Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis peamine, kas tegu oli riigipöördega nagu tavaks on öelda ?
 
Säutsu twitteris

Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused
Essee
TALLINN
2010

Sisukord


Sisukord 2



  • Sissejuhatus


    1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon . Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises pooles , aga eelkõige selle viimasel kümnendil, kui aastatel 1891 -92 oli Venemaal suur näljahäda. Tavapärane talupoja majandussüsteem ei suutnud enam täita aina kasvava linnaühiskonna nõudlust. Talupojad olid endiselt oma kohalikku kogukonda (obshichina) kinnistatud, aga ikkagi pidid nad 1861. aastal, kui toimus talurahva emantsipatsioon , maksma omandiks saadud maa eest. Külainimesed liikusid üha tihemini maa ja linna vahet ning paljud jäidki üldse linnadesse elama. Sellega hakkas elanike ja tööliste arv linnades järjepidevalt kasvama. Emantsipatsiooni tulemusel avanesid Venemaal seega uued võimalused kiireks tööstuse arenguks. Esimene tööstusarengu sööst oli 1870’tel ja 1880’tel ja teine, suurem sööst, oli 1890’tel, kui majandusministriks oli Sergei Witte (oli ametis 1892-1903). Küll saab vaielda selle üle, et kas kiire tööstuse arengu põhjustas pigem emantsipatsioon ja sellega kaasnenud töörahva suurem liikuvus või siis suur raudteede ehitus mis sellele järgnes, eriti 90’tel (eriti transs-Siberi raudtee ). Igatahes hakkas kujunema keskklass , kuhu muuhulgas kuulusid ka ärimehed ja spetsialistid , näiteks arstid, juristid , õpetajad jt. Isegi mõned aadlikud pidid tollases muutuvas majanduskeskkonnas leidma uusi viise kuidas toime tulla. Kõige nähtavam ja paljude jaoks muret tekitavam märk Venemaa industrialisatsioonist ja linnastumisest alates 19.saj lõpust oli nähtavalt suur töörahva hulk, mis oli maalt linna läinud ja seal sunnitud endaga karmis linnaelus ise toime tulema . Üha enam hakati rääkima uutest ühiskonnaklassidest – kapitalistidest ja proletariaadist. Siiski oli tegelikkuses raske rääkida niivõrd selgelt piiritletud klassidest, sest ei oldud enam jagunetud nii nagu varem seda oldi , vaid piirid hägustusid veelgi eri klasside segunedes ning uute kogukondade tekkides, näiteks töölis-intellektuaalid, ümberasunud talupojad jt. Proletariaat kasvas aga üsnagi aeglaselt, kuna suurel osal töölistest olid endiselt tugevad sidemed oma külaga. Kuid mis siiski lõppudelõpuks viis just selliste äkiliste ja järskude revolutsiooniliste muutusteni ning kulmineerus uue riigi – Nõukogude Liidu – tekkimisega ja kuidas see kõik alguse sai ning toimus ja mis peamine, kas tegu oli riigipöördega nagu tavaks on öelda? Seda ma püüangi nüüd selles essees kronoloogiliselt lahkama hakata.
  • Tagamaad


    Alustuseks räägiksin kõigepealt töölisrahva eluolust sajandivahetuse paigus . Töötingimused 19.saj lõpus leevenesid tänu tööseadusele, mis rajas vabriku inspektsiooni , reguleeris nais - ja lapstööjõu kasutamist ja piiras tööpäeva pikkust. Siiski jäid elutingimused rasketeks: ülerahvastatud majutus , haletsusväärsed sanitaarsed olud, väsitavad tööpäevad (enne maailmasõja algust oli tööpäevi keskmiselt 6 päeva nädalas ja tööpäeva pikkuseks oli 10 tundi päevas), haiguste laialdane levik (eelkõige tuberkuloos ) ja ka suur hulk enneaegseid surmasid, millele aitas kaasa ka üha kasvav alkoholismi levik rahva seas, veel oli pidev tööpostil vigasaamise risk, mis tulenes halbadest töötingimustest. Töökohtades valitses range distsipliin ja ka palk oli väike. Linnaelust tulenevad tulud võisid tolle aja sotsiaalse ja poliitilise stabiilsuse vaatepunktist olla samuti ohtlikud. Uute oskuste omandamine andis töölistele juurde nii eneseaustust kui ka kindlustunnet , mis omakorda tõstsid nende soove ja eluootusi. 20.saj alguse linnade rikkalik ja üksikasjalik kommertskultuur toitis nii tööliste soove ja lootusi kui ka tekitas kadedust ja viha. Linnatöölistel oli ka suurem võimalus omandada lugemis- ja kirjaoskust, mis avas neile terve hulga võimalusi saada uusi kogemusi ja ideesid. Lugemise teel kultuursemaks saamise tunne julgustas paljusid töölisi enesest rohkem lugu pidama ja seega hakkas rahvas üha vähem harilikuks saanud puudusi, eluraskusi ja alamklassi elu alandusi taluma.1
    Kui 20. saj alguses hakkas kasvama haritud meeste ja naiste arv, siis tekkis hulk alternatiivseid nägemusi võimust ja ühiskonnast, mis tihtipeale vastandusid tsaari ja valitsuse ning nende konservatiivsete toetajate omadega. Paljud haritud liberaalid ja ka radikaalid nägid end 19.saj intelligentsia järeltulijatena – nad vastandasid end neid maha suruvale ja rõhuvale kehtivale korrale ning püüdlesid üleüldise heaolu ja väärtushinnangute poole. Nagu nende eelkäijadki, langesid ka nemad tagakiusu ohvriteks , aga siiski õnnestus neil omavahel kokku saada ning moodustada salajasi ringe (kruzhki). Moodustati ka hulk opositsioonilisi parteisid, mh liberaalid, Sotsiaaldemokraadid , kommunistid , anarhistid jne.2
    1917. aasta Veebruarirevolutsiooni peamiseks baas-põhjuseks oli otseselt see, et Nikolai II polnud õppinud 1905. aastal toimunud revolutsioonist , kuna peagi pärast revolutsiooni lõppu oli ta pimesi tagasi autokraatiasse langenud. 1905. aasta revolutsiooni detailidesse ma siinkohal ei laskuks, aga võtaksin selle põgusalt läbi. 1905. aasta revolutsioon oli olnud ülevenemaaline nii sotsiaalne kui ka poliitiline revolutsioon, mille algatajaks oli „ Verine Pühapäev“ Peterburis. Verine Pühapäev toimus 9. jaanuaril 1905 ja see sai alguse sellest, et streikivad töölised marssisid koos oma perekondadega sõjakalt kuid vägivallata Talvepalee peale ja närvilised sõdurid avasid nende pihta tule. Ligi sada inimest sai surma ja paljud veel viga (Tsaari ametnikud täheldasid 96 hukkunut ja 333 vigastatud , valitsusevastased allikad aga väitsid surnuid ja vigastatuid palju rohkem olevat). Marss sai alguse sellest, et kolm töölist olid suurest Putilovi vabrikust vallandatud ning juba niigi tööliste õiguste eest võidelnud preester Georgy Gaponi juhtimisel levis tööliste rahutus mujalegi vabrikutesse ja organiseeriti ülelinnaline protesti demonstratsioon . 3
    Meeles peaks pidama ka tõika, et 1905. aasta revolutsioon tõi töölistele küll suhteliselt väikeseid aga siiski käega katsutavaid saavutusi. Esmakordselt tunnustas valitsus tööliste õigust moodustada ametiühinguid ja õigust pidada mittepoliitilisi streike ja ka õigust valida oma esindajaid Duumasse, seda kõike küll suurte piirangutega, mis suurenesid veelgi Stolõpini valitsuse ajal. 4
    Pärast 1905. aastat oli küll vasakpoolsete endi hulgas lõhe, aga neil oli sisuliselt üks ja sama eesmärk – muuta Venemaa tugevaks ja kaasaegseks riigiks. Nad soovisid et seadused hakkaksid asendama tsaari, bürokraatide ja politsei meelevaldsust, soovisid, et kõigil impeeriumi kodanikel oleks elementaarsed õigused, nt kõne-, usu- ja kogunemisvabadus , tahtsid demokraatlikku parlamenti ja tugevat kohalikku omavalitsust. Veel soovisid nad sotsiaalreforme et kindlustada sotsiaalset stabiilsust ning õiglust, taheti laiendada hariduse kättesaadavust, sooviti ka mõõdukat maareformi et maad talupoegadele kättesaadavamaks muuta ning sooviti ka töörahvast kaitsvat seadusandlust. Nagu ka tsaar , nägid liberaalid end tegutsevat riigi heaolu nimel, mitte vaid teatud klasside huvides. Marksistidel oli üldiselt essentsialistlik vaade proletariaadist. Proletariaat oli nende jaoks klass mis pidi inimkonna ebaõiglusest ja rõhumisest vabastama. 5
    Marksistid, eelkõige bolševikud, uskusid, et seda ei saa juhtuda enne kui töölisrahvas saab toodud teadlikusse nende ajaloolisest olukorrast ja missioonist. Aga selle teadvuse sisu polnud kaheldav: „teadlik proletaarlane“ mõistis kapitalismi ebainimlikustavat olemust, tundis oma klassi kollektiivset identiteeti ja nägi töölisrahva saatust kui kapitalismi kukutajat läbi revolutsiooni, et saaks kogu inimkonnale luua uue sotsialistliku korra. See ettekujutatav proletariaat polnud küll täiesti fantaasia , aga tõeline tööliste 20.saj alguse ajalugu oli oluliselt keerukam . Lõpptulemusena nii see ideoloogiline ehitis kui ka tööliste reaalsed olud ja nägemused mängisid suurt rolli tulevase revolutsiooni ajaloos ja nn Nõukogude eksperimendis.6
    Veel oleks oluline mainida „ Oktoobri Manifesti“, mille tsaar Nikolai II 30. oktoobril (vana kalendri järgi 17. oktoobril.) välja andis. Kui tsaari hilinenud aga paljulubav Oktoobri manifest, mida erinevatel viisidel toetasid nii radikaalid kui liberaalid, talt 16. oktoobril välja pressiti, siis Moskva tööliste detsembrimässu mahasurumine ja pea samaaegne Peterburi nõukogu mahasurumine andis valitsusele palju tugevama positsiooni tegelike vastutulekute, mh ka tööliste õiguste, minimeerimiseks.7 Manifest käsitles Venemaal toimunud rahutusi ning lubas rahvale anda ja tagada mitmeid kodanikeõigusi ja –vabadusi, muuhulgas kõne- ja usuvabadus ning üleüldine meeste valimisõigus. „Oktoobri Manifest“ oli ühtlasi ka eelkäijaks hilisemale Venemaa esimesele põhiseadusele. Paraku siiski ei Oktoobri manifest ega ka põhiseadus tegelikkuses kõiki lubatud vabadusi ja õigusi ei taganud.
    1906. aasta 23. aprillil anti siis välja Venemaa esimene põhiseadus (nn fundamentaalsed seadused) ja maikuus loodi selle alusel Riigiduuma , kellele pidi kuuluma hakkama seadusandlik võim riigis. Duuma võim oli aga küllaltki piiratud, tal puudus voli määrata ametisse või sealt vabastada ministreid ning tsaaril oli Duuma üle vetoõigus ja ka õigus Duumat laiali saata. Ametiühingud ja streigid olid küll seaduslikud, kuid politseil säilisid laiaulatuslikud volitused ametiühingute tegevust jälgida ja neid ka ebaseadusliku poliitilise tegevuse tõttu või isegi miitingutel poliitiliste kõnede lubamise pärast laiali saata. Uute seadustega mingil määral küll suurenes ka ajakirjandusvabadus, paraku oli see aga siiski pigem formaalne muutus, sest praktikas võidi ajakirju lubatud ajakirjandusvabaduse piiridest üleastumise korral kas trahvida või isegi sulgeda, ning vastavaid isikuid ka karistada . Aastatel 1906-1907 suletigi sadu publikatsioone ja mõisteti kohut sadade isikute üle, keda süüdistati mässuleõhutamises. Üle tuhande inimese ka hukati.8
    Kõige nähtavamad märgid tööliste rahulolematusest olid 1905. aastast alates peale streikide nüüd ka ametiühingute kasv. 1905. aasta pöördelised muutused kus olid nii majanduslikud kui ka poliitilised nõudmised omavahel seotud, olid pretsedenditud nii oma ägeduse kui ka mõõdu juures. 1905. aastal algasid streigid pea igas tööstuse valdkonnas üle kogu Venemaa. Sel ajal hakkasid töölised ka moodustama ebaseaduslikke ametiühinguid, mis aga, nagu streigidki, seadustati „Oktoobri Manifesti“ järgsel ajal. Valitsus lootis, et kui streigid ja ametiühingud seadustatakse ja lubatakse töölistel valida oma esindajaid vastloodud Riigiduumasse, siis saaks tööliste rahulolematus heastatud ning see omakorda viiks tööliste liikumise rahumeelsemale teele. Algul tundus et just nii juhtuski. Tuhanded töölised liitusid seaduslike ühingutega ja kontsentreerusid paremate majanduslike olude saamisele. Siiski nende ühingute juhid ja ka paljud liikmed
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #1 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #2 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #3 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #4 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #5 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #6 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #7 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #8 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #9 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #10 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #11 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #12 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #13 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #14 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #15 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #16 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #17 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #18 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #19 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #20 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #21 Venemaa 1917-aasta revolutsioonid ja nende põhjused #22
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor despair1 Õppematerjali autor

    Märksõnad


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    222
    doc
    Nõukogude Liidu ajalugu
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    4
    doc
    Venemaa 17-aasta revolutsioonid ja kodusõda
    52
    docx
    Lääne-Euroopa Suurriigid
    89
    doc
    Ajalugu
    68
    pdf
    VARAUUSAEG
    52
    docx
    Nõukogude Liidu eksam





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun