ainult sotsioloogiale. Samuti pole järgnev nimekiri lõplik. 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs normatiivne lähenemine. Positiivne (positivistlik) lähenemine sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne kõrvalseisja, ütlema kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine sotsioloog peab üritama ühiskonda paremaks muuta, seda vajadusel kritiseerima, ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad. Makrosotsioloogia peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa.
tugevus, et nad saavad olla kehtestatud nii kvalitatiivsete kui ka statistiliste andmetega ja nii mikro- kui ka makrotasanditel. Nii tehes on artikli autorid identifitseerinud arvukalt tulevasi küsimusi, mida tuleks esitada. Milliste loengus käsitletud teemadega artikkel seostub? Antud artikkel seostub esiteks teemaga "Sotsioloogia kui teadus". Selles loengus arutati sotsioloogia peamisi probleeme, millest üks oli, millisel tasandil ühiskonda uurida-- mikro- vs makrosotsioloogia. Artikliski on juttu mikro- ja makrotasanditest ning nende erinevatest uurimismeetoditest. Teiseks seostub antud artikkel teemaga "Sotsioloogia ajalugu", milles oli juttu Max Weber'ist. Antud artiklis kirjutatakse, et suhe sotsiaalsete protsesside ja institutsioonide vahel ühelt poolt ja sotsiaalne statistika teiselt poolt on olnud tähtis ja vaidlust tekitav sotsioloogias vähemalt sellest ajast saadik kui 20. sajandi vahetusel
Maagia käitumine, mille abil soovitakse manipuleerida nähtamatute jõududega. Maailmapaljastus olukord, kui teadvus asendab uskumused ja fantaasia. Maailmasüsteem koosneb majanduslikest ja poliitilistest suhetest industriaalriikide ja vähem arenenud maade vahel. Majandussüsteem koosneb normidest ja tegevustest, mis reguleerivad kaupade ja teenuste tootmist, nende jaotamist ja tarbimist ühiskonnas. Makrosotsioloogia vaatab ühiskonna sotsiaalset struktuuri väga abstraktsel tasandil Massauditoorium koosneb inimestest, kes ei ole samal ajal samas kohas, aga kellel on sarnane side kindla teemaga. Mass tihe emotsionaalselt ärritatud rahvahulk, mis on võimeline vägivaldseks või mõtlematuks käitumiseks. Massikultuur popkultuuri elemendid, mida toodetakse ja levitatakse massimeedia vahendusel.
Positiivne vs. Normatiivne lähenemine Positiivne lähenemine - sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine - Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, kuidas asjad peaksid olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikrosotsioloogia - sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti. Makrosotsioloogia - Peab uurima suure-mastaabilisi nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, tsivilisatsioone. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism - sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism - Makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäe...
Samuti pole järgnev nimekiri lõplik. 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs normatiivne lähenemine. Positiivne (positivistlik) lähenemine – sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne kõrvalseisja, ütlema kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine – sotsioloog peab üritama ühiskonda paremaks muuta, seda vajadusel kritiseerima, ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia – sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad. Makrosotsioloogia – peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism – sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa.
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle, sh valitsevad ideed ja väärtused. Sotsiaalne kord tuleneb ebavõrdset võimu omavate jõudude omavahelisest võitlusest. Kehtivad selle reeglid, kelle võim parasjagu kehtib ühiskonnas. Strukturaal-funktsionalistliku ja konfliktiteooria ühisjooned · Seisukoht, et ühiskonna sotsiaalset struktuuri tuleb vaadelda väga abstraktsel moel, nt eesti ühiskond või kaasaegne haridus. · Makrosotsioloogia olemuselt suhteliselt abstraktne, teooriad üldised kogu sotsiaalse struktuuri kohta kehtivad. Järeldusi tehaks ülevalt alla ehk üldiselt üksikule. · Mikrosotsioloogia uurib inimeste igapäevaelu ja isikute vahelisi suhteid. Kirjeldavad lähenemised: · Mikrosotsioloogiline, põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõtestavad ja annavad tähendusi igapäevaelu sündmustele. Järeldusi tehakse üksikult üldisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
