Tunnetusteooria eksam

Q: Kuidas säilitada vahet fantaasia ja reaalsuse vahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetusteooria eksam

Q: Mis iseloomustab monaade?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetusteooria eksam

Q: Kuidas monaad muutub?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetusteooria eksam

Q: Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetusteooria eksam

Uukkivi, Annely

Tunnetusteooria eksam (1)

Akadeemia Nord - Psühholoogia - Psühholoogia

3 HALB

Esitatud küsimused

Kuidas säilitada vahet fantaasia ja reaalsuse vahel?
Mis iseloomustab monaade?
Kuidas monaad muutub?
Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt?

TUNNETUSTEOORIA EKSAM

Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne , empiiriline , apriori,aposteriori, intuitsioon , introspektsioon jt )
Episteme ja doxa
Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus
Teadmine ja põhjuslikkus
Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost.
Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust .
A priori ja A posteriori
Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist.
Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus )
Kontseptid ja propositsioonid
Kontsept oleks kõige rangemas tähenduses mõiste. Seega termin on lihtsalt sõna, mingi keelemärk, mõiste ehk kontsept on aga juba tähendusega märk. Kontsepte ehk mõisteid võib erinevalt liigitada (kõige lihtsam konkreetsed ja abstraktsed - laud, koer on konkreetsed, tööviljakus, elumõte abstraktsed mõisted. Kokkuvõttes - teadmine kontseptidest on teadmine mõistetest ja nende tähendusest.
Propositsioon on lihtväide ehk algväide. B. Russell toob näite - lause "Praegune Prantsuse kuningas on kiilaspea " koosneb vaikides kolmest algväitest:
1. Praegu on Prantsusmaal kuningas
2. Kuningaid on ainult üks
3. See üks kuningas on kiilaspea
Nüüd saab loogiliselt vastata, et algne lause on väär, kuna üks propositsioonidest (Praegu on Prantsusmaal kuningas) on väär, muutes vääraks kogu lause.
Keerukate lausete propositsioonideks jagamine aitab leida lause mõtet ja väga sageli näitab, et mõte kas puudub või on see vastuoluline .
Teadmise objektid
Teadmise objektiks on loomulikult välismaailm, kuid lisaks sellele ka minevik , tulevik, väärtused ja mis kõige tähtsam - teadmine meie endi siseolekust ning teiste inimeste teadvusest ja tunnetest. Inimene ei ole sisevaatluses ojektiivne.
Teadmise allikad
Tavapärasel on välja pakutud 2 teadmiste allikat - meeled ja mõistus. Siit ka 2 suunda tunnetusteoorias - empirism (kr. empereia - kogemus) ja ratsionalism ( ratio - mõistus).
Kolmanda allikana on osa filosoofe (tuntuim H.Bergson) välja pakkunud intuitsiooni.

Tunnetuslik kontiinum –naiivselt realismilt teaduslikule realismile ( naiivne realism , J. Locke ’i representatiivne teooria, kaasaegne teaduslik realism, aisting , taju kujutlus )
Tunnetuslik kontiinum: on pidev üleminek ühelt tunnetusteoreetiliselt seisukohalt polaarselt vastandlikule seisukohale
Naiivne realism: Välismaailm on just niisugune, nagu meeleorganid seda peegeldavad. Objekti nähtumus langeb kokku olemusega. Kriitika: ei ole võimalik seletada unenägusid, hallutsinatsioone jne.
Representatiivne teooria: Näiteks J. Locki tunnetusteooria 17. sajandil. On eraldi asjade maailm ja ideede maailm meie teadvuses. Tuleb eristada primaarseid ja sekundaarseid omadusi (näiteks värvus, lõhn, maitse on sekundaarsed omadused, mis ei iseloomusta otseselt objekti, vaid on sõltuvad tunnetava subjekti meelte iseärasustest)
Teaduslik realism: Objekt eksisteerib väljaspool teadvust ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Teadusliku realismi põhiseisukohad: tunnetuse objekt eksisteerib väljaspool teadvust, on teadvusest sõltumatu ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Eristatakse kahte uurimisvaldkonda – psühhofüsioloogiat ja psühhofüüsikat. Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad. Psühhofüüsika uurib, kuidas välise maailma stiimulid lähevad üle, muutuvad psüühilisteks protsessideks, missugune on füüsiliste stiimulite ja psüühika protsesside vahekord . Eristatakse aistingut ja taju.
Aisting (ehk meel) on keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Eristatakse kontaktseid ja mittekontaktseid aistinguid ehk meeli. Kontaktsed meeled: Kinesteesia ja vestibulaarmeeled – info organismi liikumisest ja paiknemisest ruumis, nahatundlikkus (puute-, soojus -, külma- ja valutundlikkus ) ja maitsmismeel (hapu, magus, soolane , mõru). Mittekontaktsed meeled: haistmismeel ehk lõhnataju, kuulmine ( helis eristatakse amplituudi, lainepikkust ja sagedust), nägemine (valguses eristatakse intensiivsust ja lainepikkust, värvuses eristatakse värvitooni, heledust ja küllastatust).
Aistingute (meelte) puhul tuleb arvestada sensoorset interaktsiooni – taju sõltub eelnevalt kogetud stiimulitest (nt šokolaadi maitse pärast sinepi söömist jms) ja adaptatsiooni – ebameeldiva maitse, lõhna jms mulje nõrgeneb ajas.
Taju on objektiivse (välise) maailma subjektiivne, psüühiline kujund. Tajumine on meeleorganite kaudu saadud stiimulite (aistingute) valik, interpreteerimine, analüüs ja lõpuks integreerimine . Taju on alati mõtestatud, st omab inimese jaoks tähendust. Taju protsess kulgeb ajas (on sarnane foto ilmutamisega) – tervikliku taju tekkeks (taju mikrogenees) kulub tavatingimustes 50 kuni 100 millisekundit
Mälu on elusorganismi võime säilitada ja kasutada teadmisi, oskusi, vilumusi. Mälu on ühine nimetus tervele reale organismi võimetele.
Saab eristada:

Protseduurilist mälu – toimib teadvustamata (kingapaela sidumine, kõndimine, noa ja kahvliga söömine jne).
Semantiline mälu – teadvustatud teadmine maailma kohta
Episoodiline mälu – teadvustatud teadmine sündmustest, milles oleme ise osalenud.

Mõtlemine - kitsamas mõistes on probleemide lahendamine. Mõtlemine võib toimuda kujutluspiltides ja abstraktsetes sümbolites (mõistete ehk kontseptide ja väidete ehk propositsioonide abil). Olulised mõtlemis- operatsioonid on induktsioon (liikumine üksikult üldisele) ja deduktsioon (liikumine üldiselt üksikule).
3. Tunnetuslik kontiinum – Kanti tunnetusteooriast subjektiivse idealismini (I.Kanti ja G. Berkeley tunnetusteooria)
I.Kanti teooria: Eristatakse radikaalselt olemust (asi iseeneses ehk noumenon Ding an sich ) ja nähtumust (asi meie jaoks ehk fenomenon). Aistingud annavad tunnetuse sisu, mõistus annab aga vormi – “taju ilma mõistuseta on pime, mõistus ilma tajuta on tühi". Seega mõistuses on aprioorsed teadmise vormid (näiteks teadmine põhjuslikkusest).
Tunnetusvõime astmed :
1. Meeleline kaemus (tunnetus). Aeg ja ruum kui meelelise kaemuse aprioorsed (enne kogemust) vormid.
2. Aru -Aru tasemel on inimestel kaasaündinud 12 mõtlemise aprioorset kategooriat.
3. Mõistus- leiame lahendamatud vastuolud ehk puhta mõistuse antinoomiad
Subjektiivne idealism : George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon . Ainus reaalsus on tajud ja seega eksisteerida – tähendab olla tajutav (esse est percipi). Seda seisukohta tuntakse solipsismina.
4. Empiristlik tunnetusteooria(J.Locke, D. Hume , G.Berkeley)
George Berkeley viib tegelikkuse vaimse käsitluse ennekuulmatule tasemele . Maailmas ei ole olemas midagi materiaalset -ei ole puid, lauda, tooli jne. On ainult Jumal, piiratud hinged ja ideed, mis neil hingedel on. G. Berkeley on äärmuslik idealist . Substants- reaalsuse põhimine aines, kõigi asjade nähtuste jääv alus. Berkeley väidab, et keel eksitab meid. Kui mõiste on keelde juurdunud siis on raske ette kujutada, et seda asja pole olemas. Me ei valitse oma keelt. Berkeley lähtub Locke filosoofiast ja ta on empirist . Empirist - kogemusest pärinev teadmisekäsitlus. Berkeley eesmärgiks oli purustada ateistide kohutavad süsteemid filosoofiliselt ja seega eesmärk pühendab abinõu. Empirism on Berkeleyle vahend, millega ta põhjendab usku Jumalasse. Inimtunnetuse objekt on idee.
Kui me püüame tuua näiteks kivi tonksamise jalaga, siis Berkeley väitel see ainult kinnitab tema väidet sest esemed polegi muud, kui meie aistingud. Ainelist substantsi ei ole. „Aine“ ei ole miski, millele vastaks midagi olevat reaalsuses.
Locke väitel vajatakse materiaalset substantsi individuaalse asja omaduste toeks , mis ilma selleta jääks justkui õhku rippuma. Rääkides omadustest peab eksisteerima midagi, millel need omadused on. Locke jagas omadused kahte ossa -primaarsed e. absoluutsed (sõltumatud tunnetavast subjektist- vorm, suurus) ja sekundaarsed (sõltub subjektist) maitse, lõhn.
Locke- vahetu aisting esindab välist reaalsust, esindab objekti
Berkeley- aisting on idee minu meeltes
Kuidas säilitada vahet fantaasia ja reaalsuse vahel? Berkeley väidab, et kõik mida me näeme, tunneme , kuuleme on sama kindlalt olemas, kui ennegi, sama reaalne. Tõeline ja kujuteldav erinevad teineteisest ideede jõulisuse ja detailsuse poolest. Kuigi reaalsus koosneb ideedest ja on seetõttu oma olemuselt vaimne, ei ole ta meie meelevalla all. Ideedel on omad seadused-rerum natura , mis määravad ära nende omavahelised suhted. Nende suhete alusel eristame reaalset objekti tajutavast. Berkeley väidab, et reaalsust ideede taga pole. Kust siis pärineb see harmooniline seaduspärasus. Berkeley väitel on kõige selle taga Jumal. Jumal on olemas, mitte sellepärast et juhtub imesid vaid sellepärast, et maailm, ideede reaalne kord on seaduspärane. Isegi kui mitte keegi piiratud hingedest ei tajuks mingit eset siis Jumala meel ulatub üle kõige.
5. Ratsionalistliktunnetusteooria (R. Descartes , G.W. Leibniz )
Ratsionalism - suund tunnetusteoorias, mis peab uue teadmise allikaks mõistust. Inimesel on nn. kaasasündinud ideed, millele toetudes saame usaldusväärse teadmise.
Ratsionalism eitab kogemuse osa teadmiste saamises, viidates asjaolule, et kogemuse annavad meile meelte andmed, kuid meeled võivad petta ( optilised illusioonid , hallutsinatsioonid jt. meelepetted).
R.Descartes
Descartes loob uue tervikpildi, mis tõukab troonilt aastasadu valitsenud Aristotelese poolt väljatöötatud mõistetesüsteemi, millesse skolastika takerdunud oli. Oli vaja värsket, teistsugust algust ning seda asus looma Descartes, kellest sai uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.. Mõistuse jõu piire ei tunnistatud – oli vaja vaid leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Descartes uskus, et tema oli selle meetodi leidnud
Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - see on kriteerium , millega tunnetust tuleb mõõta. Descartes leidis olemasolevatest teadmistest üksnes visandeid.
Süstemaatiline kahtluse meetod. - Leidmaks teadmise kaheldamatut alguspunkti, otsustab Descartes kahelda kõiges, milles on võimalik kahelda. Nii kahtleb ta välise maailma, sh. ka omaenda keha olemasolus, sest ei saa välistada, et need ilmnevad meile pelgalt unes. Kuna aga kahelda tähendab mõelda, siis ei saa ta enda arvates kahelda selles, et ta mõtleb, ning sellest tulenevalt selles, et ta on olemas (kui mõtlev olend ).
Hing ja keha- Enda olemasolu on Descartes'i jaoks tõde, milles ei saa eksida. Ta tõdeb, et kõige vahetumalt ja selgemalt ilmub talle ta enda mõtlemine ja hing. Tunnetusteoreetiliselt mõõtes on tema enda hinge tegevus läbipaistev, väljaspool kahtlust. Descartes'i jaoks on hing ja keha teineteist tunnetusteoreetiliselt ja metafüüsiliselt lahus.
Teadmine välismaailmast- Vastandus on paratamatu, dualism lõplik. Descartes'i tulemustest üks tähtsamaid on mina-keskse subjekti leidmine. Reaalsus jaguneb kahte ossa ja tema enda olemasolu mõtleva substantsina on täiesti kindel. Descartes paneb paika rea reegleid, millest mõtlemine peab juhinduma:
1. Tõene on vaid see, mida tunnetatakse selgelt ja distinktselt. Ülejäänus tuleb kahelda.2. Iga tekkinud raskus tuleb jagada nii mitmeks osaks kui võimalik. Alaprobleeme on kergem lahendada.3. Tuleb alustada kergemini tunnetatavast ja liikuda edasi raskemini tunnetatava juurde.
Inimhinge vabadus- Descartes’i tunnetusteoreetilise arutluse kõrvaltootena sünnib ka hinge radikaalne vabadus. Hinge ja keha dualism, nii nagu see elab uusaja filosoofias. Et saaks rakendada meetodilist kahtlust, - et Descartes’i radikaalne meetod hakkaks tööle – peab eeldama hinge vabadust.
Leibniz- On mitmekülgsemaid geeniusi ajaloos. Ta ei ole kunagi olnud elukutseline filosoof . Mitmed oma ideed arendas ta välja oma kirjavahetustes ja enamust neist ideedest ei viimistlenud ta kunagi niikaugele, et neid oleks saanud avaldada.
Leibnizi teaduslik ideaalkeel- Leibnizi unistus oli luua universaalne formaliseeritud keel, mille abil saaks lahendada kõiki inimestevahelisi väitlusi. Luua reeglid, mis teeksid võimalikuks lahkarvamuste lahendamise lihtsate arvutuste abil- „Otsustuste kalkulatsioon ’’ See ideaalne keel oleks üldine, ühtne, selge mõtlemise keel. Vaba loomuliku keele ebamäärasusest ja mitmetähenduslikkusest. Leibnizi metafüüsika
Leibniz on filosoofia ajaloo üks kuulsamaid süsteemi ehitajaid. Leibnizi arengule on avaldanud suurt mõju Descartes. Leibniz püüdis Descarte ja Spinoza vaadete metafüüsilist piiratust ületada dünaamilise maailmapildiga, mis põhineb kujutlusel „monaadidest“
Monaaditeooria on üks kuulsamaid terviksüsteeme filosoofias, tegelikkuse üldliigendus, selle idee on esitatud artiklis „Monadoloogia“. See on näide kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofiline spekulatsioon.
„ Monaad “- vähim vaimne alge, millest koosneb maailm. Nad on „metafüüsilised punktid“, tajumisvõimelised olemisüksused. Monaadid on jagamatud vaimsed alged , neid on ääretult palju. Monaadide vahel puudub kausaalne(põhjuslikkus) vastasmõju. Nad moodustavad maksimaalselt korrapärase terviku.
Mis iseloomustab monaade?
Jagamatus, ei koosne teistest substantsidest - tal on oma sisemine struktuur- n.ö. terve oma maailm.Monaadid moodustavad astmestiku.Nad on oma võimetelt erinevad, olgugi et neil on põhimõtteliselt ühesugused hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on oma maailm. Monaadid on hingelist laadi , nende sisemist loomust iseloomustavad pertseptsioon (taju e. tegelikkuse peegeldus ) ja püüdlus Ainult inimese hingele on omane mälu, teadvus, ja eriline taju täpsus. Püüdlus on monaadidele loomuomane teatud põhienergia.
Kuidas monaad muutub?
See on monaadi isiklik omadus ja selle määrab tema „püüdlus“. „Püüdlus“ näitab suuna mille poole monaad hakkab muutuma . See on deterministlik seisukoht. Püüdluste ja taju muutuste järgi on moodustunud monaadide hierarhia : alumisel tasandil on elutu loodus, nendest ülespoole täpsemad ja lõpuks inimene.
Metafüüsika „substantsid“
(kõigi asjade ja nähtuste jääv alus) on tegelikkuse väikseimad põhiühikud. Leibnizi arvates peavad nad olema jagamatud. Järeldus : Substants on vaimne e. hingeline alge. See on kartesiaanlik arusaam, et oma minasus väljendab midagi keskset. Leibniz järeldab, et substantse on palju ja avab sellega ukse metafüüsilisele pluralismile vastandina Spinoza monismile.
Leibnizi olulisim veendumus :
„Tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest . Tegelikkus ei ole oma äärmistel piiridel mingi hägune ja kõikehõlmav mass, millesse upub kõik individuaalne.“.
6. Intuitivistlik tunnetusteooria(H.Bergson)
Iga ehtne metafüüsika põhineb mõnel põhielamusel, mõnel enam-vähem konkreetsel intuitsioonil, mida asjaomane filosoof peab küllalt sobivaks ja viljakaks, et teda rakendada maailma mitmekesiste nähtuste selgitamisel . Bergson arvab , et elu on oluliselt pidev kestus, pidev saamine. Seda tõelist tegelikkust ei saa me tunnetada mitte intellektiga, vaid ainuüksi intuitsiooniga. Tõelise tegelikkuse tunnetamisorganiks on intuitsioon mitte intellekt . Intellekt on võime, mis saab meie praktiliste eesmärkide saavutamise vahendiks . Intellekt arenes inimesel selleks, et võida ümbrusele kohastuda. Selle võime tuumaks on mehaaniline leiutamine . Intellekti eesmärgiks on fabritseerida tööriistu ja neid lõpmatult varieerida. Intellekt peab tõeseks kõiki tunnetusi, mis võivad olla kasulikud ja väärtuslikud meie praktilistele eesmärkidele. Peamiseks esemeks, millega intellekt tegeleb, on anorgaaniline mateeria , s.t. kehad, mis sisemiselt ei muutu. Bergson nimetab intuitsiooniks “sellist intellektuaalset sümpaatiat, mille kaudu me asetume objekti sisemusse , et kokku sulada sellega, mis temas on ainulaadset ja järelikult väljendamatut”. Ainult intuitsiooni kaudu me suudame haarata tegelikkust, nagu ta on endamisi, tema kaudu me tabame tõelist tegelikkust kui kestvat loomingut.
7. Keha ja vaimu probleemidualistlikud lahendused
Keha ja vaim- Argiarusaama kohaselt on loomulik rääkida kehast ja hingest ( vaimust ). Eristatakse näiteks hingelisi ning kehalisi rõõmusid/kannatusi. Kõigil inimestel eeldatakse olevat hing. Laias laastus saab kõik teooriad jagada dualistlikeks ja monistlikeks. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on nii keha kui ka hing/vaim, monistlikke aga veendumus, et on kas ainult keha või hing/vaim.
Dualistlik interaktsionism- Dualistlikuks interaktsionismiks nimetatakse argiarusaamale lähedast teooriat, mille kohaselt keha ja hing mõjutavad teineteist. Kehas toimuv mõjutab hinges toimuvat (nt täis kõht tekitab täiskõhutunde) ning hinges toimuv mõjutab kehas toimuvat (nt saame vastavalt oma tahtmistele liigutada käsi- jalgu ). Kui aga mõtlema hakata, siis näib keha ja hinge vastasmõju olevat seletamatu, sest neil ei ole midagi ühist. Hinge ei iseloomusta näiteks ruumilisus, tal pole ruumikoordinaate.
Okasionalism- Okasionalism on arusaam, mille kohaselt keha ja hing ei mõjuta teineteist. Keha ja hingega toimuvat kooskõlastab igal juhtumil eraldi Jumal. Näib, nagu oleks keha ja hinge vastasmõju probleem kadunud, kuid peidetud kujul jäi ta alles. Nimelt on Jumal väidetavalt vaimne olevus ning inimese keha kooskõlla viimiseks inimese hingega, peab Jumal inimese keha mõjutama.
Ettemääratud harmoonia teooria- Ettemääratud harmoonia teooria kohaselt kooskõlastas Jumal juba n-ö aegade alguses keha ja hingega toimuva. Nii et ka veel sündimata inimeste keha ja hinge sündmused on juba ette määratud ning sellest ka nende kooskõlastatus. Taolist teooriat on selgitatud kahe kella analoogiaga: hing ka keha on nagu kaks kella, mis käivad teineteisega kooskõlas, kuid ei mõjuta teineteist.
Epifenomenalism- Epifenomenalism on arusaam, mille kohaselt vaimunähtused on kehaliste protsesside epifenomenid - nii nagu tolm on auto kruusateel sõitmise epifenomen. Keha tekitab vaimunähtusi, kuid vaimunähtused ei mõjuta kehaga toimuvat. Inimese täielikuks tundmiseks piisaks seega tema keha uurimisest.
8. Keha ja vaimu probleemi monistlikud lahendused
Klassikaline materialism - Materialism on arusaam, mille kohaselt kõik on materiaalne: on vaid materiaalse maailma asjad ning nähtused. Materialism oli populaarne ka 18. sajandi Prantsuse filosoofide seas. Rääkida hingest on materialistide arvates sama mis rääkida keha teatud olemisviisist või siis on sõna hing üldse tähenduseta.
Biheiviorism - Biheiviorismi on kahte liiki: psühholoogiline ja filosoofiline. Esimene on metodoloogia, mille kohaselt psühholoogia uurimisaineks on loomade (ka inimese) käitumine. Biheiviorism - seisukoht, et väited vaimunähtuste kohta tähendavad tegelikult väiteid keha kohta. Neid, kes arvavad , et ikka peab olema mingi vastav vaimuseisund, võiks süüdistada nn kategooriavea sooritamises.
Identsusteooria - Identsusteooria kohaselt on vaimsed protsessid identsed kesknärvisüsteemi neurofüsioloogiliste protsessidega (ajuprotsessidega). Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Unenäo nägemine on kogemus ning see on ajuprotsess.
Funktsionalism - Funktsionalismi kohaselt on inimvaim ja keha analoogsed arvuti riist - ja tarvkvaraga. Näiteks on valu tundmine inimorganismi teatud funktsionaalne seisund. Vaimu võiks võrrelda musta kastiga, millel on sisend ja väljund. Musta kasti funktsionaalne seisund ongi analoogne vaimuseisundiga . Funktsionalismi kohaselt on üks ja seesama funktsionaalne seisund mitut moodi realiseeritav. Analoogselt võib öelda, et arvutid koosnesid kunagi kangidest ja hammasratastest, nüüd aga mikroskeemidest; arvutustehteid sooritavad aga nii ühed kui teised.
Idealism- Idealismi kohaselt on kõik olemasoleva vaimne. Idealismi ühe variandi kohaselt on olemas Jumal, hinged (vaimud) ning ideed (tajumused). Midagi materiaalset olemas ei ole. Seetõttu nimetatakse idealismi ka immaterialismiks. Argiarusaama kohaselt materiaalsed asjad on idealismi käsituses ideede kogumid hinges: rääkides näiteks pliiatsist laua peal, räägime vaid tegelikest ning võimalikest tajumustest. Argiarusaaama kohaselt on tajumused põhjustatud materiaalsetest asjadest, idealism aga eitab sellist võimalust.
9. Eneseteadvuse teke inimestel ja loomadel (J.Allik)
Eneseteadvuse teke- Eneseteadvus on kõik see, mida keegi iseenda kohta teab ütelda, mida inimene saab pidada endale kuuluvaks, puudutagu see tema keha, sotsiaalseid seoseid või oma peas mõeldud mõtteid. William James kõneles inimese materiaalsest, sotsiaalsest ja vaimsest minast. Eneseteadvus on tema arvates mitmekihiline ja ühe mina asemel oleks täpsem kõnelda paljudest minadest. Eneseteadvust iseloomustab veel ka ulatuse mõõde. Standardteooria arvab, et eneseteadvus tekkis hilja , tükk aega pärast seda, kui oli tekkinud inimühiskond.
Eneseteadvus inimahvidel- Rafineeritud eneseteadvuse puudumine inimahvil või siis mõne kiviaja tasemel elava suguharu liikmel ei pea tingimata tähendama seda, et neil puudub enesetadvus täielikult. Gordon Gallup peeglitesti tulemused viitavad sellele, et šimpansil on eneseteadvus. Erinevalt teistest liikidest ei reageeri peegliga harjunud šimpansid oma kujutisele mitte kui teisele ahvile, vaid kasutavad peeglit oma kehaosade uurimiseks. Soovides saada kinnitust sellele, et šimpans ennast peeglist ikka ära tunneb, tegi Gallup uinutatud šimpansi laubale lõhnatu, maitsetu ja tajumatu värviga suure punase laigu. Teadvusele tulnud šimpans käitus peegli ees käitus nii nagu inimene, kes avastab hommikul ärgates peeglist oma laubal suure punase laigu: ta puudutas laiku, nuusutas kätt, millega oli laiku katsunud, püüdis laiku maha hõõruda ja nii edasi.
Laialdane uurimustöö on näidanud, et ka makaagid , babuiinid ja marmosetid on mingil astmel võimelised ennast peeglist ära tundma. Samuti on olemas andmeid, et afaliinid e silmik- delfiinid on võimelised kasutama peeglit oma kehaosade uurimiseks. Täielik üllatus oli aga see, et inimese lähim sugulane gorilla ei tunne ennast peeglist ära .
David Premack, kes on ennegi silma paistnud tavatu mõtlemisega, tõstatas küsimuse: kas šimpansil on mingi arusaam teise šimpansi või ka inimese vaimsetest seisunditest? Premack ja Woodruff näitasid šimpansile lühikest videoklippi, milles näitleja üritas kogu oma tegevusega näidata, et ta tahab välja pääseda suletud ruumist. Kohe pärast videolõigu lõppu näidati šimpansile suurt hulka kõige erinevama otstarbe ja kujuga esemeid, alates kruvikeerajast kuni triikrauani. Nende väga erinevate asjade seast valis šimpans üsna järjekindlalt võtme. Siit võib järeldada, et šimpans mõistab nagu inimenegi, et videopildis nähtud isik tegutses mingis kindlas vaimses seisundis ja selle seisundi nimi on „soov pääseda välja lukustatud toast “.
Eneseteadvuse areng inimesel- Lapsed õpivad ennast peeglis ära tundma alles teiseks eluaastaks ja iseenda peeglis äratundmise võime on vaid üks märk lapse teadvuses toimunud põhjalikust muutusest. Üheaegselt iseenda peeglis äratundmisega hakkab laps märkama teisi, suutes näiteks imiteerida teise lapse liigutusi. Ta hakkab ilmutama esimesi sotsiaalse kaasaelamise tunnuseid ja tundma emotsioone, mis eeldavad enesetunnetust, nagu näiteks kohmetus. Kõik need märgid viitavad sellele, et laps teeb oma teise sünnipäeva paiku elu ühe suurima avastuse: ta avastab iseenda ja selle, kuidas võiksid asjad paista teise inimese vaatekohalt. Kuna kolmeaastane laps võib kohelda puuklotsi nii, nagu see oleks auto ja ta saab väga hästi aru ka sellest, kui keegi mängib koera , siis peab lapsel olema vähemalt algeline võime teha vahet asja ja vaimse seisundi vahel, mis seda asja kujutab
10. Mõtlemise kaasaegne tõlgendus (A. Toomela , P.Tulviste)
Peeter Tulviste
Mõtlemise kultuurierinevuste käsitlusele avaldavad mõju järgmised hinnangud:
1) etnotsentriline seisukoht - oma kultuuri, tavasid, käitumislaadi, mõtteviisi peetakse õigeks ja heaks, teiste rahvaste kultuuri kultuurituseks, kultuuri puudumiseks;
2) loodusrahvaid idealiseeriv, nende elu ja maailmanägemist loomulikuks, terveks ja terviklikuks pidav ning Euroopa tsivilisatsiooni suhtes kriitiline seisukoht;
3) uurijate eelarvamused.
Ülesannete lahendamine erisugustes kultuurides toimub erinevalt, sest
1) ülesanded ise on erinevad;
2) inimmõtlemine omandatakse kultuurist õppimise käigus ja see on erisugustes kultuurides ja ajastutel erinev.
Kultuurierinevuste olemasolu on loomulik, paratamatu ja otstarbekas. Igas kultuuris tekib ja areneb selle kultuuri tegevusliikidele vastav mõtlemine.
Meie mõtlemine vastab meie kultuurile .
Mõtlemistüübi all mõistame kvalitatiivselt omapäraste mõtlemisühikute ( verbaalse mõtlemise puhul mõistete) ja nendele vastavate mõtlemisoperatsioonide ühtsust. Teatud mõtlemistüübid vastavad funktsionaalselt teatud tegevusliikidele.
Teadusliku mõtlemise kui mõtlemistüübi tekke üheks teguriks on kooliharidus . Teaduslike tekstide omandamisel ja vastavate ülesannete lahendamisel tekib mõistete ja mõttekäigu teadvustamise võime.
Teaduslik mõtlemine - parim vahend teatud liiki ülesannete lahendamiseks.
Tavamõtlemine - ei otsi võimalusi kontrollida mõttekäiku loogika reeglite järgi.
Mõtlemise muutumine ajaloos seisneb mõistete mahu kasvamises. Teaduslikke mõisteid peab saama defineerida. Traditsionaalsesse kultuuri kuuluvatel inimestel puudub defineerimisoskus. See omandatakse koolis koos mõistesüsteemididega, milles üks mõiste defineeritakse teiste kaudu, õpitakse mõisteid võrdlema ja klassifitseerima. Mõtlemiserinevuste põhjuseid on otsitud ka keelest arvates, et protsessid vastavad selle keele iseärasusele, mida inimene kõneleb. Inimmõtlemine on pidevas muutumises koos inimese tegevuse muutumisega.
11. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid – keele teke, maht,tunnused ja funktsioonid)
Keele funktsioonid
1. informatiivne - ainult selle tunnuse puhul saab kasutada määratlusi tõene - väär
2. ekspressiivne - tunnete väljendus - määratlusi tõene - väär ei saa kasutada
3. direktiivne - küsi- hüüdlaused, käsud
4. tseremoniaalne - täidetakse traditsioone (tere hommikut jne)
5. täidesaatev - kohtuotsused jne
Keele tunnused
1. keel koosneb keelemärkidest
2. süntaks - keelemärkide kasutamise reeglid, so märkide suhe märkidega
3. semantika - keelemärkide tähenduste süsteem, so märgi suhe objektiga
4. pragmaatika - keelemärkide seos inimtegevusega
12. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid - tähenduse probleem, lingvistilise relatiivsuse hüpotees)
Tähenduse probleemist
1. Gottlob Frege seisukohad:
Frege vaatleb MÄRKI – see võib olla mingi nimi, sõnaühend või kirjamärk – millel on nii OSUTUS kui ka TÄHENDUS.
Osutus on objekt, millele märk osutab, näiteks “laud”, “tool” jne.
Kuid on olukordi , kus erinevatel märkidel on ainult üks osutus, näiteks nii “Ehatäht” kui “Koidutäht” osutavad ühele ja samale planeedile.
A.H. Tammsaare ja “Tõe ja Õiguse” autor osutavad ühele ja samale isikule. Kuna märgid on erinevad, leiab Frege, et neil on seetõttu erinev tähendus, vaatamata identsele osutusele.
MÄRK
OSUTUS (die Bedeutung )
(nimi) ehk denotaat
(sõnaühend) (objekt)
(kirjamärk)
TÄHENDUS (der Sinn )
ehk signifikaat
Märk tähistab osutust (objekti) ja väljendab tähendust.
Märgile vastab kindel osutus ja kindel tähendus, kuid osutusele võib vastata mitu märki.
Samuti võib esineda märk, millel on küll tähendus, kuid puudub osutus, näiteks “Maast kõige kaugem taevakeha”, “rahva tahe ”, “ümmargune ruut”, “kodukäija”, “ abrakadabra ”.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 75 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annely Uukkivi Õppematerjali autor

1. Tunnetusteooria põhimõisted ((teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt).
2. Tunnetuslik kontiinum –naiivselt realismilt teaduslikule realismile (naiivne realism, J.Locke’i representatiivne teooria, kaasaegne teaduslik realism, aisting, taju kujutlus)
3. Tunnetuslik kontiinum – Kanti tunnetusteooriast subjektiivse idealismini (I.Kanti ja G.Berkeley tunnetusteooria)
4. Empiristlik tunnetusteooria(J.Locke, D.Hume, G.Berkeley)
5. Ratsionalistliktunnetusteooria (R.Descartes, G.W.Leibniz)
6. Intuitivistlik tunnetusteooria(H.Bergson)
Tunnetusteooria point on välja arendada seda intuitiivsust. On olemas isegi intuitiivteaduste kool(esoteerilised õpetused jne).
7. Keha ja vaimu probleemidualistlikud lahendused
8. Keha ja vaimu probleemi monistlikud lahendused 9. Eneseteadvuse teke inimestel ja loomadel (J.Allik)
10. Mõtlemise kaasaegne tõlgendus (A.Toomela, P.Tulviste)
11. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid – keele teke, maht,tunnused ja funktsioonid)
12. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid - tähenduse probleem,lingvistilise relatiivsuse hüpotees)

tunnetusteooria põhimõisted ((teadmine teadmise ratsionaalne empiiriline apriori aposteriori intuitsioon introspektsioon tunnetuslik kontiinum

Sarnased õppematerjalid

doc

René Descartes, Benedictus de Spinoza, Gottfried Wilhelm von Leibniz, John Locke , George Berkeley, David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte

ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioossetelt vaadetelt katol

Filosoofia

rtf

Tunnetusteooria alused

KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Majandusarvestus ME-12K TUNNETUSTEOORIA ALUSED Referaat filosoofias Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Valisin teema ''Tunnetusteooria'' kuna olen ka enne sellest palju kuulnud ning antud teema paistab ka väga huvitav. Juba väiksena kuulsin vanaema suust, et ära nopi lille niisama, ära murra puu oksa lõbu pärast paooleks--tal on ka valus... Mingil määral kandis vanaema ka mulle sellist maailmavaadet edasi ja sealt tekis ka huvi.... Kas puud ja muud taimed ikka tunnevad valu

Filosoofia

docx

Eksamimaterjal - filosoofia

ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitlevate probleemide hulka arvatakse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jne. 1 Epistemoloogia. Mis on teadmine? Epistemoloogia ehk teadmise õpetus ehk tunnetusteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Episteme tähendab kreeka keeles teadmine Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?

Filosoofia

docx

Lääne filosoofia

SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus armastusest: armastus

Filosoofia

doc

Filosoofia

Nimelt väideti, et puhta matemaatika väited ei räägi midagi tegeliku maailma kohta. (ld. k. mõistus) 1. Seisukoht, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajendiks ning teatud mõttes vähemväärtusliku teadmise allikas. Leibniz eristas fakti- ja mõistusetõdesid viimased pärinevadki mõistusest enesest, esimesed aga kogemustest. Ratsionalism nimetatud tähenduses vastandub empirismile. Ratsionalistlik on Sokratese ja Platoni tunnetusteooria. Nad mõlemad eeldasid, et inimese mõistuses on teadmisi, millest ei olda teadlikud, ning tunnetamine seisneb siiani varjatud teadmiste teadvustamises, meeldetuletamises. Ratsionalismi avaramalt käsitledes võib öelda, et see on seisukoht, mille järgi on olemas sünteetiline aprioorne teadmine. Sellisel juhul võib ka Immanuel Kanti nimetada ratsionalistiks. Sajandeid on ratsionalistid pidanud tõsikindla ning ühtlasi sünteetilise aprioorse teadmise etaloniks matemaatikat

Filosoofia

doc

Filosoofia eksami vastused

mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. [ratsionalism teadmine pärineb mõistusest, mitte kogemusest (Sokratese ja Platoni tunnetusteooria on ratsionalistlik)][empirism teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks] Eetika -- õpetus moraalist, mida me peame tegema

Filosoofia

docx

Filosoofia eksami konspekt 2011

PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püs

Filosoofia

doc

Mõtte mõttest

Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm . Ideed on tõeliselt olev tegelikkus. Platoni järgi on eksisteeriv ideede maailm ilus, ja hea ja muutumatu. Asjade maailmas on ,,... kõik saav, miski pole olev." Platoni tunnetusteooria (epistemoloogia) on meenutusõpetus. Me peame kooli minema, õppimaks, mida meie hing juba teab kuid on unustanud. Tõeline teadmine on teadmine ideede kohta. Kõik teadmised asuvad inimese ajus, kuid neid on vaja meelde tuletada. Väga tuntud on Platoni Koopamüüt. Platoni dialoogis ,,Menon" suudab orjapoisike tõestada matemaatilise teoreemi Platoni arvates sellepärast, et ta meenutab teadmisi, mida ta tegelikult juba teadis. Ühiskonnaõpetuses on kuulsaim dialoog "Riik"

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Janek Puu: tundub väga põhjalik ja korralik, usun et aitab:)

21:50 03-05-2011

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk