskused personali värbamisel on aga kujunenud järjest murettekitavamaks probleemiks. Väljaspool suuremaid keskusi on kvalifitseeritud tööjõudu peaaegu võimatu leida. Ettevalmistatud inimeste nappus on kaasa toonud palkade kiire kasvu peaaegu kõigis majandusvaldkondades.
Pearu plussid: Ei võtnud elu nii tõsiselt Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk.138 ja edasi ka) Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus (lk.28-31) Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis (lk.143) tollase talupoja mõttemaailmale, milles esmatähtsaks peeti töökust Näiteks vana Andrese tüli Pearuga ja võõrandumine perekonnast oli suuresti tingitud just sellest, et Andres väärtustas ennast vaid oma töökuse ja Piibli käskude-keeldude põhjal luues seega endale illusiooni oma täiuslikkusest . Näiteks lisandub juba eelpoolkirjeldatud probleemile Pearu ja Andrese vahel veel ka asjaolu, et muutusid Andrese tõekspidamised oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tõe ja keskendus vaid õigusele. Pearu, kes
kannatajateks lapsed või vanemad. Kuid miks tekivad sellised konfliktid? Võimalik, et mõistmatusest ja hoolimatusest või aja nappusest. Vanematel on ükskõik laste tegevusest või rabavad nad võsukeste heaolu nimel tööd teha. Lapsed aga soovivad enam tähelepanu ning otsivad seda ka kodust väljaspool. Paljudesse abieludesse tekivad mõrad just ühe osapoole nõudmiste pärast, arvestatakse vaid oma huvidega. Kõige selle tagajärjeks on võõrandumine lähedastest, mis viib üksinduseni. Tekib küsimus, kas inimesed tahavadki elada vaid enesele, ilma armastuse ja lähedasteta. Arvatavasti oleks see raske, kuna vajame enese kõrvale kedagi. Loomulikult on ka liigne teiste vajaduste täitmine rumal. Sel juhul jäetakse oma soovid tagaplaanile või isegi unustatakse need. Selline suhtumine, et teiste vajadused on alati tähtsamad, mõjub psüühilisele tervisele halvasti. Ta muutub teistele ärakasutatavaks objektiks,
Larka, tema kõrval Artur Sirk) 3.KUIDAS ON SEOTUD ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA EESTI SISEPOLIITILINE KRIIS? Majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi. Selles süüdistati erakondi, sest nad olevat tegelenud korruptsiooniga, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele jne. Kõigis hädades süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust - riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine riigist. Hakati nõudma erakondadele ja Riigikogu tegevuse aluseks oleva seaduse muutmist. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. 4.VABADUSSÕJALASED JA NENDE TEGEVUS. 1. Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus? - Rahvusühtsuse rõhutamine, kutsekodade eelistamine erakondadele, demograafilised lubadused. 2. Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse?
Kuna kogemust pole vaja, siis pole vaja kahelda ka metafüüsikas Kant ka esialgu ratsionalist. Empirism: tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil). Alus loodusteadustele ja õigusteadusele. Inglismaal levinud, hiljem ka Saksamaal. Võõrandumine on Marxi sõnul võõrandumine tööst, inimene kaotab töö tulemuse. Tõeline inimlikkus tuleneb tööst. Seda saab ära hoida, kui oleks klassideta ühiskond. Rosseau sõnul võõrandab kultuur, teadus ja kunst inimest oma loomulikust seisundist. a priori / a posteriori - A priori - enne kogemust. kogemus-eelset teadmised on osadel inimestel olemas. pole seotud empiirikutega. nt. kera. sõna kera juba ütleb, et tegemist on ümmarguse asjaga. A posteriori - kogemusejärgne, pärast kogemust
Loodus ei andesta vigu Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid Eesti ja/või maailma keskkonnaprobleeme ning looduskaitsmise ja säilitamise võimalusi. Arutle ka selle üle, millest võivad jahtuda inimese ja looduskeskkonna vastuolud, inimese võõrandumine loodusest tänapäeval. Võid tõlgendada teemat ka muul moel. Viimaste aastate jooksul on hakatud rohkem tähelepanu pöörama keskkonnaprobleemidele ehk meie viimaste aastakümnete väärtegude tagajärgedele. Kuuleme igapäevaselt erinevate meediakanalite kaudu uudiseid, kus arutatakse globaalse soojenemise tõsidusest, prügi üleküllusest ja loomaliikide väljasuremisohust. Mõned on altid probleeme endale teadvustama, teised on aga valmis pöörama selja.
Franz Kafka 1883-1924. Praha, juudi kaupmehe poeg. Õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat. 3 romaani, jutustused, esseed. Jutustus ,,Metamorfoos" ( autor jutustab tõsimeeli, kuidas ametile ja ärile andunud proovireisija, oma pere peamine tugi, noormees Gregor Samsa ühel hommikul kodus üles ärgates avastab, et ta on muutnud suureks putukaks. Jutustus pole aga ulmeproosa, vaid igapäevaolu kirjeldav. Kafka taotlus on filosoofilise sümboli abil panna lugeja mõtlema inimelu ja inimvahekordade kesksete küsimuste üle.G. S muundumine putukaks on otsekui meeldetuletus, et elust, millega harjutud ollakse, tuleb varem või hiljem loobuda ja et kokkuvõttes jääb inimene ikka üksinda.Võõrandumise alged varjuvad sügaval inimestes, inimlikkuse kiht on pigem pealiskinde, õnnetuses see rebeneb, vallandades egoistliku enesealalhoiuinstinkti Kafka sümboli peamine vihje.) Metamorfoosis nagu muuski loomingus, näib Kafka arendavat võõrandumise sümbooli...
Jerome David Salinger Elulugu Jerome David Salinger sündis ja kasvas New Yorgis jõukas juudiiiri perekonnas. Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. 1937. aastal õppis ta mõnda aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 194651 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiass...
Alkohol ja ühiskond Perekonnas ja ühiskonnas normaalseks peetavate käitumismallide põhjal kujunevad välja inimese väärtushinnangud ja harjumused.Väga pikka aega ei peetud alkoholismi haiguseks. Alkoholi liigtarvitamises nähti inimese vaba valikut oma elu üle otsuseid langetada ka siis, kui need otsused olid kahjulikud inimese tervisele ja tema lähedaste heaolule.Alkoholi tarvitamise levikut soodustavad tegurid jagunevad kaheks. Isikuvälised tegurid näiteks: vanemate joomine, kodune olukord,eeskujuks oleva täiskasvanu joomine,sõbrad ja mõnus olemine sõprade keskel, koolist puudumine, alkoholi kättesaadavus,alkoholireklaamid ja nende levik. Isiksusest tulenevad tegurid: elamustejanu, tahtmine end näidata ja silma paista,kohanemisraskused,võõrandumine,madal enesekontroll, oskamatus stressiga toime tulla,arvamus alkoholi positiivsest mõjust. On tuhandid põhjuseidmiks inimene haarab alkoholi pu...
pettumustunde süvenemine, subjektiivne tajumine Avaldumisvormid: Majanduslik – mitteosalus väärtuse loomises ja tarbimises Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline: osaluse, informeerituse ja tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) VIII Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetegevust ja interaktsioone Koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid
majandusfilosoofia loomine (1843-1844). Ilmselgelt mõjutatud sotsialistide töödest, kuulutab välja töölisklassi ja filosoofia liidu. TÖÖ VÕÕRANDUMINE 1844 aastal "Pariisi käsikirjad", kus läheneb majandusteadusele filosoofiliselt: majandusteadlaste jaoks oli kaup inimtöö produkt. Me teeme tööd ja selle tagajärjel valmib produkt-kaup. Marxi jaoks aga toimub kauplemises produkti võõrandumine (Entfremdung). Miks nii? Lihtsalt öeldes, kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale töötajale, vaid kaupmehele, või kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, ega tee tööd. Seega saab ebaõiglaselt tasu, sest Marxil inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga (vaimutöö nt) ei osale tootmisprotsessis. See on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramscist. Kuna töö produkt
1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker. Teosed Romaan "Kuristik rukkis" 1951 Novellikogumik "Üheksa juttu" 1953 Jutustus "Franny ja Zooey" 1961 Jutustus "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 1963 "Seymour, sissejuhatuseks" 1963 Loomingu ühisjooned Võõrandumine ühiskonnast. J.D.Salingeri raamatute tegelased on endast välja viinud ühiskonnas valitsev valskus. Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunne- vad nad end üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu. Salingeri juttude tegevuskoht on sageli suurlinn New York, mis kohutab oma anonüümsuse ja hoolimatusega. Radikaalsed antimaterjalistlikud vaated. Salingeri tegelaste silmis on inimlikkuse puudumisega tihedalt seotud väikekodanlik silmakirjalikkus ja kasuahnus,
on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates antiigist ja isegi idamaadest, kuni tema oma ajani."- Benedetto Croce "filosoofiline posija"- Arthur Schopenhauer "tema kogu mõtlemine põhineb võltsprobleemidel"- Rudolf Carnapi "müstik, kes soosib müütilis-poeetilis- religioosseid kujundeid"- Anders Wedberg Hegel...
kirjandusest, religioonist, sõprusest, armastusest, sõjast jms - erinevad episoodid ja detailid vallandavad assotsiatsioonide ja mälestuste ridu. Tekst on antud Holdeni jutustusega kujuteldavale kuulajale, kasutab kõnekeelt ja slängi. Holden ei arene romaani käigus ning see eristab "Kuristikku rukkis" tavalistest nooruki eneseleidmise romaanidest. Teine tõlgendusvõimalus on, et romaani lõpp on siiski optimistlik ning segadus ja võõrandumine oli vaid üks periood tema noorusest.Lõpetuseks märgib Holden, et nüüd,tunneb ta puudust kõikidest, kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret. 3. Probleemid: Holden näeb igas inimeses halba, talle ei kangsatu inimestes midagi head vaid talle jääb nendest inimest ainult halb asi meelde. 4. Tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend
mõttemaailmas tänu raadio ja televisiooni levikule tekkis suurem teadmine elust mujal ja kui ühelt poolt tõi see kaasa massikultuuri, tekitas see ,,uus ühiskond" paljudes vastumeelsust tajuti ebavõrdsust, levisid eksistensiaalsed meeleolud (Satre), Euroopas suurenes poolehoid kommunismile, hiljem tekkis uusvasakpoolsus (Foucault). Kui enne II maailmasõda oli esmatähtis kogukond, siis pärast sõda levivate meeleolude ja linnastumise tõttu suurenes individualism, n.ö võõrandumine naabritest, üksikisiku ja tema soovide olulisuse suurenemine. Arvan, et just tänu individualism ja üksikisiku väärtusena tajumise suurenemine võimaldas inimõigusliikumisi ning seksuaalrevolutsiooni, mille mõju tänapäeva inimesele on hindamatu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et II maailmasõja tagajärjed olid ulatuslikud, puudutades nii poliitikat külm sõda, demokraatia ja kommunismi vastasseis, jõuvahekordade muutumine
karmiks ja peale krõõda surma oli kodus liiga tõsine õhkkond. Ka Pearul olid oma plussid ja miinused ta plussid olid ,et ta ei võtnud elu nii tõsiselt, ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes, kuigi pidevalt tülitses oli ta aga üsna leplik. Ning Pearu miinused olid ,et ta tülitses sulastega. Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus, sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis. Andrese tüli Pearuga ja võõrandumine perekonnast oli suuresti tingitud just sellest, et Andres väärtustas ennast vaid oma töökuse ja Piibli käskude- keeldude põhjal luues seega endale illusiooni oma täiuslikkusest. Oma tõe ja õiguse otsingul minetas Andres tõe ja keskendus vaid õigusele. Pearu, kes hindas oma naabris eelkõige tema kindlaid tõekspidamisi ja eeldas kindlaid reaktsioone, ei suutnud sellise muutusega leppida ning siit saigi alguse ületamatu lõhe naabrite vahel, kelle varasemaid tülitsemisi võis
Jakob Mätliku päevaraamatuna. Teoses esitatud nimed ja andmed on enamuses leidnud ka kinnitust, mistõttu võib pidada seda heaks faktikogumiks üle-eelmise sajandi kohta. Olemas oli ka Timotheus von Bock, kelle eetiline eneseteostus viis ta enesehävituse piirile. ,,Keisri hull" ei ole Nõukogulik propagandaraamat, mida 1970 aastatel ja üldse kogu Nõukogude perioodil ilmus. Tegemist on väärtteosega, kus tegelasi iseloomustab truuks jäämine oma eesmärgile, millega sageli kaasneb võõrandumine lähedastest ja suhetest üleüldse. Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis tsaaririigis juurutada demokraatiat. Bock nägi, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad pidevalt ekspluateerinud ning et see tuleb lõpetada. Nõukogude okupatsiooni tingimustes sümboliseeris Timotheus von Bocki idee terve eesti rahva vabaduse soovi. Bock oli selle idee elluviija, kes astus oma eesmärgi nimel ka võitlusse. Tundub, et Kross püüab leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust
· Alban Berg · Arnold Schönberg · Anton Webern Kirjanduses: kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikas väljendamine esiplaanil inimese sisemaailm, tunnete ja tõekspidamiste kujutamine. traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest sünged ja võikad kujundid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne surma- ja enesetapumotiivid jõuline luulekeel rohke adjektiivide kasutamine hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. · Bertolt Brecht · Georg Kaiser · Franz Kafka · Marie Under 4. M. Ravel -- muusika üldiseloomustus + looming. Boolero. Joseph-Maurice Ravel (7.märts1875 28.detsember1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Ravel elas Prantsusmaal, tema ema oli baski päritolu ja isa sveitslane. Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Muusika üldiseloomustus: impressionismi ja ekspressionismi tunnused täpne ja selge vorm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
