Venemaa 1917 (2)

Venemaa 1917
Veebruarirevolutsioon

• Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega –kiht. Need, kes olid sõjast väsinud, olid tsaarivõimu vastu seepärast, et tema oli ju sõja alustanud ning need, kes soovisid sõda võiduka lõpuni, ei toetanud tsaari seetõttu, et nn patriootide arvates kukkus sõjapidamine valitsusel halvasti välja. Keisrit ei toetanud ei ametnikkond ega ka ohvitserkond . Tsaarivastast agitatsiooni ei teinud ainult põrandaalused enamlaste rühmad. Kõik liberaalse suunitlusega ajalehed ja suurem osa kõnesid Riigiduumas olid suunatud tsaari vastu. Selline kihutustöö mõjus kõigile rohkem või vähem haritud venelastele ning sõjaraskused ja toiduainete defitsiit veensid ka kirjaoskamatuid.
  
• Põhijooned: streigid suurtes linnades ja eelkõige Petrogradis, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda – kõik see põhjustas Nikolai II loobumise troonist 14. märtsil 1917 (uue kalendri järgi)
  
• Tulemus: tsaar loobus troonist, võimule Ajutine Valitsus, Peterburis ja teistes linnades tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, mida edaspidi hakati lihtsalt nõukogudeks nimetama. Selliste võimuorganite kogemus oli saadud juba 1905. aastal. Vanade keisririigi institutsioonide s.t kuberneride, politsei jms oli 1917.aasta märtsis kõikjal halvatud . Kõikjal riigis üritasid juhtimist teostada kohalikud maaomavalitsused ja tekkivad nõukogud, pealinnas aga ajutine Valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Nii kujunes Venemaal kaksikvõim. Nõukogude tegevust juhtisid esialgu mõõdukad vasakpoolsed : menševikud ja esseerid . Vaatamata parteidevahelistele lahkhelidele üritasid nii kadetid , menševikud kui ka esseerid saavutada üht eesmärki – luua demokraatlik Vene vabariik. Selleks tuli korraldada Asutava Kogu valimised, koostada ja vastu võtta põhiseadus ning kehtestada alaline võim. Samal ajal tuli jätkata sõda. Eesti sai autonoomia 30. märtsil 1917.
  

• Tagajärjed: Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal-demokraatliku riigi loomiseks. Patriarhaalne külaelulaad hävis. Uued sotsiaalsed kihid ja struktuurid olid alles kujunemisjärgus. Riigis oli tohutult palju inimesi, kel ei olnud ei kindlaid õigusalaseid arusaamu ega ka üldse mingisuguseid püsivaid väärtushinnanguid. Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõigi sõda kõikide vastu. Riik jagunes paljudeks väikesteks omavahel vaenutsevateks kooslusteks, olgu need siis kohalikud, etnilised, sotsiaalsed või kutsealased, mis omakorda jagunesid veelgi väiksemateks kooslusteks. Sellele lagunemisele aitasid igati kaasa revolutsioonilised äärmusparteid ja eelkõige enamlased . Nad esitasid loosungi “Kogu võim nõukogudele!”, kuigi nõukogude eesotsas ei olnud nemad. Niisuguse loosungi esitasid nad sellepärast, et nõukogud olid ilma kindla volituste tähtajata võimuorganid ning neid võis valida igal ajal igal miitingul. Enamlased lubasid ainsana rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarseks said enamlased Venemaa suurlinnades.
  

Nende tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Seetõttu lasi Saksamaa Leninil ning teistel paguluses viibivatel enamlaste liidritel läbi oma territooriumi Venemaale sõita ning toetas neid hiljem rahaga . Enamlaste esimese katse suvel 1917 võimule tulla surusid Ajutise Valitsusele ustavad üksused maha. Enamlaste juhtkond oli sunnitud minema põranda alla.
Veebruarist oktoobrini korraldati Ajutist Valitsust pidevalt ümber. Juunis sai valitsusjuhiks Kerenski – mõõdukas sotsialist ning ta üritas ühendada demokraatlikke jõude, keda oli aga ilmselgelt vähe. Valitsus ei nõustunud tegema koostööd patriootiliselt meelestatud ohvitseridega, kelle eesotsas oli armee ülemjuhataja Kornilov . Ohvitserkond soovis iga hinnaga taastada armees ja riigis kord. Kornilovi mäss septembri alguses, katse kehtestada Venemaal sõjaväeline diktatuur. Enamlaste abiga surus Kerenski selle maha. Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madal, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimule (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel.
Oktoobripööre 1917

• Põhjused: rahva rahulolematus ; nõukogudes kasvas bolševike populaarsus; sisedistsipliini ja tsentraliseerituse poolest oli bolševike parteiorganisatsioon teistest erakondadest tugevam, seega teovõimelisem; bolševikud lõid oma relvastatud salku – Punakaarti, mitmes linnas sealhulgas Tallinnas haarati võim juba enne riigipööret
  
• Sündmused: 25. oktoobril võtsid enamlastele alluvad väeosad Petrogradi oma kontrolli alla (juba varem oli võim haaratud Petrogradi ümbritsevates linnades, sealhulgas Tallinnas); ööl vastu 26. oktoobrit arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed ja kuulutati välja nõukogude võim. Petrogradis toimus pööre kiiresti ja väheste ohvritega (ametlikel andmeil sai surma 6 inimest), Moskvas peeti aga tänavalahinguid ja ohvrite arv oli palju suurem. Võimu ülevõtmise vormistas ametlikult 8. novembri öösel II nõukogude kongress , moodustades ainuparteilise Nõukogude valitsuse – Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Lenin . Võeti vastu maa- ja rahudekreet. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaavaldus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Riigipööre ei toonud enamlasi siiski veel täielikult võimule. Nad pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteide, eriti esseeridega. Surmaohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, mille valimisi enamlased ei söandanud ära jätta. Asutava Kogu kokkutulekuni jäävat aega kasutasid enamlased terrori käivitamiseks oma poliitiliste konkurentide vastu ning võimukindlustamiseks. Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav Kogu tuli kokku 1917. aasta detsembris ja võttis enamlaste vastase hoiaku. 6. jaanuaril 1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali ning sõjaväge kasutades suruti maha ka Asutavat Kogu toetanud meeleavaldused.
  

Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine

• Kuni 1918. aasta suveni jätkus nõukogude võimu kindlustumine kogu Vene impeeriumi ulatuses
  
• Algas nn punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt kihtidelt võeti ära kõik, mis vähegi võtta andis. 1918. aasta keskpaigani piirduti siiski veel suurtööstuse ja mõisa suurmaavalduse likvideerimisega, kusjuures maad said nii jõukad kui kehviktalupojad. Sotsiaalpoliitika peamine joon oli inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdsustamine, mis pidi aitama ruttu kaotada ühiskonna klassivastuolud ja viima kogu rahva kommunismi
  
• Venemaa koosseisu kuulunud vähemusrahvustele olid kõik bolševikud silmakirjalikult valmis lubama enesemääramisõigust, lootes, et see teeb lõpu nende Vene- vastasusele, viib need rahvad sotsialistliku revolutsioonini , tuues nad nõnda Venemaa rüppe tagasi. Nii olid enamlased nõus tunnustama Soome iseseisvust ja Poola õigust iseseisvusele.
  
• Enamlaste loodetud maailmarevolutsioon oleks ära hoidnud Venemaale raske rahulepingu Keskriikidega. Seetõttu venitasid enamlased kõigiti alanud rahuläbirääkimistega. Keskriikidel õnnestu siiski rahu sõlmida nende poolt purustatud Rumeenia ja end iseseisvaks kuulutanud Ukrainaga .
  
• Veebruaris 1918 alustas Saksamaa Idarindel suurt pealetungi ja sakslased hõivasid Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina . 3. märtsil 1918 oli Lenini valitsus sunnitud sõlmima Bresti rahu, millega Venemaa loobus kõigist kaotatud aladest ning lisaks Taga-Kaukaasiast. Saksa väed maabusid ka Soomes, aidates seal punaste ja valgete vahel puhkenud kodusõjas valged võidule. Pealinn viidi Petrogradist Moskvasse. Novembris 1918 Saksamaal alanud revolutsioon andis Nõukogude Venemaale ajendi rahuleping tühistada
  
• 1918-20 toimus Kodusõda
  
• 1920. aastate algul oli olemas 6 vormiliselt iseseisvat nõukogude vabariiki: Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidžaan, Armeenia ja Gruusia . 1921 moodustasid kolm viimast Taga-Kaukaasia föderatsiooni. 1922. aastal loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kus nõukogude liiduvabariigid allutati järk-järgult keskvõimule.
  

Kodusõja aastad - Sõjakommunismi poliitika 1918-20

• Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohutus
  
• Talupoegadelt võeti sageli ära kogu leiva- ja seemnevili
  
• Viljaga kauplemine keelati
  
• Riigistati kõik tööstusettevõtted
  
• Rahapalka enam ei makstud, selle asemel hakati toiduaineid ja tarbekaupu tasuta jagama, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest
  
• Samas ei jätkunud neid hüvesid kellelegi piisavalt
  

Tulemused: Revolutsioonid ja kodusõda olid Venemaad kohutavalt laostanud. Koos I maailmasõjaga olid inimkaotused ~ 20 miljonit, sellele lisandus 4, 4 sõjainvaliidi, läände põgenes 1,5-2 miljonit inimest; tühjenesid linnad, rahvas oli sõjast metsistunud, kõigest oli puudus. 1921 oli täielik ikaldus Volgamaadel, Uuralites, Põhja- Kaukaasias , Krimmis, Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3-4 miljonit. Näljahäda leevendamiseks rekvireeris riik kirikuvarasid. Olulist abi andsid rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid, lääneriikide ühiskonna-ja poliitikategelased