vaatekohalt. Kuna kolmeaastane laps võib kohelda puuklotsi nii, nagu see oleks auto ja ta saab väga hästi aru ka sellest, kui keegi mängib koera, siis peab lapsel olema vähemalt algeline võime teha vahet asja ja vaimse seisundi vahel, mis seda asja kujutab 10. Mõtlemise kaasaegne tõlgendus (A.Toomela, P.Tulviste) Peeter Tulviste Mõtlemise kultuurierinevuste käsitlusele avaldavad mõju järgmised hinnangud: 1) etnotsentriline seisukoht - oma kultuuri, tavasid, käitumislaadi, mõtteviisi peetakse õigeks ja heaks, teiste rahvaste kultuuri kultuurituseks, kultuuri puudumiseks; 2) loodusrahvaid idealiseeriv, nende elu ja maailmanägemist loomulikuks, terveks ja terviklikuks pidav ning Euroopa tsivilisatsiooni suhtes kriitiline seisukoht; 3) uurijate eelarvamused. Ülesannete lahendamine erisugustes kultuurides toimub erinevalt, sest 1) ülesanded ise on erinevad;
ta elab. Indiviidi elu ja ühiskonna ajaloo kestel toimub mõtlemise sisuline ja vormiline areng. Mõtlemise arengu tõukejõuks on seni tuntud viisil lahendamatute teoreetiliste ja praktiliste ülesannete esilekerkimine. Inimese mõtlemine pärineb asjade käsitsemisest ja areneb edasi koos keele, töö ja kollektiivse eluviisi omandamisega. Eurooplaste ettekujutused kaugetest rahvastest on paari viimase sajandi jooksul kõikunud kahe äärmuse vahel. Vanem ja levinum etnotsentriline seisukoht oma kultuur, tavad, käitumislaad ja mõtteviis on õige ning hea. Teiste rahvaste kultuuri peetakse pigem kultuurituseks. Seda seisukohta on püütud teaduslikult põhjendada teaduse suure osatähtsuse ja autoriteediga euroopa kultuuris. Eriti hoogustus selline tendents evolutsiooniteooria mõjul. Teine seisukoht idealiseerib loodusrahvaid ja on euroopa kultuuri suhtes kriitiline loodusrahvaste elu ja maailmanägemus on terve, loomulik ning terviklik. Selle seisukoha
Substantivistid nõrgad majanduses, ei tea kuidas see toimub, sellepärast kritiseerivad üldiseid majanduse seaduseid. Substantivistide kriitika hormanistidele majanduse seadused üldised, aga raskusi näitamisel, milles see kasum seisneb, kui pole raha ja eraomandit. Vastus sellele: kasum ei pea olema vaid materiaalne, ka sotsiaalse harmoonia saavutamine (uudne kasumi määratlus). ei saa enam määratleda, mis majanduslik tegevus (rõõm tuleb ka mujalt). Etnotsentriline lähenemine oma vormide pealesurumine mujal. Vaidlus 50-60ndatel hormanistidel õnnestus tõestada mõnede läänelike majanduse arusaamade toimimine ka mujal. Majandus ei ole kitsas nähtus seotud kultuurilise kontekstiga. Kaasajal kuidas majandusele läheneda? 1. etnograafiline erinevaid majanduslikke nähtusi tuleb mõista igapäevaelu vaatluses (vaatepunktist), üksikinimeste igapäevaelu 2
D teatud kriteeriumite kompensatoorse efekti arvestamine. Segmenteerimismeetodi nõrkused: D ei ole sidet sellega, kui soodus on üks või teine segment; D vajatakse väga palju algandmeid; D raske ja kallis rakendada. Ei ole tähtis, millist meetodit kasutatakse sihtturu valikuks, sest resultaat sõltub tegelikult väga suurel määral ära sellest, milline on ettevõtte rahvusvahelistumise orientatsioon. Eristada on võimalik kolme erinevat põhiorientatsiooni: D etnotsentriline orientatsioon: koduturg domineerib, välisturgudel tegutsetakse mittesüsteemselt ja juhuslikult; D polütsentriline orientatsioon: tähelepanu on pööratud maaomastele eripäradele, detsentraliseeritud juhtimine; D geotsentriline orientatsioon: maaomaste eripärade ignoreerimine, ülemaailmselt üks strateegia ja tsentraliseeritud juhtimine. 2
ja heaolutasemest. Majandusliku keskkonna paranedes suureneb kõrgemate vajaduste osatähtsus. Maslow lõi oma teooria USAs. On püütud uurida, kas ka teiste kultuuride puhul kehtib samasugune hierarhia. Saadud tulemused olid riigiti erinevad . Suurbritannias paigutati vajadusi samamoodi, paljudes teistes Euroopa maades ja Jaapanis ei leitud , et vajadused asetuvad just sellise püramiidina. Seega, kirjeldatud mudel on etnotsentriline ja kehtib eelkõige ameeriklaste kohta. Näiteks hiinlaste põhilistest motivatsiooniallikatest see õiget ülevaadet ei anna. Nimelt võivad hiinlastele sotsiaalsed vajadused olla märksa tugevamaks motivaatoriks kui isiklikud füsioloogilised vajadused. Maslow ei modelleerinud oma püramiidi juhtimisvahendiks ega organisatsioonis kasutamiseks. Püramiidiga seonduvalt on edasistes uuringutes toodud välja hulk probleeme ja puudujääke. Kõrgemaid vajadusi rahuldatakse tihti väljaspool tööd
Samas enamus muutused mõjutavad vaid kultuuri pealispinda riietus, toit etc. Väärtused, eetikanormid, religiooniga seotud vaated, samuti suhtumine soorollidesse on suhteliselt püsivad. 4. Kultuur on selekteeriv iga kultuur esindab teatud valikut kõikvõimalikest käitumisvormidest ja võimalustest; s.t. iga kultuur on välja selekteerinud käitumisnormid mis on antud kultuuriruumis aktsepteeritud. 5. Erinevad kultuurikomponendid on omavahel seotud. 6. Kultuur on rahvusekeskne etnotsentriline. Kõikide inimeste jaoks on tavaline see, et nad peavad oma kultuuri ja maad teistest paremaks ja olulisemaks. Etnotsentrism on justkui aken, mille kaudu vaadatakse teisi kultuure. Kultuur ei pruugi aga olla vaid rahvuslik nähtus. · Regionaalne kultuur nt. Eestis setod, · Linnad mõni suurlinn võib olla omandanud erilise kultuurilise identiteedi nii, et regionaalne kultuur jääb tagaplaanile. nt. pariislased on omaette nähtus ja erinevad