Otsingule "loivad" leiti 23 faili

loivad on ahtad, need talitavad sĂŒgavustĂŒĂŒridena ja pÔÔretel.
2
docx

Ökoloogia spikker

Suksessioon ­ taimekoosluste vaheldumine ja nende jĂ€rl-jĂ€rguline tĂ€iustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi) Leewenhoek Nimed:Malthus ­toiduressursside teooriaFarr arvutas vĂ€lja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahelKokutsajev ­ mullateadlane ­ 1900 esitas mullatĂŒĂŒpide klassifikatsiooniHumbolt ­ 1830ndal vĂ”ttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiina...

Ökoloogia ja... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
127 allalaadimist
11
odt

Vaalad

Sisukord I Sissejuhatus II Sinivaal Suurim loom maakeral Sinivaala hingamine Sinivaala toitumine Sinivaalade rÀnne Sinivaalade paljunemine Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaal ja inimesed III LÔppsÔna IV Kontrolli oma teadmisi V Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Vaalad on mÔistlikud olendid. Nad elavad kau...

Bioloogia - PÔhikool
17 allalaadimist
4
doc

Vaal

Pika aja kestel kohastusid nad tasapisi uue elukeskkonnaga, nende keha muutus voolujooneliseks ja karvastik kadus. Saba muundus vÔimsaks mÔlaks, eesjÀsemetest kujunesid loivad ning ninasÔÔrmed nihkusid pealaele, et oleks kergem hingata. Vaal on imetaja. Nende nahk on pealt sile ja vÀga elastne...

Bioloogia - PÔhikool
7 allalaadimist
2
doc

VĂ€ljasurnud roomajad

Umbes 300 miljonit aastat tagasi olid kÔik kahepaiksete jaoks kÔlblikud maismaa-osad nende poolt piisavalt asustatud. JÀid veel teised, kuivemad alad. Neid said endale elupaigaks vÔtta ainult kahepaiksete jÀrglased - roomajad. Kuid vee-elulise vastse kaotamiseks, kuiva naha saamiseks, kopsude keerukamaks muutumiseks ja organismi te...

Bioloogia - PÔhikool
8 allalaadimist
6
doc

Imetajad: Delfiinid, Referaat

Imetajad ilmusid Maale keskaegkonnas, 200 miljonit aastat tagasi, kuid nende tormiline areng toimus peamiselt uusaegkonna jooksul, pÀrast suurte dinosauruste kadumist. Imetajad on vallutanud kÔik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), Ôhus (nahkhiir) vÔi vees (delfiin). TÀnapÀeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid. Need loomad on valdavalt viv...

Bioloogia - PÔhikool
13 allalaadimist
7
doc

Naftareostuse vÔimalik mÔju elusloodusele

Eesti MaaĂŒlikool PĂ”llumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Naftareostuse vĂ”imalik mĂ”ju elusloodusele Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus...

Ökoloogia - Eesti MaaĂŒlikool
37 allalaadimist
10
pptx

Delfiin

a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad HĂ”imkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selg...

Bioloogia - PÔhikool
5 allalaadimist
13
doc

Ökoloogia ja looduskaitse konspekt

Loengusalvestuste pĂ”hjal ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE | YTG0050 Luges: Henn Kukk | Mihkel Heinmaa | TTÜ sĂŒgis 2010 7/09/10 SISSEJUHATUS 1305 ­ Cressentius uuris alusmetsa taimede omavahelisi suhteid. 1662 ­ Grunt...

Ökoloogia ja... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
89 allalaadimist
12
doc

Ökoloogia keskonnakaitse ja evolutsioon

Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,Ă”huliikumine(kĂ”ik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide hĂ€irimine,vÔÔrliikide sissetoomine) *valguse mĂ”ju: *kĂ”ige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosĂŒntees. *loomad orie...

Bioloogia - Keskkool
77 allalaadimist
5
doc

Evolutsioon ja evolutsioonimehhanismid

Darwinlik evolutsioonitooria ­ ei evolutsioneeru mitte ĂŒksikindiviidid, vaid indiviidide rĂŒhmad ­ populatsioonid ja liigid. Populatsioon ­ tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks ­ populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ĂŒhes jĂ€rves, mingi taimeliigi isendid ĂŒhes metsa...

Bioloogia - Keskkool
86 allalaadimist
15
doc

Ookeanis elavad imetajad

Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely JĂŒrimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.MerilĂ”vid 3.Morsad...

LoodusÔpetus - PÔhikool
8 allalaadimist
3
docx

Ökoloogia konspetk II

Ühesugused evolutsioonilised muutused lĂ€hedastel taksonitel. Nt lennuvĂ”imetute lindude tĂ€napĂ€evane asetus. Konvergents ­ organismi rĂŒhmade erinevuse vĂ€henemine. Evolutsioonis organismidel tunnuste sarnasuste suurenemine. Erineva arengukĂ€iguga koosluste sarnanemine. Divergents ­ populatsioonide erinevuste suurenemine evolutsioonis. Seda pĂ”hjustab e...

Ökoloogia ja... - Tallinna TehnikaĂŒlikool
16 allalaadimist
12
pptx

Merikilpkonnad

Ø Merikilpkonna tunnused. Ø Merikilpkonnade toit. Ø Merikilpkonna levik. Ø Merikilpkonna pesitsemispaigad Ø Merikilpkonna pĂŒĂŒk. Ø Merikilpkonnade poegimine. Ø Ridli tunnused. Ø Ridli toitumine. Ø Ridli poegimine. Ø Lisa. Merikilpkonna tunnused. Ø On voolujooneline ovaalne Muutke teksti laade sarvkilbist...

Bioloogia - PÔhikool
10 allalaadimist
25
ppt

Loomade kohastumused eluks vees

Loomade kohastumused eluks vees Kuidas kalad ja konnad hingavad? Kuidas loomad vees liiguvad? Karl PĂŒtsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel. 1. Selgrootud vees · Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vĂ€hid, ussid, Ă€mb...

Bioloogia - Keskkool
17 allalaadimist
4
docx

Merikilpkonnad - referaat (EMÜ)

Sissejuhatus Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ĂŒhed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad...

Loodus - Tartu Ülikool
14 allalaadimist
38
docx

VÔÔrkeeles Ôpetamise metoodika Ôpimapp

3 2) ÜliĂ”pilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö...

Alushariduse pedagoog - Tallinna Ülikool
49 allalaadimist
12
pptx

Merikilpkonnad

 Merikilpkonna tunnused.  Merikilpkonnade toit.  Merikilpkonna levik.  Merikilpkonna pesitsemispaigad  Merikilpkonna pĂŒĂŒk.  Merikilpkonnade poegimine.  Ridli tunnused.  Ridli toitumine.  Ridli poegimine.  Lisa. Merikilpkonna tunnused.  On voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprĂŒĂŒ.  Loivad ei mahu kilbi sisse, kael mahub osaliselt.  Selja-ja kĂ”hukilp on omavahel ĂŒhendatud.  Eesloivad on tagumistest pikemad.  Loibadel on 2 nĂŒri kĂŒĂŒnist.  KilprĂŒĂŒ kuni 1 meeter pikk.  Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit.  Nad söövad kalu ja selgrootuid.  Söögiks on ka krabid,limused ja mĂ”ned veetaimed.  Kilpkonnad suudavad olla vĂ€ga kaua ilma toiduta.  MĂ”ned liigid ei...

Loodus -
3 allalaadimist
46
doc

Erizooloogia lĂŒhikonspekt

ojad vĂ€hearenenud – kukrulised, – pojad paremini arenenud - pĂ€risimetajad Kohastumused eri tĂŒĂŒpi elupaikadele: puudeelanikud – kĂŒĂŒnised, haardjĂ€semed vĂ”i liuglemist vĂ”imaldav lennus avamaastiku elanikud – taimtoidulised, urgudesse pugejad vĂ”i kiired jooksjad (pikad jĂ€semed) pinnaseelanikud – tugevate kĂŒĂŒnistega esikĂ€pad, mandunud silmas, lĂŒhike karv ja saba vee-elanikud –mandunud karvkate, rasvkoerikas alusnahk, loivad , ujulestad Ă”huelanikud – eesjĂ€semetest tiivad, muutused skeletis ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD nokkloom, sipelgasiil, nokissiil munejad nisade asemel nÀÀrmevĂ€li sool lĂ”peb kloaagiga emastel puudub tupp ermoregulatsioon puudulik ALAMKLASS ELUSPOEGIJAD IMETAJAD INFRAKLASS: KUKRULISED virgiinia opossum, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat Arenenumad kĂŒljed: eluspoegijad emasloomadel olemas tupp hĂ€sti arenenud hammastik Madalamalt arenenud kĂŒljed:...

Ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
6 allalaadimist
8
docx

Imetajad

2. Imetajate vĂ€limus (hundikoer) Tugev keha; jĂ€ssakas kael; vĂ€ike pea; silmad lĂ€hestikku; ninasÔÔrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kĂ”rvad; tugevad jĂ€semed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate vĂ€limus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jĂ€semed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad kĂŒĂŒnised, kĂŒĂŒned, sĂ”rad vĂ”i kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad ; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hĂŒppajad ja ronijad; pikad esijĂ€semed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; vĂ€ike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. NĂ€rvisĂŒsteem ja meeleelundid. KĂ”rva ehitus KĂ”ige tĂ€htsam osa peaaju; tunnevad hĂ€sti lĂ”hna; nĂ€evad hĂ€sti; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seedimine Suu->neel->söögitoru->magu->sooltoru->pĂ€rak. 8. Hingamine HĂ€sti arenenud k...

Bioloogia - PÔhikool
3 allalaadimist
38
docx

Morfoloogia eksami vastused

Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jĂ€semetest. Pea — ajuosa ja nĂ€oosa. Kael — ĂŒhendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kĂ”huks ja vaagnaks. JĂ€semed — pĂ”llumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. VĂ”ivad olla ka tiivad, loivad EesjĂ€semepiirkonnad: Kere kĂŒljes olev osa, kerest vĂ€ljaulatuv osa TagajĂ€semepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mĂ”isted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lĂ€htutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sĂŒmmeetrilisi kĂŒlgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmise...

Bioloogia - Keskkool
3 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !