Venemaa 17. aasta revolutsioonid ja kodusõda (2)

VENEMAA REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA
Adamson lk 38 – 45 Laar lk 55-59/66-71 Fjodorov – pildid
REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL
Revolutsiooni põhjused:

• Kriisi teravnemine:
  
  • Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse.
    
  • Suured kaotused.
    
  • Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv.
    
  • Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja.
    
  • Toidukriis
    
  • Kütusekriis, eriti suurlinnades.
    
  • Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile . Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad.
    
  • Töölisliikumise kasv.
    
  • Rahvuslike liikumiste kasv.
    
  • Usaldamatus tsaari perekonna vastu. Eriti tugevalt oldi saksa päritolu keisrinna vastu ja teda süüdistati reetmises (arvati, et ta tahab sõlmida separaatrahu sakslastega). Üks ebapopulaarsuse põhjuseid oli ka Rasputin , kes ravis tsaari poega . Süüdistused olid alusetud, sakslased tegelesid lihtsalt pealtkuulamisega. Isegi monarhistid olid juba tsaari vastu. 1916 talvel tapeti Rasputin, aga see ei suutnud tsaari mainet taastada.
    

VEEBRUARIREVOLUTSIOON
Algab suure streigilainega. Eesotsas on Budilovi relvatehaste töölised. Meeleolu on sarnane 1905. aasta revolutsioonile: miitingud, meeleavaldused jms. Tsaar ise oli sõjas. Kuberner üritab saata rahva peale sõjaväge, aga sõjavägi hakkab üle minema rahava poolele. 8. märtsil (Naistepäev) tulid naised tänavale pottide ja pannidega, neile saadeti sõjavägi peale, aga sõjavägi ei tulistanud. 28. veebruar on võim linnas on ülestõusnute käes. Tsaar hakkas rongiga Petrogradi sõitma, aga sõjavägi ei lase teda Pihkvast edasi. Ajutise Valitsuse delegatsioon tegi tsaarile ettepaneku loobuda troonist, ning 3. märtsil astus troonilt tagasi Ajutise Valitsuse kasuks. Riigiduuma moodustas Ajutise valitsuse, mille etteotsa pandi esialgu Vürst Georg Luov. Tema teostab võimu ning tagab korra kuni Asutav Kogu tuleb kokku. Tegelik võim on nõukogudele, mille esindusorgan on Petrogradi nõukogu (Tauria palee), kus on sotsialistid . Bolševikud olid Šveitsid, põhitegelased on menševikud ja esseerid . Kujuneb kaksikvõim(Kaksikvõimu periood). Esseer Aleksander Kerenskist saab hiljem Ajutise Valitsuse peaminister ning sümbol (ka raha on Kerenski ).
Ajutise valitsuse poliitika:

• Järkavad sõda, seetõttu on prantslased ja inglased valmis seda valitsust igati toetama . Rahav hulgas on see aga väga ebapopulaarne.
  
• Ei lahenda maa küsimust. Ootavad, et Asutav Kogu tuleks kokku.
  
• Poliitvangid vabastatakse, neil lastakse vabalt tegutseda.
  
• Erinevad väiksed reformid nagu bürokraatia vähendamine jt.
  

Aprillis tulevad bolševikud eesotsas Leniniga sakslaste abiga tagasi Venemaale(imperialistide raha). Trotski ei olnud ka veel revolutsiooni puhkemise ajal Venemaal. Kohe kui Lenin jõuab Venemaale algab kõva propaganda . „Rahu, leiba, maad!“ Ning lubavad, et kui nemad tulevad võimule saab rahvas koheselt kõike seda. „Võim nõukogudele!“ Kõige pealt tuleb bolševikel nõukogud üle võtta. Loosungid on väga populaarsed kuna AV ei tee midagi. Juulis vene väed lähevad pealetungile, ning bolševikud üritavad Petrogradis võimu haarata. Tuuakse oma võimud tänavale, ning nõuavad AV tagasiastumist. See mäss surutakse maha ning bolševikud arreteeritakse. Lenin ja Sinodjev põgenevad Soome. Trotski on see mees, kes koondab bolševikke Petrogradis, Selle peale, augustis, kindral Kornilov otsustas, et tuleb rindelt vägedega tagasi Petrogradi, et kord majja lüüa ( Kornilovi vägi on demoraliseerinud, mistõttu on seea lihtne manipuleerida .). Tsaar elab rõõmsalt Tsarskoje Zelos, ning plaanib minna Inglismaale, aga keegi ei ole valmis neid vastu võtma. AV viib nad Jekaterinburgi ja sinna nad jäävadki. Kornilov lubab kukutada nii bolševikud kui AV. Selle peale AV kutsub bolõsevikud appi, mis tõstab bolševike populaarsust ja neil ei ole vaja enam toetada AV. Kroonlinna matused, Kornilovi pealetung suruti maha.
OKTOOBRIREVOLUTSIOON
Bolševikud koondavad kokku oma punakaardid e. tööliste salgad. Punane lint ümber käe on nende tunnusmärk. Lenin on ikka Soomes paguluses. Punakaart hõivab kõik olulised punktid ( raudtee , telegraaf, elektrijaam jne.)Petrogradis. Vallutavad ka Talvepalee , kuhu oli AV kolinud. Bolševike peakorter on Smolnõis, millest saab revolutsiooni häll. Ööl vastu 26. oktoobrit tuleb Lenin. Oktoobripöörde valmistas ette Trotski. Ristleja Aurora, mille kahuripaukude antakse märku tormijooksule minemiseks Talvepalee peale. AV ei pannud vastu kuna neil polnud kellelegi toetuda. Gerenski pääses põgenema ainsana. (BBC sari IMS-st.) Samal ajal kogunes II ülevenemaaline nõukogude kongress (, kus kuulutati välja):

• Maadekreet (maaharijad võivad hõivata endiste omanike maa),
  
• Rahudekreet(seoses IMS, tahab õiglast rahu ilma anneksioonideta).
  
• Kogu suuromand natsionaliseeriti, kapital kuulutati rahva omaks.
  

18. aasta jaanuaris kogunes AK, Leninile see ei sobi ning Lenin toob sinna punakaardi ja käsib neil 6. jaanuaril koju minna. AK oli ülekaal esseeridel ning bolševikud olid vähemuses.
Riigipööret ei olnud kooskõlastatud. Lenin tuli ka Petrogradi IIÜVK ja teatas kongressi delegaatidele, et „juhtus nii“, et AV on kukutatud. Saadikutele see ei meeldinud, Trotski käskis neil lahkuda, kellele ei meeldi ja need läksidki. See kongress kuulutab välja uut tüüpi riigi loomise – nõukoguderiigi. Trotskit ei kujtata maalidel ega piltidel kuna ta oli Lenini konkurent ning kui Lenin võimule tuli, lõigati Trotski ajaloost välja. Moodustatakse Valitsus - Rahvakomissaaride nõukogu (RKN), mille eesotsas on Lenin ja see jääbki tema ametlikuks ametipostiks.
Esimesed sammud:

• Põhiülesanne on koondada võim enda kätte. Kohe lüüakse vastumpanu mahasurumiseks erakorraline komitee Tšekaa (NKVD ja KGB eelkäija), mille juhiks saab aadlipäritolu Feliks Dzerežinski. Nad kannavad siniseid mütse. Peamaja on läbi aegade Lubljanka Moskvas, kus hoitakse ka tähtsamaid vange.
  
• Ajakirjandusvabaduse piiramine.
  
• Politsei asendatakse miilitsaga.
  
• Luuakse uued kohtud.
  
• Seisused ja tiitlid kaotatakse.
  

VÄLISPOLIITIKA:

• 3. märts sõlmitakse sakslastega separaatrahu Brestis.
  
• Eesmärk on maailmarevolutsiooni levitamine Euroopas. Selleks luuakse 1919. a. Moskvas Kommunistlik Internatsonaal (Komitern), mille eesotsas on Zinovjev. Õpetakse erinevaid kommuniste, kuidas teostatda revolutsiooni.
  
• Venemaa ametlik nimetus – VNFSV
  

KODUSÕDA VENEMAAL 1918-1920 (põhiaastad, 22. aastal toimub sõjategevus veel nt. Kaukaasias)
1818 . a. märtsis tšehhhide-slovakkide korpuse väljaastumine, mida peetakse kodusõja alguseks. Entante sekkub, ning deklareerib, et igasugune sõjategevus on Entente ´i vastu. Lääneriikide sekkumise põhjused:

• Nad andsid palju sõjavarustust Venemaale, ega tahtnud, et see satuks punaste kätte.
  
• Põhiriigid, kes sekkusid: Inglismaa, USA, Prantsusmaa, Jaapan.
  
• Ei tahetud, et revolutsiooni ideed ei leviks.
  
• Tahtsid tagasi investeeringuid.(Ka väliskapital natsionaliseeriti, näiteks kogu Bakuu naftatööstus.)
  
• Jaapan tahtis laiendada ennast Venemaa arvelt.
  

Seda kutsutakse lääne riikide interventsiooniks.
PÕHILISED RINDED:

• Idas 1918,1920 tungib peale valge admiral Koltšak (nõukogude ajal kajastati teda, kui kõige suuremat rahvavaenlast), keda tunnistas ülemvalitsejana ka Inglismaa. Tal on Omskis oma valitsus.
  
• Lõunast tungib peale kindral Denikini vabatahtlikearmee 19.a.
  
• Grimmist tungib 20. aastal peale kasakate armee , eesotsas Wrangel . Tma taandumisega Grimmist lõppes aktiivne osa kodusõjast.
  
• Baltikumist kindral Judevitš.
  
• Ukraina iseseisvuslased tekitasid palju segadust, Petljuraga eesotsas, aga pealetungile otseselt ei läinud.(Bulgakovi teos „Valge kaardivägi“, millest on tehtud ka lavastus „Turbinite päevad“, mis Leninile iseenesest väga meeldis.)
  
• Poolakate juht Pilsundski, kes loob oma väikse autoritaarse riigi. Nagu Eestis Päts.
  
• Nestor Mahno, toetuspind Ukrainas, tahtis luua anarhistlikku ühiskonda. Liitub sellega, kes talle kasulik on. Tahtis pöörduda tagasi külakogukonna juurde.
  

1920-1921 NÕUKOGUDE JA POOLA SÕDA
Venelased tahtsid jõuda Saksamaani, et kujundada revulutsiooni kulgu Saksamaal. Nõukogude poole eesmärk oli levitada maailmarevolutsiooni ja Poola iseseisev riik sinna pilti ei kuulunud. Varssavi alla pealetung seiskus ning punased löödi tagasi. Kaart Õ44 (Adamson). 1921 sõlmitakse Riia rahu, millega Venemaa tunnistab Poola iseseisvust. Selle sõja käigus kaob iseseisev Ukraina.
MIKS PUNASED VÕITSID JA VALGED KAOTASID

• Kogu sõja vältel oli Venemaa tööstuskeskused olid punaste kontrolli all. Valgete ressursid olid väga piiratud.
  
• Punaste käes oli kompaktne territoorium, mis lubas ressurse ümberpaigutada ühelt rindelt teisele.
  
• Trotskil õnnestus luua sundvärbamise alusel väga karmi korraga punaarmee, millel oli väga kõrge moraal .
  
• Väga hea punane propaganda.
  
• Valgete vahel puudus koostöö. Neid ühendas ainult see, et nad on punaste vastu, aga sõjalist koordineerimist ei toimunud.
  
• Valgete poliitika oli otseselt rahava vaenulik . (Talupoegadelt võeti maa tagasi, rakendati valget terrorit.)
  
• Puudus ressursidest, laskemoon sai otsa. Budilovi relvatehased olid punaste käes.
  
• Valgete sõjavägi koosnes peamiselt ohvitseridest .
  
• Valged käitusid uute rahvusriikide suhtes väga üleolevalt. Neile ei mahtunud pähe, et keegi võiks Vene impeeriumist välja astuda.(film „Riia kaitsjad“ – valged venelased läksid kukutama Riia AV )
  
• Punased rakendavad oma võimualusel territooriumil rakendavad sõjakommunismi poliitikat.(Raha ei ole käibel ja kõik hüved jagatakse klassi alusel, kehtestati nn. klassipajuk. Talupoegadele kehtestati vilja riigileandmise kohustus – kehvikute komiteed, kes seda kontrollisid. Selle tõttu tekkisid roheliste armeed . Majandus laostus ning tabas näljahäda.)
  

4