René Descartes, Benedictus de Spinoza, Gottfried Wilhelm von Leibniz, John Locke , George Berkeley, David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte (2)

René Descartes .
Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos .(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult. Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses „ Geomeetria “ arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos „Metafüüsilised meditatsioonid “.Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali – magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioossetelt vaadetelt katoliiklane.Õppis jesuiitide koolis.Katoliku kirik kuulutas kartesiaanluse väärõpetuseks.Tema stiil on kaasakiskuv ja elurõõmus.Ka kirjanikFilosoofia eesmärk - leida tõsikindel teadmine, st teadmine, milles saab täiesti kindel olla.Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine.Et sellist teadmist leida, hakkas ta kõiges kahtlema.Leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet) - võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Kust ma tean, et ma parasjagu ei maga? Kahtlused võtsid mõõtmed, et isegi pidas võimalikuks paha vaimu olemasolu, kes mõjutab inimese muljeid . Lõpuks jõudis ühe kuulsaima üksikideeni: cogito ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas) - tõsikindel teadmine, kuna selles idees ei saanud kaheldaSeega võimalikud kujutlused saavad mu meelde sündida siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina.Saan kahelda paha vaimu trikkides, erinevates võimalikes unenägudes ja illusioonides vaid olemas olles.Enne Descartes’i on väljendanud seda ideed Augustinus , kuid temal oli cogito möödaminev teema, Descartes’i puhul kogu filosoofia lähtekoht.Jumala olemasolul on filosoofias tähtis koht.Ei paku huvi jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid lähenemisviis on rangelt mõistuspärane.Jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema olemusest (st olemasolu on tema puhul olemuslik).Jumala olemasolule viitab see, et inimesel on mõttes selge täiusliku olendi idee.Täiuslikku olendit ei saa aga vaadelda eksistentsita (sest muidu poleks ta ju täiuslik) nii nagu ei saa vaadelda mäge ilma oruta.Mina olen inimesena ebatäiuslik, sest kahtlen väga erinevates asjades ning mul pole täiuslikku tunnetust.Kuid idee täiuslikkusest, mis minus on, on täiusliku olendi ehk jumala tekitatud, sest täiuslikkus ei saa tekkida ebatäiuslikkusest. Teisiti öelduna – vähemtäiuslik ehk siis mina ei saa olla täiuslikkuse põhjustaja.
Printsiipi tunneme induktsioonigaVaim ja mateeria on 2 substantsi
Benedictus de Spinoza
Juudi päritolu, elas Hollandis, rajas emotsioonide teooriaTeenis elatist klaasläätsede lihvija ja optikuna.Väikesekasvuline, harrastas joonistamistAskeetliku ja äraostmatu iseloomuga (keeldus varandusest). Heideti 24. a. välja juudi kogudusest, kuna ei olnud nõus oma arvamust enda teada hoidma. Raudse loogikaga, järjekindel, kartmatu mõtleja.Soovis näidata, et ei kristlus ega juutlus ei välista inimese mõttevabadust ( Piibel lubab tema arvates olla mõistusel vaba)Ei olnud nõus sellega, et Piibli iga lõik on jumalik ja tõde.Teoses Teoloogilis-poliitiline traktaat kritiseeris võltskristlust ning propageeris isiklikku mõttevabadust (pärast teose ilmumist süüdistati ateismis, ketserluses ja isiklikus jultumuses).Põhiteos Eetika (Descartes - ainus filosoof , keda mainib) ilmus pärast surma (seal seisukohad radikaalsemad).Kolmest ratsionalistist (Descartes, Leibniz ) kõige radikaalsemaks.Oli vähenõudlik ning pühendunud tõe otsimisele.Mõtlejana väga ratsionaalne.Vaatleb maailma holistlikult, st terviku kaudu (Descartesil oli see näiteks mina- keskne ). Filosoof , kellest on sageli otsinud inspiratsiooni kunstnikud ja kirjanikudSuri 44-aastasena tuberkuloosi.METAFÜÜSIKA - filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õp.reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. SUBSTANTS - reaalsuse põhimine aines. Ta metafüüsika põhimõisteks ongi substants.Substants on eraldiolev, iseseisev, sõltumatu. Tema olemasolu on iseenesest paratamatu.Teadlikkust tegelikkuse paratamatusest, mõistmist, asjade nägemist nende õiges seoses tegelikkusega, paratamatuse tabamist mõistusega - tahe .Ta metafüüsikat nimetatakse ka ainususfilosoofiaks.Ainususfilosoofia - üksikisikud ja asjad ei ole lahutatavad tervikust.Olendid ja asjad on üksnes substantsi ilmingud. Miski ei toimu muul moel kui terviku kaudu.
Tervikut nimetab ta Looduseks (ulatuvusest lähtudes) ja Jumalaks (inimese mõtlemisest lähtudes).Nii nagu Descartes’i jaoks, eksisteerivad ka Spinoza mõttemaailmas vaim ja mateeria.Kui Descartes’i jaoks vaim ja mateeria kaks eraldiseisvat substantsi (nad küll mõjutavad üksteist, kuid on lahutatavad), siis Spinoza leiab, et nad on sama asja kaks erinevat mõõdet või sama tegelikkus, mida vaadeldakse kahest erinevast vaatenurgast.PASSIOONID – tunded, mille suhtes oleme ise passiivses rollis (nt armumine ja viha, mis tulevad peale, st me ei saa neile vastu seista).AKTIIVSED TUNDED – tunded, mis sünnivad siis, kui inimene on suutnud tunde muuta mõistuslikuks, st ta moodustab passioonist enda jaoks selge ja täpse idee.Inimene on oma tunnete vang,, tunded (passiivsed) takistavad inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid – eetika, epistemol., metaf. Mõjud – Ibn Sina, Cusanus, Hobbes , Descartes. Mõjut – Kant , Hegel „Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend . Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.“„Vabadus on tunnetatud paratamatus
Gottfried Wilhelm von Leibniz
Spinoza ja Locke ’i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29. arendas välja diferentsiaal - ja integraalarvutuse (enne Newtonit).30. tõlkis ladina keelde Platoni Phaidoni ja Theaitetose.Oli tujukas ja mõistuslik inimene.Paljud ideed arendas välja kirjavahetuses, kuid ei viimistlenud neid avaldamiseks.Kirjavahetuses sadade inimestega. Säilinud on umbes 15 000 kirja.Oli oikumeenilise liikumise suur eelkäija.Noorusaastatel oli vaimustuses oma ilusast välimusest (vt pilte!) ja intelligentsest jutust.Suure osa oma elust töötas õukondades nõuandja, ajalookirjutaja ja raamatukoguhoidjanaEhitas arvutusmasina. Tema arendatud lahendused jõudsid hiljem arvutitehnoloogiasse.Kogu eluaja huvitus alkeemiast.Kogu elu oli kirglik entsüklopedistKõigi aegade suuremaid loogikuid.Tahtis välja arendada teaduslikku ideaalkeelt (universaalne, ühtne ja selge mõtlemise keel).Üks kuulsamaid teoseid on „onadoloogia“ Põhimõisteks monaad . MONAAD on vaimne ühik. Nendest koosneb reaalsus / Idividuaalselt eksisteeriv osake,substantsina jagamatu, ta ei koosne teistest substantsidest.Kui Spinoza puhul on olendid substantsi ehk suure terviku ilmingud, siis Leibnizi kohaselt on nad ise substantsid ehk iseseisvad ühikud.Väidab, et täiuslik monaad ehk jumal on aegade algusest alates määranud monaadide tegevuse (see on ettemääratud harmoonia põhimõte ehk determinism ).Kui jumal on loonud monaadid ja kogu nende ajaloo, siis on jumal valinud maailma.Olemasolev maailm on parim võimalikest!Praeguses maailmas on võimalikult suurim kord ühendatud suurima võimaliku mitmekesisusega. Kõik halb, mis maailmas esineb, ainult rõhutab head – tervik on parim võimalik. Toetub printsiibile, mis on kogu tema filosofias tähtsal kohal. Seeon küllaldase aluse printsiip: “...mitte miski ei juhtu, ilma et oleks võimalik põhjendada, miks see juhtus nii, nagu juhtus, ega mingil muul viisil.”Kõigel on olemas oma mõistuslik põhjus.Täiuslik individuaalne mõiste on ühe indiviidiga seotud juhtumuste kogum, mis hõlmab minevikku, olevikku ja tulevikku.Täiuslik individuaalne mõiste loetleb absoluutselt kõik omadused, mis on asjaomasel indiviidil absoluutselt kõikidel ajahetkedel.Täiuslikud individuaalsed mõisted on omavahel seotud.Esimes inimese üks oluline omadus/juhtumus on tema poeg. Siit hakkab hargnema pikk ahel. Kaudselt on esimese inimese omadus ka see, et tal on nii ja nii mitmendas põlves Leibnizi nimeline järeltulija, kes kirjutas teose Monadoloogia. Kogu universum praegusel hetkel ja minevikus, isegi tulevikus, sisaldub esimese inimese täiuslikus individuaalses mõistes.Tuleviku otsuseid ja juhtumisi on võimalik ette teada minevikus elanud inimeste täiuslike individuaalsete mõistete põhjal.Ainult jumal teab kõike ette, sest tema on selle põhjuste ahela autor
John Locke
Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine, kaalutlevFilosoofilisele temperamendile on omane saatusega leppiv skeptitsism .
Filosoofia põhiküsimuseks on inimliku teadmise päritolu.Õppis filosoofiat Oxfordis kehvade tulemustega.On väitnud, et alles 40. hakkas filosoofia üle tõsisemalt mõtisklema. Tähtsaim teos on 1000-leheküljeline „Essee inimmõistusest“Filosoofiat on mõjutanud Descartes’i teoste lugemine.Suure osa elust töötas riigiametites (nt sekretärina ja arstina), mitte elukutselise filosoofina.Teadmised ei ole sünnipärased. Teadmised põhinevad kogemusel ning ka tulenevad sellest. Inimene sünnib puhta tahvlina ehk tabula rasana. Kogemus joonistab tahvlile Määras inglise empirismi arengu suuna.Näib tavamõtlemisele vägagi vastuvõetav.Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrab kogemuse.Vaatlused annavad inimmõistusele kogu materjali ehk ideed.Idee on see, millega mõistus tegeleb.
Ümbritseva jälgimine ja seejärel selle analüüs eeldab Locke’i filosoofias seda, et eksisteerib vaimu ja mateeria dualism (ühine joon Descartes’i filosoofiaga).Teadmise liigid:Aistingutel põhinev teadmine (teadmine, mille vahendavad meile meie meeled; enamjaolt peab ta oma arutlustes silmas just seda teadmise liiki) Intuitiivne teadmine (teadmine, milles saab olla täiesti kindel). Võib olla iseenda olemasolu või välise objekti idee mõistuses.Demonstratiivne teadmine (tõestusel põhinev teadmine). Selleks võib olla nt jumala olemasolu, kuna eimiski ei või luua midagi tõeliselt olevat, seega miski pidi tekkima aegade alguses millestkiRääkides inuitiivsest ja demonstratiivsest teadmisest, libiseb Locke üsna selgelt ratsionalismi suunas.
George Berkeley
Iiri filos.Esindab idealismi - ei eksisteeri midagi materiaalset. Arvab end esindavat tervet mõistustSuunas filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole.Materdab metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega:
Teos „ Idealism ja inimene“ Inimesed kasutavad sageli selliseid väljendid, millel puudub konkreetne sisu. Me ei valitse oma keelt, vaid meile on omane langeda ebamäärasuse küüsi ja ajada intellektuaalset loba. Tegelikult ei pruugi mingit nähtust või asja olemaski olla, mida mingi mõiste tähistab.Lähtekohaks oli Locke'i filosoofia.On üks kolmest suurest empiristist Locke'i ja Hume 'i kõrval.Põhiteoseks on Traktaat inimtunnetuse alustest, ilmudes oli 28.aastane. Ristiusu piiskop, kes tahtis näidata ateistide ja materialistide nõrkust.Põhiväide: iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes.Eitab ainelist substantsi, st seda, et eksiteerib materiaalne maailm.Leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Õunal on erinevad omadused, kuid pole olemas sellist asja nagu "õunsus". Võtta õunalt ära tema omadused, siis ei jää midagi järgi. Seepärast pole midagi materiaalset olemas. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka "materiaalsuse" oma. Kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta ongi tegelikult vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Tõestuseks on see, et me tajume erinevaid asju väga erinevalt, seega omistame neile erinevaid omadusi. Seob eksistentsi mõiste tajuga – eksistents on tihedalt seotud tajuga ning põhineb sellel.Olemas olla tähendab tajuda (hingede puhul) või olla tajutav (asjade puhul).Maailm on tohutu kogum fenomene ehk hinge ideid (maailm=ideede kobar ; asjade ja nähtuste eksistents selles maailmas põhineb sellel, et me neid tajume).On kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust..Tema lahendus põhineb ideede omadustel ja nende vahelistel suhetel.Kui kujtlen, et näen oma armsamat, siis see kujutluspilt erineb tema tegelikust nägemisest ideede jõulisuse ja detailsuse poolest. Ka nende suhe on minu tahtega erinev.Tõe ja fantaasia erinevus peegeldub inimlikus valikus – kui ma kujutlen, et ma kohtan tänaval oma armastatut või kui ma teda tõesti kohtan, siis vaid ühel neist juhtudest on mul võimalus valida, kas ta naeratab mulle või ei.Reaalsuse sfääris on ideede omavahelised suhted teistsugused kui fantaasia maailmas. Kui võtame kätte õuna, siis liituvad teineteisega visuaalsed ideed ja tunde- ning maitseaistingu vahendatud ideed. Kujutletavat õuna need seaduspärasused aga ei määratle, või vähemalt mitte nii selgelt.Berkeley järgi on reaalsus vaimne – ta koosneb ideedest, mis on omavahelises seoses loodusseadustega.Loodusseadustest saame Berkeley kohaselt teada kogemuse kaudu, mis õpetab, et selliste ideedega kaasnevad just tavaliselt sellised ideed.On olemas looduslik kord, mis puudutab ideede vahelisi suhteid. Ideede vahelisi suhteid uurib teadus.
Kõnealune filosoof ei eita üldse teaduse saavutusi, sest teadus aitab kirjeldada ideede vahelisi suhteid. Selliselt tuleb Berkeley arvates ka teadust mõista (ideede vaheliste suhete kirjeldusena).
David Hume
Kasvas üles Šotimaal Edinburghi lähistel.Emprirism. Perekond tahtis temast juristi, ent tundis vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine.26. ilmus 600- lk peateos Traktaat inimloomusest , idee 15. Teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat.Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.Tema stiil järsk ja radikaalne , mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlemaEi töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Taotles kohta, aga ei. Sekretärina, raamatukoguhoidjaKõigi teadmiste allikaks on kogemus.Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meelte tegevusest, idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab teadvuse sisu. Juhul, kui asja või nähtust ei saa kogeda, siis pole keelelisel mõistel mingit sisu. Mis saab siis, kui mõisted ei ole seotud kogemusega? “Heitkem see siis tulle, sest see ei saa sisaldada muud kui targutamist ja illusioone,”
Leiab, et vaimset substantsi pole, sest tema arvates asjadel ja nähtustel on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda ja tajuda. Mida mõista mina ise või mina all? Kui mõtlen endale, siis alati seostuvad selle mõistega erinevad aistingud /tunded, mida on vahendanud meeled (nt armastus, vihkamine , heameel, meelepaha jne). Mind ennast ei ole võimalik tajuda, st endani ei küüni ma mitte kunagi ilma, et seda vahendaksid minu meeled, st midagi muud pole mul võimalik tajuda peale oma aistingute, seega on mõistus üks suur kimp meelepilte. Mind ei saa tajuda, ja kuna seda ei saa tajuda, siis puudub sellel ideel sisu.Pole alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub ka tulevikus.Kahe piljardikuuli vahel toimuvat pole meil võimalik tajuda. See on üksnes nednevaheline nähtus.Inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teiseleInimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval.Miks usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Selle pärast, et meie jaoks on lihtsalt raske teisiti mõelda.Põhjuslikkus on reaalne vaid uskumustes ehk arvamustes. Kausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval. Kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on inimese mõistuse looming. Maailm sellisena nagu teda kogeme ja maailm sellisena nagu ta on, seisavad teineteisest eraldi, nad võivad küll kattuda, kuid meil ei saa eales olla sellest kindlat teadmist.Tegelik reaalsus jääb kättesaamatuks, on vaid reaalsus meie jaoks, mis põhineb harjumusel ja taval.