merikilpkonnade tähtsaim organ, see koosneb kilbikestest. Kilpkonnale annab just erilise tugevuse sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmbluste mitte ühtimine. Kilbistel asuvate aastarõngaste järgi saab määrata kilpkonnade vanuse. Kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast ja see on kuni 1m pikk.(Sea Turtles, 2007) Kilprüü peamine eesmärk on aidata kilpkonnadel üle elada ebasoodsad tingimused. Kilprüü on merikilpkonnadele passiivseks kaitserüüks.(Sea World, 2013) 2.2 Loivad Erinevalt teistest kilpkonnalistest ei saa merikilpkonnad oma loibi ja pead mahutada kilprüüsse, loivad on neil ujumiseks.(Sea Turtle Conservancy, 2009) Oma pikkade loibade tõttu on nad maismaal ohustatud, sest nende liikumine on maismaal aeglane. Eesloivad on pikad ja meenutavad mõla, tagumised loivad on tunduvalt lühemad. Loibadel on 2 nüri küünist. (Food and agriculture organization of the united nations, 2009) 2.3 Pea Merikilpkonnadel puuduvad hambad
liiguvad? · Eestis elavatest veeimetajatest keegi alaliselt vees ei ela st nad on poolveelise eluviisiga. · Näiteks saarmas ja kobras. · Ujumiseks on neil varvaste vahel ujunahad, suunda muudavad nad sabaga. Saarmastele meeldib elada voolava veega veekogude ääres. SAARMAS UJUMAS: http://www.youtube.com/watch?v=68_o3RaVizA Pärisveeimetajatel on loivad · Vaaladel, hüljestel jne. on jalad arenenud loibadeks, vaalaliste saba on uimekujuline. · Sinivaal on maakera suurim loom. VIDEO SINIVAALAST: http://www.youtube.com/watch?v=9pjI2Xkmo Mõisted · Lõpused veest hapniku kättesaamiseks kohastunud elundid. · Uimed kalade ujumiselundid. · Loivad imetajate jäsemed, mis on kohastunud ujumiseks. Ülesanded · Kuidas hingavad vees selgrootud?
Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaalalised: Kalataolise kehaga 8 sugukonda, 100 liiki Tagajäsemed taandarenenud, esijäsemed loivad Sabauim (ka seljauim, kuid mitte kõigil) Voolujoonelisus Monogaamsed Delfiinlased: Suurim vaalaliste sugukond Elavad gruppidena Väga kiired ujujad Intelligentseimad vaalalised Kohanevad uute situatsioonidega kiiresti Akrobaatilised ujujad Delfiin: Voolujooneline, torpeedojas keha Sile karvadeta nahk 1-10m pikkune keha Hobuseraua kujuline hingats Kumer otsmik Nokataoline teravate hammastega koon Tavadelfiin: Ka harilik delfiin 1,6-2 m pikkune 70-235 kg Isased pikemad ja raskemad
Ma ei viitsi seda peab julgema lausuda, neid snu ei tohi hbeneda. On tarvis kinkida enesele hetki, mil sa ei tee mitte midagi. Mil sa lihtsalt elad, oled niisama olemas ilma konkreetse sihi vi lesandeta nagu mingi taim vi kass pikesepaistel. Vedeled, juturaamat kes, diivanil, tukastad, loivad mda linna Ld niisama aega surnuks. Lased oma ellu natukene hku, et see ei sarnaneks liialt tellisseinaga. Kas vi ndalavahetustel, kas vi puhkuse ajal. Paljudel inimestel on ju kombeks planeerida oma puhkust tpselt samamoodi nagu tpevigi. Tuleb teha remonti ja harida aeda, klastada suveteatrit, korraldada saunapidu, astuda lbi tkaaslase juubelilt Turismireisil on tingimata tarvis tormata he vaatamisvrsuse juurest teiseni, kia peva jooksul lbi vimalikult palju muuseume. Milleks
Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seed...
Vaalad põhinevad neljajalgsetest imetajatest, kes miljonite aastate eest siirdusid maismaalt merre. Pika aja kestel kohastusid nad tasapisi uue elukeskkonnaga, nende keha muutus voolujooneliseks ja karvastik kadus. Saba muundus võimsaks mõlaks, eesjäsemetest kujunesid loivad ning ninasõõrmed nihkusid pealaele, et oleks kergem hingata. Vaal on imetaja. Nende nahk on pealt sile ja väga elastne, selle all paikneb paks rasvakiht. Neil on suur otsataju, milles on rohkem sagaraid kui inimestel. Vaalad näevad hästi, kuulevad ülihästi ning orienteeruvad kajaloodi abil (tekitavad ninaõõnes ultraheli ja tajuvad selle peegeldust). Vaalad toituvad vee pindmistes kihtides ujuvatest pisivähkidest. Nüüdisaegsed 77 vaalaliiki jagatakse kahte
Merikilpkonnad Liis Laul Eliisa Raag Sisukord. Merikilpkonna tunnused. Merikilpkonnade toit. Merikilpkonna levik. Merikilpkonna pesitsemispaigad Merikilpkonna püük. Merikilpkonnade poegimine. Ridli tunnused. Ridli toitumine. Ridli poegimine. Lisa. Merikilpkonna tunnused. On voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Loivad ei mahu kilbi sisse, kael mahub osaliselt. Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Eesloivad on tagumistest pikemad. Loibadel on 2 nüri küünist. Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit. Nad söövad kalu ja selgrootuid. Söögiks on ka krabid,limused ja mõned veetaimed. Kilpkonnad suudavad olla väga kaua ilma toiduta. Mõned liigid ei liigu kiiresti ja seetõttu nad ei saa oma saaki
Väljasurnud roomajad Roomajate põlvnemine. Umbes 300 miljonit aastat tagasi olid kõik kahepaiksete jaoks kõlblikud maismaa-osad nende poolt piisavalt asustatud. Jäid veel teised, kuivemad alad. Neid said endale elupaigaks võtta ainult kahepaiksete järglased - roomajad. Kuid vee-elulise vastse kaotamiseks, kuiva naha saamiseks, kopsude keerukamaks muutumiseks ja organismi teisteks ümberehitusteks läks vaja umbes 70 miljonit aastat. Roomajad tekkisid umbes 250 miljonit aastat tagasi. Maismaa kuivad osad, kuhu asusid elama roomajad, olid laialdased ja mitmekesised. Kohastumise käigus arenesid roomajatel mitmesugused omadused. Hiljem asustasid roomajad vee ja tekkisid ka lendavad sisalikud. Roomajate õitseng kaasnes ürgkahepaiksete väljasuremisega. Algas roomajate valitsemisaeg, mis kestis 170-180 miljonit aastat. Maismaa-roomajad. Väljakaevamistel on vahel leitud hiiglasuuri loomaluid. On selgunud, et paljud ...
Ø Merikilpkonnade toit. Ø Merikilpkonna levik. Ø Merikilpkonna pesitsemispaigad Ø Merikilpkonna püük. Ø Merikilpkonnade poegimine. Ø Ridli tunnused. Ø Ridli toitumine. Ø Ridli poegimine. Ø Lisa. Merikilpkonna tunnused. Ø On voolujooneline ovaalne Muutke teksti laade sarvkilbistega kaetud Teine tase kilprüü. Kolmas tase Ø Loivad ei mahu kilbi sisse, Neljas tase Viies tase kael mahub osaliselt. Ø Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Ø Eesloivad on tagumistest pikemad. Ø Loibadel on 2 nüri küünist. Ø Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Ø Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit. Ø
Mõisted Parallelism evolutsiooniliselt ühtmoodi kulgemine. Ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Nt lennuvõimetute lindude tänapäevane asetus. Konvergents organismi rühmade erinevuse vähenemine. Evolutsioonis organismidel tunnuste sarnasuste suurenemine. Erineva arengukäiguga koosluste sarnanemine. Divergents populatsioonide erinevuste suurenemine evolutsioonis. Seda põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni amplituutide muutumine. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist. Nt putukate ja indude tiivad (päritolult erinevad) Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende seesmise ehituse ja nende tekkelaadi ühtsusest. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elundite suhtes sarnaselt või on arenenud ühesugustest embrüonaalsetest algetest. Nt nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. Organismi ja tema keskkonna vahelist...
Hülgepoegadel tekib samuti alajahtumine, kuna nafta jääb nende pehme karvkatte külge kinni, mis muidu hoiab neid soojas. Täiskasvanud hüljestel on rasv, mistõttu ei kannataks nad maaõliga kokku puutudes alajahtumise käes. Delfiinidel ja vaaladel pole karvkatet, seetõttu ei kleepu nafta nende külge nii kergelt. Lindudest saab kerge saak, kui naftaga kaetud suled ei lase neil lendu tõusta. Mereimetajad nagu hülged on kergeks saagiks juhul kui nende loivad kleepuvad maaõliga kaetuna nende keha külge, mistõttu on neil raske vaenlase eest põgeneda. Linnud upuvad kuna õlised tiivad kaaluvad rohkem ning kleepuvad suled ei suuda endi vahele piisavalt õhku koguda et neid õhulisena hoida. Samuti kaotavad nad kehakaalu kuna nende ainevahetus püüab võidelda madala kehatemperatuuri vastu. Mereimetajad kaotavad kaalust kui nad ei saa enam süüa suure reostuse tõttu nende keskkonnas
Evolutsioon II Olelusvõitlus - põhjused, vormid, tagajärjed Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest OLELUSVÕITLUSE PÕHJUSED: - Organismid on väga viljakad (palju järglasi) - Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine sam...
Kaal arvatakse sinivaala olevat 150-200 tonni, see on rohkem kui 30-nel aafrika elevandil, kes on suurim tänapäeva maismaaloom. Süda kaalub tal üle poole tonni, südame veresoonte läbimõõt on umbes 30cm, aordid on nagu vihmaveetorud. Kopsud mahutavad kuni 14 m3 õhku, see on väikese toa maht. Keele mass on 4 tonni, sellele mahub vabalt seisma elevant või sõiduauto. Sinivaala keha on sihvakas, pea madal ja lame, laia suuõõnega. Ninamikust poole kehapikkuseni on 55-68 nahakurdu. Loivad on ahtad, need talitavad sügavustüüridena ja põõretel. Seljauim on väike, asub kaugel taga. Sinivaala saba on horisontaalsete labadega. Uimepooled lamedad ja jäigad nagu autokumm. Saba lükkab keha vees edasi nagu laeva propeller. Vaal tõstab ja langetab saba suurte lihastega, mis kinnituvad selgroo üla-ja alapoolel. Uimelihased moodustavad vaala kehast kolandiku. Sinivaala värvus on tumehall, helesinise varjundiga, kirjatud helehallide laikude ja marmormustriga.
Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik, kelle nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Kaktustel on varred vee tagavarade hoidmiseks. Kohastumine kuivusega: Hästi väljaarenenud kattekude, Sügav juurestik, Kitsa või lihaka lehelabaga lehed. Vee säilituskude, Lehed taandarenenud, Õhulõhed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel. Loomadel vees liikumiseks Süstjas kehakuju, Ujumiseks uimed või loivad. Lindudel kujunenud Lendamiseks tiivad, Tühjad toruluud, Veelindudel ujulestad, Mittemärguv sulestik. Paljudel organismidel on varjekuju või värvus. Aastaajalised muutused karvastikus või sulestikus, Liivakarva värvus kõrbeloomadel, Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel, Sarnasus keskkonna fooniga. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris.
pruunimad (lehetäi). · Varjekuju või poos lehekujuline või oksa raagu meenutav (raagritsikas). · Hoiatusvärvus erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad · Toitumiseks erinevad hambad, nt kiskjatel teravad Taimedel: · tolmnemine putuktolmlejad , värv, lõhn, nektar, tolmukas õie sisemuses. Tuule käes tolmnevad, õisikutesse koondunud, õied väikesed · kasvukoht veetaim vartes pole tugikude , õhukanalid, kõrbetaimedel väikesed lehed või ei ole üldse või on hoopis paksud, et saaks sinna vett koguda, vaha kaitseb auramise eest. · Mimikri õied sarnanevad putukatele (kärbesõis)
siia kuulub 22 perekonda ja 50 liiki, mis moodustab suurema osa valaliste seltist. Enamik liiki elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb ka Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Antarktikas. Afaliinid (T ursiops) on keskmise suurusega: 2.3-3 m. Harva kuni 3.6 m pikad? Isased 10-20 cm võrra emastest suuremad. Mõõduka pikkusega nokis on selgelt piiritletud kumerast lauba-nina (rasva-) padjandist. Kõrge ja sihvaka seljauime tagaserv on poolkuja sisselõikega. Loivad alusel lajad, tipu suunas teravnevad, alaservas ja ülaserva tipuosas nõgusad. Kere on selgmiselt tumepruun, kõhtmeselt hele (hallist valgeni); muster külgedel on varieeruv, tihti puudub. Tudevate kooniliselt teravate hammaste paksus on 6-10 mm; 19-28 paari neist asetseb ülalõuas, 1-3 paari võrra vähem ülalõuas. Vanadel isenditel kuluvad hambakroonid sedavõrd, et paljastub hambaõõs. Kolju on kuni 58 cm pikk. Suulagi tasane, ilma külgmiste õnarusteta.
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aa...
Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist. Nt putukate ja indude tiivad (päritolult erinevad) Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende seesmise ehituse ja nende tekkelaadi ühtsusest. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elundite suhtes sarnaselt või on arenenud ühesugustest embrüonaalsetest algetest. Nt nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. Organismi ja tema keskkonna vahelist sobivust vaadeldadakse sageli kui sarnasust ühesugustes keskkonnas elavate, kui evolutsioonipuul eerinevatel harudel elavate organismide vahel. fülogeneetiline puu.Iga keskkonna jaoks leidub kõige sobivam organism. Konvergentne ja paralleelne evolutsioon näitab, et kahe piirkonna liikide, perekondade ja sugukondade loetelu ei tarvitse meiel anda mingi teavet nende alade ökooloogilise iseärasuse/sarnasuse kohta. Meie maismaabioomid
Hülged 2 Vaalad Vaalaks muutumine: Vaalad pärinevad neljajalgsetest imetajatest,kes siirdusid miljonite aastate eest merre.Miljonite aastate vältel kohastusid nad tasapisi uue keskkonnaga,nende keha muutus voolujooneliseks ja karvkate kadus.Nende ninasõõrmed nihkusid pealaele,et oleks kergem hingata.Vaalade saba muundus võimsaks mõlaks ja eesjäsemetest kujunesid loivad.Nüüdisajal on 77 vaalaliiki mis jagatakse kahte rühma:kiusvaalalised ja hammasvaalalised.Kiusvaalaliste hulka kuuluvad maailma suurimad imetajad. Kiusvaalalised: Kiusvaalalised on hiigelmõõtmetega loomad,kuid sellele vaatamata toituvad nad tillukestest loomakestest.Hambaid neil ei ole. Nende asemel ripuvad neil suus ülalõua küljes kardinatena alla harjasteks lõhenenud alaservaga sarvplaadid.tänu nendele saab vaal mereveest kurnata suurel hulgal väikeseid vähikesi ja kalu
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest
Pruun karv Hall karv Valge karv Oran karv Kollane värv Suured sarved Suur kaal Suur nina Suur kael Suured kihvad Küür seljas Okkad seljas Soomused seljal Tiivad, lennunahad Triibud seljal Kärss Lont Nisad Lakk Kukkur Kabjad Sõrad Loivad Koivad Uimed *Leia loom, kellele sobiks 2 nimetatud omadust. Millised. * Leia loom, kellele sobiks 3 nimetatud omadust. Millised. LOODUSÕPETUS 2 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Inimene Kuupäev:.................................... 1) Leia kehaosa tabelis (need on 8) . Tõmba sõnale joon ümber ja kirjuta allolevatesse ruutudesse:
Sigimisviisid: munejad – ainupilulised, poegijad – pojad vähearenenud – kukrulised, – pojad paremini arenenud - pärisimetajad Kohastumused eri tüüpi elupaikadele: puudeelanikud – küünised, haardjäsemed või liuglemist võimaldav lennus avamaastiku elanikud – taimtoidulised, urgudesse pugejad või kiired jooksjad (pikad jäsemed) pinnaseelanikud – tugevate küünistega esikäpad, mandunud silmas, lühike karv ja saba vee-elanikud –mandunud karvkate, rasvkoerikas alusnahk, loivad, ujulestad õhuelanikud – eesjäsemetest tiivad, muutused skeletis ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD nokkloom, sipelgasiil, nokissiil munejad nisade asemel näärmeväli sool lõpeb kloaagiga emastel puudub tupp ermoregulatsioon puudulik ALAMKLASS ELUSPOEGIJAD IMETAJAD INFRAKLASS: KUKRULISED virgiinia opossum, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat Arenenumad küljed: eluspoegijad emasloomadel olemas tupp hästi arenenud hammastik Madalamalt arenenud küljed: puudub platsenta
erinevate elutingimustega. Ntks tulikate perekonnas on tekkinud vee-, soo-, metsa ja niidutaimed. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugusest funktsioonist. Ntks putukate ja lindude tiivad. Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende sisemise ehituse ja tekkelaadi ühtsuses. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elunditega sarnaselt või on arenenud ühesugusest embrüonaalsest algest. Ntks nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. KONVERGENTS JA PARALLELISM Organismi ja tema keskkonna vahelist sobivust vaadeldakse sageli kui sarnasust ühesugustes keskkondades elavate, kuid evolutsiooni erinevatel harudel olevate organismide vormi ja käitumise vahekorda. Siit ka see, et iga keskkonna jaoks pole vaid üks sobiv liik. Lehekülg 13
Toimub siis, kui keskkonnatingimused ja toit on mitmekesised – siis võib toimuda üsna kiiresti. Nt lindude muutused võivad tuleneda sellest, millest nad toituvad (nt suurnokk-vint, kes toitub kõva koorega seemnetest). Analoogilised struktuurid - eri päritolu organismide struktuurid, kus kehakuju või elundite sarnasus on tekkinud kohastumisel ühesuguses keskkonnas. Sarnase ehitusega, kuid erineva päritoluga. Nt hai uimed, pingviini tiivad, delfiini loivad on analoogilised. Nt linnutiib ja nahkhiire esijäse (ehitus on teine). Nt kõrbelistel Aagrika aladel tekkinud piimalillelised ja Ameerikas tekkinud kaktused. Homoloogiline struktuur – geenid, kromosoomid, elundid, mis on ehituse poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühist päritolu ühisest eellasest. Nt selgroogsete loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem kõik samad luud, mis imetajate, roomajate ja kahepaiksete esijäsemetes. 8. Paralleelne evolutsioneerumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
