Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid (0)

Mõisted:
DOMINIOON - Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament , valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus .
MAJANDUSLIK LIBERALISM - seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini.
MAFFIA - kuritegelik organisatsioon .
PROPAGANDA - uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust.
Kommunism – Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine.
Fašism (Itaalia)– Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud.
Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud.
Dominioon – Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus.
Majanduslik liberalism – Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini.
Isolatsionism – Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika.
Maffia – Organiseeritud kuritegevus .
Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises.
Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.
Propaganda – Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust.
Interventsioon – Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.
Industrialiseerimine – Tööstuse eelisarendamine.
Plaanimajandus – Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan.
Kollektiviseerimine – Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks.
Kolhoos – Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.
KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA:
On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna-, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust.
A-DEMOKRAATLIKUD JA B- MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED:
A: Euroopas olid liberalism ja konservatism . Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad . Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus.
B: Need on kommunism, fašism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fašistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fašistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri.
ISELOOMUSTA DIKTATUURI:
Autoritaarne diktatuur- riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi
juhtimises.
Totalitaarne diktatuur- võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle.

• valitseb üks partei.
  
• piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi.
  
• juhti tuli imetlede ja ülistada.
  
• rahvast hirmutati sise-ja välisvaenlastega.
  
• rahvuste tagakiusamine ja küüditamine.
  
• loodi salateenistused- Gestapo , NKVD , kes tegutsesid väljaspool seadusi.
  
• pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks.
  

DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30-NDATEL :

• Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid .
  
• Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks .
  
• Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid lubasid ebaõigluse jõuga heastada.
  
• Majanduslikud raskused: majanduskriisiga kadus rahva usk paremasse ellu. Karmikäelised juhid lubasid paremat elu.
  
• Terav riigisisene võimuvõitlus: poliitiliste erakondade omavahelist kemplemine.
  
• Valimiskünnise puudumine: oli palju erakondi aga puudus parlamendienamus.
  

INGLISMAA, PRANTSUSMAA, USA SISE- JA VÄLISPOLIITIKA 1920-1930ndatel:
INGLISMAA SISE: Demokraatlik riik, kus toimis monarhia . Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadusi võttis vastu parlament, neid täitis valitsus koos peaministriga. Oli 2 parteid: Tööerakond ja Konservatiivid, kes enamiku ajast valitsesid riiki.
INGLISMAA VÄLIS: Inglismaa ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida nim. Briti Rahvaste Ühenduseks. Asumaad olid India, Aafrika, Kanada, Austraalia ,Uus-Meremaa, kes olid dominioonid. Nad olid iseseisvad liikmesriigid, kel oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Riigipea oli Inglise kuningas, kohapeal esindas kindralkuberner .
PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne , kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta.
USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president . 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased , kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused- maffia( Al Capone).
USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist.
I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda . USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina- Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele.
Demokraatlikud liikumised
Vasakpoolsed
SOTSIALISM – Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust.
SOTSIAALDEMOKRAATIA – Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega.
Parempoolsed
LIBERALISM – Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne .
KONSERVATISM – Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane.
1.Demokraatia tunnused:

• Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises
  
• Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu)
  
• Kodanikuõiguste olemas olu.
  
• Võimuorganid valitavad
  
• Mitme partei süsteem
  
• Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga.
  

2.Mitte demokraatilised liikumised:

• Kommunistlik
  
• fasistlik
  
• natsionaalsotsialistlik.
  

3.Parteid:

• Venemaa- kommunistlik
  
• Saksamaa- natsionaalsotsialistlik.
  
• Itaalia- fasistlik
  

4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused:

• Muutused ühiskonnas
  
• Sõja mõju
  
• Pettumine versailles’ süsteemis
  
• Majanduslikud raskused
  
• Terav riigi sisene võimuvõistlus
  
• Valmiskünnise puudumine
  

5.Diktatuuri tunnused:

• Diktaatori määrav osa
  
• Juhi kultus
  
• Vabu valimisi ei toimunud
  
• Rahva hirmutamine
  
• Palju vaenlasi
  
• Julgeoleku teenistused
  
• Propaganda
  
• Inimesi kiusati nende arvamuste ja veendumuste pärast.
  

6. Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu
7. Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel.
Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine .
8. Diktatuuririigid :

• Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP
  
• Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO
  

• Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP
  

9. duce - diktaator Itaalias , rahva juht
vozd-
füürer-diktaator
10. NSVL - Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV) Moskava oli pealinn.
1922 a. (NSVL) mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlike liiduriike.Venemaad,Ukrainat, Valgevenet ning Taga Kaukaasiat.
11Kodusõda venemaal:
.aeg- 1918
põhjus- Võimule tulid enamlased ja nõukogude võimu ümberkorraldustega polnud rahul. Algas avalik võitlus nõukodude võimu vastu. Teised riigid läksid venemaale ja sekkusid siseasjadesse.
sündmused- Lisaks sõjale kannatasid elanikud terrorit ja vägivalda. Tapeti Nikolai I koos perekonnaga. Julm ja ohvriterohke
12.Ülemaailmne revolutsioon - võit kodusõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Moskvas loodeti, et enamlaste võit on algtõukeks revolutsioonile.
13.Komitern- Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon , mis asutati 1919. aastal
14. Sõjakommunism-
15.NEP- Uus majandus poliitika
Tunnused:

• Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus.
  
• Talupoed võis viia vilja turule
  
• Taastati kauplemise vabadus
  
• Laiendati ettevõtete tegevusvabadust
  

16. Lenin – Vladimir Iljitš Lenin 22. aprill 1870 – 21. jaanuar 1924) oli Venemaa bolševike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja.
Stalin - Jossif Vissarionovitš Stalin 21. detsember 1879 Gruusia , Gori – 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht.
17.Industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine
18. Kulak on sõna mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse.
19.Kollektiviseerimine- kolhoseerimine , mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse.

• Põllumajanduslik suurtootmine.
  
• Vägivald
  
• Küüditamine
  
• Sunni viisiline viljavarumine
  
• Näljahäda
  

20. GULAG - Koondus laagrite süsteem. Tegeles maailma muutmist kommunistlikuks.
21.Itaalia polnud rahulepinguga selleks rahul, et algselt lubatud maa-alad olid palju väiksemad.
22.Itaalia olukord 1920- Hea, kuna kasutati Mussolini õpetusi.
23. Fasism -äärmuslik diktatuurivõim
24.Fascio di combattimento-Võtlusliit, sinna kuulusid töötud ja sõjaväelased
25. Mustsärklased – itaalia fasistid , kes kandsid musti särke.
26.Fasistide võimule tuleks Itaalias –
Tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, sinna kuulunud rahvast hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see Rahvuslikuks Fasistide parteiks, mille etteotsa sai Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid.
27. Benito Mussolini-oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki.
28.Mussolini õpetused:

• Tähtsamail kohal rahvus- natsionalistlik õpetus
  
• Inimesed elavad ja surevad, kuid rahvus jääb
  
• Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvalikele huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne.
  

29.Itaalia vallutas 1930:

• Abesiinia
  
• Albaania
  
• Ja teised alad
  

30.Natsipartei:PTK 8
31.Natside võimule tulek Saksamaal: Natsionaalsotsialistides nähti jõudu kes suudab pidurdada kommuniste.See pärast toetati Hitlerit.
32.pruunsärklased- rühm Saksamaal
33. Adolf Hitler : Austriast pärit Saksamaa poliitik . Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea.Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast.
34.Hiteri õpetus:

• Rassilise puhtuse tagamine
  
• Abiellumine juudiga keelati
  
• Vaimuhaigetel ja kurjategijatel keelati lapsi saamast
  
• Riigivõim
  
• Noored kasvatati Hitleri jugendi kaudu
  
• Õigus sekkuda inimeste eraellu.
  
• Juutide tagakiusamine
  

35. Mein Kampf - Oli hitleri raamat, mis sisaldas hitleri õpetusi.
36.Htleri muudatused riigijuhtimises:

• Sekkuti eraellu
  
• Julgeoleku ametid
  
• Relvastatud rühmitused
  
• SS
  
• Gestapo
  

37.Natside poliitika juutide suhtes:

• Juute kiusati taga
  
• Piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi
  

38.SS- Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon.
39. Gestapo- Riiklik salapolitsei
40.Hitleri välispoliitika:

• Hakati valjult rääkima Versaillesä rahulepingu tühistamist
  
• Seati sisse üldine väeteenistuskohustus
  
• Loodi armee Wehrmacht
  
• Mindi toetama kindral Francoti Hispaania kodusõjas
  

Ajalugu
1.Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust)
Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda soodustasid: muutused ühiskonnas: keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimalus mõjutada riigi arengut.
Sõja mõju: paljudes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks . Pettumine Versailles’ süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust.
2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol
Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL – kommunistlik partei – kommunism. Saksamaa – natisonaalsotsialistlik parte – natsism
Juhikultus: NSVL – Jossif Stalin. Saksamaa – Adolf Hitler
Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle – vangilaagrid
Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa – üksikisikul pole tähtsust – sõjaline võim
Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa – juudid , mustlased, slaavlased . NSVL – jõukad inimesed, haritlased
Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa – kohustuslik sõjaväeteenistus – teede ehitus. NSVL – kohustuslik sõjaväeteenistus – relvatööstuse arendamine
Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeoleku teenistused. Saksamaa – Gestapo. NSVL - KGB
3.Mille poolest erineb/sarnaneb autoritaarne võim ja totalitaarne võim?
Erinevused: totalitaarses ühiskonnas on hirmuvalitsemine, täielik kontroll inimeste üle, plaanimajandus. Autoritaarses ühiskonnas muudetakse seadusi oma suva järgi.
sarnasused: rahval ei olnud mingit võimalust riigi juhtimises kaasa lüüa, mõlemas ühiskonnas oli võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte.
4.Seleta:
Dominioon: koloniaalvaldus, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus
Opositsioon : partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsustega suuresti erinevatel seisukohtadel
Koalitsioon: valitsusse kuuluvate parteide ühendus, mille alusteks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes
Uus Kurss : Nii kutsuti Roosevelti reformide kava
Suur Depressioon: majanduskriisi nimetus USA-s
Füürer: nii kutsuti A.Hitlerit saksamaal
Duce: nii kutsuti B.Mussolinit itaalias
KGB: luureorganisatsioon venemaal
Gestapo: luureorganisatsioon saksamaal
Propaganda: teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust
Maffia: kuritegelik organisatsioon
Sufrašetid: naiste õiguste eest võitlejad
Plaanimajandus: majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt
Kolhoos: põllumajandusettevõte
Industrialiseerimine: suurtööstuse arendamine
Gulag: venemaa vangilaagrite piirkond Põhjamere ääres
Sõjakommunism: nimetatakse kodusõjaaegset poliitikat venemaal, kus vilja kogumiseks loodi eraldi toitlussalgad, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati.
NEP: uus majanduspoliitika , kus toiduainete riigile andmise kohustus kaotati, taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust
Intervetsioon: välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse
1. Autoritaarsed riigid – Hispaania, Portugal , Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria.
Totalitaarsed riigid – Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit
2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni

• Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada.
  
• Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute.
  
• Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU.
  
• Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus - ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga.
  
• Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli Natsionaalsotsialistlik, Itaalias fašistlik.
  

3. NSVL – 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL), mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastu võetud põhiseadusega.
4. Miks ja kelle vahel puhkes kodusõda Venemaal?
Enamlaste võimuletulekuga ja esimeste ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu. 1918. a. kasvas see üle kodusõjaks, mis toimus Nõukogude võimu Punaarmee ja Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja Venemaa vahel.
5. Milline oli majanduspoliitika 1920. aastatel?
Sõjakommunism –

• Talupojad pidid vilja ülejäägid tasuta riigile andma.
  
• Kehtestati töökohustus
  
• Tööstusettevõtted riigistati.
  
• Tasuta teenused: teater, transport, korter jms.
  

Uus majanduspoliitika (1921. aastal algas) –

• Kaotati toidu riigile andmise kohustus, asendati maksuga.
  
• Taastati kauplemise vabadus
  
• Laiendati ettevõtete tegevusvabadust
  

6. Kuidas sai Stalin NL võimule ja millist poliitikat hakkas ellu viima?
1921. a. detsembris tabas Leninit raske haigus, millega algas tema taandumine poliitikast . 1924. a. Lenin suri. See teravdas võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale Jossif Stalin. Ta suutis konkurendid eemale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada.
Stalin kaotas NEP ja Venemaa kehtestas industrialiseerimise , kus panus tehti suutööstuste eelisarengule. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine.
7. Kuidas õnnestus Mussolinil ja tema parteil saada Itaalias võimule?
Mussolinil oli sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Avalikes esinemistes lubas Mussolini, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium .
8. Milline oli Mussolini õpetus?
Tema õpetuses olid tähtsamail kohal rahvus (natsionalistlik õpetus). Seega on rahvus tähtsam, kui üksikisik või ühiskonnaklass. Põhieesmärk oli rahvuse arendamine. Selline õpetus õigustas diktaatorlikku riigi loomist, kus inimeste väärtus oli väike ja nende ohverdamine õigustatud.
9. Millised olid fašistliku diktatuuri eripärad Itaalias (iseloomulikud jooned, välispoliitika)?

• 1922. a. sügisel määrati Mussolini peaministriks.
  
• 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, algas fašistliku diktatuuri kinnistamine .
  
• Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid.
  
• Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu.
  
• Mussolinist sai kogu Itaalia juht e. duce.
  
• Ettevõtteid kontrollis riik.
  
• Töölised jagati eriala järgi kutsekogudesse.
  
• Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone, kelle ülesandeks oli tülide lahendamine.
  
• Salapolitsei jälgis inimeste tegevust ja meelsust.
  
• Ajalehtedes võis ilmuda vaid fašistlikud kirjutised.
  
• Mussolini tahtis Vahemerd Itaalia sisemereks.
  
• Vallutati Albaania ja Abessiinia
  

10. Milles seisnes demokraatia kriis?

• Muutused ühiskonnas
  

Keskklass kaotas poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Naistele anti valimisõigus. Tugevnes tööliskond.

• Sõja mõju
  

Sõja- aegadel karmikäeline riigivõim. Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi.

• Pettumine Versailles’ süsteemis
  

Sõjas kaotanud riigid olid ärritunud sõjas kaotanud maade pärast. Juhid lubasid rahvale ebaõigluse jõuga heatada.

• Majanduslikud raskused
  

1929. aastal algas majanduskriis, poliitikud lubasid, et kui nad võimule pääsevad, siis teevad nad kõik, et rahva elu paraneks. Rahvas uskus neid.

• Terav riigisisene võimuvõitlus
  

Poliitilised erakonnad hakkasid omavahel kemplema ja üksteist mustama.

• Valmimiskünnise puudumine
  

Mittedemokraatlikud rühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Mitmes riigis kehtestati valimiskünnis, et vältida taolisi olukordi .
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
Diktatuurid, Venemaa
Sissejuhatus - diktatuuri olemus, fašism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism
1. Venemaa majandusliku arengu eripära
2. 1905. aasta revolutsioon
3. Veebruarirevolutsioon
4. Bolševikud, Lenini tulek Venemaale
5. Ajutise valitsuse kriisid
6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel
7. NL kui uut tüüpi riik
8. 1918-20 kodusõda ja interventsioon
9. Sõjakommunismi pankrot
10. NEP
11. Nõukogude Venemaa välispoliitika
12. NLi moodustamine
13. Lenini surm, Stalini võimuletulek
14. NEPi lõpetamine
15. Industrialiseerimine, viisaastakud , kollektiviseerimine, näljahäda
Diktatuur - totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei.
1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia - üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilised piirangud. Autokraatia saab kesta piiratud aeg, sest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul, autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna .
2.Totalitaarne diktatuur - haarab kõiki ühiskonna elusfääre, Hitleri Saksamaa, Venemaa Stalinil. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon
Fašism - Termin tuleb itaalia k. sõnast fasces, mis tähendab vitskimpu. Liikumisele pani aluse1921. Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism - parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism - eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korpo-ratiivid; militarism
Natsionaalsotsialism - so. fašismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat ; rassiteooria; massimeedia - massiaparaat.
Kommunism - ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia
Sissejuhatus
1894 krooniti Nikolai II Romanov, hüüdnimi Nikolai Verine . Piiramatu isevalitsuslik monarhia, riigiaparaat oli suur ja raskepärane, omavalitsuste tegutsemisvabadus oli piiratud. Riik ja kirik olid ühtsed, haridus allus riiklikule kontrollile . Ametlik usk oli õigeusk.
Oli toimunud Vene-Jaapani sõda, mille tulemusel jäid Venelased ilma oma sõjalaevastikust, kogu maailm nägi Venemaa sõjalist nõrkust. Kaotus kõigutas Venemaa rahvusvahelist positsiooni ja kiirendas käärimist.
1905 revolutsioon
Põhjused:
1. Ühelt poolt valitsesid feodaalpärisorjuslikud suhted, teiselt poolt toimus kapitalismi kiire areng ja tööstuse kontsentratsioon. Oli palju suurettevõtteid, kus üle 1000 töölise.
2. 1900-03 ülemaailmne majanduskriis
3. Kaotatud Vene-Jaapani sõda
Toimuv haaras kaasa kõiki ühiskonna kihte, kujunesid erinevate huvidega ühiskondlikud liikumised:
1. Ülddemokraatlik liikumine - nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus .
2. Talurahva liikumine - nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide-revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902 . Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad.
3. Töölisliikumine - huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes menševikeks(Plehhanov) ja bolševikeks(Lenin).
4. Rahvavabastuslik liikumine - impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina , Taga-Kaukaasia.
Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused . 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin".
Nüüd lubati sisemin. Bulõgini määrusega kokku kutsuda riigiduuma , kuid see ei rahuldanud kedagi, kuna duumale anti nõuandev osa.
15. oktoober 1905 - puhkes Venemaal üldstreik, mis haaras kõiki eluvaldkondi. Nõuti dem. vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Vastuseks andis tsaar välja
17. oktoobri manifesti, kus lubati:
1. Demokraatlikud vabadused
2. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma, seadusandliku õigusega
3. Lubati laiendada valimisõigust
Kohe hakati moodustama parteisid:
1. 17. Oktoobri Liit - siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud. Pooldasid tugevat tsaarivõimu ja mõisa maavalduse säilitamist. Neid nimetati oktobristideks, olid parempoolsed
2. Vene Rahva Partei - šovinistlik partei, toetasid tsaari võimu, korraldasid pogromme. Neid nimetati mustasajalisteks, olid pahempoolsed.
3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei - liberaalne kodanlus, nim. kadetid . Taotlesid mõõdukaid reforme.
Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas , et revolutsioon on lõpetatud ja eesmärgid saavutatud.
1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar. Seaduseelnõu omandas seaduse jõu peale tsaari kinnitust, tsaaril oli õigus saata Riigiduumat vaheajale, soovi korral kokku kutsuda. 1906 kevadel tuli kokku esimene RDuuma, läks kohe konflikti valitsusega, Juulis saadeti laiali.
1905. aasta revolutsiooni tulemused
1. Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole.
2. Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel.
3. Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse
4. Nõrgendati rahvuslikku rõhumist
5. 1906. aastal Stolõpini agraarreform (lahutas külakogukonnad, soodustas üksiktalude teket). See ei meeldinud talupoegadele. Reform suurendas pingeid, 1911. Stolõpin lasti maha, külakogukonnad jäid püsima.
1917 revolutsioon
Põhjused:
1. Sõtta oli astutud halvasti ettevalmistatult - sõjaväereform pooleli , organiseerimatus ja halb varustus , kõik see põhjustas sõjaväes käärimist.
2. Majandus polnud valmis lisakoormat välja kannatama - terav tööjõupuudus, metalli-, transpordi- ja kütusekriis.
3. Töölisliikumise tõus 1905. aasta tasemele , linnadesse oli kogunenud väga palju põhjakihti, lumpenit, kellega on lihtne manipuleerida . 1906 olid sots.dem.-id ühinenud, kuid 1912 jälle lahus bolš. ja menš. ja konkureerisid mõju pärast.
4. Usaldamatuse kasv tsaaripere vastu - tsaar Mogiljovis armee ülemjuhataja, Rasputin oli tsaarinna nõunik Peterburis, peeti mõlemaid saksa spioonideks.
1917. algab suurte streikidega, tsaar laseb moodustada Petrogradi erisõjaväe ringkonna. Riigiduuma tegi ettepaneku moodustada uus valitsus, millel oleks rahva toetus, seeläbi päästa monarhia. Tsaar käskis duuma laiali saata. Algas uus streikide laine, Putilovis jälle mäss, naised nõuavad tänavatel leiba, rahu ja mehi koju.
27. veebruar - sõdurid läksid relvadega rahva poole üle
3. märts - Nikolai II loobus troonist - võim läks üle Ajutisele Valitsusele, algas kaksikvõimu periood.
Revolutsiooni käigus moodustati kaks konkureerivat võimuorganit:
1. Ajutine Valitsus, mis koosnes Riigiduuma saadikutest (lubas dem. Vabadusi ja Asutava kogu kokkukutsumist).
2. Petrogradi Nõukogu, kuhu kuulusid sotsialistid , kel oli suur mõju sõjaväes.
Kaksikvõim seisnes selles, et Ajutise Valitsuse kandepind oli väike ja ta pidi oma tegevuses arvestama Petrogradi Nõukoguga. AV-s oli enamus konstitutsiooniliste demokraatide e. kadettide käes, PN-s aga esseerid - sotsialistlikud revolutsionäärid, bolševikud - mõõdukas sotsdemokraadid ja menševikud - radikaalsed sotsdem-d.
Ajutise Valitsuse ebaõnnestumise põhjused:
1. Ei julgenud lõpetada sõda
2. Asutavasse Kogusse valimiste edasi lükkamine
3. Talupoegadele ei jagatud maad
4. Anti kõigil poliitiline amnestia - Lenin sai välja kuulutada aprilliteesid
5. Süvenes majanduslik kaos -
AV vastu olid grosso modo bolševikud ja sõjaväelased.
Aprillis saabus Šveitsist Lenin, esitas kohe oma aprilliteesid; tuleb luua nõukogude riik, kus pole armeed, politseid, bürokraatiat, maa tuleb jagada talupoegadele. Lisati ka bolševike loosung "Rahu! Leiba! Maad!", osutus väga viljakaks. Varsti ühines bolševikega ka Trotski.
AV kriisid:
Juulis üritasid bolševikud Petrogradis võimu haarata, korraldati demonstratsioon , AV lasi meeleavaldajate pihta tule avada. Bolševikud, kui meeleavalduse korraldajad pidid minema põranda alla ja pagendusse. Kõike seda nim. juulikriisiks, mille tulemusena lõpetas Petrogradi Nõukogu AV toetamise . Peale juulikriisi sai AV peaministriks Kerenski . Uus oht ähvardas nüüd parempoolsetelt, üritati kehtestada sõjaväeline diktatuur, kindral Kornilovi mäss, AV pöördus bolševike poole abipalvega, nende juhid vabastati vangist, bolševike abiga löödi Kornilov tagasi. Tulemuseks bolševike populaarsuse tohutu kasv, saavutati enamus Petrogradi Nõukogus, etteotsa sai Trotski.
Oktoobrirevolutsioon - 26. 10. 1917
Kuna bolševikel oli nõukogus enamus seati kurss võimuhaaramisele. Ürituse läbiviijateks olid Trotski, Stalin, Zinovjev , Kamenev. Ööl vastu 26. Oktoobrit rünnati Talvepaleed, arreteeriti AV, ainult Kerenski sai põgenema. Samal ajal toimus Smolnõis II Nõukogude Kongress, bolš. teatasid kongressil, et AV on kukutatud. Kongressil olid enamuses menš. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bolš. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi valitsus, mis oli üheoparteline, ainult bolš. Valitsust nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks - RKN, liidriks Lenin, välisasjade komissar Trotski ja rahvusasjade komissar Stalin.
Võeti vastu:
1. Rahudekreet - kõikidele sõja-ajal olevatele riikidele tehti ettepanek sõlmida rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta.
2. Maadekreet - kogu maa läks üle nõukogudele ja maakomiteedel. Pangandus ja suurtööstus natsionaliseeriti.
2. novembril anti välja Rahvaste Õiguste deklaratsioon , tunnistati kõigi võrdsust, enesemääramisõigust, Soome sõltumatust ja Poola, Armeenia enesemääramisõigust.