Igaüks nägi tulevast Venemaad ette omamoodi, kuid võimu haarasid enamlased, kes tahtsid vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa. Kuid kas see oli tõesti tol ajal ainuke variant? Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua, aga sõja jätkamine liitlasriikidega ärritas rahvast veel rohkem. Enamlased teadsid, kuidas rahvas enda poolele meelitada- nad lubasid neile rahu, leiba ja maad, seda mida inimesed kuulda tahtsid. Kornilovi riigipöördekatse läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju ka tööliste ja soldatite nõukogudes. Ajutise Valitsuse maine oli nii madalale langenud, et enamlased ei näinud mingit takistust võimu üle võtmisega ning võimu üleminek enamlastele vormistati 26. Oktoobril 1917. Kongress võttis vastu maa- ja rahudekreedi, kus otsustati alustada läbirääkimistega rahu sõlmimiseks ja likvideeriti mõisnike surmaomandus.
soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. • IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutise Valitsuse juhid Georgi Lvov Aleksandr Kerenski Kaksikvõimu aeg II • AV kehtestas riikliku vilja- ja kütusemonopoli. • Progressiivne tulumaks. • Ei väljutud sõjast. • Ei jagatud maad. • 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta. • August – kindral L. Kornilovi riigipöördekatse. Lavr Kornilov Kaksikvõimu aeg III • Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. • Juulis suund relvastatud ülestõusule. • Septembris ülekaal nõukogudes bolševikele. • Enamlaste arv 350 000. Kaksikvõimu aeg IV • Vene poliitiline elu muutus väga kirevaks. Kõige olulisemad neli parteid: • Rahva Vabaduse Partei (kadetid) Kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina.
rindelt vägedega tagasi Petrogradi, et kord majja lüüa (Kornilovi vägi on demoraliseerinud, mistõttu on seea lihtne manipuleerida.). Tsaar elab rõõmsalt Tsarskoje Zelos, ning plaanib minna Inglismaale, aga keegi ei ole valmis neid vastu võtma. AV viib nad Jekaterinburgi ja sinna nad jäävadki. Kornilov lubab kukutada nii bolsevikud kui AV. Selle peale AV kutsub bolõsevikud appi, mis tõstab bolsevike populaarsust ja neil ei ole vaja enam toetada AV. Kroonlinna matused, Kornilovi pealetung suruti maha. OKTOOBRIREVOLUTSIOON Bolsevikud koondavad kokku oma punakaardid e. tööliste salgad. Punane lint ümber käe on nende tunnusmärk. Lenin on ikka Soomes paguluses. Punakaart hõivab kõik olulised punktid (raudtee, telegraaf, elektrijaam jne.)Petrogradis. Vallutavad ka Talvepalee, kuhu oli AV kolinud. Bolsevike peakorter on Smolnõis, millest saab revolutsiooni häll. Ööl vastu 26. oktoobrit tuleb Lenin. Oktoobripöörde valmistas ette Trotski. Ristleja Aurora, mille
See tal ka õnnestus ja selle tulemusel võeti kinni Trotski ning Lenin oli sunnitud Soome põgenema. Juba 18.-19. juulil hävisid nii ajalehe ,,Pravda" kui ka Bolsevike Keskkomitee hooned. Bolsevike üha kasvav mõjuvõim sai nüüd mõneks ajaks küll peatatud, kuid peagi said bolsevikud endale taas uue võimaluse võimuhaaramiseks. Bolsevikud said kiiresti asuda oma mõjuvõimu taastama, kui Ajutine Valitsus pidi augustis Petrogradis kindral Lavr Kornilovi riigipöörde katse peatamiseks kasutama sõjaväe ja bolsevikest tööliste abi. Nimelt oli 21. juulil Lvov peaministri kohalt tagasi astunud ja peaministriks oli siis saanud Kerenski, kes tahtis enda ümber kujundada kuvandit endast kui riigi päästjast. Paar päeva enne seda, 19. juulil, olles veel ametis sõjaministrina, oli ta vägede ülemjuhatajaks nimetanud kindral Lavr Georgijevits Kornilovi. Kerenski oli lootnud kasutada
· Poliitiline võitlus võimu pärast · Rahva rahulolematus jätkuva sõja ja majanduse allakäiguga · Bolsevikud õhutasid pealinnas AV vastaseid rahutusi loosungi all ,,Kogu võim nõukogudele" · AV surus need sõjaväe abil maha ja kehtestas sõjaseisukorra, uueks AV peaministrik sai A. Kerenski c)Kornilovi mäss: · Pärast Riia vallutamist sakslaste poolt tegi sõjaväe ülemjuhataja kindral L.Kornilov katse kehtestada sõjaväeline diktatuur · AV kuulutas Kornilovi mässajaks ja lasi arreteerida 3.Enamlaste riigipööre a)Bolsevike võimuletuleku põhjused: · AV ei pakkunud sõjast tüdinud ja majandusraskustes vaevlevale rahvale sobivaid lahendusdi · Bolsevikute oskuslik tegevuse ja populaarsed võitlusloosungid ,,Rahu! Leiba! Maad!" · Euroopa suurruugid olid seotud maaimasõjaga ega saanud sekkuda Venemaa siseasjadesse · Bolsevikud saavutasid enamuse Petrogradi Nõukogus ja Lenini juhtimisel hakati ette valmistama riigipööret
Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. Smolnõisse, kus asus tol ajal bolsevike kontrolli all olev Petrogradi tööliste saadikute Nõukogu, saabus Lenin 7. novembri hilisõhtul. Algul ei tahetud teda sisse lasta, kuna tal polnud vastavaid dokumente
1917. aastal elas Lenin Sveitsis.Siis sai Uljanov kuulda Veebruarirevolutsioonist ning ta naases Venemaale.Vladimir hakkas elama Petrogradis, et olla poliitiliste sündmuste keskpaigas.Petrogradis asus Uljanov kritiseerima Ajutist Valitsust.Esimest korda proovis Lenin võimu endale haarata juulist 1917, kuid sotsiaaldemorkaatlik valitsus suutis enamiku bolsevikest arreteerida.Leninit neil siiski ei õnnestunud arreteerida kuna ta põgenes Soome.Peagi bolsevikud amnesteeriti seoses Lavrenti Kornilovi mässuga. Bolsevikud aitasid organiseerida pealinna kaitset. Kuid Lenin otsustas Petrogradi naasta alles 7.novembril 1917. Selleks ajaks olid punaväelased hõivanud juba Venemaa Kesktelegraafiaangentuuri,pangad jm strateegiliselt tähtsamad punktid.Ajutise Valitsuse residentsi hõivamine oli just käimas.8.nov. 1917 toimunud II ülevenemaalisel nõukogude kongressil valiti Vladimir Uljanov Nõukogude Venemaa Rahvakomissaaride Nõukogu esimeheks. Venemaa Kodusõda 1918.aastal :
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA ...
Uue valitsuse moodustas Kerenski, kes ühtlasi jätkas ka sõjaministrina. Asepeaministriks ja rahandus- ministriks sai Nekrassov, kes selle nimel kadettide parteist välja astus. välis-ministrina jätkas Terestsenko ja põllumajandusministrina Tsernov. Kerenski valitsus oli palju vasakpoolsem kui Lvovi oma. Juulis toimunud pealetungi ebaõnnestumise tõttu vahetati sõjaväe ülemjuhataja kohal kindral Aleksei Brussilov (1853-1926) välja kindral Lavr Kornilovi (1870-1918) vastu. Viimane asus augustis (septembris uue kalendri järgi) 1917 oma vägedega teele Petrogradi, üritades ilmselt seeläbi pealinnas tugevdada Ajutise Valitsuse võimu ja kord majja luua. Kerenski kuulutas selle aga mässuks ja vabastas Kornilovi sõjaväe ülemjuhataja ametist (ehkki on kindel, et Kornilov ei plaaninud Kerenskit kukutada ja pole võimatu, et esialgu oli Kerenski ise käskinud oma võimu suurndamiseks väed Petrogradi tuua). Igatahes jooksid Kornilovi väed
Veebruarist oktoobrini korraldati Ajutist Valitsust pidevalt ümber. Juunis sai valitsusjuhiks Kerenski mõõdukas sotsialist ning ta üritas ühendada demokraatlikke jõude, keda oli aga ilmselgelt vähe. Valitsus ei nõustunud tegema koostööd patriootiliselt meelestatud ohvitseridega, kelle eesotsas oli armee ülemjuhataja Kornilov. Ohvitserkond soovis iga hinnaga taastada armees ja riigis kord. Kornilovi mäss septembri alguses, katse kehtestada Venemaal sõjaväeline diktatuur. Enamlaste abiga surus Kerenski selle maha. Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madal, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimule (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid
ideed nüüd reaalsuses ellu rakendada ehk läbi viia edukas revolutsioon, algatamaks doominoefekti, mis viiks maailmarevolutsioonini.Trotskile kui hiilgavale organisaatorile usaldati paramilitaarsete üksuste loomine. Nii tema kui ka Lenin leidsid, et parim idee on vägivaldselt võim haarata ning üheparteidiktatuur kehtestada. Suvel 1917 oli Trotski lühikest aega juuliülestõusu segatud olemise tõttu vangistatud, kuid ta vabastati Kornilovi mässu ajal, et ta bolsevike relvarühmitusi juhiks. 25. oktoobril Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde asutatud Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine, muutus bolsevike võimuhaaramise oktoobrirevolutsiooni staabiks. Lenin varjas ennast sel ajal Petrogradis konspiratiivkorteris. Võimuhaaramise käiku 6. 7. novembril juhtis Trotski. Pärast Ajutise Valitsuse arreteerimist moodustatud Rahvakomissaride
Varsti ühines bolsevikega ka Trotski. AV kriisid: Juulis üritasid bolsevikud Petrogradis võimu haarata, korraldati demonstratsioon, AV lasi meeleavaldajate pihta tule avada. Bolsevikud, kui meeleavalduse korraldajad pidid minema põranda alla ja pagendusse. Kõike seda nim. juulikriisiks, mille tulemusena lõpetas Petrogradi Nõukogu AV toetamise. Peale juulikriisi sai AV peaministriks Kerenski. Uus oht ähvardas nüüd parempoolsetelt, üritati kehtestada sõjaväeline diktatuur, kindral Kornilovi mäss, AV pöördus bolsevike poole abipalvega, nende juhid vabastati vangist, bolsevike abiga löödi Kornilov tagasi. Tulemuseks bolsevike populaarsuse tohutu kasv, saavutati enamus Petrogradi Nõukogus, etteotsa sai Trotski. Oktoobrirevolutsioon 26. 10. 1917 Kuna bolsevikel oli nõukogus enamus seati kurss võimuhaaramisele. Ürituse läbiviijateks olid Trotski, Stalin, Zinovjev, Kamenev. Ööl vastu 26. Oktoobrit rünnati Talvepaleed, arreteeriti AV, ainult Kerenski sai põgenema.
või Lenin. Mõlema alternatiivi puhul terendas ees autoritaarne reziim. Juhtus aga nii, et Kerenski egoismi, paranoilisuse ja valearvestuse tõttu mängiti ikkagi trumbid kätte bolsevikele. Nimelt jõudsid vägede ülemjuhataja kindral Kornilovini kuuldused, et kavas on järjekordne riigipöördekatse vasakult. Tema soov oli aga kehtestada sõjaväeline valitsus olukorra rahunemiseni ja mässuliste allasurumiseni. Kerenski oli esiti selle idee poolt, ent tõlgendas Kornilovi soovi hoopis tema putsi katsena. Peaminister kuulutas kindrali reeturiks ja tagandas ametist (Pipes 1991). Tegelikkuses liikusid Kornilovi peas patriootlikud mõtted ning tema eesmärk oli olukord riigis lihtsalt maha rahustada. 6 Valitsusjuhile oli see poliitiline enesetapp, kuivõrd pööras sellega enda vastu seni teda
Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksander Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti,ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. 7 1917 a.Oktoobrirevolutsioon Smolnõisse, kus asus tol ajal bolsevike kontrolli all olev Petrogradi Tööliste ja
* Keiser loobus troonist * Venemaast sai vabariik * Võim läks Ajutise Valitsuse kätte * Kaksikvõim- üks pool Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teine pool Ajutine Valitsus (vürst Lvov) * Enamlaste esiletõus 6. 1917. aasta Oktoobripöörde põhjused, käik ja tulemused. PÕHJUSED: * Ebaedu sõjarinnetel * Sakslased vallutasid Riia, mis peale Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri * Ajutine Valitsus arreteeris Kornilovi muutudes ebapopulaarseks * Alahinnati Leninit * Segadus riigis suurendas Bolševike toetajaskonda KÄIK: * 6-7.nov väljaastumine sõjast * Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti * 8.nov moodustati Rahvakomissaaride nõukogu eesotsas Leniniga * Mitmel pool tekkis vastupanu bolševike võimule TAGAJÄRJED: * Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee * Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega * Kujunes ühe partei diktatuur
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (...
Kaksikvõim: AJUTINE VALITSUS PETROGRADI TÖÖLISTE JA SOLDATITE SAADIKUTE NÕUKOGU · Esindajaks vürst Lvov · Esindajaks A. Kerenski · Lubas tagada demokraatlikud vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu A.Kerenski Venemaa riigitegelane ja poliitik, Petrogradi Nõukogu esindaja Ajutises Valitsuses L.Kornilov Vene kindral, kes on tuntud peamiselt Kornilovi mässu (üritas teha sõjaväelist riigipööret Ajutise Valitsuse ebakindla poliitika tõttu) tõttu Enamlased VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei) marksistlik organisatsioon, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletarjaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa, enamlasi toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased toovad Venemaa sõjast välja, enamlaste juhiks sai V.Lenin Oktoobripööre:
Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõjakogemuse ning eesti ohvitserkonna. 3. III 1918 väljus Venemaa kaotajana sõjast. Sõjavägi läheb mässajate poole üle. Tsaar loobus 1917 troonist ning võim läks ajutisele valitsusele. Nõukogudes oli aga sotsidel väike osa (suurim esseeridel). Bolsevike eeliseks oli Saksamaa ja vabamüürlaste maj toetus. Esimese võimukatse tegid enamlased juun 1917, 7. XI viiakse läbi oktoobripööre. Aug 1917 oli ka Kornilovi mäss, mis suruti enamlaste ja ajutise valitsuse poolt maha. Märtsis 1917 hakkasid ka eestlased streikima ning rüüstati asutusi ja kauplusi. Valiti TSS nõukogud. Enamuses olid nõukogudes venelased. Riigiaparaat läks eestlaste kätte, kubermangukomissariks sai Jaan Poska. Tekkisid parteid (rahvadem eduerakond, talurahva liit, tööerakond, ESDTP, esseerid, enamlased) ja liidud. Tähtsaim poliitik oli Jaan Tõnisson. Parteide ühine nõue, et Eesti ala tuleks ühendada üheks kubermanguks.
Riigid said palju kahju sõjast. Võitsid ikkagi Antandid. 15. VENE REVOLUTSIOON (õpiku II osast lk 90-93) Venemaal oli majanduslik laos, sisepoliitiline kriis. Sõda Saksamaaga on toonud palju kahju. Rahvas oli nälgas. Hakati streikima ja mässama. Tapeti Nikolai II koos perega ja Romonivite dünastia oli hävitatud. Võimule tuli ajutine valitsus. Nemad üritasid Venemaa olukorda parandada, aga kahjuks ei tulnud sellest midagi välja. Kornilovi mässukatse, kaos riigis, armee lagunemine, sisepoliitilised probleemid lasid bolsevikel tegutseda. Nad said võimule oktoobris. Asutav Kogu löödi laiali. Venemaast sai vabariik. Nikolai II oli Venemaa tsaar. Tema tõttu tekkis revolutsioon. Ta ei püüdnudki majandust ja rahvahuve parandada. Vladimir Iljits Lenin oli Venemaa blosevike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija
Järgnevalt tooksin välja erinevate autorite mõiste iseloom määratlusi. Aristotelese õpilane Theophrastos hakkas sõnaga "karakter" tähistama inimese omapära. V. N. Mjassistsevi järgi on karakter isiksus tema omapäras. V. A. Krutetski arvates on iseloom isiksuse oluliste joonte individuaalomapärane ühendus. K. K. Platonov loeb aga karakteriks kõige selgemini väljenduvate ja suhteliselt püsivate joonte kogumit, mis ilmnevad kõikides inimeste toimingutes ja käitumisaktides. K. N. Kornilovi järgi on iseloom indiviidi psüühiline iseärasus, mis väljendab inimese põhilist elulist hoiakut ja ilmneb inimese tegevuses. B. M. Teplov rõhutab aga, et karakteri määravad suhtumine maailma, teistesse inimestesse, töösse ja iseendasse. Tänapäeval kasutatakse terminit "iseloom" kitsamas (igapäevases elus räägime tugevast, nõrgast, heast, halvast jne karakterist) ja laiemas (inimese psüühiliste joonte kogum, mis
ESIMENE MAAILMASÕDA 1. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL BLOKKIDE KUJUNEMINE.. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused. 1. 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 2. 1893. a. - liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Viimane otsis liitlast Saksa ohu tõttu. Venemaa oli aga suurte riiklike laenude tõttu sattunud Prantsusmaast finantssõltuvusse. 3. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes ...
Ametlikult oli võimul Ajutine Valitsus, kel polnud aga kuigi plju reaalset jõudu. Seepärast pidi ta arvestama Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu poliitilise surve ja kontrolliga. Uued võimuorganid ei suutud aga riigivalitsemisega kõigis valdkondades toime tulla, järgnes poliitiline anarhia ja segadus. Erinevad poliitilised jõud hakkasid võimu pärast võitlema. Bolsevikud kutsusid üles Ajutist Valitsust mitte toetama. Bolsevike toetajaskonda suurendasid Kornilovi mässukatse, üleüldine kaos riigis, armee lagunemine ja sisepoliitiline ebamäärsus. Oktoobripööre toimus vana kalendri järgi oktoobris, mille käigus Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti ja võim läks bolsevike kätte. Oktoobripöörde tagajärjel said võimule bolsevikud. Nende võimu põhijooneks oli juba algusest peale vägivald ja igasugune teistimõtlemise eriamine. Lühikese aja jooksul keelustati kõik parteid ja hakati oma poliitilisi vastaseid füüsiliselt hävitama.
ühines bolsevikega ka Trotski. AV kriisid: Juulis üritasid bolsevikud Petrogradis võimu haarata, korraldati demonstratsioon, AV lasi meeleavaldajate pihta tule avada. Bolsevikud, kui meeleavalduse korraldajad pidid minema põranda alla ja pagendusse. Kõike seda nim. juulikriisiks, mille tulemusena lõpetas Petrogradi Nõukogu AV toetamise. Peale juulikriisi sai AV peaministriks Kerenski. Uus oht ähvardas nüüd parempoolsetelt, üritati kehtestada sõjaväeline diktatuur, kindral Kornilovi mäss, AV pöördus bolsevike poole abipalvega, nende juhid vabastati vangist, bolsevike abiga löödi Kornilov tagasi. Tulemuseks bolsevike populaarsuse tohutu kasv, saavutati enamus Petrogradi Nõukogus, etteotsa sai Trotski. Oktoobrirevolutsioon 26. 10. 1917 Kuna bolsevikel oli nõukogus enamus seati kurss võimuhaaramisele. Ürituse läbiviijateks olid Trotski, Stalin, Zinovjev, Kamenev. Ööl vastu 26. Oktoobrit rünnati Talvepaleed, arreteeriti AV, ainult Kerenski sai põgenema
aprill Sveitsist pagendusest tuleb tagasi Lenin ja hakkab võimu nõukogudes bolsevike kätte koondama 3. Ajutise Valitsuse poliitika (ebaõnnestumise põhjused) lubab jätkata sõda amnestia nii poliitvangidele kui kriminaalidele jagavad võimu nõukogudega jätavad maaküsimuse lahendamata et seda võib otsustada alles Asutav Kogu suutmatus toime tulla rahutustega riigis enamlaste propaganda sõja vastu, deserteerumine, Paremalt poolt Kornilovi juhitud sõjaväe mäss ääralade separatistlikud meeleolud (Soome, Poola, Baltimaad) 4. Enamlaste tugevuse põhjused väike, tsentraliseeritud juhtimisega partei oma sõjajõud Punakaart kasutasid ära üldist rahulolematust sõjaga Propaganda - Rahu, leiba, maad! Kogu võim nõukogudele! Saksa keisririigi rahaline toetus Sündmused 1917.a. sügisel: Oktoobrirevolutsioon 25. oktoober 1917.a. Petrogradis Ajutine Valitsus (Kerenski) kukutati,
Ta asus teravalt kritiseerima Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi (esseere ja mensevikke) reeturlikeks. Juulis 1917 püüdis ta ilmselt esmakordselt võimu haarata, kuid Aleksandr Kerenski juhitud sotsiaaldemokraatlik valitsus suutis enamiku juhtivatest bolsevikest arreteerida. Lenin ja Zinovjev põgenesid aga Soome. Nad varjasid ennast mitmel pool, samas kui Petrogradis tekitas paanikat Lavrenti Kornilovi "mäss". Bolsevike liidrid amnesteeriti ning nad aitasid organiseerida pealinna kaitset. Lenin ei tihanud aga endiselt Petrogradi naasta. Tema suhtes kehtis endiselt vahistamisorder. Ta tuli pealinna alles septembris, redutades valedokumentidega konspiratiivkorteris. 19 1917. aasta Oktoobrirevolutsioon Smolnõisse, kus asus tol ajal bolsevike kontrolli all olev Petrogradi tööliste saadikute Nõukogu ( ()), saabus Lenin 7
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni rii...
Revol demokr oli näiliselt AV selja taga, tegelikkuses rahva enamik jäi otsesest välitsemisest kõrvale. See revol demokr lõviosa oli jätkuvalt kriitiline valitsuse vastu. Otsiti pidevalt mingeid vaenlasi, räägiti mustadest jõududest, mustasajast, kontrrevolutsionääridest, ei osatud ohule näidata näpuga, aga oldi veendunud, et oht on olemas. Ebakindlusest, vaenlaste otsimisest, laveerimispoliitikast kasvas välja järjekordne kriis Vene revolutsioonis, tuntakse tavaliselt Kornilovi vandenõu nime all. Vene armee võitlusvõime langus tekitas kõrgemates väejuhtides- kindralites, ohvitserides, AV komissarides väeosades- kindla veendumuse, et nii edasi ei saa, kui Vm tahab sõda edasi pidada ja ei taheta, et armee lõplikult kokku variseks, on tarvis midagi ette võtta, taastada elementaarne distsipliin. Juuni keskel kogunes Magiljovis kindralite avalik nõupidamine, kus püüti suud puhtaks rääkida, mida on tarvis Vm-l teha, kuidas armee võitlusvõimet taastada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
