Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millistest riiklikest õppekavadest lähtutakse 201314 õa koolide õppetöös?
  • Mis valdkondade all ja mis nr lisades on eesti keele kui teise keele ainekava RÕK-is?
  • Mis valdkonna all on eesti kirjandus?
  • Mitu tundi on ette nähtud eesti keelt kui teist keelt?
  • Mis klassist hakatakse õpetama võõrkeelt mitte-eesti õppekeelega koolis?
  • Mis on riikliku õppekava tähenduses pädevus?
  • Mida tähendab väljundipõhine õppimine?
  • Mis on õppekeskkond?
  • Mis on eesti keele kui teise keele õpetamise põhieesmärk?
  • Milliseid metoodilisi võtteid soovitatakse riiklikus õppekavas rakendada I astmes?
  • Kes õpivad keelekümblusklassis?
  • Millised on tervisliku toitumise põhimõtted?
  • Milliseid põhimõtteid oled järginud?
  • Milliseid põhimõtteid oled eiranud?
  • Millele peaks tulevikus tähelepanu pöörama?
  • Mida tuleb köögiviljadega enne söömist teha?
  • Milliseid köögiviljad on punased rohelised ja muud värvi?
  • Millised on neist üheaastased köögiviljad?
Sisukord
  • Sissejuhatus..............................................................................................................................3
  • Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4
  • Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6
  • Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga ......................................................12
  • Kuulamis - ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25
  • Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31
  • Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37
  • Ühe artikli vaba refereering....................................................................................................39
  • Kasutatud materjalide loetelu .................................................................................................41
    Sissejuhatus
    Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimap sisaldab palju kasulikut infot mis ma võin kasutada praktikas ja tööl. Õpimapis on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, tööalane CV, kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga, kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta 4 töölehe, lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal, ühe mängu juhendi ja läbiviimise kirjeldus, ühe artikli vaba refereering ja muu kasulik info õppeaine kohta. Õpimappi koostamisel kasutan palju raamatuid, õppeaine materjal ja informatsioon internettist ja ajakirid. Töö eesmärgiks oli luua õppematerjal, mis aitab mulle luua tervikpilti õpitud materjalist, koguda kokku vajalikku, enda jaoks olulist, informatsiooni, et seda siis hiljem uuesti kasutada ja ka täiendada. Õpimapi materjal aitab koostada huvitavat töölehed, tunnikonspektid. Tulevikus, õpimapi abil ma saan tuletada meelde varemõpitut, koguda uusi teadmisi ja luua nende vahel seoseid .
    Üliõpilase Curriculum vitae
    isikuandmed
    Nimi
    Sünniaeg
    Rahvus
    Kodakondsus
    kontaktandmed
    Aadress
    Telefon
    E-post
    haridus
    1997-2007
    2007-2010
    2010-2015
    töökogemus
    2012- ...
    täienduskoolitus & lisategevused
    2006- 2008
    2002-2007
    keelteoskus
    Vene keel
    Eesti keel
    Inglise keel
    lisainfo
    Juhiload
    Arvutioskus
    Huvialad
    Isikuomadused
    Iseseisev kontrolltöö
  • Millistest riiklikest õppekavadest lähtutakse 2013/14. õa koolide õppetöös? Mis klassides millistest?
    On olemas kaks riiklikku õppekava, millest lähtutakse koolide õppetöös, need on põhikoolide riiklik õppekava 1) I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass;) III kooliaste – 7.–9. klass. ja gümnaasiumi riiklik õppekava, mis alustakse 10 kl – 12 kl.
  • Mis valdkondade all ja mis nr lisades on eesti keele kui teise keele ainekava RÕK-is?
    Eesti keel kui teise keelena RÕK-is on võõrkeelede valdkondade all: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2)
  • Mis valdkonna all on eesti kirjandus? 1p
    Eesti kirjandus on „Keel ja kirjandus” valdkonna all.
  • Mitu tundi on ette nähtud eesti keelt kui teist keelt? 4p
    1 -3 kl -6 tundi
    5 -6 kl -12 tundi
    7 – 9 kl – 12 tundi
    10 – 12 kl – 9 kursust, kus 1 kursus on võrdne 35 õpetundide.
  • Mis klassist hakatakse õpetama võõrkeelt mitte-eesti õppekeelega koolis? Kas A-võõrkeelena, B-võõrkeelena või C-võõrkeelena? 1p
    A-võõrkeelena õpitakse inglise, prantsuse, saksa või vene keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. A- ja B-võõrkeele valib kool, arvestades kooli võimalusi ning õpilaste soove. Kui kooli õppekavas on põhikoolis C-keele õppimise võimalus, on soovitatav õpilaste soove ja kooli võimalusi arvestades õpetada prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeelt.
  • Mis on riikliku õppekava tähenduses pädevus? 2p
    Riikliku õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks.
  • Mida tähendab väljundipõhine õppimine? 2p
    Väljundipõhiseks õppeks nimetatakse õpet, milles pööratakse suurt tähelepanu õpiväljunditele (õpitulemustele) ning mille struktuur ja komponendid määratletakse lähtudes oodatavatest õpiväljunditest. Väljundipõhine õpe on õppijakeskne süsteem, kus õppekava õpieesmärgid on määratletud õpiväljunditena ning õppekava ülesehitus, hindamisviisid , õppemeetodid jm on valitud õpieesmärkide saavutamiseks.
  • Mis on õppekeskkond? 2p
    Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.
  • Milline on hinnete protsentuaalne skaala
    „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%,
    hindega „3” 50–74%,
    hindega „2” 20–49%
    ning hindega „1” 0–19%.
  • Mis on eesti keele kui teise keele õpetamise põhieesmärk? Millised on Teie arvates veel olulisemad? 5p
    Eesti keele kui teise keele õpetamise põhieesmärk on omandamine eesti keele oskusi tasemel, mis võimaldab iseseisvalt toimida eestikeelses keskkonnas ning jätkata õpinguid eesti keeles. Veel oluline minu arvates on kui õpilane mõistab eesti kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning väärtustab neid; omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada; tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning trükimeediast; oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid, Internetti), et leida vajalikku infot ka teistes õppeainetes ja väljaspool õppetööd. Muidugi selle eesmärki saavutamine sõltub õpetajast, õpetajad peavad teha soobivat keskkonda.
  • Mis taseme peavad saavutama I ja mis taseme II astme õpilased eesti keele kui teise keele oskuses? 2p
    I kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
    3. klassi lõpetaja:
    1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
    2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma
    lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;
    3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
    4) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist;
    5) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse;
    6) kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks;
    7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.
    Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus:
    Teised keeled
    Kuulamine
    A1.2
    Lugemine
    A1.2
    Rääkimine
    A1.2
    Kirjutamine
    A1.2
    II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
    6. klassi lõpetaja:
    1) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejatega igapäevastes suhtlusolukordades ning kasutab sobivaid õpitud keelendeid;
    2) saab õpitud temaatika piires aru lihtsatest tekstidest;
    3) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;
    4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
    5) teadvustab Eesti ja teiste maade kultuuride erinevusi ning oskab neid arvestada;
    6) kasutab eestikeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatuid, internetti) vajaliku info
    otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;
    7) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
    8) töötab õpetaja täpsustavate juhiste järgi iseseisvalt, paaris ja rühmas;
    9) seab endale õpieesmärke ning koostöös kaaslaste ja õpetajaga oskab hinnata oma
    saavutusi.
    Teised keeled
    Kuulamine
    A2.2.
    Lugemine
    A2.2.
    Rääkimine
    A2.2.
    Kirjutamine
    A2.2.
  • Milliseid metoodilisi võtteid soovitatakse riiklikus õppekavas rakendada I astmes ? Milliseid II astmes? 10p
    Eesti keele õppimine algab I kooliastmes suulise kursusega. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba omandatud. Suulisele kursusele järgneb põhikursus, millega kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Sel kooliastmel õpitakse keelt valdavalt tegevuse ja mängu kaudu. Tunnis töötavad õpilased nii paaris kui ka rühmas.
    Tähelepanu keskmes on hääldusnormide omandamine ja häälega lugemine ning loetu ja
    pildimaterjali põhjal küsimustele vastamine, vestlemine ning jutustamine. Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:
    1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine);
    2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;
    3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;
    4) häälega lugemine;
    5) rääkimine pildi alusel;
    6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine;
    7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine;
    8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine.
    II kooliastmes suureneb kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval lugemise ning kirjutamise osakaal. Sõnatundmine laieneb märgatavalt. Suureneb loovülesannete osa. Taotlus on, et õpilane loeks ja kuulaks ka õppetööst vabal ajal eesti lastekirjanduse tekstikatkeid ning jõukohaseid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Teemasid erinevate osaoskuste kaudu käsitledes pööratakse tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga . Õpilasi harjutatakse kasutama sõnaraamatuid ning eestikeelset internetti. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:
    1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;
    2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;
    3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt küsimustele vastamine, tabeli täitmine, joonise täiendamine jm);
    4) järjestusülesanded (nt sõnad lauseks, laused/lõigud tekstiks);
    5) eri liiki etteütlused;
    6) ümberjutustus;
    7) mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid , lühikesed kirjad)
    8) projektitööd;
    9) lühiettekanded (nt projektitööde kokkuvõtted, huvialade tutvustamine);
    10) rollimängud.
  • Mis taseme peavad põhikooli lõpetajad saavutama eesti keele kui teise keele õppes ja mis taseme võõrkeeles? 6p
    Põhikooli lõpetaja:
    1) suhtleb eesti keeles igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis kui ka väljaspool kooli;
    2) mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal;
    3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane ;
    4) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;
    5) on omandanud esmased teadmised Eesti kultuuriloost, loeb eestikeelset eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;
    6) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
    7) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.
    Keeleoskuse tasemed põhikooli lõpus:
    Kuulamine
    Lugemine
    Rääkimine
    Kirjutamine
    Rahuldav õpitulimus
    B1.1.
    B1.1.
    B1.1.
    B1.1.
    Hea õpitulemus
    B1.2.
    B1.2.
    B1.2.
    B1.2.
    Väga hea õpitulemus
    B2.1.
    B2.1.
    B2.1.
    B2.1.
    Põhikooli lõpetaja teistes keeltes:
    1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena rääkiva kõnelejaga;
    2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
    3) mõistab õpitud temaatika piires olulist;
    4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
    5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;
    6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
    7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid
    arvestada;
    8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
    9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse korral kohandab oma õpistrateegiaid.
    Keeleoskuse hea tase põhikooli lõpus:
    Kuulamine
    Lugemine
    Rääkimine
    Kirjutamine
    Inglise keel
    B1.1
    B1.1
    B1.1
    A2.2
    Teised keeled
    A2.2
    A2.2
    A2.2
    A2.2
  • Nimetage kaks läbivat teemat, mis Teie arvates toetavad kõige enam võõrkeeles õpetamist. 2p
    Riigid ja nende kultuur. See teema tutvustab õpilasi õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolikaga, tähtpäevadega ja kombedega, mõnega tuntumadega sündmusega, saavutusega ning nendega seotud nimedega ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad. Ka siin räägitakse Eesti naaberriigidest.
    Ka mind kõidab suur teema kodukoht Eesti, kus on palju all teemad millised minu arvates toetavad võõrkeeles õpetamist. Läbivad teemad on „Keskkond ja jätkusuutlik areng” kus toimub lapsi käitumine looduses. “Kultuuriline identiteet” kus lapsed saavad uusi teadmisi Eesti riikliku tähtpäeva ja riigipühade, üldrahvalikude sündmused.
  • Mis nõue on põhikooli eesti keele eksami suhtes õpilastele, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes õpivad keelekümblusklassis?
    Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami
    Kahe järjestikuse tunnikava

    Õpetaja tunnikava


    Tunnitüüp: uue materjali omandamise tund
    Teema: Tervislik toitumine
    Aine: Inimeseõpetus
    Klass: 5 a klass
    Tase: tavaklass
    Õpetaja:
    Eesmärk:
    • Tunneb tervislikuks toitumiseks, toidupüramiidiga.
    • Omandab seda teemat haaravad mõisted

    Õpioskused: Kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid.
    Mõisted: Toiduained, toitained , toiduenergia, toidupüramiid.
    Õpilaste eelteadmised ja –oskused:
    • Väärtustab oma tervist
    • Teab tervisliku eluviisi komponendeid.
    • Oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus.
    • Oskab töötada grupis .

    Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid:


    Valged A3 paberid , markerid, värvipliiatsid, liim , käärid, toidu pildid ( ajakirjad jne),
    inimese õpetuse õpik ja töövihik 5.klassile Kersti Leppik 2012, PowerPoint esitlus „Tervislik toitumine” slaidid 8-15, kaardid tagasiside küsimustega.
    Tunnikäik:
    Aeg
    Tunni osad
    Õpetaja tegevus
    Õpilaste tegevus
    Märkused
    1 min
    TUNNI ORGANISEERIMINE
    Kontrollib, et õpilased oleksid tunniks valmis. Tervitab õpilasi. Palub istuda.
    Seisavad tunni algul püsti, tervitavad õpetajat. Istuvad.
    5 min
    I HÄÄLESTUS
    Arutlus
    Kodutöö kontroll
    Suuliselt kontrollib kodutöö.
    -Milliseid tervisliku eluviisi komponendid joonete alla?
    -Milliseid sarnasusi on Eda ja Ines eluviisi teie eluviisiga?
    Vastavad õpetajale milleseid sõnad nad joonevad alla ja analüüsivad situatsioone.
    Töövihiku ülesanne 7
    3 min
    Õpetaja loeb teksti (Lisa 1. Õpik 2.2)
    -Mida esimene poiss teeb valesti?
    -Kes nendest sööb tervislikult?
    -Mida on vaja süüa, et olla terve?
    -Millest teie arvates me täna hakkame rääkida?
    Kuulavad õpetajat, pärast analüüsivad teksti ja vastavad õpetaja küsimustele. Saavad aru, et tunni teema on seotud tervislik toitumisega.
    Õpik 2.2
    10 min
    II ÕPPIMINE
    Loeng
    Loovtöö
    Loeng
    Õpetaja selgitab toidupüramiidi põhimõtted selgitab iga püramiidi korrust.
    Kuulavad õpetajat, vaatavad slaidile.
    Power Point esitlus „Tervislik toitumine” (Slaidid 8-15)
    15 min
    Loovtöö: Jagab grupid 3-5 inimest ja annab õppevahendid: valged A3 paberid, markerid, värvipliiatsid, liim, käärid, toidu pildid (ajakirjad jne) Kodu ülesanne oli ka tuua vanad ajakirjad seotud toiduga. Mõistekaardi pea sõna on „Tervislik toitumine” (Lisa 2)
    Õpilased hakkavad tegema plakatid rühmades (3-5 inimest)
    Valged A3 paberid, markerid, värvipliiatsid, liim, käärid, toidupildid (ajakirjad jne)
    7 min
    Esitlus
    Pärast suure mõistekaardi tegemist, õpilased esitavad need klassile.
    Esitavad oma plakati klassile, selgitavad seda.
    1 min
    III PEEGELDUMINE
    Kodutöö
    Teha kodus oma toidupüramiidi (Lisa 3. TV h.9)
    Küsivad õpetajalt kui on küsimused.
    TV h.9
    2 min
    Õpetaja annab igale lapsele kaardid küsimustega.
    -Mis toimus tunnis?
    -Mis sulle meeldis tunnis?
    -Milline tunni töö sulle meeldis rohkem
    Jne..
    Vastavad suuliselt küsimustele
    Kaardid
    Hindamine: Hinne pannakse loovtöö eest,
    Lisa 1
    Lisa 2 (Näidis)
    Lisa 3

    Õpetaja tunnikava


    Tunnitüüp: Teadmiste, oskuste ja vilumuse täiustamisr tund
    Teema: Tervisliku toitumise põhimõtted
    Aine: Inimeseõpetus
    Klass: 5 a klass
    Tase: tavaklass
    Õpetaja:
    Eesmärk:
    • Tunneb peamiste soovitustega tervislikuks toitumiseks.
    • Omandab seda teemat haaravad mõisted
    • Teab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid.
    • Selgitab, kuidas on toitumine seotud tervisega .
    • Oskab koostada oma menüü.

    Õpioskused:
    • Oskab informatsiooni koguda ja tõlgendada
    • Oskab töötada grupis, paaris, koos.
    • Oskab analüüsida informatsioone.
    • Kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid.

    Mõisted: Toiduained mõõdukus, tasakaalustatus, mitmekesisus , toitained, toiduenergia, taldrikureegel .
    Õpilaste eelteadmised ja –oskused:
    • Tunneb soovitustega tervislikuks toitumiseks, toidupüramiidiga.
    • Õpilane teab toidupüramiidi põhimõtet
    • Teab erinevate toitainete tähtsust organismi elutegevuses
    • Omandab tervislikust toitumist teadmisi , omandab seda teemat haaravad mõisted.

    Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid:


    Valged A3 paberid, markerid, värvipliiatsid, töölehed, lehed grupi teemaga ,
    inimese õpetuse õpik ja töövihik 5.klassile Kersti Leppik 2012, PowerPoint esitlus “Tervislik toitumine” slaidid 1-7, Video http://www.youtube.com/watch?v=RsfDyOv0-6Y
    Tunnikäik:
    Aeg
    Tunni osad
    Õpetaja tegevus
    Õpilaste tegevus
    Märkused
    1 min
    TUNNI ORGANISEERIMINE
    Kontrollib, et õpilased oleksid tunniks valmis. Tervitab õpilasi. Palub istuda.
    Seisavad tunni algul püsti,tervitavad õpetajat. Istuvad.
    5 min
    I HÄÄLESTUS
    Kodutöö kontroll
    Õpetaja kontrollib kodutöö
    Õpilased esitavad oma kodus tehtud püramiidi klassile, selgitavad milline peaks olema toidurühmade vahekord ja millises koguses neid toiduaineid päevas vajad.
    Töövihiku ülesanne 9
    3 min
    Õpetaja selgitab milline teema täna on ja tunni eesmärke.
    Kuulavad õpetajat.
    7 min
    II ÕPPIMINE
    Loeng
    Iseseisevtöö
    Loovtöö
    Video vaatamine
    Iseseisevtöö
    Õpetaja selgitab tervisliku toitumise põhimõtted.
    Enne loengut annab igale lapsele töölehe.(Lisa 1)
    Kuulavad õpetajat, vaatavad slaidile, täidavad töölehe. Pärast annavad töölehe õpetajale.
    Power Point presentation „Tervislik toitumine” slaidid 1-7, töölehed
    13 min
    Jagab õpilased rühmadesse (Palub õpilased arvutama „esimene, teine..., viies” 5 inimest rühmas ja pärast palub istuda rühmas „esimesed, teised jne”) Õpetaja annab lehe kus on kirjutatud gruppi teema:
  • Vastavus vajadusele
  • Tasakaalustus
  • Mõõdukus
  • Mitmekesisus
    Õpilased peavad tegema plakati õpiku materjali abiga.
    Võtavad lehe, leiavad oma grupi. Õpikus leiavad oma teema peatükke (Lisa 3) ja teevad plakatti (Võib teha ka mõistekaardi) A3 lehel. Pärast esitavad oma teema klassile, õpilased kuulavad teine teist ja peavad koostama 3 küsimust grupile kes esitab oma töö.
    A3 paberit, Õpik 2.3, markerid, värvipliiatsid.
    4 min
    Õpetaja näitab videot „Taldrikureegel”
    Vaatavad videot
    Video
    http://www.youtube.com/watch?v=RsfDyOv0-6Y
    7min
    Õpetaja annab töölehe, kui on vaja kedagi aidata, aitab. (Lisa 2)
    Täidavad töölehe kus on vaja koostada oma tervislik menüü kasutades taldrikureegleid, pärast esitavad oma plakati klassile, selgitavad seda.
    Töölehed, markerid, värvipliiatsid.
    2 min
    III PEEGELDUMINE
    Küsitlus
    Kodutöö
    Annab kodutöö töövihiku ülesanne 11 (Lisa 4), selgitab ülesanne. (Panna kirja kõik, mida sööd ja jood tabelisse 3 päeva jooksul.)
    Vaatavad ja küsivad küsimusi kui need on.
    Töövihik h.11
    3 min
    Õpetaja küsib õpilasi.
    -Mis toimus tunnis?
    -Mis sulle meeldis tunnis?
    -Milline tunni töö sulle meeldis rohkem
    Jne..
    Vastavad suuliselt küsimustele
    Kaardid
    Hindamine: Hinne pannakse täidetud töölehe eest ja gruppitöö eest.
    Lisa 1.
    INIMESEÕPETUS 5 klass
    Õpilase nimi:…………………………..
    Teema: Tervislik toitumine
    Kuupäev:………………………………
    Täida lüngaid!
    Tervisliku toitumise aluseks on ……… põhimõtet.
    1..…………………………………………………………..………………………………………………
    Organism peab toidust saama nii ……………………………………. vajalikud………………
    ……………………. .
    Energiat kasutame eelkõige ………………………………. ja ……………………………., kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest , soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, ……………………………. ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib ……………………………………………….
    2……………………………………………………………………….
    Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks …………….………………………… .
    Tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast. …………….% valgud , ………% rasvad …………………% süsivesikud.
    Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab …………………………………….
    3.………………………………………………………………………
    Magusat ja rasvarohkeid toite ………………………………………………………………..........
    Toidupüramiid näitab ette õiged …………………………………………………………….........
    4………………………………………………………
    Mitmekesisus tähendab ………………………………………………………….……………………
    Organism peaks saama kõik oma vajalikud ………………………………………...................
    INIMESEÕPETUS 5 klass
    Õpilase nimi:…………………………..
    Teema: Tervislik toitumine
    Kuupäev:………………………………
    Lisa 2
    1.Vaata videot „Taldrikureegel” ja joonista taldrikus oma lõuna menüü.
    2.Kas te sööte nii nägu koostate? Miks?
    ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
    Lisa 3
    Lisa 4
    Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal
    INIMESEÕPETUS 2 klass
    Õpilase nimi:…………………………..
    Teema: Liiklusmärgid
    Kuupäev:………………………………
    Leia liiklusmärgile tegevuspildi paar ja jutusta oma naabrile milliseid reegleid sa tead.
    INIMESEÕPETUS 5 klass
    Õpilase nimi:…………………………..
    Teema: Toidupüramiid
    Kuupäev:………………………………
    Loe tekst läbi, vaata toodud toidupüramiidi ja vasta küsimustele.
    Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid , mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa.
    1. Iseloomusta oma söömisharjumusi toidupüramiidi järgi?
    2. Millised on tervisliku toitumise põhimõtted?
    3. Analüüsi oma toitumist!
    Milliseid põhimõtteid oled järginud? Näited!
    Milliseid põhimõtteid oled eiranud? Näited!
    Millele peaks tulevikus tähelepanu pöörama?
    INIMESEÕPETUS 5 klass
    Õpilase nimi:…………………………..
    Teema: Tervislik toitumine
    Kuupäev:………………………………
    Täida lüngaid!
    Tervisliku toitumise aluseks on ……… põhimõtet.
    1..…………………………………………………………..……………………………………
    Organism peab toidust saama nii ……………………………vajalikud………………
    ……………………. .
    Energiat kasutame eelkõige ………………………………. ja………………………., kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, ……………………………. ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib ……………………………………………….
    2……………………………………………………………………….
    Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks …………….………………………… .
    Tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast. …………….% valgud, ………% rasvad …………………% süsivesikud.
    Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab ………………………….
    3.………………………………………………………………………
    Magusat ja rasvarohkeid toite…………………………………………………...............
    Toidupüramiid näitab ette õiged ……………………………………………………......
    4………………………………………………………
    Mitmekesisus tähendab ………………………………………………………….………
    Organism peaks saama kõik oma vajalikud ………………………………………....
    INIMESEÕPETUS 5 klass
    Õpilase nimi:…………………………..
    Teema: Tervislik toitumine
    Kuupäev:………………………………
    1.Vaata videot „Taldrikureegel” ja joonista taldrikus oma lõuna menüü.
    2.Kas te sööte nii nägu koostate? Miks?
    ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
    Kõnelemine

    Tund: Inimeseõpetus

    Töölehe teema: Liiklusmärgid

    Klass: 2

    Eesmärgid: Teab liiklusmärkide nimetusi, kirjeldab tegevusi.


    Vastused: 1-4, 2-3, 3-4, 4-1, 5-6, 6-2.
    Tegevus: Õpetaja annab igale lapsele töölehe, lapsed teevad need. Pärast töölehe tegemist, üheskoos arutatakse, kas valikud on tehtud õigesti. Lapsed kirjeldavad piltide tegevusi, arutavad liiklusmärkide reegleid.

    2) Tund: Inimeseõpetus

    Töölehe teema: Tervislik toitumine

    Klass: 5

    Eesmärgid: Teab tervisliku toitumise ja toidupüramiidi iga korruse põhimõtteid, oskab analüüsida oma toitumist.


    Tegevus: Õpetaja annab igale lapsele töölehe, lapsed teevad need. Pärast töölehe tegemist, üheskoos arutatakse õpilaste vastuseid.
    Kuulamine
  • Tund: Inimeseõpetus


    Töölehe teema: Tervislik toitumine

    Klass: 5

    Eesmärgid: Teab tervisliku toitumise põhimõtteid.


    Tegevus: Õpetaja annab igale lapsele töölehe, lapsed täidavad lüngaid tunni (loengu) ajal.
    Vastused: 1) neli 2) Söö vastavalt vajadusele 3) elutegevuseks vajaliku energia kui kõik 4) toitained 5) põhiainevahetuse käigushoidmiseks 6) füüsiliseks tegevuseks 7) füüsilisest aktiivsusest 8)üleliigne hakata põhjustama rasvumist 9)Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras 10) õigetest toitainetest 11) 10–15% 12) 25–30% 13) 55–60% 14) organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni 15) mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb 16) tohib süüa harva ja väikestes kogustes , soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. 17) proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem 18) söö mitmekesiselt 19) valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. 20) ained toidust
    Lisa: Power Point esitlus „Tervislik toitumine” (Lisafailina)
  • Tund: Inimeseõpetus


    Töölehe teema: Tervislik toitumine

    Klass: 5

    Eesmärgid: Teab taldrikureegleid ja oskab koostada oma tervislik lõuna.


    Tegevus: Õpetaja näitab videot http://www.youtube.com/watch?v=RsfDyOv0-6Y , õpilased pärast vatamist joonistavad oma taldrikut toiduga.
    Vastused:
    Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal
    LOODUSÕPETUS 2 klass
    Õpilase nimi:…………………………..
    Teema: Köögiviljad
    Kuupäev:………………………………
    1. Köögivilju kasvatatakse .................................... .
    2. Mida tuleb köögiviljadega enne söömist teha?
    .....................................................................................
    3. Milliseid köögiviljad on punased, rohelised ja muud värvi? Täida tabel!
    PUNASED
    ROHELISED
    MUUD VÄRVI
    4) Millised on neist üheaastased köögiviljad? (õigetele vastustele tõmba joon alla)
    kapsas tomat redis hiirekõrv porgand kaer
    kõrvits aedmaasikas nartsiss punapeet
    5) Ühenda joonega taim ja tema söödavad osad.
    JUUR
    till
    ÕIS
    LEHT
    VARS
    VILI
    kurk
    roosakapsas
    tomat
    porgand
    seller
    spinat
    aedmaasikas
    peakapsas
    salat
    mustjuur
    nuikapsas
    lillkapsas
    hernes
    uba
    kõrvits
    LOODUSÕPETUS 2 klass
    Õpilase nimi:…………………………..
    Teema: Loomad
    Kuupäev:………………………………
    1)Täidke mõistekardi kasutades abisõnad.
    Abisõnad: linnud , mesilane ,orav, rändlinnud, vares , rohukonn , putukad, nastik, jänes, veelinnud , lõoke, vares, kahepaiksed, rästik, kärnkonn, sipelgas , paigalinnud , part , roomajad , loomad.
    2) Lisa igasse lahtrisse mõni näide loomariigist:
    Pikad kõrvad
    Pikk kael
    Pikk saba
    Pikad jalad
    Pikad küünised
    Pruun karv
    Hall karv
    Valge karv
    Oranź karv
    Kollane värv
    Suured sarved
    Suur kaal
    Suur nina
    Suur kael
    Suured kihvad
    Küür seljas
    Okkad seljas
    Soomused seljal
    Tiivad, lennunahad
    Triibud seljal
    Kärss
    Lont
    Nisad
    Lakk
    Kukkur
    Kabjad
    Sõrad
    Loivad
    Koivad
    Uimed
    *Leia loom, kellele sobiks 2 nimetatud omadust. Millised.
    * Leia loom, kellele sobiks 3 nimetatud omadust. Millised.
    LOODUSÕPETUS 2 klass
    Õpilase nimi:…………………………..
    Teema: Inimene
    Kuupäev:………………………………
    1) Leia kehaosa tabelis (need on 8) . Tõmba sõnale joon ümber ja kirjuta allolevatesse ruutudesse:
    K
    U
    L
    P
    E
    A
    G
    Ä
    T
    E
    G
    E
    L
    S
    S
    J
    A
    L
    G
    A
    E
    I
    B
    K
    Õ
    H
    T
    L
    A
    R
    N
    I
    N
    A
    G
    A
    G
    T
    I
    G
    2) Tehke mõistekaardi. Nimeta riietusesemed, peakatted , jalatsid, mida paned
    SELGA
    PÄHE
    KAELA
    KÄTTE
    JALGA
    LOODUSÕPETUS 4 klass
    Õpilase nimi:…………………………..
    Teema: Rakk , kude, elundkonnad
    Kuupäev:………………………………
  • Täida lüngad!
    Elundeid, elundkondi, hingamiselundkonna, kattekude , kudesid , lihaskude, luukude, meestel, närvikude, naistel, rakumembraan , rasvakude , seedeelundkonna, tsütoplasma,tuum.
    Rakke ümbritseb õhuke kile ehk ................ See annab rakkudele iseloomuliku kuju. Rakkude sees on vedel sisu ehk ........................ Raku tähtsaim osa on........................ , mis juhib kogu raku elu. Sarnase ehituse, kuju ja ülesandega rakud moodustavad ......................
    ....................võimaldab teha liigutusi......................, aga annab kehale toe. .................................kaitseb keha väljastpoolt ning vooderdab paljude siseelundite õõsi,........................... aga säilitab varuaineid ja aitab hoida keha temperatuuri. ...............................võtab vastu ja annab edasi ümbrusest tulenevat teavet keha ühest osast teise.
    Koed moodustavad............................... , mis omakorda moodustavad............................... . ...................................moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru , kopsutorud ja kopsud . ......................................moodustavad suuõõs, neel , söögitoru, magu , soolestik, hambad, keel süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Suguelundkonna ……………………………moodustavad munandid , seemnejuhad , suguti ja……………………. munasarjad, munajuhad , emakas ja tupp .
  • Leia paar
    Nägemiselund on
    arterid
    Maitsmiselund on
    rinnakorv
    Peaaju kaitseb
    silm
    Kopse kaitseb
    selgroog
    Haistmiselund on
    kolju
    Seljaaju kaitseb
    nina
    Südamest väljuvad veresooned on
    keel
  • LOODUSÕPETUS Teema: „Köögiviljad” 2 klass


    Eesmärgid: Arendada tähelepanu. Õpilane teab köögiviljad, oskab kirjeldada ja jagada neid gruppiks.

    Vastused: 1. aed 2. pesema neid 3. Punased – punapeet, tomat, redis; roheline – peakapsas, seller, kurk; muu – hernes, porgand, kõrvits. 4) kapsas, tomat, redis, porgand, kõrvits, punapeet, kaer 5)Juur – porgand, hernes, nuikapsas. Vili – uba, kurk, tomat, kõrvits. Vars – till. Leht – mustjuur, roosakapsas, peakapsas, seller, salat. Õis – aedmaasikas, lillkapsas.


  • LOODUSÕPETUS Teema: „Inimene” 2 klass
    Eesmärk: Arendada tähelepanu. Sõnavara täiendamine.
    Vaastused: 1) nina, selg, kõht, käsi, jalg, õlg, pea 2) Jalg – papud, kindad , püksid, saapad , aluspüksid; kätte – kingad , sõrmused, sõrmikud, labakindad; pea – müts, kübar, kabu, pilotka, rättik, barett; kael - selg, ristid , rättik.
  • LOODUSÕPETUS Teema: „Loomad” 2 klass


    Eesmärk: Arendada oskusi jagada sõnad ja koostada mõistekaardi. Arendada õpilasi keeleteadmisi loomade riigis.

    Vastused: 1. Loomad – linnud – rändlinnud- lõoke /paigalinnud-vares/veelinnud-part; putukad – sipelgas, mesilane; imetajad – orav, janes; roomajad – nastik, rästik; kahepaiksed – rohukonn, kärnkonn.

    2.


  • LOODUSÕPETUS Teema: „Rakk, kude, elundkonnad” 4klass


    Eesmärgid: Kontrollida õpilasi teadmisi teemades rakk, kude, elundkonnad. Arendada õpilasi sõnavara.

    Vastused: 1. Rakke ümbritseb õhuke kile ehk rakumembraan. See annab rakkudele iseloomuliku kuju. Rakkude sees on vedel sisu ehk tsütoplasma. Raku tähtsaim osa on tuum, mis juhib kogu raku elu. Sarnase ehituse, kuju ja ülesandega rakud moodustavad kudesid.
    Lihaskude võimaldab teha liigutusi, luukude aga annab kehale toe. Kattekude kaitseb keha väljastpoolt ning vooderdab paljude siseelundite õõsi, rasvkude aga säilitab varuaineid ja aitab hoida keha temperatuuri. Närvikude võtab vastu ja annab edasi ümbrusest tulenevat teavet keha ühest osast teise.
    Koed moodustavad elundeid, mis omakorda moodustavad elundkondi. Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, soolestik, hambad, keel süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Suguelundkonna moodustavad meestel munandid, seemnejuhad, suguti ja naistel munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2. Silm, keel, kolju, rinnakorv, nina,selgroog, arterid.


    Mäng
    Õpeaine: Inimeseõpetus
    Teema: Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
    Klass: 6
    Vahendid: lipikud pantomiimi teemadega
    Eesmärk: Õpilased demonstreerivad õpisituatsioonis, kuidas väljendada oma tundeid mitteverbaalselt.
    Mängu käik:
    Etapid
    Õpetaja ja õpilasi tegevused
    Kavatsus
    Õpetaja näitab õpilastele videot Charlie Chapliniga.
    -Praegu me hakkame vaatama lühike video lõik mis on seotud meie tunni teemaga. Te peate otsustama, mis suhtlusvahend(verbaalne või mitteverbaalne)on tähtsam ja viib mõtet vaatajani ja kuulajani efektiivsemalt?
    Õpilased teevad järelduse:
    -Charlie Chaplin kasutas mitteverbaalseid suhtlusvahendeid (kehakeel, zestid, miimika , distants ja silmside ).
    -Inimene suhtlemisprotsesis kasutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid rohkem,kui verbaalseid.
    -Mitteverbaalsed suhtlusvahendid mõjuvad verbaalsele suhtlemisele kehakeele ,zestide,miimika,distantsi ja silmside kaudu.
    http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=xoKbDNY0Zwg
    Kas tahate mängida? Hakkame proovida väljendada oma tundeid mitteverbaalselt.
    Tutvustamine
    Praegu ma jaotan lipikud pantomiimi teemadega. Teil on vaja tahvli juures mitteverbaalsel teel anda kirjutatu. Siis üks õpilane “tõlgib” verbaalse mitteverbaalsesse keelde, teised uuesti verbaalsesse. -Kas kõik on selge?
    Läbiviimine
    Õpetaja jaotab lipikud pantomiimi teemadega. Üks õpilane läheb tahvli juurde oma lipikuga ja hakkab mitteverbaalsel teel selgitada kirjutatu lipikus. Teised arvavad mis õpilane näitab ja tõlkivad uuesti verbaalsesse. Kordamööda esitatakse pantomiimid. Õpilased demonstreerivad õpisituatsioonis,kuidas väljendada oma tundeid mitteverbaalselt.
    -Te olete tublid!
    Lisa 1. Lipikud Igav on
    Olen süüdi
    Headaega!
    Olen mõtetes
    Söön haput
    Olen väsinud
    Tunnen austust
    Olen armunud
    Vihane koer
    Olen vihane
    Nägemist!
    Rõõmus koer
    Sa meeldid mulle!
    Olen kurb
    Palun tule siia!
    Tere!
    Ära tee!
    Tahan raha!
    Artikli vaba refereering
    Võõrkeel on suhtlemiseks
    Tänaseks kuulub võõrkeelteoskus iga inimese põhioskuste hulka.
    Traditsiooniliselt on keeleoskuseks peetud õpitava keele grammatika (mor foloogia ja süntaksi), häälduse (fonoloogia) ja sõnavara (leksika) valdamist. Sellist keelestruktuurist lähtuvat arusaama keeleoskusest kohtab keeleõpetajate hulgas tänagi. Tagajärjeks on õpetuse grammatikakesksus.
    Euroopa keeleõppe raamdokumendis keskendutakse aga suhtluspädevuse kolmele
    komponendile:
    1) Keelepädevus ( leksikaalsed , fonoloogilised, morfoloogilised ja süntaktilised teadmised ja oskused)
    2) Sotsiolingvistiline pädevus (keeleka-sutuse sotsiaalsetest tavadest ja kultuurikontekstist tingitud aspektid)
    3) Pragmaatikapädevus (keeleliste vahendite funktsionaalne kasutamine kõnes ja kirjas.
    Keele omandamise tingimused
    Õppijal peab olema piisavalt:
    1) võimalusi õpitavat keelt kuulda/kuulata
    2) võimalusi selles keeles oma mõtteid avaldada
    3) motivatsiooni neid võimalusi kasutada ja õpetaja tuge
    Kolme esimest neist peetakse kohustuslikeks tingimusteks, viimast aga soovituslikuks.
    Kui keelekeskkonda ei ole, tuleb see klassis luua. Üks võimalus on keeletunni läbiviimine õpitavas keeles. Sama oluline on õppija keeleoskuse tasemele vastavate tekstide lugemine. Teine võimalus õpitava keelega kokkupuudet suurendada on teatud ainete või aineosade õpetamine selles keeles.
    Keelte erinev raskus
    Esimene võõrkeel on õppijale oluliselt raskem, pärast esimese võõrkeele omandamist hakkavad aga toimima teistsugused protsessid ja uurimused näitavad, et eri võõrkeelte omandamise kiirus võib erineda mitu korda. Üheks võõrkeele lihtsuse või keerukuse näitajaks on õpitava keele kaugus õppija emakeelest. Raske võõrkeele omandamine seotud motivatsiooniga: kui inimene ka mingit muud võõrkeelt hästi oskab, saab ta aru, et inglise keelt on samuti vaja, aga see, kellel inglise keel suhtlustasandil omandatud, võib arvata, et teiste keelte oskus on ülearune luksus . Teine põhjus on aga kindlasti selles, et keerulise grammatikaga keelte õppimine annab õppijale head oskused võõrkeeli omandada.
    Euroopa keelemapp
    Lõimuvas Euroopas on seatud eesmärgiks, et Euroopa Liidu iga kodanik oskaks lisaks emakeelele veel vähemalt kahte võõrkeelt. Selle eesmärk on inimeste liikuvuse suurendamine : mingis muus riigis elamiseks ja õppimiseks või töötamiseks. Kooli keeleõppe ülesandeks teavitada õppijaid ka kultuuriomasest käitumisest ja sellest, et viisakuse keeleline väljendus ei ole universaalne. Kooli keeleõpe peaks andma õpilastele ka valmiduse ja oskused uusi keeli alati juurde õppida.
    Keeleõpe kui protsess
    Tulevikus peaks võõrkeeleõpe olema rohkem suunatud funktsionaalse keeleoskuse kujundamisele vähemalt kahes võõrkeeles, rõhutama enam keelekasutuse sotsiokultuurilisi aspekte, andma õppijatele senisest parema oskuse keeli õppida ja kujundama neis vajaduse seda teha, olema järjekindlamalt seostatud teiste õppeainetega. Kui soovime , et teised suhtuksid austavalt eesti keelde, peame ise sama austavalt suhtuma teistesse Euroopa keeltesse.
    Kasutatud materjalide loetelu
  • Õppekava portaal http://www.oppekava.ee/index.php/Esileht
  • Põhikooli riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001
  • Töölehtede tähendus www. innove .ee
  • Õppeaine allikad õisis
  • Loodusõpetuse 2, 4 klassi õpikud ja inimeseõpetuse 2, 5 klassi õpikud.
  • Vasakule Paremale
    Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #1 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #2 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #3 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #4 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #5 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #6 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #7 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #8 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #9 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #10 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #11 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #12 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #13 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #14 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #15 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #16 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #17 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #18 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #19 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #20 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #21 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #22 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #23 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #24 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #25 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #26 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #27 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #28 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #29 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #30 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #31 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #32 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #33 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #34 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #35 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #36 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #37 Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp #38
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SinineXD Õppematerjali autor
    1) Sissejuhatus. 3
    2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) 4
    3) Iseseisev kontrolltöö 6
    4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga 12
    5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal 25
    6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal 31
    7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus .37
    8) Ühe artikli vaba refereering. 39
    9) Kasutatud materjalide loetelu 40

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015
    8
    doc

    Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015

    avaldamise protseduuri. Iga õppeaine kohta koostab õppeainet õpetav(ad) õppejõud /õpetajad aineprogrammi. Klassi ainekava kirjeldab kokkuvõtvalt antud klassis saavutatavaid õpitulemusi, õppesisu, õppetegevusi, hindamise põhimõtted jmt. AINE NIMETUS / ÕPETAJA ÕPPEAASTA KLASS TUNDIDE ARV Kasutatav õppekirjandus Aine õpetamise eesmärgid Ainealased pädevused Õpitulemused / Osaoskuste kaupa. Suuline ja kirjalik suhtlus. Teksti vastuvõtt. Tekstiloome. Õigekeelsus ja keelehoole. 12. Töökava, kes selle koostab ja mida sisaldab. Õpetaja töökava on õpetaja isiklik töödokument, mis kajastab antud klassis sel õppeaastal toimuvat. Õpetaja töökava peaks vastavalt konkreetse õppegrupi vajadustele,

    Pedagoogika
    Vene keel võõrkeelena
    13
    docx

    Vene keel võõrkeelena

    töö/kodutöö) õpilasi rääkida antud - Ajakiri Haridus http://haridus.opleht.ee/, koos teemal oma vene põhjendusega, - Õppekeskkond ja selle kujundamine, Areng ja sõpradega või miks see on õppimine, Vene keele kui võõrkeele õpetamise tuttavatega, esitada oluline alused loengutest, nendele küsimusi antud · uute teemal - pluss on lisatud oma arvamus, kogemus ja eesmärkide seisukoht õpetamise kohta. püstitamine/ järgmise tunni tegevused* LISA. TUNNIMATERJALID. 7 :

    Õppekeskkond ja selle kujundamine
    Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
    55
    doc

    Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

    Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES ­ Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................

    Eesti keel
    ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8-KLASS
    47
    docx

    ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS

    Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seostab taimeorganite talitlu

    Bioloogia
    Põhikooli riiklik õppekava-võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks
    6
    docx

    Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks

    Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailm

    Eripedagoogika
    Eesti keel ja kirjandus
    60
    pdf

    Eesti keel ja kirjandus

    Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks.

    Kirjandus
    Eesti koolisüsteem
    28
    docx

    Eesti koolisüsteem

    Gümnaasium valmistab õpilased ette toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse ja usaldusväärse kodanikuna, kes on leidnud endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Gümnaasiumis on õpe korraldatud kursustena, mis jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks. Gümnaasiumi lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt 96 kursuse mahus vähemalt rahuldavate tulemustega, eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamite ja gümnaasiumi koolieksami sooritamine ning gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine.30 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava Gümnaasiumihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete

    Ühiskond
    Õpetaja koolis ja ühiskonnas
    19
    doc

    Õpetaja koolis ja ühiskonnas

    · koosoleku ajal on teleris huvitavad saated · töö on halvasti organiseeritud Tagasiside lapsevanematelt · mida vanemad koolist mõtlevad · ettepanekud koolielu parandamiseks · seisukohad lapse arengu osas · ootused koolile ja õpetajale · millega ollakse väga rahul · mida laps teeb kodus väga hästi ja meelsasti pgr. 11,12,13,14 RÕK-is lapsevanema kohta Õpetaja kutse-eetika · õpetaja kutse-eetikasse kuuluvad kasvatuse, õpetamise ja suunamise küsimused õigest ja valest, heast ja halvast, heast ja õnnelikust elust ja seda puudutavatest otsustest · Eetiliste probleemide üle juureldakse eri kutsealadel erinevalt. Mida enam iseseisvaid valikuid ja võimu ameti juurde kuulub, seda eetiliselt tundlikuma ametiga on tegemist. · Paljudes ametites hinnatakse tööd tihti soorituse või tulemuse alusel, aga õpetaja ei saa pelgalt hinnata tulemuste alusel; viis, kuidas need tulemused

    Õpetaja koolis ja ühiskonnas




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun