- Kes on tegelikult vastutav ja miks (võimu omamise alus)? - Kes juhib perekonda? - Kes võidab tähtsate probleemide üle vaieldes, kelle argumendid jäävad peale? - Kes lahkarvamuste korral (kui neid esineb) väljub tavaliselt tavaliselt võitjana? - Kes saab harilikult oma tahtmist abikaasade vaheliste lahkarvamuste puhul? - Kas pereliikmed on rahul sellega, kuidas otsuseid langetatakse ja isikuga, kes neid langetab (näit. olemasolev võimustruktuur? 20. Rollistruktuur. Ametlik rollistruktuur. 6 7 20. 1. Milliseid ametlikke positsioone ja rolle igaüks pereliikmetest täidab? Kirjeldage, kuidas iga pereliige neid ametlikke rolle esitab. 20. 2. Kas need rollid on aktsepteeritavad ja kooskõlas pereliikmete ootustega? Teisisõnu, kas eksisteerib rollipingeid või rollikonflikte? 20. 3
- Kes on tegelikult vastutav ja miks (võimu omamise alus)? - Kes juhib perekonda? - Kes võidab tähtsate probleemide üle vaieldes, kelle argumendid jäävad peale? - Kes lahkarvamuste korral (kui neid esineb) väljub tavaliselt tavaliselt võitjana? - Kes saab harilikult oma tahtmist abikaasade vaheliste lahkarvamuste puhul? - Kas pereliikmed on rahul sellega, kuidas otsuseid langetatakse ja isikuga, kes neid langetab (näit. olemasolev võimustruktuur? 20. Rollistruktuur. Ametlik rollistruktuur. 20. 1. Milliseid ametlikke positsioone ja rolle igaüks pereliikmetest täidab? Kirjeldage, kuidas iga pereliige neid ametlikke rolle esitab. 6 7 20. 2. Kas need rollid on aktsepteeritavad ja kooskõlas pereliikmete ootustega? Teisisõnu, kas eksisteerib rollipingeid või rollikonflikte? 20. 3
Rollikaugus kirjeldab ruumi, mida isik saab paigutada ,,mina,, ja ,,mina-teatud- rollis,, vahele Rollikonflikt olukord, kus isiku kahel või enamal staatusel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused Rolliootused ühiskonna ootused tolli täitja käitumise osas Rollipinge tuleneb inimese ühes ja samas staatuses sisalduvatest vasturääkivatest nõudmistest ja ühiskonna ootustest Rollistruktuur väljendab täitmiseks vabade rollide arvu Sanktsioonid normide jõustamiseks kasutavad positiivsed ja negatiivsed reageeringud inimkäitumisele, mis mõjutavad inimest normijärgset käitumist kordama või annavad talle teada normi vastu eksimist Seesmiselt juhitav isik isik, kelle käitumist reguleerib sisemine mehhanism ,mida ei sega välised jõud, ja kes on kapitalisti või industriaalühiskonna töölise prototüüp
(Kuuluvus on PÜSIV nähtus) SUUR GRUPP - inimühendus kogu ühiskonna tasemel: klass, kiht, rahvas, rahvus, suur organisatsioon jm. LOKAALNE GRUPP - inimühendus piirkonna tasemel: ühe ettevõtte töötajad, linnaosa või küla elanikud. Kõigi grupi liikmete vahel ei ole siin vahetuid kontakte. VÄIKE GRUPP - (kuni mõnikümmend inimest), mille kõik liikmed on omavahel pidevas vahetus kontaktis. Väikeste gruppide liigid : FORMAALNE G. - ametlik rollistruktuur, kindlad õigused-kohustused. MITTEFORMAALNE G. - tugineb isiksuslikele omadustele ja vabale interaktsioonile. PRIMAARNE G. - liikmete tugev emotsionaalne side ja samastumine grupiga (n. perekond). SEKUNDAARNE G. - ebaisikulised funktsionaalsed suhted, sageli SIHIGRUPP - organiseeritud teatavate ühiste eesmärkide saavutamiseks. Primaarne ja ühtlasi sihigrupp on KOLLEKTIIV (n. perefirma). ETALONGRUPP (REFERENTGRUPP) - reaalne või kujutletav grupp, kellega inimene
individuaalsus raamidest välja ( . 1992). Kasvatussüsteem sunnib poissi oma halba mehelikku joont näitama (agressiivsust). Täiskasvanud inimesed ootavad poistelt mehelikku käitumist (nt: «Ära nuta nagu tüdruk»). Selline suhtumine viib selleni, et poisid kardavad paaniliselt teha midagi valesti ehk tüdrukute moodi. See, et poisid ei saa näidata oma mehisust alguses lasteaias, pärast koolis ja hiljem tööl, nõrgendab meeste staatust ühiskonnas ( ., . 1991). Meeste rollistruktuur moodustub kolmest faktorist. Esimene on seotud ootustega, et mehed võidavad staatuse ja austuse teiste hulgas. Teiseks faktoriks on kindlameelsus, mis näitab mehe vaimset, emotsionaalset ja füüsilist enesekindlust. Kolmas faktor -- ootus, et mees peab vältima naiste tegevusi ja ülesandeid (naiseks mitteolemise norm). Tänapäeval selline ettekujutus enamasti ei domineeri, pigem arvavad noored üha rohkem, et mehed ja naised on võrdsed ( . 1990).
kellel on teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid. SUUR GRUPP - inimühendus kogu ühiskonna tasemel: klass, kiht, rahvas, rahvus, suur organisatsioon jm. LOKAALNE GRUPP - inimühendus piirkonna tasemel: ühe ettevõtte töötajad, linnaosa või küla elanikud. Kõigi grupi liikmete vahel ei ole siin vahetuid kontakte. VÄIKE GRUPP - (kuni mõnikümmend inimest), mille kõik liikmed on omavahel pidevas vahetus kontaktis. Väikeste gruppide liigid : FORMAALNE G. - ametlik rollistruktuur, kindlad õigused-kohustused. MITTEFORMAALNE G. - tugineb isiksuslikele omadustele ja vabale interaktsioonile. PRIMAARNE G. - liikmete tugev emotsionaalne side ja samastumine grupiga (n. perekond). SEKUNDAARNE G. - ebaisikulised funktsionaalsed suhted, sageli SIHIGRUPP - organiseeritud teatavate ühiste eesmärkide saavutamiseks. Primaarne ja ühtlasi sihigrupp on KOLLEKTIIV (n. perefirma). ETALONGRUPP (REFERENTGRUPP) - reaalne või kujutletav grupp, kellega
liikmed ei pruugi mõnikord peale ,,tuttava näo" äratundmist enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid samas juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluliseks on ka liigitus (4): · Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljastpoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle allüksuseks (nt erakond, asutus) · Mitteformaalsed (informaalsed) grupid, mille kujunemine on stiihilisem, mille eripärad ja rollistruktuur tulenevad inimeste isiklikest omadustest ja milles kasutatavad sanktsioonid rolliootuste ja reeglite eiramise või rikkumise eest on psühholoogilist laadi ning mitteametlikud. Mitteformaalne grupp kujuneb enamasti ühiste huvide ja sarnasuse alusel.
- Teised grupid, mille raames inimestevaheline side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad, teisese grupi liikmed ei pruugu münikord peale „tuttava näo“ äratundmist enam intesiivsemalt suhelda. Oluliseks on ka liigus: - formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle allaülekuseks. - Mitteformaalsed grupid, mille kujunemine on stiihilisem, mille eripärad ja rollistruktuur tulenevad inimeste isiklikest omadustest ja milles kasutatavad sanktsioonid tolliootuste ja reeglite eiramise või rikkumise eest on psühholoogilist laadi ning mitteametlikud. 20
Tugevamad (reeglina keskealised aga nt üleminekuühiskondades ka 30-aastaste põlvkond) määravad ka (mängu)reeglid ning otsustavad seega suuresti tulevaste võitluste tulemused. 10.4. Mis on vanuseline kihistumine sümbool-interaktsionistliku paradigma seisukohast? Vanuseline kihistumine baseerub suuresti sotsiaalselt konstrueeritud arusaamadel. Seda aitab mõista sotsialiseerimisprotsessi uurimine. 10.5. Kuidas rahvastiku vanuseline ning rollistruktuur vanuselist kihistumist mõjutavad? Ühiskonna rollide vanuseline struktuur koosneb staatustest ja võimalustest, mis on avatud teatud vanuses inimestele. Ühiskonnas tuleb hoida inimeste ja vabade rollide tasakaalu. Sotsiaalsed institutsioonid peavad kohanema rahvastiku muutustega ja institutsioonides esinevad muutused omakorda muudavad ühiskonna rahvastiku struktuuri. 10.6. Kuidas rollide struktuur, rollipinge ning -lõtk inimese elueal muutuvad?
enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid ühes juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluline on ka liigitus (4): · Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle ellüksuseks (nt erakond, asutus) · Mitteformaalsed (informaalsed) grupid, mille kujunemine on stiihilisem, mille eripärad ja rollistruktuur tulenevad inimeste isiklikest omadustest ja milles kasutatavad sanktsioonid rolliootuste ja reeglite eiramise või rikkumise eest on psühholoogilist laadi nind mitteametlikud. Mitteformaalne grupp kujuneb enamasti ühiste huvide ja sarnasuse alusel. Gruppidel võivad olla formaalsed liidrid või mitteformaalsed liidrid. Liidri juhtimisstiilid: · Demokraatlik liider · Autokraatlik liider
enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid ühes juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluline on ka liigitus (4): Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle ellüksuseks (nt erakond, asutus) Mitteformaalsed (informaalsed) grupid, mille kujunemine on stiihilisem, mille eripärad ja rollistruktuur tulenevad inimeste isiklikest omadustest ja milles kasutatavad sanktsioonid rolliootuste ja reeglite eiramise või rikkumise eest on psühholoogilist laadi nind 44 mitteametlikud. Mitteformaalne grupp kujuneb enamasti ühiste huvide ja sarnasuse alusel. Gruppidel võivad olla formaalsed liidrid või mitteformaalsed liidrid. Liidri juhtimisstiilid: Demokraatlik liider Autokraatlik liider
grupi suhetest · Iseloomustab, kui lähedased või kauged on suhted teiste võrgustiku liikmetega 54 · Sotsiaalne toetus 7.1.7. Interaktsioon grupis · Interaktsiooni protsessid ehk vastastikune toime märgib viise, kuidas rollipartnerid lepivad kokku oma tegevuse eesmärkides ja arutavad, kuidas eesmärgini jõuda ning selleks vajaminevaid ressursse jagada · Vabatahtlikud vs sunniviisilised · Grupi rollistruktuur sotsiaalsete suhete tööjaotus grupis · Instrumentaalne roll käitumine eesmärgi saavutamise nimel · Ekspressiivne roll pinge vähendamine grupis, grupiharmoonia säilitamine Interaktsioon grupis · Dramaturgiline mudel sotsiaalne stsenaarium, rollide täitmine nn "laval" · Vahetusteooria vahetuse elemendid iseloomustavad inimeste omavahelist suhtlemist (positsiooni väljendus, tunnete väljendamine jms) · Vahetuse võimalikeks viisideks on:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
