Marrasnahk moodustab naha välimise kihi. Selle pealmine osa on sarvkiht, mille moodustavad tihedalt kokku surutud surnud rakud. Marrasnaha alumise osa moodustavad elusad rakud, mis pidevalt paljunevad. Marrasnaha all asub paks ja elastne pärinahk, mis on samuti elus rakkudest ja sisaldab rohkesti elastseid valgulisi kiude ja on seetõttu veniv, painduv ning sitke. Pärisnaha all on nahaaluskude ehk rasvakude. *Kes elavad inimese nahal? Kasulikud bakterid Kahjulikud bakterid *Mis nahka ohustab? Liigne päevitamine (UV-kiirgus) Liigsed kahjulikud bakterid
selle all asub derma ehk pärisnahk. Kui kiiresti toimub inimese nahk uuenemine? 2135 päevaga. Nimetage naha funktsioone, lisage lühiselgitus. Naha funktsioonideks on katte ja kaitsefunktsioon ehk kaitse välistegurit eest. Nahal on antibakteriaalne kaitse. HingamisfunktsioonLapseeas on see tähtsam, täiskasvanuna vähem tähtis Eritusfunktsioonnaha kaudu eritatakse osa niiskusest ja sooladest Ainevahetuslik funktsioonalusnaha rasvakude on energiadepooks ja karotiin Dvitamiini eellane. TermoregulatsioonHoiab keha temperatuuri, laseb rohkem soojust välja või vähem. Mis on naha tekised? Nimetage. Epidermisest tekib mitmeid eriülesannetega elundeid. karvad, küüned, näärmed. Neid nimetatakse naha tekisteks ehk derivaatideks. N a h a n ä ä r m e d Nimetage näärmed, milliseid asub nahas suurel hulgal? Mida nad toodavad? Milleks on eritis vajalik
*ŠAROLEE-aretatud Pranstusmaal HELE AKTIVEEN-Prantsusmaal *Piemont-Itaalia SIMMENTAL-Šveits KONSTITUTSIOON JA EKSTERJÖÖR *Konstitutsioon-põhikehaehitus, tähtsamate morfoloogiliste ja ja füsioloogiliste omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkusest ja keskkonnatingimustest KULEŠOV: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon-rasv-ja lihaskude vähearenenud, luustik, hingamis, vereringe ja piimanäärmed hästi arenenud. OMANE PIIMAVEISTELE Kohev konstitutsioon-lihastik, rasvakude hästi arenenud. OMANE LIHATÕUGUDELE Toores konstitutsioon. Õrn konstitutsioon. DUERST: 1. Hingamistüüp-PIIMAVEISED 2. Seedetüüp-LIHAVEISED 3. Vahepealne tüüp Vasikas märgistatakse 20 päeva jooksul peale sündi, karjast välja minna märgistamata ei tohi. Loomapidaja peab 7 päeva jooksul peale märgistamist registreerima vasika PRIA-s. Looma kõrvamärgi kadumisest peab loomapidaja registrivormiga teatama 1 päeva jooksul, lisaks mainima kas asndamist vajab 1 või 2 kõrvamärki
G 2) Tehke mõistekaardi. Nimeta riietusesemed, peakatted, jalatsid, mida paned LOODUSÕPETUS 4 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Rakk, kude, elundkonnad Kuupäev:.................................... 1) Täida lüngad! Elundeid, elundkondi, hingamiselundkonna, kattekude, kudesid, lihaskude, luukude, meestel, närvikude, naistel, rakumembraan, rasvakude, seedeelundkonna, tsütoplasma,tuum. Rakke ümbritseb õhuke kile ehk ................ See annab rakkudele iseloomuliku kuju. Rakkude sees on vedel sisu ehk ........................ Raku tähtsaim osa on........................ , mis juhib kogu raku elu. Sarnase ehituse, kuju ja ülesandega rakud moodustavad ...................... ....................võimaldab teha liigutusi......................, aga annab kehale toe. ................................
Leidub kalas, kellel palju küllastumata rasvhappeid. Omega 3, omega 6 rasvhapped – polüküllastumatud rasvhapped. Kasutatakse ajurakkude membraanide koosseisus. Omega 3 – kaksikside kolmanda süsiniku küljes; pärit vetikatest (kalad söövad neid, me kalu); lülitub rakumembraani; osaleb ainevahetuses Omega 6 – kaksikside kuuenda C küljes; omega 6 leidub põhiliselt seemnetes ja taimeviljades; ei lülitu palju rakumembraani; eesmärk pigem rasvu talletada 2) Reservlipiidid – rasvakude selleks hetkeks, kui süüa ei saa 3) Protoplasmaatilised lipiidid – rakumembraani koostises VALGUD (aminohapped) Orgaaniline aine. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Moodustuvad vaid elusorganismides. Moodustuvad kui kahe aminorühma vahele tekib peptiidside. Peptiidsidemete kaudu osaleb valkude ehituses alati ka lämmastik (16% valgust on N). Lämmastikubilanss on siseneva ja väljuva N suhe. Lämmastiku tarbimist mõõdetakse selleks, et saada infot valgu tarbmise ja