Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel (5)

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
Diktatuurid, Venemaa
Sissejuhatus - diktatuuri olemus, fašism, natsionaalsotsialism , kommunism , sotsialism
1. Venemaa majandusliku arengu eripära
2. 1905. aasta revolutsioon
3. Veebruarirevolutsioon
4. Bolševikud, Lenini tulek Venemaale
5. Ajutise valitsuse kriisid
6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel
7. NL kui uut tüüpi riik
8. 1918-20 kodusõda ja interventsioon
9. Sõjakommunismi pankrot
10. NEP
11. Nõukogude Venemaa välispoliitika
12. NLi moodustamine
13. Lenini surm, Stalini võimuletulek
14. NEPi lõpetamine
15. Industrialiseerimine , viisaastakud , kollektiviseerimine , näljahäda
Diktatuur - totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei.
1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia - üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilised piirangud. Autokraatia saab kesta piiratud aeg, sest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul, autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna .
2.Totalitaarne diktatuur - haarab kõiki ühiskonna elusfääre, Hitleri Saksamaa, Venemaa Stalinil. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon
Fašism - Termin tuleb itaalia k. sõnast fasces, mis tähendab vitskimpu. Liikumisele pani aluse1921. Mussolini . Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism - parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism - eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korpo-ratiivid; militarism
Natsionaalsotsialism - so. fašismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler . Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat ; rassiteooria; massimeedia - massiaparaat.
Kommunism - ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia
Sissejuhatus
1894 krooniti Nikolai II Romanov, hüüdnimi Nikolai Verine . Piiramatu isevalitsuslik monarhia , riigiaparaat oli suur ja raskepärane, omavalitsuste tegutsemisvabadus oli piiratud. Riik ja kirik olid ühtsed, haridus allus riiklikule kontrollile . Ametlik usk oli õigeusk.
Oli toimunud Vene-Jaapani sõda, mille tulemusel jäid Venelased ilma oma sõjalaevastikust, kogu maailm nägi Venemaa sõjalist nõrkust. Kaotus kõigutas Venemaa rahvusvahelist positsiooni ja kiirendas käärimist.
1905 revolutsioon
Põhjused:
1. Ühelt poolt valitsesid feodaalpärisorjuslikud suhted, teiselt poolt toimus kapitalismi kiire areng ja tööstuse kontsentratsioon. Oli palju suurettevõtteid, kus üle 1000 töölise.
2. 1900-03 ülemaailmne majanduskriis
3. Kaotatud Vene-Jaapani sõda
Toimuv haaras kaasa kõiki ühiskonna kihte, kujunesid erinevate huvidega ühiskondlikud liikumised:
1. Ülddemokraatlik liikumine - nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus .
2. Talurahva liikumine - nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide-revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad.
3. Töölisliikumine - huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879 , 1903 lõhenes menševikeks(Plehhanov) ja bolševikeks( Lenin ).
4. Rahvavabastuslik liikumine - impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina , Taga-Kaukaasia.
Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused . 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin".
Nüüd lubati sisemin. Bulõgini määrusega kokku kutsuda riigiduuma , kuid see ei rahuldanud kedagi, kuna duumale anti nõuandev osa.
15. oktoober 1905 - puhkes Venemaal üldstreik, mis haaras kõiki eluvaldkondi. Nõuti dem. vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Vastuseks andis tsaar välja
17. oktoobri manifesti, kus lubati:
1. Demokraatlikud vabadused
2. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma, seadusandliku õigusega
3. Lubati laiendada valimisõigust
Kohe hakati moodustama parteisid:
1. 17. Oktoobri Liit - siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud. Pooldasid tugevat tsaarivõimu ja mõisa maavalduse säilitamist. Neid nimetati oktobristideks, olid parempoolsed
2. Vene Rahva Partei - šovinistlik partei, toetasid tsaari võimu, korraldasid pogromme. Neid nimetati mustasajalisteks, olid pahempoolsed.
3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei - liberaalne kodanlus, nim. kadetid . Taotlesid mõõdukaid reforme.
Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas , et revolutsioon on lõpetatud ja eesmärgid saavutatud.
1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar. Seaduseelnõu omandas seaduse jõu peale tsaari kinnitust, tsaaril oli õigus saata Riigiduumat vaheajale, soovi korral kokku kutsuda. 1906 kevadel tuli kokku esimene RDuuma, läks kohe konflikti valitsusega, Juulis saadeti laiali.
1905. aasta revolutsiooni tulemused
1. Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole.
2. Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel.
3. Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse
4. Nõrgendati rahvuslikku rõhumist
5. 1906. aastal Stolõpini agraarreform (lahutas külakogukonnad, soodustas üksiktalude teket). See ei meeldinud talupoegadele. Reform suurendas pingeid, 1911. Stolõpin lasti maha, külakogukonnad jäid püsima.
1917 revolutsioon
Põhjused:
1. Sõtta oli astutud halvasti ettevalmistatult - sõjaväereform pooleli , organiseerimatus ja halb varustus , kõik see põhjustas sõjaväes käärimist.
2. Majandus polnud valmis lisakoormat välja kannatama - terav tööjõupuudus, metalli-, transpordi- ja kütusekriis.
3. Töölisliikumise tõus 1905. aasta tasemele , linnadesse oli kogunenud väga palju põhjakihti, lumpenit, kellega on lihtne manipuleerida . 1906 olid sots.dem.-id ühinenud, kuid 1912 jälle lahus bolš. ja menš. ja konkureerisid mõju pärast.
4. Usaldamatuse kasv tsaaripere vastu - tsaar Mogiljovis armee ülemjuhataja, Rasputin oli tsaarinna nõunik Peterburis, peeti mõlemaid saksa spioonideks.
1917. algab suurte streikidega, tsaar laseb moodustada Petrogradi erisõjaväe ringkonna. Riigiduuma tegi ettepaneku moodustada uus valitsus, millel oleks rahva toetus, seeläbi päästa monarhia. Tsaar käskis duuma laiali saata. Algas uus streikide laine, Putilovis jälle mäss, naised nõuavad tänavatel leiba, rahu ja mehi koju.
27. veebruar - sõdurid läksid relvadega rahva poole üle
3. märts - Nikolai II loobus troonist - võim läks üle Ajutisele Valitsusele, algas kaksikvõimu periood.
Revolutsiooni käigus moodustati kaks konkureerivat võimuorganit:
1. Ajutine Valitsus, mis koosnes Riigiduuma saadikutest (lubas dem. Vabadusi ja Asutava kogu kokkukutsumist).
2. Petrogradi Nõukogu, kuhu kuulusid sotsialistid , kel oli suur mõju sõjaväes.
Kaksikvõim seisnes selles, et Ajutise Valitsuse kandepind oli väike ja ta pidi oma tegevuses arvestama Petrogradi Nõukoguga. AV-s oli enamus konstitutsiooniliste demokraatide e. kadettide käes, PN-s aga esseerid - sotsialistlikud revolutsionäärid, bolševikud - mõõdukas sotsdemokraadid ja menševikud - radikaalsed sotsdem-d.
Ajutise Valitsuse ebaõnnestumise põhjused:
1. Ei julgenud lõpetada sõda
2. Asutavasse Kogusse valimiste edasi lükkamine
3. Talupoegadele ei jagatud maad
4. Anti kõigil poliitiline amnestia - Lenin sai välja kuulutada aprilliteesid
5. Süvenes majanduslik kaos -
AV vastu olid grosso modo bolševikud ja sõjaväelased.
Aprillis saabus Šveitsist Lenin, esitas kohe oma aprilliteesid; tuleb luua nõukogude riik, kus pole armeed, politseid, bürokraatiat, maa tuleb jagada talupoegadele. Lisati ka bolševike loosung "Rahu! Leiba! Maad!", osutus väga viljakaks. Varsti ühines bolševikega ka Trotski.
AV kriisid:
Juulis üritasid bolševikud Petrogradis võimu haarata, korraldati demonstratsioon , AV lasi meeleavaldajate pihta tule avada. Bolševikud, kui meeleavalduse korraldajad pidid minema põranda alla ja pagendusse. Kõike seda nim. juulikriisiks, mille tulemusena lõpetas Petrogradi Nõukogu AV toetamise . Peale juulikriisi sai AV peaministriks Kerenski . Uus oht ähvardas nüüd parempoolsetelt, üritati kehtestada sõjaväeline diktatuur, kindral Kornilovi mäss, AV pöördus bolševike poole abipalvega, nende juhid vabastati vangist, bolševike abiga löödi Kornilov tagasi. Tulemuseks bolševike populaarsuse tohutu kasv, saavutati enamus Petrogradi Nõukogus, etteotsa sai Trotski.

Oktoobrirevolutsioon - 26. 10. 1917

Kuna bolševikel oli nõukogus enamus seati kurss võimuhaaramisele. Ürituse läbiviijateks olid Trotski, Stalin , Zinovjev , Kamenev. Ööl vastu 26. Oktoobrit rünnati Talvepaleed, arreteeriti AV, ainult Kerenski sai põgenema. Samal ajal toimus Smolnõis II Nõukogude Kongress , bolš. teatasid kongressil, et AV on kukutatud. Kongressil olid enamuses menš. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bolš. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi valitsus, mis oli üheoparteline, ainult bolš. Valitsust nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks - RKN, liidriks Lenin, välisasjade komissar Trotski ja rahvusasjade komissar Stalin.
Võeti vastu:
1. Rahudekreet - kõikidele sõja-ajal olevatele riikidele tehti ettepanek sõlmida rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta.
2. Maadekreet - kogu maa läks üle nõukogudele ja maakomiteedel. Pangandus ja suurtööstus natsionaliseeriti.
2. novembril anti välja Rahvaste Õiguste deklaratsioon , tunnistati kõigi võrdsust, enesemääramisõigust, Soome sõltumatust ja Poola, Armeenia enesemääramisõigust.
Nõukogude võimu esimesed sammud
1. Murda riigisisene vastupanu, saada võim enda kätte
2. murda välisriikide ja valgete vastupanu
Sisemise vastupanu murdmiseks loodi erakorraline komitee - ЧК- Tšekaa, etteotsa pandi Feliks Dźerźinski. Ülesandeks proletariaadi diktatuuri teostamine terrori ja vägivalla abil. Kirik lahutati riigist, loodi uued rahvakohtud. Talupoegade seas polnud bolševikel enamust , novembris toimus talupoegade ülevenemaaline kongress, esseeridel seal enamus. Esseerid lõhestati, pahempoolsed võeti valitsusse, nii saadi ka talupoegade toetus. Viimaseks takistuseks oli bolševikele Asutav Kogu, valimised AK-sse läksid neil viletsalt. AK avati 1918. aasta 5 jaanuaril, kuulutati välja Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik.
6. jaanuaril saadikuid enam saali ei lubatud ja Asutav kogu saadeti dekreediga laiali.
Kõrgem võim kuulus Ülevenemaalisele Nõukogude saadikute Kongressile, selle istungite vaheaegadel KeskTäitevKomiteele - KTK. Valitsuseks oli Rahvakomissaride Nõukogu.
Välispoliitika:

püüe luua oma diplomaatiline aparaat

rahu sõlmimine Saksaga 3.III 1918 Bresti rahu

Kodusõda ja interventsioon

Algas 1918 kevadel Tšehhide Slovakkide korpuse välja astumisega, Entente kuulutas nende vastase sõjategevuse võrdseks sõjaga.
Sõjategevuse iseloom:
Toimus Venemaa äärealadel, Kesk-Venemaa tööstuspiirkond kogu aeg punaste käes. Valged ei suutnud oma tegevust kooskõlastada, nende poliitika oli suurele osale rahvast vastuvõetamatu. 20ndaks aastaks oli Venemaal olukord stabiliseerunud.
Lääneriikide sekkumise põhjused:

I MS ajal oli Venemaale saadetud palju sõjavarustust ja taheti ära hoida selle sattumist punaste kätte.

Oldi huvitatud poliitilise süsteemi stabiliseerumisest

Mure MS-a käigu pärast

Taheti kätte saada oma kapitalimahutusi Venemaa käest
1919 Entente poliitika muutus. Viisid oma väed ära. 1920 kodusõda lõppes
1919 loodi Komintern - Kommunistlik Internatsionaal, sinna kuulusid teiste maade komparteid, juhtorganiks oli kominterni kesktäitevkomitee, eesotsas Zinovjev.
Peale Esimest maailmasõda oli tööstus langenud sajandivahetuse tasemele, linnad tühjenesid (linnas polnud toitu). 1914-1920 oli riik kaotanud u. 20 miljonit inimelu . Petrogradis oli inimesi poole vähem kui enne sõda, polnud kedagi, kes teostaks proletariaadi diktatuuri. Põllumajanduses vähenes külvipind, sest viljakaubandus oli keelatud.
1921 - Venemaal näljahäda, suri 3-4 miljonit inimest, korraldati rahvusvahelised kampaaniad nälgijate abistamiseks.

• Venemaal hakkasid mässud: Petrogradis, Tambovi kubermangus moodustati Antonovi talurahva armee ( 50 000), loosungiks sai "Nõukogud ilma kommunistideta". Mässasid ka Kroonlinna madrused.
  

1921 - Venemaa Kommunistliku bolševike Partei X kongress (VK(b)P), delegaatidele anti püssid kätte ja saadeti nad Kroonlinna mässu maha suruma, said hakkama.

• Otsustati üle minna uuele majanduspoliitikale ehk NEPile.
  

NEP:
1. Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, see tähendas kaubalis-rahalis suhete lubamist. Lubati luua kooperatiive.
2. Välisraha saamiseks anti väliskapitalile kontessioone (luba tegutseda Venemaal). Hakati looma ühisettevõtteid
3. 1922- 24 toimus rahareform , lasti käibele tšervoonets - kulla alusel. Riik säilitas oma juhtiva osa kontrolli, mida teostas Töö- ja Kaitsenõukogu, mida juhtis Lenin (hiljem Kamenev, Rõkov).
1921 kevadel lõpetati teiste parteide tegevus, kes veel alles olid, bolševikele kõige ohtlikumad esseerid, neile korraldati suur protsess. Parteisiseselt keelati fraktsioonide tegevus.
NEPi tulemused:
1. 1926 saavutati tööstustoodangu sõjaeelne tase, juurdekasv aastas tööstusel u. 25%.
2. Hakkas tekkima tööpuudus
3. 1925 sai põllumajanduses külvipind võrdseks sõjale eelnenuga.
4. Taastus jõukate talupoegade kiht - u. 3-5% üldarvust
Viidi läbi sisepoliitilised reformid , kaotati Tšekaa, tema ülesanded läksid üle Siseasjade Rahvakomissariaadile - NKVD (1922), selle juurde loodi GPU - ülesandeks võitlus spionaaźi ja banditismiga. GPU juhiks sai alguses Dźerźinski (surmani) ja Menzinski.
Sõjaväereform - sõjaväge vähendati, selle kõrvale loodi territoriaalsed miilitsa-üksused. 5. Aasta jooksul said seal väljaõpet piirkonna kutseealised.
1925 tagandati Trotski.
Välispoliitika, kuni 24. Aastani usuti maailmarevolutsiooni puhkemisse . Selle aja jooksul sõlmiti ainult Tartu Rahu Eestiga (1920) ja rahu Soomega . Peale nende kahe ei sõlmitud ühtki lepingut.
1922 - peale Genoad sõlmiti Rapallo leping.
1924 - hakati sõlmima diplomaatilisi suhteid - SB, Pr., Hiina, Rootsi, Itaalia, Austria, Kreeka, Norra, Taani ja Mehhiko.
1933 - diplomaatilised suhted USAga.
NLiidu moodustamine
20-ndal aastal oli endise Nõukogude Venemaa pinnal 6 nõukogude vabariiki:
1. Vene Föderatsioon
2. Ukraina Nõukogude Vabariik
3. Valgevene Nõukogude Vabariik
4. Taga-Kaukaasia Föderatsioon (Armeenia, Gruusia , Azerbaidźaan)
Eesmärgiks oli luua liitriik, mille korralduse suhtes oli kaks erinevat seisukohta:
1. Lenin - vabariikide liit, kuhu kõik 6 kuuluks võrdsetel alustel
2. Stalin - kõik 6 peavad kuuluma liitu autonoomiatena.
Võitis Lenini seisukoht, 30. dets. 1922 moodustati NSVL .
1923 - võeti vastu konstitutsioon, mille järgi kõrgeim võim kuulus Nõukogude Kongressile. Kongressi vaheaegadel juhtis riiki Kesk Täitev Komitee (KTK), mida juhtis Kalinin .
Valitsuseks oli Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas oli Lenin. Liidu kompetentsi kuulus põhiseaduse järgi välispoliitika, väliskaubandus, majanduse planeerimine, riigikaitse , õiguskorraldus.
Stalini diktatuuri kujunemine
21. jaanuaril 1924 suri Lenin. Võim läks Poliitbüroo kätte. Selleks ajaks oli Stalin parteiaparaadi enda kätte koondanud, tema ametinimetus oli parteisekretär. Partei juhtimine pidi toimuma Poliitbüroo kaudu.
Poliitbüroos oli kaks tiiba:
1. pahempoolsed (NEPi vastu) - Trotski - industr. poolt
2. parempoolsed (NEPi poolt) - Buhharin
Nende põhierinevus oligi suhtumises NEPpi. Lenini tõenäoliseks järeltulijaks peeti Trotskit.
1. Stalin liitus Kamenevi ja Zinovjeviga Trotski vastu ja süüdistas teda pahempoolses oportunismis.
2. 1927 heideti Trotski parteist välja, 1929 pagendati NSVLst. Stalin süüdistas Trotskit, et see tahab maad liiga kiiresti industrialiseerida ja tolle permanentse revolutsiooni teoorias .
3. Stalin liitub Buhhariniga Kamenevi ja Zinovjevi vastu, süüdistab neid Trotskismis.
Stalin väitis alati, et esindab partei pealiini.
4. 1928 Stalin astub Buhharini vastu, leides et nii parem- kui pahempoolne on ühtmoodi halvad, viivad kapitalismi taastumisele ja on ainult üks õige tee - sotsialismi ehitamine Stalini juhtimisel.
Partei pealiin kattus tegelikult Trotski plaaniga - kiire industrialiseerimine, milleks vajalik kapital saadakse talupoegadelt.
1927 oli viimane NEPi aasta. Kuna talupojad ei tahtnud madalate hindadega vilja müüa siis kehtestati sundrekvireerimine ehk siis võeti vili ära kõigilt, kellel oli vilja üle 30 tonni.
1928 -30 toimus NEPi täielik lõpetamine, turusuhted lõpetati, kadus vabalt konverteeritav rubla , alustati kollektiviseerimist, kiire industrialiseerimine koos rasketööstuse eelisarendamisega. Suured kulutused relvastusele.
Kujundati välja kohtuväline karistussüsteem.
1930 seadustati troikad (kolme mehe kohus: parteisekretär, kohalik täitevkomitee esimees ja kohalik GPU ülem).
Algasid näidisprotsessid.
Võimu koondumist Stalini kätte tähistab 50-da juubeli tähistamine 1929. detsembris.
1934 tapeti Kirov , Leningradi tegelik valitseja, see vallandas massiterrori. Peamised süüdistused: kahjurlus, diversioon - maks. karistusmäär 25. aastat. Poliitilisi süüdistusi vaadati läbi kohtuväliselt koos õigusega langetada surmaotsus.
1934 GPU liideti NKVDga, mille eesotsas oli Jagoda (enne Menzinski ja veel varem Dźerźinski), hiljem Jeźov ja Beria.
1930-ndate keskel toimus partei-, riigitegelaste ja sõjaväe juhtkonna hävitamine.
1935 - kohus Zinovjevi ja Kamenevi üle, Moskva keskus.
1936 - protsess trotskistlik zinovjevlik keskuse üle.
1937 - kohus sõjaväelaste üle, Tuhhatševski, Kork . Sisuliselt kogu kõrgem juhtkond v.a. Vorošilov.
Inimesed kadusid tänavatelt.
1938 - parempoolne trotskistlik plokk , sinna kuulusid Buhharin ja Jagoda.
1936 - võeti vastu uus, Stalinlik konstitutsioon. Kaotati igasugused piirangud kodanikuõigustes klassikuuluvuse alusel, kehtestati isikupuutumatus . Kehtestati üldised otsesed ja salajased valimised.
Välispoliitika
Kaks liini:
1. Esimene, mida ajas välisasjade Rahvakomissariaat, koostöö välisdemokraatiatega.
1923 -33 sõlmiti rida kahepoolseid mittekallaletungilepinguid, nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa.
1934 - NLiit võeti rahvasteliidu liikmeks, taotles kollektiivse julgeolekusüsteemi loomist. Selline rahukaitsja imidź oli NLiidul kuni 1939. aastani, mil tuli võimule Molotov .
2. Teine liin oli Kominterni tegevus
Kollektiviseerimine
1928 - NEP lõpetati ja algasid repressioonid talupoegade vastu, peale Stalini ringsõitu Siberis . Üksiktalupoegadele hakati makse tõstma.
1929 mais - Rahvakomissaride Nõukogu määrus, selle kohta, kes on kulak - inimene, kes kasutab palgatööjõudu ja masinaid. Samal kevadel keelati kulakuid kolhoosi võtta.
1930 - partei ja valitsuse ühismäärus massilisest kollektiviseerimisest ja kulakute kui klassi likvideerimisest. 3-5% pidi igas piirkonnas leidma kulakuid. Plaani ületäitmise käigus kasvas protsent 15-20%ni talupoegadest. Selle tulemuseks 1932-33 näljahäda (Ukrainas, Põhja-Kaukaasias, Lõuna-Uuralites, Kasahstanis)
Näljahädale reageeriti 1932 sotsialistliku omandi kaitse seadusega, karistus kas 25. a
või mahalaskmine. Ainult kolhoosi astunutele jäeti alles seemnevili.
1932 - kehtestati passisüsteem, talupoegadele passe ei antud. Nälja ohvrite arvuks hinnati 7-10 miljonit.
Industrialiseerimine
Venemaal oli vaja tõusta samale tasemele lääne arenenud tööstusmaadega, et tagada kaitsevõime ja sõltumatus. Industrialiseerimine tuli läbi viia ainult siseriiklike vahenditega.
Oli kaks peamist seisukohta, kust raha saada:
1. Trotski, Kamenevi ja Zinovjevi oma - põllumajanduse arvelt
2. Buhharin - tööstust tuleb arendada tööstuse enda vahenditega, st. alguses rajada kergetööstus, sealt saadud vahenditega tõsta rasketööstus vajalikule tasemele
Stalin toetas tegelikkuses Trotski programmi.
Esimene viisaastak 1928 oktoobris , plaan ise valmis 1929 aasta kevadeks . Alguse ajal jäi Venemaa USAst maha 50 aastaga. Viisaastaku sisu, plaan nägi ette, et A-grupp - tootmisvahendite tootmine peab ületama B-grupi - tarbekaupade tootmist.
Hakati kehtestama lisamakse, kuna ei jätkunud rahalisi vahendeid.
1. Maks eraettevõtjatele
2. Erakorraline maks üksiktalupoegadele
3. Riigilaenu kampaaniad
Viisaastaku tulemusi ei teata, sest 1929 likvideeriti Statistika Peavalitsus.
1930 - salastati kõik 5-aastakut puudutavad materjalid. Ametlikult teatati, et viisaastak täideti 4 aasta ja 3 kuuga .
1933 - teine 5- aastak , kuni 1937, lähtus esialgu esimese 5-aastaku võltsitud tulemustest, kuid 1934 parteikongressil viidi need ülesanded rohkem tegelikkusega vastavusse. Tulemus, eesmärk saavutati, muutus tööstuse struktuur, st. hakkas domineerima rasketööstus. Tööstuse kogutoodangult mööduti Inglismaast, Sks ja Pr.
Vajalikud aastaarvud
1904 jaanuar - algas Vene-Jaapani sõda
1905 9. jaanuar - Verine pühapäev
1905 17. oktoober - Nikolai II manifest
1906 aprill - Stolõpini agraarreformi algus
1917 27. veebruar - Veebruarirevolutsiooni võit
1917 1-2 märts - Ajutise Valitsuse moodustamine, kaksikvõim
1917 3. märts - Nikolai II loobub troonist
1917 3-4 juuli - juulikriis, kaksikvõimu lõpp
1917 august - Kornilovi mäss
1917 26. oktoober - Ajutine Valitsus kukutati. Oktoobrirevolutsioon
1917 2. november - Venemaa Rahvaste Õiguste deklaratsioon
1917 detsember - Venemaa tunnustas Soome sõltumatust
1918 6. jaanuar - Asutava Kogu laialiajamine
1918 - III ülevenem. nõuk. kongr. kuulutas välja Vene NFSV, gov. RKN, sead.ÜKTK
1918 3. märts - Bresti rahu
1918 11. märts - pealinn viiakse Peterburist Moskvasse
1918 juuli - esseeride riigipöördekatse
1918-20 - interventsioon, sõjakommunism, kodusõda
1921 - näljahäda, rahvusvaheline abikampaania
1921 veeb-märts - kroonlinna mäss
1921 märts - VK(b)P otsus üleminekust NEP-le
1922 - Genua konverents (Rapallo lepe)
1922 30. detsember - moodustati NSVL
1924 - Lenini surm
1926-27 - Stalini võit Trotski pahempoolse oportunismi üle
1928 jaanuar - NEP-i lõpp, Stalini käik Siberisse
1928 - esimene viisaastak, algab industrialiseerimine
1929 - Stalini võit Buhharini parempoolse oportunismi üle
1929 mai - RKN määrus kulaku kindlakstegemisest
1929 21. detsember - Stalini 40. Juubel, ametlikustati isikukultus
1929 27. detsember - Stalini kurss kulakluse kui klassi likvideerimisele
1929-1932 - massiline kollektiviseerimine
1932-1933 - suur nälg
1934 - Kirovi tapmine algavad massirepressioonid
1936 - NSVL uus Stalinlik konstitutsioon
1937 - terrori kõrgaasta, hukati kõrgemad sõjaväelased
1939 23. august - Molotov - Ribbentropi pakt