etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal.
9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilised piirangud. Autokraatia saab kesta piiratud aeg, sest põhineb suurte teenetega riigimehe mõjuvõimul, autokraatia ei haara ühiskonda tervikuna. 2.Totalitaarne diktatuur haarab kõiki ühiskonna elusfääre, Hitleri Saksamaa, Venemaa Stalinil. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon Fasism Termin tuleb itaalia k
· Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud · Rahva hirmutamine
· Mussolinist sai kogu Itaalia juht e. duce. · Ettevõtteid kontrollis riik. · Töölised jagati eriala järgi kutsekogudesse. · Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone, kelle ülesandeks oli tülide lahendamine. · Salapolitsei jälgis inimeste tegevust ja meelsust. · Ajalehtedes võis ilmuda vaid fasistlikud kirjutised. · Mussolini tahtis Vahemerd Itaalia sisemereks. · Vallutati Albaania ja Abessiinia 10. Milles seisnes demokraatia kriis? · Muutused ühiskonnas Keskklass kaotas poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Naistele anti valimisõigus. Tugevnes tööliskond. · Sõja mõju Sõja-aegadel karmikäeline riigivõim. Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi. · Pettumine Versailles' süsteemis Sõjas kaotanud riigid olid ärritunud sõjas kaotanud maade pärast. Juhid lubasid rahvale ebaõigluse jõuga heatada. · Majanduslikud raskused 1929
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel.
1. Mõisted. NSVL Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Punaste loodud liit. Algselt kuulusid sinna Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia, pärast teist maalimasõda juba üle 15 liiduvabariigi. Maailmarevolutsioon Nõukogude valitsus lootis pärast enamlaste võitu, et terve maailma saab muuta kommunistlikuks ning nad hakkasid nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920ndate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 1920. Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lühikest aega ol
Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad seadusi -
määral Prantsusmaa). Riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Toetust leidsid need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.4)Majanduslikud raskused Reparatsioonimaksed, inflatsioon. Tooraine puudus. Majanduskriis. Majanduskriis võttis ära inimestelt usu, kuid karmikäelised poliitilised jõud lubasid, et elu läheb paremaks.5)Riigisisene võimuvõitlus parteide ja rahvaste vahel. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. 6)Valimiskünnise puudumine parlamenti pääsesid kõik erakonnad, mis põhjustas vaadete paljusust. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. AUTORITAARSED Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud. Tähtis konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda. (
Kõik kommentaarid