Minu kokkuvõtte Descartes'i 6. meditatsioonist. 1. Mis on minu hinnangul antud artikli põhiväide? Minu jaoks on antud artikli põhiväide arusaamine/arusaamatus, kas on olemas füüsiline keha ilma vaimuta ja kui on, siis kas see keha eksisteerib kõigi jaoks ühesugusena või meie vaim ja loomus ka eksitab meid. Sellele leiab Descartes erinevaid võimalikke vastuseid, uurides, kuidas tema tajub ümbritsetavat ja kuidas on vaim ja keha omavahel seotud, kui üldse on. 2. Millised on põhilised argumendid selle väite kinnituseks? Esiteks, ta esitas võimaliku väite, et eksisteerivad ainult matemaatiliselt tõestatavad kehad. Siis ta järeldas, et need kehad eksisteerivad tänu mõistmisele ja kujutlemisele. Ta hakkas mõtisklema, kas ka teised kujutletavad objektid olemas on. Ta mõistis, et objektid, mida otseselt ei näe, vaid tajutakse, on ka olemas aga nende täpsus ei ole kõigil ühesugune. Ta väitis, et kehad, mida ta nä...
teda tsiteerimata) koos ühe näitega Baconilt iga iidoli kohta (välja arvatud teatri iidol) 5. Descartes: 1. esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku + võrrelge seda Descarte?`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest (Arutlus meetodist I osa 1 lõik) 1. Aprioorne on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusega. Seejuures ei saa seda võtta nii sisekogemusega ega ka väliskogemusega, milleks on füüsika algtõed. Aprioorne tunnetus on metafüüsiline tunnetus. Posteriori on vastupidine aprioorsele, ehk tunnetus posteriori põhineb kogemustel. Näiteks
arvamustega, mis ei ole täiesti kindlad ja kaheldamatud, kui ilmselt vääratega, siis piisab kõikide arvamuste tagasilükkamiseks sellest, kui ma leian igas arvamuses mingi põhjuse kahelda. Ja seetõttu pole tarviski iga arvamust eraldi läbi vaadata, mis oleks lõputu töö; vaid kuna aluste õõnestamisel variseb iseenesest kokku kõik, mis nendele on rajatud, ründan ma kohe põhialuseid, millele tugines kõik see, mida ma kunagi uskuma jäin." (II;1643) Nende kahe lausega ütleb Descarte välja ilmselge tõe. Ükskõik mis valdkonnas piisab kogu süsteemi kokkukukkumiseks alustalade purustamisest, olgu selleks siis materiaalne maailm (vundamenti lõhkudes vajub maja kokku) või vaimne maailm ( võta inimeselt tema usk ja ta 6 kaotab kõik) Descartest oli väga julge samm hakata lammutama oma teadmiste ja uskumuste põhialuseid. Meile kõigile meeldib elada teadmises, et oleme õilsad ja õiglased, teame ja
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti
Romeo" võõras." Trüki-ja maalikunsti areng. Inglismaal draamakirjanduse õitseaeg. Klassitsism Prantsusmaa Prantsusmaa, Inglismaa. Antiiksüzeede kasutamine; kirjandus kui Moliere "Tartuffe" 17.saj Absolutistlik monarhia, kasvatusvahend; mõistuspärasus, reeglid. Descarte kodanlus. Eelnevast eeskuju Teravad kontrastid, dramaatilised võtmine, korra loomine. situatsioonid, äärmused, fantaasia. Itaali ja Barokk Hispaania, kuid Feodaalkord, katoliiklus. Paradoks ja konseptism, skeptism ja "Vaimuteravuse ja loovuse kunst" ka Saksamaa pessimism, üllatused
ajajooksul. Nad on meisse selgesti juurdunud ning nendest on keeruline lahti öelda. 5. Descartes: 1. esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku + võrrelge seda Descarte`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest (Arutlus meetodist I osa 1 lõik) 1. reegel. Mitte kunagi ei tohi pidada midagi tõeliseks senikaua, kui pole seda asja evidentselt tunnetanud. See tähendab, et tuleb enne veenduda selle asja enesestmõistetavuses ja ilmsuses. Ei tohi lasta ennast mõjutada eelarvamuses ning tegutseda tuleb kindlalt, mitte rutates. 2. reegel. Et probleeme paremini lahendada on parem need probleemid jaotada võimalikult paljudesse osadesse. 3. reegel
ebatäpne, üldistused kontrollitud täpselt sõnastatud 20. Teaduse kolm taotlust on... 1) kirjeldamine 2) seletamine 3) ettenägemine MÕISTED: induktsioon- uurimismeetod üksikult üldisele. Illusioon- Meelepete. Petlik ettekujutlus. "Cogito, ergo sum"- Mõtlen järelikult olen olemas (Descarte) Dogma- tõde, mis ei vaja tõestamist (piibel) falsifitseerimine- väite ümber lükkamine, kindlaks tegema, et väide on väär. "tabula rasa"- puhas leht (J.Locke), elukogemus kirjutab selle lehe täis subjektiivne- inimesest sõltuv aposterioone- kogemuslik, kogemusega seotud. süntees- teaduslik uurimis meetod. Osadest terviku moodustamine, tervikuks liitumine. verifitseerimine- väite tõestamine, kindlaks tegemine, et väide on õige. konventsionaalne- kokkuleppeline (mõõtühikud)
kombineerida erinevaid filosoofiaid. Teatri-iidol on elujooksul teaduslikult omaks võetud ja mitte kaasa sündinud. Esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet Mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku. Võrrelge seda Descarte`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest. Esimene reegel: Tähtis on kõike eitada mida ei olda ise kogetud(aistitud). Üleliia ei tohiks arutleda ja omada eelarvamusi kahtluste osas. Liigne kahtlemine ei ole hea. Otsustustes peaks peituma ainult see, mis on selgesti arusaadav ja ei tekitaks kahtlusi. Oluline on igasugust informatsiooni saades, see küll nö ,,omaks võtta", kuid selles kahelda ja seda kindlasti analüüsida
Olenemata kas vaha on vedelas või tahkes olekus ütleb mõistus selle kohta, et tegemist on ikkagi vahaga. 2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Keha on täiesti eraldi seisev üksus minast. Keha meelte abil võib ainult kirjeldada vaha hetke seisundit. Kui vaha olek muutub, muutub ka erinevate meeltega tajutavad vaha omadused. See omakorda muudab meeled kasutuks vaha kirjeldamisel. 3. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks? Descarte arvates tuleb inimese kujutlusvõime ja iseenda teadmine lahus hoida. Põhjuseks toob ta kujutlusevõime omadus luua meile mingeid pettekujutlusi asjadest. Näiteks iseenda kehast. Seega, et mõista iseenda loomust tuleb kujutlusvõime ja teadmine teineteisest võimalikult selgelt lahus hoida. Descarte leiab, et asjade tajumiseks ei ole üldse keha ega sellega kaasas käivaid meeli vaja piisab vaid intellektist. 4.Milleks on Descarte arvates üldse keha vaja?
R. Descartes'i (1596 1650) nimega. R. Descartes' i teadusteooria loobus seniste autoriteetide ja valitsevate seisukohtade tingimusteta tunnistamisest. Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varemöeldus tuli kahelda, see vajas ratsionaalse mõistuse abil ülekontrollimist. Teadusliku mõtlemise eeskujuks pidi saama matemaatika. Järelikult pidi uurija kahtlema nii skolastikute kui ka humanistide poolt eeskujuks seatud antiigi saavutustes. R. Descarte ei olnud jurist. Tema õpetus mõjutas põhjapaneval määral juristide mõtlemist, nende mõtlemisviisi. Juristid pandi kahtlema senistes Rooma õigusele tuginevates autoriteetides, mida olid omakorda pühitsenud keiserlikud ja paavstlikud ürikud. Kahtlemine tõi endaga kaasa vabanemise senisest roomaõiguslikust traditsioonist. Eelöeldu ei tähenda siiski, et loomuõigus oleks lõpetanud Rooma õiguse toimimise Ladina- Euroopas
" "Mõistuseinimesed lammutavad näo, et seda tükikaupa seletada, aga nad ei näe enam naeratust." - A. de Saint-Exupery "Koju ei jõuta kunagi, kuid seal, kus sõprade teed kokku jooksevad, näeb kogu maailm tunnikeseks välja nagu kodu"-Hermann Hesse "Demian - Emil Sinclairi nooruse lugu" ,,Kõik,mida raha eest saab,on odavalt saadud."-E.M.Remargue. "Ma mõtlen,järelikult EKSISTEERIN","ma müün,järelikult EKSISTEERIN".-Descarte ,,Ühe mehe õnn on teise õnnetus." "õnn ei peitu mitte selles, mida sa saada tahad, vaid selles, mis sul on" ,,Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus."-Buddah "Noh ütle, kes sa oled siis?"-"Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."-Goethe "Faust" "Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki hammustama." -Plautus "Vahest võib valesti öeldud sõna teha rohkem kahju kui maailma kaubanduskeskust ramminud lennuk".-Peeter Võsa
keel, mille abil saaks lahendada kõiki inimestevahelisi väitlusi. Luua reeglid, mis teeksid võimalikuks lahkarvamuste lahendamise lihtsate arvutuste abil- ,,Otsustuste kalkulatsioon'' See ideaalne keel oleks üldine, ühtne, selge mõtlemise keel. Vaba loomuliku keele ebamäärasusest ja mitmetähenduslikkusest. Leibnizi metafüüsika Leibniz on filosoofia ajaloo üks kuulsamaid süsteemi ehitajaid. Leibnizi arengule on avaldanud suurt mõju Descartes. Leibniz püüdis Descarte ja Spinoza vaadete metafüüsilist piiratust ületada dünaamilise maailmapildiga, mis põhineb kujutlusel ,,monaadidest" Monaaditeooria on üks kuulsamaid terviksüsteeme filosoofias, tegelikkuse üldliigendus, selle idee on esitatud artiklis ,,Monadoloogia". See on näide kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofiline spekulatsioon. ,,Monaad"- vähim vaimne alge, millest koosneb maailm. Nad on ,,metafüüsilised
annaabi.ee 
