Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid (0)

Mõisted:
DOMINIOON - Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament , valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus .
MAJANDUSLIK LIBERALISM - seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini.
MAFFIA - kuritegelik organisatsioon .
PROPAGANDA - uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust.
Kommunism – Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine.
Fašism (Itaalia)– Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud.
Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud.
Dominioon – Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus.
Majanduslik liberalism – Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini.
Isolatsionism – Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika.
Maffia – Organiseeritud kuritegevus .
Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises.
Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.
Propaganda – Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust.
Interventsioon – Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.
Industrialiseerimine – Tööstuse eelisarendamine.
Plaanimajandus – Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan.
Kollektiviseerimine – Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks.
Kolhoos – Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.
KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA:
On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna-, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust.
A-DEMOKRAATLIKUD JA B- MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED:
A: Euroopas olid liberalism ja konservatism . Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad . Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus.
B: Need on kommunism, fašism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fašistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fašistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri.
ISELOOMUSTA DIKTATUURI:
Autoritaarne diktatuur- riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi
juhtimises.
Totalitaarne diktatuur- võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle.

• valitseb üks partei.
  
• piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi.
  
• juhti tuli imetlede ja ülistada.
  
• rahvast hirmutati sise-ja välisvaenlastega.
  
• rahvuste tagakiusamine ja küüditamine.
  
• loodi salateenistused- Gestapo , NKVD , kes tegutsesid väljaspool seadusi.
  
• pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks.
  

DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30-NDATEL :

• Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid .
  
• Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks .
  
• Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid lubasid ebaõigluse jõuga heastada.
  
• Majanduslikud raskused: majanduskriisiga kadus rahva usk paremasse ellu. Karmikäelised juhid lubasid paremat elu.
  
• Terav riigisisene võimuvõitlus: poliitiliste erakondade omavahelist kemplemine.
  
• Valimiskünnise puudumine: oli palju erakondi aga puudus parlamendienamus.
  

INGLISMAA, PRANTSUSMAA, USA SISE- JA VÄLISPOLIITIKA 1920-1930ndatel:
INGLISMAA SISE: Demokraatlik riik, kus toimis monarhia . Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadusi võttis vastu parlament, neid täitis valitsus koos peaministriga. Oli 2 parteid: Tööerakond ja Konservatiivid, kes enamiku ajast valitsesid riiki.
INGLISMAA VÄLIS: Inglismaa ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida nim. Briti Rahvaste Ühenduseks. Asumaad olid India, Aafrika, Kanada, Austraalia ,Uus-Meremaa, kes olid dominioonid. Nad olid iseseisvad liikmesriigid, kel oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Riigipea oli Inglise kuningas, kohapeal esindas kindralkuberner .
PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne , kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta.
USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president . 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased , kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused- maffia( Al Capone).
USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist.
I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda . USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina- Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele.
Demokraatlikud liikumised
Vasakpoolsed
SOTSIALISM – Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust.
SOTSIAALDEMOKRAATIA – Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse