Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Venemaa ja Eesti enne I maailmasõda ja I maailmasõja ajal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on soomusrong ?
  • Miks valged ei võida ?
Eesti ja
Venemaa enne 1905
1905 Eestis ja
Venemaal
Eesti ja
Venemaa I maailmasõjas
Aasta 1917
Venemaa kodusõda
Eesti
iseseisvumine
Vabadussõda
•       Eesti
ajaloo õpik lk 7-39
•       Lähiajaloo
õpik lk 19-25, 55-59, 66-71
Kordamine ajaloo kontrolltööks
See, mida juba teate Eestist
  • 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine – pessimism
  • Venestamissurve väheneb – uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks)
  • Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid , avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees ), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid -kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised)
Venemaa 20. Sajandi alguses
  • Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917)
  • Linnad moodsad ja võimsad
  • Talupoja ja töölise olukord väga halb
  • Valitsusvorm – keskaegne
Vene-Jaapani sõda
  • 1904 -1905
  • Ülemvõimu küsimus Hiinas (Manžuurias)
  • Venemaa saab haledalt lüüa

1905 aasta revolutsioon

*Sõnavabadus
*Koosolekuvabadus
*Ühinemisvabadus
* Riigiduuma valimised (esimest korda valitakse tsaari kõrvale mingi muu organ ka, mis on rahva esindaja)
Riigi reaktsioon mässule
  • 10. Detsember 1905 Harjumaal sõjaseisukord
  • Volta (tehas) koosolek – viha mõisnike vastu (hakkavad kerkima esile Eesti probleemid)
  • 12-21 detsember 1905 rüüstatakse 160 mõisa ja 40 viinavabrikut (Eestis)
  • Üle-Eestiline sõjaseisukord, karistussalgad (vene võimu poolt heakskiidu saanud salgad, kes karistavad oma äranägemise järgi eestlasi, väga julmad) ja sõjaväljakohtud

*Neid juhivad mõisnikud
*Lätis hukkavad karistussalgad 2600 inimest
*Eestis 300 inimest
1905 aasta revolutsiooni tulemused
  • Emakeelsed erakoolid (Eestis suur mõju)
  • Keskkoolide loomisõigus
  • Rahvuslike organisatsioonide tegevus lihtsam
  • Ajakirjanduse tegevus lihtsam
  • Ametlikud erakonnad
Esimesed erakonnad Eestis
  • Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE)– Tartu liberaalid
  • Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühistus (ESDTÜ) – Tallinna radikaalid
  • 27. November 1905 rahvaasemike koosolek (aulakoosolek ja bürgermusse koosolek) õpik lk 11
Kahe revolutsiooni vahel 1905-1917
Poliitilised olud
  • Kuni 1908 sõjaseisukord, edasi tsensuur ja keelud

*Eesti Rahvameelne Eduerakond alles
*ESDTÜ laiali
  • VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) enamlased , eestvedaja Jaan Anvelt , ajaleht ’’Kiir’’
  • Enamlased=bolševikud= kommunistid =punased
  • 1906 ja 1907 aastal I ja II riigiduuma valimised – eestlasi 4 (I) ja 5 (II)
  • Edu kohalikel valimistel – Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Rakvere, Valga ja Võru (esimene võimalus eestlastel ise valitseda midagi)

I maailmasõda ja Eesti
  • 28.07.1914-11.11.1918

*Antant ja Keskriigid
*Läänerinne ja idarinne
  • Sõda ,,usu, tsaari ja isamaa eest’’
  • 1915 rinne Väina jõe juures, Eesti on tagala (tugipunkt, kus varud on, kuhu mehi kogud, kus organiseerid)
  • Mobilisatsioon – 100 000 (10 000 hukkub)
  • Majandus kannatab
  • Elavneb rahvuslik liikumine – Linnadeliidu Komitee (Tln) ja Põhja-Balti Komitee (Trt)
Jüri Vilms 1889-1918
*advokaat
*esimene mees, kes rääkis Eesti rahvuslikust autonoomiast Vene riigi koosseisus (1916)
1917
VENEMAA ON NÕRK
*Rahutused sõjaväes (suured kaotamised, vilets varustamine)
*majanduslik kaos (tööjõu- ja toorainepuudus, näljakriis, kütuse- ja transpordikriis)
*keisrivõimu autoriteedi langus – sümbol ’’pühamees’’ Grigori Rasputin
*Rahulolematuse üldine kasv-rahvuslikud vastuolud, töölisliikumine, linna kolinud maaelanikud , konstitutsioonilise monarhia kava
Veebruarirevolutsioon
AJENDPetrograd (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega
*27.02.1917 võim ülestõusnute käes
*3.03.1917 Nikolai II kirjutab alla Riigiduuma Ajutise Komitee koostatud aktile
-loobub troonist
-võim Ajutisele Valitsusele
TULEMUS
*Tsaarivõimu lõpp
*Võim Ajutisel Valitsusel ja Petrogradi Nõukogul (Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu)
Ajutine Valitsus
PLUSSID
*Lubab tagada demokraatlikud vabadused ja kutsuda kokku Asutava Kogu
* Reformid , mis parandavad rahva olukorda
MIINUSED
*Talurahvale maad ei anta
*Sõda ikkagi jätkub
4 suuremat parteid
*Rahva Vabaduse ParteiKADETID – eesmärk demokraatlik vabariik
*Sotsialistide – Revolutsionääride Partei ESSEERID – suurim vasakpoolne partei, mõju talurahva hulgas, reformide käigus sotsialistliku riigini
*VSDTP reformistlik organisatsioon – vähemlased ehk menševikud – mõju haritlaste ja linnatööliste hulgas, ideed samad, mis esseeridel
*VSDTP markistlik organisatsioon – enamlased ehk bolševikud – eesmärk kehtestada ploretariaadi (töölisklassi) diktatuur, vägivallaga Sotsialistlik Venemaa. Lubavad rahvale rahu, luba ja maad.
Kevad 1917 Eestis
*Eestini jõuavad revolutsiooni mõjud märtsis
*30. Märts 1917 autonoomia – õigus ennast ise valitseda mingi teise riigi koosseisus
-Eesti alad liidetakse rahvuskumbermanguks
-Kubermangukomissaar Jaan Poska (endine Tallinna linnapea )
-Valitakse esimene rahvaesindus – Eesti Ajutine Maanõukogu (Kutsuti ka Maapäev, 62 saadikut, täidesaatev võim)
TULEMUSED
*Aktiviseerub parteide loomine
*Maakonna- ja linnavalitsused
*Eestikeelne asjaajamine
1917 suvi Venemaal
*Ajutise Valitsuse etteotsa tõuseb Kerenski .
* Laur Kornikov üritab teha riigipööret, Kerenski surub selle maha
*Enamlaste mõjuvõim riigis hakkab kasvama
Enamlased
*Juht Vladimir Iljitš Lenin 1870-1924
*Nimi-1903 VSDTP II kongressil said marksistid partei keskorgani valimisel häälteenamuse, sellest tuleneb ka nimi.
Märksõnad
*Töölisklass ehk ploretariaat (sellest pidi saama juhtiv klass)
* Maailmarevolutsioon (hakatakse peale suruma kommunismi)
*Diktatuur ja revolutsioon (nende valitsusvorm ja kuidas seda saavutada)
Oktoobripööre
ENAMLASED TULID VÕIMULE
*Lenini plaan – allutada Petrogradi ümbritsevad linnad ja alles siis pealinn.
*De facto
*25.10.1917 (tegelikult november) – enamlaste väeüksused võtsid Petrogradi enda kontrolli alla
*De jure
*26.10.1917 II Nõukogude kongress – moodustati RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU
Rahvadekreet – maailmarahu
Maadekreet – likvideeritakse suurmaaomandus
Oktoobripöörde mõjud Eestis
*Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23. Oktoobril (Viktor Kingissepp ja Ivan Robtšinski)
*KAKSIKVÕIM – Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (Jaan Anvelt) ja Maapäev
Enamlased Eestis
*Kaotati baltisakslaste privileegid , mõisad võeti ära
*Tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati
*Mõisamaad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid ehk kommuune
* Kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti ’’punased’’ rahvamajad
*Konflikt teiste parteidega (maalt väljasaatmised, ajalehtede sulgemised)
*Linna- ja valla omavalitsuse asemele Töörahva saadikute nõukogud
*Kohtute asemele revolutsioonilised tribunaalid
*Eestit nähti Venemaa osana
November 1917
*15. November Maanõukogu otsusega kuulutas end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimiseni
- Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu (et saaks asutava Eesti riigi, protesteerisid kommunistide vastu)
-Maanõukogu otsused tunnistati seniks seadusteks. See oli Eesti riikluse teke (de jure/enamlased ajasid koosoleku laiali) -> Vanematekogu
*Eesti diplomaatilised delegatsioonid välisriikides
*1918 katkestavad enamlased Asutava Kogu valimised
*Jäädakse lootma Saksamaa pealetungile
Iseseisvuse väljakuulutamine
*1917 Saksamaa käes Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa
*1918 veebruar alustasid sakslased üldpealetungiga
*Nõukogude Venemaa oli sõjaliselt võimetu ja enamlased ning nende väesalgad põgenesid Eestist.
*Tekkinud võimuvaakumis: Eesti Päästekomitee ja kirjutati manifest
-Päästekomitee – J. Vilms, K. Päts, K. Konik
*23.02.1918 loetakse esimest korda Pärnus ette
*24. Veebruar 1918 loetakse ette Tallinnas välja Eesti Vabariik.
-Moodustatakse EV Ajutine Valitsus (K.Päts)
*25.02.1918 okupeerivad sakslased Eesti
Vabadussõda
Üldised faktid
*Sõda, milles Saksa okupatsiooni alt vabanenud EV kaitseb oma iseseisvust Punaarmee ja Baltisaksa mõisnikuväe vastu
*Kestab 28.11.1918 – 2.02.1920
*Sõdivad pooled: Eesti Rahvavägi vs Punaarmee ja Eesti Rahvavägi vs Landeswehr
*Lõpeb Tartu rahuga 2.02.1920
Ellugu
*11.11.1918 alistub Weimari Vabariik Antantile (Compiegne vaherahuga)
*13.11.1918 tühistab Lenin Bresti rahulepingu
*16.11.1918 Vene vägedele käsk alustada pealetungiga Soome lahest kuni Ukrainani
Sõja alguse periood
*28.11.1918 algab Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale – eestlastel ei jää muud üle kui põgeneda
*Enamlased moodustavad Eesti Töörahva Kommuuni (Jaan Anvelt)
*Punaarmee jätkab edukalt pealetungi ning Eestit on tabanud sõjaline ebaedu :
-Eesti rahvusväeosad saksa okupatsiooni poolt laiali aetud
-Rahvavägi nõrk (novembri mobilisatsiooniga loodeti saata 12000 meest, rindele saadeti ainult 2000)
- Laskemoona ja relvi napib
-Rahvas ei usu sõja võitmise võimalikusesse
-2. Jaanuar 1919 oli enamlastel vallutatud suur osa ida-, kagu- ja edela-Eestist, seal kehtis Eesti Töörahva Kommuuni võim
Murrang sõjas
*Algab vabatahtlike üksuste moodustamine
*Väheneb pessimis eestlaste võidu suhtes
*Saabub välisabi
-Briti laevastikueskaader
-Soome vabatahtlikud
*Korraldatakse ümber rahvaväe juhtimine
-Sõjaväe ülemjuhatajaks Johann Laidoner
*7. Jaanuar alustati vastupealetungi (soomusrongid)
Mis on soomusrong ?
*Eesti Vabadussõjas 1918-1920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavast materjalist. Puudus terasoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga (Johann Pitka )
Rahvaväe edu
*Vallutatakse tagasi Tartu
*Paju lahingu järel vallutatakse raudteesõlm Valga
*Veebruari alguseks Eesti võõrvägedest puhastatud
*Punaarmee suunab veel rohkem mehi lõuna-Eestisse, 3 kuud lahinguid
-Petseri- Vastseliina -Orava liinil
-Haanja-Rõuge-Võru
*Laidoner suunab sõjategevuse purustuste (?) vältimiseks põha-Lätisse ja Venemaa terriotooriumile (vene valgete Põhjakorpus)
Landeswehri sõda
*Lätis kukutati enamlus kohalike mõisnike maakaitseväe Landeswehri ning saksa vabatahtlike Rauddiviisi (?) abiga.
*Peagi kerkivad uuesti ideed Balti hertsogriigist
-1919 kevadel kukutab kindral Riidiger von der Göltz Lätis võimul oleva rahvuslastest Karlis Ulmanise valitsuse.
-1919 juunis Võnnus eestlaste ja baltisakslaste väed põrkuvad
Võnnu lahing 19.06.1919-23.06.1919
saksa pealetung -> 4 päeva lahinguid-> eestlased tungivad peale-> sakslased taganevad-> 23.06.19 eestlased neariseerivad (?) Võnnu linna = VÕIDUPÜHA
*3. Juuli vaherahu Landeswehriga (Karlis Ulmanis tagasi võimul)
Sõja lõpp
* Loodearmee (endine valgete Põhjakorpus) hakkab taas kaotama ning rinne Eesti poole liikuma
*Oktoobris Loodearmee uus pealetung (pole võitlusvõimeline)
*Detsember 1919 jõuavad laingud tagasi Narva alla (Punaarmeel 160 000 meest ja 200 suurtükki)
*Eesti ei tagane, võitlus kestab
*Samal ajal toimub ka Tartu rahukonverents
*31.12.19 kirjutatakse alla vaherahule (3.01.1920 hakkab kehtima)
Tartu rahu
*2.02.1920 sõlmitakse lõplik rahu
*Määrati kindlaks Eesti riigipiir
*Kommunistlikud Eesti väeosad saadetakse laiali
*Venemaa eestlastel õigus kodumaale tulla
*Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga
*Saadi 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest
*Venemaa ’’tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust’’
*5000 inimelu nõudnud Vabadussõda oli läbi, Eesti oli oma iseseisvuse välja võidelnud
Venemaa kodusõda
25. oktoober 1917 – oktoober 1922
Punased vs Valged
Punased võidavad
Miks valged ei võida ?
*Tõrjuvad liitlasi (Eesti jne)
*Ei suuda oma tegevust kordineerida
*Ei jää ühtegi tööstuspiirkonda
Punane terror ja valge terror – nende vägede poolt toime pandud kuriteod
*Hukub 8-12 miljonit elanikku
Vasakule Paremale
Venemaa ja Eesti enne I maailmasõda ja I maailmasõja ajal #1 Venemaa ja Eesti enne I maailmasõda ja I maailmasõja ajal #2 Venemaa ja Eesti enne I maailmasõda ja I maailmasõja ajal #3 Venemaa ja Eesti enne I maailmasõda ja I maailmasõja ajal #4 Venemaa ja Eesti enne I maailmasõda ja I maailmasõja ajal #5 Venemaa ja Eesti enne I maailmasõda ja I maailmasõja ajal #6 Venemaa ja Eesti enne I maailmasõda ja I maailmasõja ajal #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dagni Kolga Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti teel iseseisvusele
10
doc

Eesti teel iseseisvusele

Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist.

Ajalugu
Eesti iseseisvumine
9
doc

Eesti iseseisvumine

· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

Ajalugu
Vabadussõda - Eesti 20-saj algul
5
doc

Vabadussõda - Eesti 20. saj algul

Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati määrus Eestimaa kubermangu valisemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang ja Liibimaa kubermangu põhjaosa ühendati, eesotsa asus komissar ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine

Ajalugu
vabadussõda-eesti iseseisvumine
8
docx

vabadussõda, eesti iseseisvumine

Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris

Ajalugu
Eesti iseseisvumine
5
doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi

Ajalugu
Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused
5
docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi

Ajalugu
Eesti iseseisvumine - 20-sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920
15
docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado Grenzsteiniga suurendas Postimehe populaarsust ning lõppes Grenzsteini lahkumisega kodumaalt. Sama ägedalt ründas Postimees ka baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Näitamaks eeskuju, kõnelesid Tõnisson ja tema aatekaaslased linna tänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades demonstratiivselt eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse, esmajoones muidugi kohalike asjade otsustamisse, sest osalemist suures poliitikas, st ülevenemaalises mastaabis, peeti väikerahvale ohtlikuks. Siiski andis Postimees lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke

Eesti ajalugu
Eesti iseseisvumine Vabadussõda-2
21
docx

Eesti iseseisvumine Vabadussõda-2

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi ( esimene 26. nov. 1905- Eesti Rahvameelne Eduerakond) 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi

11.klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun