Minu kokkuvõtte Descartes'i 6. meditatsioonist. 1. Mis on minu hinnangul antud artikli põhiväide? Minu jaoks on antud artikli põhiväide arusaamine/arusaamatus, kas on olemas füüsiline keha ilma vaimuta ja kui on, siis kas see keha eksisteerib kõigi jaoks ühesugusena või meie vaim ja loomus ka eksitab meid. Sellele leiab Descartes erinevaid võimalikke vastuseid, uurides, kuidas tema tajub ümbritsetavat ja kuidas on vaim ja keha omavahel seotud, kui üldse on. 2. Millised on põhilised argumendid selle väite kinnituseks? Esiteks, ta esitas võimaliku väite, et eksisteerivad ainult matemaatiliselt tõestatavad kehad. Siis ta järeldas, et need kehad eksisteerivad tänu mõistmisele ja kujutlemisele. Ta hakkas mõtisklema, kas ka teised kujutletavad objektid olemas on. Ta mõistis, et objektid, mida otseselt ei näe, vaid tajutakse, on ka olemas aga nende täpsus ei ole kõigil ühesugune. Ta väitis, et kehad, mida ta nä...
teda tsiteerimata) koos ühe näitega Baconilt iga iidoli kohta (välja arvatud teatri iidol) 5. Descartes: 1. esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku + võrrelge seda Descarte?`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest (Arutlus meetodist I osa 1 lõik) 1. Aprioorne on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusega. Seejuures ei saa seda võtta nii sisekogemusega ega ka väliskogemusega, milleks on füüsika algtõed. Aprioorne tunnetus on metafüüsiline tunnetus. Posteriori on vastupidine aprioorsele, ehk tunnetus posteriori põhineb kogemustel. Näiteks
arvamustega, mis ei ole täiesti kindlad ja kaheldamatud, kui ilmselt vääratega, siis piisab kõikide arvamuste tagasilükkamiseks sellest, kui ma leian igas arvamuses mingi põhjuse kahelda. Ja seetõttu pole tarviski iga arvamust eraldi läbi vaadata, mis oleks lõputu töö; vaid kuna aluste õõnestamisel variseb iseenesest kokku kõik, mis nendele on rajatud, ründan ma kohe põhialuseid, millele tugines kõik see, mida ma kunagi uskuma jäin." (II;1643) Nende kahe lausega ütleb Descarte välja ilmselge tõe. Ükskõik mis valdkonnas piisab kogu süsteemi kokkukukkumiseks alustalade purustamisest, olgu selleks siis materiaalne maailm (vundamenti lõhkudes vajub maja kokku) või vaimne maailm ( võta inimeselt tema usk ja ta 6 kaotab kõik) Descartest oli väga julge samm hakata lammutama oma teadmiste ja uskumuste põhialuseid. Meile kõigile meeldib elada teadmises, et oleme õilsad ja õiglased, teame ja
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüs...
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüs...
Romeo" võõras." Trüki-ja maalikunsti areng. Inglismaal draamakirjanduse õitseaeg. Klassitsism Prantsusmaa Prantsusmaa, Inglismaa. Antiiksüzeede kasutamine; kirjandus kui Moliere "Tartuffe" 17.saj Absolutistlik monarhia, kasvatusvahend; mõistuspärasus, reeglid. Descarte kodanlus. Eelnevast eeskuju Teravad kontrastid, dramaatilised võtmine, korra loomine. situatsioonid, äärmused, fantaasia. Itaali ja Barokk Hispaania, kuid Feodaalkord, katoliiklus. Paradoks ja konseptism, skeptism ja "Vaimuteravuse ja loovuse kunst" ka Saksamaa pessimism, üllatused
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab m...
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde? Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on...
Jorgen Alasoo IATB113080 Mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näitega. Posteriori tunnetus on sõltuv kogemusest, ta algab kogemusega, ta on empiiriline. A priori tunnetus on puhtast arust, ilma meeli kasutamata. A priori ei eelda kogemusi. Analüütiline otsustus mõtestab millegi lahti, kuid ei lisa midagi, ta on a priori. Selline objekt, mille mõismiseks pole vaja eelnevat kogemust. Näiteks ,,keha", see sõna ütleb ära et tegemist on ulatuvusliku objektiga(Kanti järgi on kõik kehad ulatuvuslikud). Sünteetiline otsustus eeldab aga millegi lisamist. Näiteks ,,keha on raske". Kanti järgi ei saa me sõnast keha välja lugeda, kas ta on raske või mitte ehk me peame talle midagi lisama, te...
See omakorda muudab meeled kasutuks vaha kirjeldamisel. 3. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks? Descarte arvates tuleb inimese kujutlusvõime ja iseenda teadmine lahus hoida. Põhjuseks toob ta kujutlusevõime omadus luua meile mingeid pettekujutlusi asjadest. Näiteks iseenda kehast. Seega, et mõista iseenda loomust tuleb kujutlusvõime ja teadmine teineteisest võimalikult selgelt lahus hoida. Descarte leiab, et asjade tajumiseks ei ole üldse keha ega sellega kaasas käivaid meeli vaja piisab vaid intellektist. 4.Milleks on Descarte arvates üldse keha vaja? Keha on vaja Descarte arvates ainult asjade hetke seisundi kindlaks määramiseks. Keha meelte abil on võimalik antud olukorrast luua täpne pilt mida mõistus ei taha uskuda. 14
R. Descartes'i (1596 1650) nimega. R. Descartes' i teadusteooria loobus seniste autoriteetide ja valitsevate seisukohtade tingimusteta tunnistamisest. Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varemöeldus tuli kahelda, see vajas ratsionaalse mõistuse abil ülekontrollimist. Teadusliku mõtlemise eeskujuks pidi saama matemaatika. Järelikult pidi uurija kahtlema nii skolastikute kui ka humanistide poolt eeskujuks seatud antiigi saavutustes. R. Descarte ei olnud jurist. Tema õpetus mõjutas põhjapaneval määral juristide mõtlemist, nende mõtlemisviisi. Juristid pandi kahtlema senistes Rooma õigusele tuginevates autoriteetides, mida olid omakorda pühitsenud keiserlikud ja paavstlikud ürikud. Kahtlemine tõi endaga kaasa vabanemise senisest roomaõiguslikust traditsioonist. Eelöeldu ei tähenda siiski, et loomuõigus oleks lõpetanud Rooma õiguse toimimise Ladina- Euroopas
"Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) "Inimese iseloom on tema saatus." Herakleitos (filosoof) "Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." R .W. Emerson (ameerika kirjanik ja filosoof) "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõ...
keel, mille abil saaks lahendada kõiki inimestevahelisi väitlusi. Luua reeglid, mis teeksid võimalikuks lahkarvamuste lahendamise lihtsate arvutuste abil- ,,Otsustuste kalkulatsioon'' See ideaalne keel oleks üldine, ühtne, selge mõtlemise keel. Vaba loomuliku keele ebamäärasusest ja mitmetähenduslikkusest. Leibnizi metafüüsika Leibniz on filosoofia ajaloo üks kuulsamaid süsteemi ehitajaid. Leibnizi arengule on avaldanud suurt mõju Descartes. Leibniz püüdis Descarte ja Spinoza vaadete metafüüsilist piiratust ületada dünaamilise maailmapildiga, mis põhineb kujutlusel ,,monaadidest" Monaaditeooria on üks kuulsamaid terviksüsteeme filosoofias, tegelikkuse üldliigendus, selle idee on esitatud artiklis ,,Monadoloogia". See on näide kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofiline spekulatsioon. ,,Monaad"- vähim vaimne alge, millest koosneb maailm. Nad on ,,metafüüsilised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
