TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori
teadmisteks (mitte tarkuseks, mis on lõppkasutaja personaalne ülesanne). Sellel teel on neli olulist ülesannet: 1. Luua keeruliste seoste visualiseerimiseks andmeid ja teadmisi kajastavaid struktuure. 2. Arendada andmete kogumise ja esitlemise meetodeid. 3. Aidata kaasa info kasutust optimeerivatele muutustele. 4. Integreerida erinevatest allikatest pärinevat infot. Deduktiivne protsess – tõepärasus (või paikapidamatus) on teada apriori s.t. enne kogemust (eksperimenti). Järeldus tuleneb eeldustest. Järelduse protsess toimub üldiselt täpsemale(konkreetsemale); üldiselt – üldisele; konkreetselt –konkreetsele – Kogu info on algusest peale olemas (kirjanduse ülevaade presenteeribneid) – Infot on liiga palju, ebaolulist vähendatakse, valitakse kõige olulisem Induktiivne protsess – tõepärasus või ekslikkus muutub selgemaks koos informatsiooni kuhjumisega a posteriori (pärast kogemust)
Läänemere kalalaevastiku püügivõimsus on määratletud näiteks 2005 aasta jaoks ja see on 60 000 tonni (räim + kilu), siis me ei tohi seda suurust automaatselt kanda üle 2006 aastaks. Põhjuseks on eelkõige varu võimalik muutus. Oletame, et 2005.a. püüdsid meie laevad välja aga kõigest 54 000 tonni, e. kasutasid oma püügivõimsusest 90 %. 2006.a. aga oli kogusaak vaid 48 000 tonni. Kas nüüd kasutasid laevad oma püügivõimsusest ainult 80 %? Tegelikult nii me apriori väita ei saa, sest varu võis väheneda, muutuda võis ka laevastik ise, näiteks, mitu suuremat laeva olid pikka aega remondis või müüdi hoopiski maha. Püügivõimsust võib määratelda mitut moodi. EL is on rohek levinud püügivõimsuse mõiste, mis väljendab mingi laevastiku peamasina võimsust. Teine näitaja on tehniline, kus püügivõimsus määratakse konkreetselt läbikumatava veehulgaga (m3)- selle eelis: mitte alati peamasina võimsus ei määra ära kui suurt traalnoota
termineid, mida ta kasutab. Fenomenoloogia on alati veidi kriitiline positivistliku lähenemise suhtes, ei meeldi positivistliku lähenemise teooriad. Käsitlevad tavaliselt küsimusi, kas need misted mida kasutatakse kirjeldavad seda tegelikku kk-da, mida kogetakse ja tunnetatakse. Kas tavapärased positivistlikud käsitlused avastavad oma fakte v nad produtseerivad neid??? Fenomenoloogiat iseloomustab see, et ta üritav vältida apriori käsitlusi, üritades vaadata kogemuse sisse niipalju kui võimalik ja üritavad ka kirjeldada uurija sisemusest tulevat kogemust. On spetsiaalsed mitmekesised meetodod reflektisoon in istub tugitoolis ja mõtleb asjade üle järele, millised emotsioonid tal kaasnevad eri objektide ja ruumidega, mis majas paiknevad. Kogutakse süvakirjeldusi mitmetelt isikutelt. Feneomenoloogia pöördub ka ilukirjanduse poole aeg-ajalt. Nt.
subjekti filosoofia. Tema esimene samm oli teoreetiliselt lubada skeptitsismi – kahtluse meetod. Peirce skeemis asenduks autoriteedi meetod kahtluse meetodiga. Subjekti filosoofia on kolm sajandit on flosofeerimise paradigmaks ja nüüd tekivad püüded sellest väljuda. Perice sellest täielikult ei suuda väljuda; aga samas see ei sobi. Descartes on ka üks kaasaegse teaduse rajaja, siis Perice käsitleb apriori meetodi esindajana teda. Inimvaim, mis on vahetult ratsionaalselt tabatav, on aluseks, millelt hakatakse tõdesid määrama. Descartesi selguse eristus: subjektiivne selguse elamus. Descartesi jaoks olid selgus ja selgepiirilisus olid tõesuse kriteeriumid. Selgepiirilisus väljendus sellises dialektilise uurimise kontrollile vastupidamises, s. t. sokraatiline kontrollimine. Ideede selgitamine: Selgus (Descartes). Selgepiirilisus (Leibniz).