) saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või muudeti orjadeks. Riigis kehtestati üheparteisüsteem. Kõik parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati, need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Suurbritannias jäi aga püsima demokraatia. 1920.aastal oli Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas majanduskriis. Kuid tänu sellele, et Briti ettevõtted kasutasid võõramaist toodangut ning seda kriisiajal müüa said, tuli riik edukalt majanduskriisist välja. Riigis toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Suurbritannia sisepoliitiline elu polnud nii kirju kui Saksamaal kuid aeg ajalt oli ka kuningakojal probleeme. Sellele vaatamata püsis riigis edukalt demokraatia. Kui 1930.aasta lõpul majanduskriis Prantsusmaale levis, ei suutnud riigivõim seda ületada. See innustas aga neid, kes soovisid riiki diktatuuri. 1934.aastal korraldati Pariisis meeleavaldus
Kuidas Eestis töötust vähendada? Maie Pihlamägi arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. Viimastel aastatel on Eestis töötus küll vähenenud, aga minu arvates on statistika veidi petlik. Numbriliselt jääb töötuid küll vähemaks, samal ajal kasvab välismaale elama ja
tegema kohalike võimudega koostööd, et tagada klientide turvalisus ja ennetada õnnetusi ja haigusi. Erialainimesed peavad looma tingimused, et turist saaks reisil vaimse rahulduse ja kultuurielamuse ning kinni pidada oma usutavadest. Reisikorraldajamaa sihtkohariik teenust pakkuv reisifirma ja turismiorganisatsioonid peavad üheskoos välja töötama mehhanismi, kuidas turistid pääsevad tagasi kodumaale, juhul kui korraldajafirma läheb pankrotti. Valitsustel on õigus ja kohustus eriti kriisiajal informeerida oma kodanikke sihtmaa raskustest ja ohtudest kahjustamata seejuures turismifirmade või sihtmaa majandushuve. Nõuanded ja hoiatused tuleb otsekohe tühistada, kui oht on möödas. Reisiinfo ja turismifirmade kohta käiv 4 teave meedias peab olema aus ja tasakaalustatud erilisi nõudeid esitakse eriala ajakirjandusele
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Majandusareng oleneb paljudest teguritest. Majandusareng on igas riigis erinev ning oleneb riigi majanduse eripärast ja iseloomust. Praegusel kriisiajal on tekitanud palju küsimusi, kuidas on maailma ning ka Eesti majandus sellisesse suurde kriisi sattunud ning kuidas sellest välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused. Rando Värnik kirjutab oma artiklis, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv
seepärast kandus ületootmine kõikidesse majandusharudesse. Miljonid tööta jäänud inimesed olid näljas. Samas aga hävitati kohati rongide kaupa vilja ja teisi toiduaineid. Seda tehti selleks, et toidukaupade hinda veidikegi tõsta ning suurendada põllumajandustootjate sissetulekuid ja ostujõudu. Poliitilised muutused Kui paljud riigid püsisid ka majanduskriisi ajal demokraatlikuna, siis paljudes riikides vahetus demokraatia diktatuuri vastu. Inimestel kadus kriisiajal usaldus demokraatia vastu ning nad arvasid, et päästjaks võib olla karmikäeline valitseja, kes taastab riigis korra ja majandusliku õitsengu. Demokraatia asendumine diktatuuriga tähendas majanduselus seda, et riik sekkus aktiivselt tootmis-ja kaubandusettevõtete ning pankade tegevusse. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Neid, kes ei täitnud riigi otsuseid, ootas karm karistus. Suur majanduskriisEestis
ennetada õnnetusi ja haigusi. Erialainimesed peavad looma tingimused, et turist saaks reisil vaimse rahulduse ja kultuurielamuse ning kinni pidada oma usutavadest. Reisikorraldajamaa, sihtkohariik, teenust pakkuv reisifirma ja turismiorganisatsioonid peavad üheskoos välja töötama mehhanismi, kuidas turistid pääsevad tagasi kodumaale juhul, kui korraldajafirma läheb pankrotti. Valitsustel on õigus ja kohustus - eriti kriisiajal - informeerida oma kodanikke sihtmaa raskustest ja ohtudest, kahjustamata seejuures turismifirmade või sihtmaa majandushuve. Nõuanded-hoiatused tuleb otsekohe tühistada, kui oht on möödas. Reisiinfo ja turismifirmade kohta käiv teave meedias peab olema aus ja tasakaalustatud, erilisi nõudeid esitakse eriala-ajakirjandusele; turismi edendamiseks tuleb võimalusel rakendada ka uusi elektroonilisi tehnoloogiaid; mitte mingil juhul ei tohi propageerida seksiturismi. 7. Õigus reisida
inimesed). Elanikkonna ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist rohkem. Kehtestati kõrged tollimaksud. Ülemaailmse majanduskriisi põhjuste üle vaidlevad teadlased praeguseni. Aga arvatalse nii: Esiteks, ületootmine. Kaupu tooodeti rohkem kui inimesed suutsid osta. Teiseks, vale majandamine. Riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. Laenukoormus muutus liiga suureks, see laostas rahanduse. Kolmandaks, valitsuse vead kriisiajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning kõrgete tollimaksude kehtestamisest. Selle sammuga loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest, tegelikult muudeti kroos aga ülemaailmseks ja pikendati seda. Tagajärgedeks oli- enne olematult suur tööpuudus(kuni 30 miljonit inimest), nälg, rahulolematus, keskklassi vaesus(suurim USA's), elatustaseme langus, tootmise langus. Paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passivseks. 3. Diktatuur
ühe suhteliselt vähetuntud klaverisonaadi, kaks tsellosonaati ning kaks tagasihoidlikku orkestriteost: "Nimepäeva-avamängu" ning sümfoonilise lahingupildi "Wellingtoni võit". Viimane tõi Beethovenile ohtralt kuulsust ja raha, muusikaliselt peetakse seda aga tema elu kõige piinlikumaks ebaõnnestumiseks. Beethoven oli end otsekui tühjaks kirjutanud ja paljud neist aastaist säilinud kirjad räägivad tõsisest depressioonist. Paradoksaalselt tõusis just sellel kriisiajal Beethoveni kuulsus haripunkti. See oli ka Beethoveni kuulsuse ja majandusliku edu kõrghetk. (Siitan 1998, lk 337-338) Hiline looming (1816 1827) Beethoveni kõrgaja looming oli vastuolulise, heroilise ja partiootliku ajastu muusika. Pärast kahtekümmend sõja-aastat ja Viini kongressi suurlinna elu resigneerus järgmist ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism, väikekodanlik komfort ja biidermeierlik maitse. Kui sajandi esimesed tosin aastat olid andnud kaheksa
hävimise, jäätmaade tekkimise, rannikualade tiheasustuse, maastike risustatuse, elustiku liikde vähenemise. Loodusvarade kasutus: majanduslikult väärtuslike ja kergesti kättesaadavate loodusvarade ülekasutamine. Energia tootmine (4): põlevkivi baasil ja ühte geograafilisse piirkonda kogunenud elektrienergeetika eelistamine on kaasa toonud: saaste kontsentreerumise, suured kaod el.energia ülekandel, süsteemi suure haavatuavuse kriisiajal, taastuvate energiaallikate arendamise pärssimise. Energia tarbimine (4): vananenud tehnika ja tehnoloogiate jätkuv kasutamine on toonud kaasa: hoonete suure energiatarbe, energia ülekande ja jaotuskaod, majanduse suure energia mahukuse, suurenenud energianõudluse. Trantsport (4): valglinnastumine, ühistrantspordi ja alternatiivsete energiaallikate ebapiisav arendamine ning Eesti toimimine odava transiidikoridorina on kaasa toonud: autode hulga
aastaist säilinud kirjad räägivad tõsisest depressioonist. 1813. aasta kevadel jäi vend Karl tõsiselt haigeksja avaldasametlikult soovi, et Ludwig jääks temasurmakorral ta ainsapoja hooldajaks.1815.aastalõpul Karl suri ning kuni 1820.aastanikestismasendavkohutasitema kergemeelselesega.Selle tulemusenajäigi poiss täielikult Beethoveni käendusele.Noormees põhjustastalle kuni surmanitõsiseidhingelisi ja majanduslikkeprobleeme. Kuid just selle kriisiajal tõusisBeethovenikuulsusharipunkti. Hiilgavamenugaläinud autorikontsertide rida algas 1813. aasta detsembris VII sümfoonia ja ,,Wellingtoni võidu" esiettekandega. 1814. aasta septembris algas katkematu pidustustegaajalukku läinud Viini kongress.Seeoli Beethovenikuulsuseja majanduslikuedukõrghetk. Aastad 1816-1827: hiline looming. Beethovenit kui vananevatgeeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või vähemalt veidrikuks. Enamik ta vanadest aadlisoost toetajaist olid
12 suurt tööpuudust leevendada. Seetõttu tuleb töökohtade loomise soodustamiseks ja töötuse vähendamiseks kasutada kõiki võimalusi ja senisest aktiivsemalt tarvitada Euroopa Liidu tõukefondide raha, mille eesmärk on pikaajalise töötuse ennetamine ja tööhõive soodustamine. Peale selle tuleb õppida teiste riikide kogemustest ja soovitustest, kuidas kriisiajal tööturul töökohti säilitada ja tööpuudust vähendada (Luuk, 2009). 2008. aasta novembris avaldas Euroopa Komisjon Euroopa majanduse toibumise plaani eesmärgiga kavandada ja koordineerida tegevusi majanduskriisile reageerimisel. Plaan hõlmab mitut riigi algatust 1. tööhõive säilitamise ennetusmeetmed, mis väljenduvad ettevõtete toetamises, tagamaks töötajatele tööhõive või toetamaks töötajaid, kelle palka on kärbitud; 2
välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20. sajandi alguseni lähtus enamik riike ideoloogiast, et nii majandus kui ka tööturg suudavad end ise reguleerida. Inglismaa algatust järgisid järk-järgult teised riigid. 1919.
põhimaanteedest (IP), tugimaanteedest (IC), riigimaanteedest (EN) ja kohalikest maanteedest kokku ligi 13 112 km. Eriti suure tähendusega on suurepärane kiirteede võrgustik, mis on ehitatud peamiselt viimase 10 aasta jooksul (kokku u 2500 km). Kogu Euroopa Liidu kõige tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga.[10] 21 3.6. Turism Ka kriisiajal edukalt arenev turismitööstus on Portugali majanduse üks alustalasid (u 6% SKP-st). Portugal on Euroopas 10 populaarseima turismisiriigi hulgas. 2007. aastal külastas Portugali 12,3 miljonit turisti. Turismitööstuse arengule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga. Portugalil on turistidele palju pakkuda: suurepärane kliima, turvalisus, kaunid rannad,
Jaapani J i automüügi t üü i suureneminei masu ajal j l USA-s USA võib õib tähendada, täh d d ett USA autotöölistel puudus vajalik oskus USA turul nõutavate masinate valmistamiseks. Seega oleksid nad struktuurselt töötud. Siit ka USA valitsuse toetus autotootjatele kriisiajal. 3. Friktsionaalsel töötusel on tõenäoliselt ka tsükliline komponent. p Inimesed otsivad paremat kohta majanduse tõusuperioodil. Seetõttu varieerub töötuse määr täieliku tööhõive korral oluliselt, kuigi enamik i majandusteadlasi j i hindab i seda 5 7% % vahemikus.
0,5% 8,9% 98% 89% Author: Materiaalne põhivara on ettevõtte suurim 11% 9% väärtus ja moodustab väga suure osa 81% 76% kogu varast (89 %). Materiaalne vara on võrreldes 2009 aastaga vähenenud 5 %. 3,1% 0,9% Materiaalse põhivara vähenemine on 0,4% 0,1% toimunud kuna kriisiajal ei ostetud juurde 0,1% 0,0% põhivara vaid ainult amorditi. 2,7% 0,8% 0,5% 0,1% 2,3% 3,5% 0,1% 0,1% 2,2% 3,4% 0,0% 0,0% 98% 97% 100% 100% 3% 4% 0,9% 1,9% 1,4% 1,6% 0,2% 0,2% 8% 6% 5,0% 3,6% 1,0% 1,0%
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õh...
Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused Essee TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises ...
ehitamisse, pigem on teda tõrjutud, siis on Gorbatšovi sõnul Euroopa protsessid takerdunud, deformeerunud ning omandanud asümmeetrilise iseloomu.18 7. aprillil 2005 pidas Gorbatšov kõne Venemaa Teaduste Akadeemias rahvus- vahelisel konverentsil, kus ta esitas oma uuemad seisukohad perestroika ja Nõu- kogude Liidu lagunemise kohta. Tema sõnul oli Liit postsovetlikust Venemaast parem kas või seetõttu, et seal oli vähem bürokraatiat ja elanike reaaltulud olid isegi kriisiajal mitu korda suuremad kui praegu. Perestroika ei jooksnud ummi- kusse, vaid nurjati, ütleb Gorbatšov. Ta kinnitab, et 1991. aasta suvel vaba- riikidega kooskõlastatud liidulepingu allakirjutamine oleks olnud ainus õige tee ja päästnud Liidu, mille lagunemine polnud üldse möödapääsmatu. Selle rikkus ära augustiputš. Gorbatšov tunnistab, et ta jäi kompartei reformimisega sotsiaaldemo- kraatlikus vaimus hiljaks, ei suutnud piiramatu võimuga harjunud üleliidulise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
