kasutatakse üldõpetuslikku õpet, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde. 7. Mis on keeleõppe põhiülesanded? Olulisemaid ülesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks. lõimitud aine- ja keeleõpe; lähtumine kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest; interaktiivne õppimine; õpitava keele kasutamine. 8. Mitu eesti keele tundi on I ja II kooliastmes ette nähtud? Kuidas jaotatakse? Eesti keel teise keelena: 1. kooliaste - 6 2. kooliaste - 12 3. kooliaste - 12 nädalatundi Aine I kooliastmes II kooliastmes tunnete arv tunnete arv Eesti keel teise Kokku 6: Eesti keel teise Kokku 12:
töö/kodutöö) õpilasi rääkida antud - Ajakiri Haridus http://haridus.opleht.ee/, koos teemal oma vene põhjendusega, - Õppekeskkond ja selle kujundamine, Areng ja sõpradega või miks see on õppimine, Vene keele kui võõrkeele õpetamise tuttavatega, esitada oluline alused loengutest, nendele küsimusi antud · uute teemal - pluss on lisatud oma arvamus, kogemus ja eesmärkide seisukoht õpetamise kohta. püstitamine/ järgmise tunni tegevused* LISA. TUNNIMATERJALID.
andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks. Loovtöö korraldamise ja läbiviimise põhimõtted esitatakse kooli õppekava üldosas, kus on kirjeldatakse täpsemalt, kuidas toimub: loovtöö korraldamine; loovtöö teema valimine; õpilaste juhendamine; loovtöö esitlemine; loovtöö hindamine. Juhendmaterjali koostajad Ene Kulderknup ja Inge Raudsepp Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialistid 55
Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus. Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla. Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos hingamisega. Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused. Põhimõisted: rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kro9umoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljunemine. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 5. klassi loodusõpetusest on õpilastel teada,millised taimed kasvavad linnas ning millised on taimede
Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud
Ilukirjandust ning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes ja analüüsides, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades pööratakse tähelepanu õpilaste kujunemisele kõlbelisteks isiksusteks, kes teavad ja tunnustavad üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi. Tekstide analüüsi abil kujundatakse julgust astuda välja taunimisväärsete tegude ja hoiakute vastu. 1.7. Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine Õppetegevust kavandades ja korraldades: lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaines seatud eesmärkidest, taotletavatest õpitulemustest ja õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja põhiteemadega; taotletakse, et õpilaste õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas ja jaotub õppeaasta jooksul ühtlaselt, nii et jääb piisavalt aega ka puhkuseks ja huvitegevuseks; võimaldatakse õpilastel õppida üksi ja koos teistega (paaris- ja
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine................................................
Aga mida me peaksime teistmoodi tegema, et tund oleks põnevam, kui lapse jaoks on tunnis igav. Vastastike kokkulepete loomine. · Järgmisel vestlusel võtan kaasa veel ühe või kaks õpetajat, kes annavad talle tunde. Enne räägin nende õpetajatega läbi olukorra ja oma kasvatusmeetodid. Tuleb mõelda, keda juurde võtan ja hoolikalt. · Lapsevanem kooli. 3) * Õpilane peab teadma, miks, mida on rakendatud. * Arenguvestlus, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialistige teenuste osutamine, õpilase võib määrata pikapäeva rühma põhikoolis(õpiabi). Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine. * Õpilase käitumise arutamine kas direktori või õppealajuhataja juures.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5
5); sotsiaalne pädevus (Thank you- Unit 3 ja Rules- Unit 5); enesemääratluspädevus ( My Friend- Unit 6 ja My Day- Unit 7); õpipädevus (School- Unit 1); suhtluspädevus (kõik õppetükid); matemaatikapädevus ( Numbers- Unit 2 ja Visit- Unit 14); ettevõtlikkuspädevus (Picnic- Unit 11 ja Camping- Unit 17). Õpikus ja töövihikus leiavad kajastamist kultuuridevahelised seosed, samuti seostatakse inglise keeles õpitavat teiste õppeainetega. Näited inglise keeles õpitava lõimumise kohta teiste ainevaldkondadega on järgmised: keel ja kirjandus (Visit- Unit 14); võõrkeeled (School- Unit 1); matemaatika (Numbers- Unit 2 ja Visit- Unit 14); loodusained (Zoo- Unit 4, Weather - Unit 15, Camping- Unit 17 ja Summer- Unit 20); sotsiaalained (Thank you- Unit 3 ja Rules- Unit 5); kunstiained (kõik õppetükid sisaldavad rütmisalme ja mitmetes töövihiku ülesannetes tuleb joonistada); tehnoloogia (Help- Unit 12), kehaline kasvatus ( Ball games- Unit 9).
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna
määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus." Lihtustsatud õpe on põhikooli lihtsustatud õppekava variant (vastava määruse lisa 1), mis on mõeldud kerge vaimse alaarenguga õpilastele. Nendeks on RHK-10 järgi isikud, kes on võimelised saavutama · "täieliku sõltumatuse eneseteenindamisel (söömine, pesemine, riietumine, puhtuse pidamine); · samuti praktilised ja koduse tegevuse oskused;
osades koolides ka soome keelt. Gümnaasiumis on õpilasel kohustuslik õppida kahte võõrkeelt, mis valitakse järgnevate keelte hulgast: inglise, prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeeled. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis on kohustuslik õppida eesti keelt teise keelena ja veel üht võõrkeelt. Võõrkeeled ümbritsevad meid praeguses tehnika maailmas peaaegu igal pool, arvutid, erinevad mängud, filmid jne. Praegusel ajastul ei saakski ilmselt ükski inimene ilma võõrkeele oskuseta hakkama. Selles uurimuse püstitas töö autor eesmärgiks välja uurida LÜG õpilaste vaateid võõrkeelte õppimise vajalikkusele. Samuti pakkus töö autorile huvi teada saada, mida arvavad ja tunnevad Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased osates erinevaid võõrkeeli. Antud temaatika valik on tingitud sellest, et autorile teadaolevalt ei ole sarnast uurimust Eestis varem tehtud. See tähendab, et teadaolevalt ei ole uuritud Eesti õpilaste vaateid
ISESEISEV TÖÖ NR 4 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011]
Liikumine 2015. Terviseinfo; http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine (7.04.2017) Mure pea kohal ... = Mure pea kohal kuidas peatada Eesti laste liikumisaktiivsuse vähenemist 2015. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond; http://meditsiiniteadused.ut.ee/et/uudised/mure-pea-kohal-kuidas-peatada-eesti-laste- liikumisaktiivsuse-langust-0 (7.04.2017) Prantsenko, Vitali 2005. Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult. Pärnu: Citylux. PRÕK = Põhikooli riiklik õppekava. Riigiteataja; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1001/VV1_lisa8.pdf (28.03.2017) Tallinna 32. Keskkooli hindamisjuhend. Tallinna 32. Keskkool; http://www.32kk.edu.ee/wp-content/uploads/2011/01/Hindamise-juhend.pdf (03.04.2017) Viigimaa, Margus 2016. Liikumine on elu ja südametervise alus. Hiiu leht; http://www.hiiuleht.ee/2016/04/liikumine-on-elu-ja-sudametervise-alus/ (11.03.2017) 15 LISAD Lisa 1
raskused, see on eriti õpilaste käitumine, nende suhtumine õpetajasse ja eriti koolisse, kus nad õpivad. Projektist, Te teate, mis raskused on olemas ja kuidas neid likvideerida. 1. Teise keele keelekümblusprogrammid Keelekümblusprogrammid on sellised õppeprogrammid, mille puhul kasutatakse koolihariduseandmiseks kahte (või enamat) keelt. Üks neist on õpilaste kodune keel (K1) ning teine on teine keel ehk võõrkeel (K2). Vähemalt 50% õppekavast omandatakse teise keele ehk võõrkeele vahendusel kas siis ühe või mitme aasta jooksul. Täieliku varase keele-kümbluse tüüpprogrammi kohaselt antakse alates lasteaiast kuni teise klassi lõpuni 100% kooliharidusest teises keeles; esimest keelt kasutatakse alates kolmandast klassist ca 4560 minutit iga päev ning seejärel suurendatakse selle osatähtsust järk-järgult, kuni õppetöö toimub umbes 50% ulatuses
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Eesti keel Klass: III Aeg: 10.05.2012. kolmas tund Õpilasete iseloomustus: Klassis on 7 õpilast. Tunnikava koostaja nimi: Tunni teema: Emadepäeva minikontsert. Tunni eesmärgid: väljendusoskus suuline, kirjalik; keeleõpetus- kirjutamine, Kava koostamine arvuti abil, emadepäeva tähtsuse mõistmine. Õpilaste eelteadmised ja oskused: Õppeaasta jooksul omandatu, et koostada emadepäeva minikontserdi kava, arvutiga töötamise oskus. Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Arvutiklassi reserveerimine, muusikaõpetajaga kooskõlastatud laulud, mida emadepäeval võiks esitada. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Õpilastel on kaasas eesti keele tunniks ette nähtud vahendid: õpik, tv, vihik, kirjatarbed. Tunniks vajalikud materjalid, näitvahendid, tarkvara ja veebiaadressid: ,,Avita ,,õpik ,, Eesti keele õpik III kl. " ; arvutid, Smart tahvel. Tunni käik: Tegevuste kestus Tunni osad, struktuuri
...................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele..........................................................................10 3.2. Sõnavara õppimine...................................................................................11 3.3.Kuulamine,lugemine,rääkimine.................................................................13 4. Meetodi valik....................................................................
Iseseisev ülesanne: Vaatlustunni analüüs (koosneb protokollist ja analüüsist) Iga õppija täidab kodutööna ühe vaadeldud tunni kohta ülesande 1. Protokoll ja ülesande 2.1. või 2.2. Analüüs Kool: Klass: 4 b Aine: emakeel Aeg (kuupäev) 10.02.2012 Tunni teema: Elektriautod. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1. Protokoll Õppetöö osad Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Vaatleja märkmed I Tunni Tunni alustamise Kogunemine. Meeleolu õppetööks loodud organiseerimine korraldus Moodustati sirged read, (5 min.) alustati tunniga II Kordamine Korraldus õp. lk. 136 Lapsed töötasid kaasa (3 min) korrata kodus õpitut, Kordavad kellel märkmed, skeem, kava võib vastamisel kaasa võtta. III Küsitlus, Kutsutakse vastam
retsenseerimise, kaitsmise ja hindamise täpsustatud tingimused ja korra. Lisaks peavad olema kehtestatud nõuded nii uurimistöö kui ka praktilise töö kirjalikule vormile: milline peab olema töö struktuur, milliseid vormistusnõudeid arvestada ja kuidas viidata teiste autorite töödele. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaks valikkursust, mille eesmärgiks on õpetada uurimistöö tegemist, kuid mis toetavad ka praktilise töö vormistamist ja kaitsmist: õppekava lisa 12 on valikkursuse ,,Uurimistöö alused" ainekava ja lisas 4 (loodusainete valdkonnas) on esitatud valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös". Valikaine ,,Uurimistöö alused" annab algteadmised teadusliku uurimistöö olemusest, meetoditest, etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Ainekava kohaselt koosneb õppetöö auditoorsetest loengutest ja/või e- õppevormidest, mille jooksul käsitletakse eespool nimetatud teemasid. Lisaks
Kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti liikuda ja ei tekiks ummikuid Kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad Mõelge varutsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule Klassi materiaalne keskkond peab olema nii korraldatud, et see aitaks kaasa õpilaste iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele. Klassiruum peaks peegeldama õppekava ning õpilaste huvisid ja vajadusi Mõelge, millistele tegevustele peab teie klassis olema ruumi Mõelge kappide ja riiulite vajadusele ja paigutage klassis Õppematerjalidele sisu tuleb vahetada. Väljapanekud klassiruumis Teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea) Esitamine ja edendamine (lisamaterjal) Arutelu (probleem, sündmus) Võistlemine ja käästöö (rühmatööd) Tähistamine Õpilastööde avalamine
eneseväljendust, ning luua oma kultuuriline identiteet. Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse tähtsus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Õppekava järgi mõistetakse õpikeskkonnana õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad
tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja 2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge. Selleks võib olla logopeed, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog. Mõni õpilane peab saama õppida kas õpiabirühmas, toimetuleku või õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides väikeklasse ning kasutatakse ka üksühele õpet. Vajadusel tuleb õpilase jaoks muuta õppekava. Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis.
ee/tervis/aastateema/artiklid/lapsaktiivsus.htm Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. (1999). Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: TÜ Kirjastus. Noormets. J. (2000, märts 01). Sport, kehakultuur ja kehaline kasvatus. Õpetajate Leht, 9. [2000, märts 01]. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/aine/3.shtml 12 Pantsenko. V. (2005). Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult ... Spotrliku ja terve elustiili käsitaamat. Autor. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (2002). Riigi Teataja I. 20, 116 Tomberg, E. (2002). Tervis ja liikumine koolieas. Õpetajate Leht, 17. [2002, aprill 26 ]. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/26.04.02/aine/koik.shtml Viru, M. (2001). Sportlaste toitumine. URL http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/sportlasetoit.htm (21.02.2010) 13
TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Geograafia Klass: 10. klass Aeg: 14.11.11, teine tund. Õpilasete iseloomustus: Õpilastele tundub geograafia meeldivat ning tundi tullakse suhteliselt hea meelega. Tegemist on tavaklassiga, kus on nii tublimaid ja võimekamaid kui ka vähem motiveeritumaid ja vähemvõimekaid. Üheskoos on aga klass tubli ja nõrgemaid toetatakse. Õpilased viskavad palju nalja ning koosarutlused ja analüüsid sujuvad hästi, vähem soovitakse kirjalikku tööd. Tunnikava koostanud üliõpilase nimi: Tunni teema: Demograafiline üleminek Tunni eesmärgid: · Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus, rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number, vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin, valdav peremudel) jne. · Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on inimeste oodatav eluiga l
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus............................................................
kõige enam kasutatavat reeglipärast ja ebareeglipärast tegusõna. Veelgi parem: muusika kuulamise asemel kasutada seda keele õppimiseks. Kui inimene õpib grammatika põhitõdesid ja proovib seejärel võõrkeelseid laule tõlkida. Muusika on suurepärane abivahend sõnade meeldejätmiseks, sest omaette on võimalik laulda kõikjal dusi all, köögis, autos ja mujal. mitmekultuuriline õpikeskkond . Uuringud on näidanud, et on piiramatud kasu mitmekultuurilisuse õppekava. Tegelikult, selle puudumisel võib olla tõeline takistus õpilastele. Multiculturalism lisab õpilaste (ja õpetajate) mugavus töötamisel eakaaslastega erinevatest rassidest ja etnilise taustaga. Läbi teosed klassiruumi, õpilased on varustatud teadmisi ja oskusi, et paremini mõista perspektiive oma klassikaaslastega. Nooruk piiraks on väga reaalne ja lapsed tulevad kooli eelarvamused poole erinevatesse rühmadesse. Õpetajad peavad olema tundlik seda. Kõik kasvatajad peavad kasutama
Piirväärtus ja tuletis jaotati kaheks kursuseks: piirväärtus ja tuletis. Programmis võeti kasutusele tärnide süsteem: kui teema juures seisis *, siis tähendas see, et teemat võib humanitaarharus käsitleda ülevaatlikult, ** - ei ole vaja humanitaarharus käsitleda, kuid on kohustuslik reaalharule, *** - teema on soovitav eriklassidele. See programm kinnitati 1993. a. Kuid paralleelselt matemaatika programmigrupi tegevusega toimus 1990. aastate algusest ka uue, kõiki aineid hõlmava õppekava loomine. Selle kõigi ainete jaoks ühise õppekava projekt valmis 1994. a ja see anti üldrahvalikule arutelule. Oma soovitusi võisid esitada nii koolid, kõrgkoolid kui ka erinevate ainete programmigrupid. See õppekava kinnitati vabariigi valitsuse poolt 1996. a sügisel ja seda hakati ellu rakendama etapiviisiliselt: 8 eesti õppekeelega koolis 1997/98. õ.-a. I, IV, VII ja X klassis, 1998/99. ka
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrgatus
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISHÄIRETEGA ÕPILASTE RASKUSED INSTRUKTSIOONIDE JÄRGIMISEL JA ÕPETAJA VÕIMALUSED NING STRATEEGIAD JUHENDAMISE PARANDAMISEKS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Käitumisrprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos...........................................4 Õpetaja juhendamise mõju käitumisprobleemidega õpilasele.................................5 Strateegiad juhendamise efektiivsemaks muutmiseks..........................................7 Kokkuvõte............................................
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Johanna-Marleen Veski 11. klass INGLISKEELSETE SÕNADE JA VÄLJENDITE KASUTAMINE EESTI KEELES Uurimistöö Juhendaja: Margit Menson Palamuse 2017 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE................................................................................................... 16 SUMMARY...................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................. 18 LISAD............................................................................................................. 19 L
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada *väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise kasvatuse ja spordi kui
) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui õpetaja peab oma ainest lugu peavad seda ka õpil. 3. Õpet. annab eeskuju kuidas käituda erinevates olukordades. (eeskuju on mõjusam kui jutt sellest). Õpilane sageli võivad kaasõpilased olla jõulisemaks mudeliks kui õpet. (kasut. rühmatööd julgustamiseks). Biheivio. ja kognit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
