Tunnetusteooria alused (0)

KÕRGKOOL "I STUDIUM"

Majandusteaduskond

Majandusarvestus

ME-12K

TUNNETUSTEOORIA ALUSED

Referaat filosoofias

Tallinn 2008
SISSEJUHATUS
Valisin teema ’’Tunnetusteooria’’ kuna olen ka enne sellest palju kuulnud ning antud teema paistab ka väga huvitav.
Juba väiksena kuulsin vanaema suust , et ära nopi lille niisama, ära murra puu oksa lõbu pärast paooleks—tal on ka valus ... Mingil määral kandis vanaema ka mulle sellist maailmavaadet edasi ja sealt tekis ka huvi....
Kas puud ja muud taimed ikka tunnevad valu? Arvan, et see küsimus jääb kauaks veel lahendamata. Kõigile jääb oma arvamus ja arusaam, kuid enese harimiseks võime lugeda ka palju raamatuid ja uurida internetist, mida teavad ja arvavad tunnetusteooriast teadlased.
1. Mis on üldse tunnetusteooria?
Tunnetusteooria eeldab, et inimesed peavad tunnistama välismaailma, inimeste sisemaailma ja mõtlemist. Kuid vahel tundub nii raske tunnistada, et kellelgi teisel on õigus ja minul polegi.. Ja kuidas teha üldse vahet reaalsel ja näilisel maailmal.
Sageli mõistame inimesi valesti,mille peamiseks põhjuseks on vähene selgitus . Enamus infost mida inimesed omavahel vahetavad, toimub kõneldes, muidugi lisavad ka oma osa näoilmed ja käitumine, kuid kui kõne jääb väheseks ja arusaamatuks ning puudub ka julgus juurde küsimiseks, siis jääbki info segaseks ja võime teist inimest valesti mõista, valesti tunnetada.
1.1 Tunnetusteooria vahendid
Loogilised mõisted ja psüühilised kujundid on peamised tunnetuse vahendid. Tunnetuse eesmärgiks on teadmiste omandamine. Teadmised jagunevad empiirilisteks ja teoreetiliseks tasandiks.
Õiged teadmised valduvad, siis kui paneme need vastakuti valedega.Ratsionaalsel tasandil on tõde vastandatud eksimusele, meelelisel tasandil valele.

Tunnetusteooria probleem
Tunnetusteooria põhiprobleem seisneb objekti ja subjekti vahel. Subjekt on filosoofias terve inimkond ja objekt on aga maailm, mida subjektid näevad. Inimesed ehk subjektid ammutavad iga päev uusi teadmisi ja oskusi välismaailmast ning selle tulemusel loovad uusi objekte.
Nägin, et naaber tegi oma majale nii ilusa rõdu, sain selle teadmise ja lasin enda majale veel ilusama ja uhkema rõdu ehitada. Selle ehituse tulemusel lõin uue objekti.
1.3 Platon ja teised teadlased
Mälu mõiste filosoofiline käsitlus on filosoofia ja tunnetusteooria ajaloos palju laialdasem kui seda suudab käsitleda psühholoogia või psühhiaatria. Antiikfilosoofias oli Platoni kui objektiivse idealismi rajaja tunnetusteooria on ülesehitatud mälule. Oma ideede õpetuses: erinevatele olemise valdkondadele vastavad ka erisugused teadmiste liigid, tunnetus-teadmine on meenutamine , s.t inimese hing meenutab siinses maailmas seda, mida ta teadis varem enne kehasse asumist ideede riigis elades . Hegelil akumuleeruvad teadmised maailmvaimus. Platoni õpetus teadmistest kui meenutamisest kujunes lähtepunktiks hilisemale idealistlikule apriorismile (I. Kanti õpetuse nurgakivi ), s.o õpetusele, mille järgi inimese mõistusele on omased mõningad hingega kaasa antud vormid ja teadmised, mis on kogemustest sõltumatud.
Platoni õpilane Aristoteles rajas mitte ainult loogikataduse, vaid ka teaduse psüühikast. Tema üks kuulsamaid teoseid on traktaat "Hingest", milles käsitletakse ka spetsiaalselt ka mälu nähtusi. Meenutamise tingimuseks näiteks on seosed, mille kaudu ühe eseme ilmudes tekib kujutlus teisest. Need seosed on korrapära, sarnasuse, vastandlikkuse ja naabruse seosed. Aristotelesel ja epikuurlastel oli mäluprobleem tihedasti seotud üldfilosoofilise mõistega. Uue aja filosoofidest tuleks märkida Francis Baconit (1561-1626) kui eksperimentaalse teaduse ja uue aja materialistliku filosoofia rajajat. Tema arvates on kolm põhilist tunnetusvõimet: mälu - millele tugineb looduslugu ja ühiskonna ajalugu; kujutlusvõime ja aru ehk mõtlemine. Ta näitas, et õige maailmapildi saamiseks peab inimene tuginema isiklikel kogemustel ja vabanema põlvest põlve edasikantavatest sotsiaal-kultuurilistest väärkujutlustest.
Konkreetsete teadmiste arenematuse tõttu kujunes 17.saj ratsionalismi ja sensualismi-empirismi järsk vastandlikkus. Tervikuna oli nii ratsionalistidel (Rene Descartes , B. Spinoxa, Leibniz ) kui ka empiirikutel (F. Bacon, J. Locke , E.Condillac) iseloomulik individualistlik käsitlus. Kuigi ratsionalistid peavad tõeste teadmiste allikaks isoleeritud indiviidi abstraktset mõtlemist ja sensualistid- empiirikud meelte andmeid ja praktilisi kogemusi, arutatakse mõlemal juhul tunnetusteooria probleeme nii, nagu annaksid indiviidi meeled või mõistus mingi algse maailmapildi, mida sotsiaalsed tegurid teisedavad. Ei suudetud mõista, et ilma sotsiaalkultuuriliste teguriteta ei saa üldse olemas olla inimese maailmapilti. Kui pööratakse tähelepanu inimese keele ja märkide süsteemide osale tunnetusest (Leibniz, Locke), siis vaadeldakse keelt seoses individualistliku tunnetusskeemiga, mitte aga praktilise sotsiaalse tegevusega . Tulemuseks on agnostilsed järeldused (Locke, Condillac).
XVIII saj hakkas arenema psühholoogia. Individualistliku käsitluse ühendamine tajumise psühholoogia andmetga annab subjektiivse idealismi (G. Berkeley ) ja agnostitsismi (D. Hume ), viimane on õpetus, mille järgi inimene ei ole suuteline tunnetama asjade olemust, tal ei saa olla usaldusväärset teadmist nende kohta. XVIII saj prantsue materialistliku filosoofia kõige silmapaistvam esindaja oli D. Diderot , kes arendas psüühiliste funktsioonide materialistlikku teooriat. Selle teooria kohaselt ei ole inimeste suhtlemisviisides ja loomadel samuti midagi peale tegude ja helide. Loom on aistmisvõimet omav instrument .
Inimesed on samuti instrumendid, kel on aistmismeel ja mälu. Meie meeled on klahvid, millele lööb meid ümbritsev loodus ja mis sageli löövad ise enda pihta. Saksa klassikalise idealismi rajaja Immanuel Kanti kriitilises filosoofias esineb arusaamine tunnetuse sotsiaalsest olemusest n.ö negatiivsel kujul. Kanti teeneks oli seniste tunnetusteoreetiliste vaadete kriitika. Ta väitis õigesti, et isoleeritud indiviidi tunnetuse raamides ei saa teadmisi anda ei meeled ega mõtlemine. Hegel asus historismi seisukohal, inimtunnetuse ajalugu on tema järgi vaimu enesetunnetuse avaldus. Üksikud inimesed surevad, nende isiklikud teadmised ja soovid ning püüdlused hävivad. Kuid ajalugu omab reaalse eksistentsi kultuuripärandi näol. Määravaks kultuuris on vaimne, mitte materiaalne külg. Rahvaste kultuur on maailmavaimu ilming. Kanti ja Hegeli õpetustes võib näha otsest seost idealismi ja tunnetuse sotsiaalse iseloomu väärtõlgendamise vahel. Organismi eluajal omandatava informtsiooni salvestamist, s.t isendi mälu püüti kaua aega peamiselt seletada elektriimpulsside liikumisega, ent molekulaarbioloogia arenguga on tekkinud uute neurobioloogias uusi arvamusi , et eluajal omandatud informatsioon salvestatakse närvisüsteemis ja ajus samuti nagu geneetilinegi info nukleiinhapete ja valgu sünteesimise mehhanismidega. Keeruliste mäluvormide häirete süstematiseerimine omab suurt praktilist tähtsust kliinikumis ja on kasutusel diangostikas.
Psühholoogilised ja neurobioloogilised uuringud arenesid kogu aeg üksteisest eraldi, alles viimastel aastakümnetel on need ühendatud ja 1800. aastatel Jacksoni , Wernicke ja Cajali uuringud näitasid, et teatud ajuosades toimuvad muutused on aluseks ka kliinilistele muutustele ja et aju eri osades on oma eriline tähsus üksteise suhtes: frontaalaju osas kahjustus on teistsugune kui väikeajus. Tähtsaim osa mälu mehhanismide selgitamisel on ajukoorel ja hippokampusel (elektrofüsioloogilised ja magneetkompuuteruuringud). Ajud funktsioneerivad ühtse süsteemina. Kui aju eri osades tekivad kahjustused, ni on ka vastav haigus diagnoositav näitek Parkinsoni, Alzheimeri või Korsakowi tõvena. Mälumehhanismid on siirdunud ilmselt ikka rakutasemele, siis kahe närviraku välise sünapsi funktsioneerimiseni (LTP-long-term potentiation ja glutamaatiin-NMDA retseptorid). Molekulaargeneetika on esirinnas nüüdisaju ja mälu uuringute selgitamisel. Nüüdisaja teadusuuringute alusel on ajus enam kui 100 miljardit närvirakku, mis on üksteisega ühendatud keerulise võrgustikuga. Üest närvirakust teise liigub informatsioon ja erinevate keemiliste virgatsainete (transmitterite) kaudu. Närvisignaali võimendamine toimub kindlates kontaktpunktides - sünapsites. Dopamiin on ajus transmitteri rollis ja aitab meil kontrollida oma liigutusi, samuti sama teeb serotoniin , mis on seotud meeleolu muutustega . Näiteks Parkinsonismi tõbi on seotud dopamiini puudumisega teatud ajuosades. Aasta 2000 Nobeli meditsiinipreemia anti ühele aju-uurijale Eric Kandelile, kelle elutööks on avastus, kuidas saab sünapseid muuta, kuidas sünapsite olukord mõjutab õppimivõimet ja mälumehhanisme. Ta oli esimesi, kes avastas lühiajalise ja pikaajalise mälu mehhanismid .
1.4 Naiivne realism , agnostitsism, sensualism , ratsionalism
Naiivse realismi jaoks on aistingud samad, mis reaalsus . Ühesõnaga asjad on täpselt sellised nagu me neid tajume. Kas ikka on?
Vastaand on aga agnostitsism. Agnostikud väidavad, et kõiges tuleb kahelda. Välismaailm võib küll olemas olla, kuid meie aistingutes teda ikkagi ei ole. Teadmised on asendatud usuga ja harjumustega.
Sensualism põhineb aga eranditult aistingute ja tajude abil saadud teadmistel. Ollakse kindel, et mõistuses pole midagi sellist, mida pole varem olnud aistingutes. Kõige lähedasem oma ideelt sensualismile on empirism , mis näeb kogemustes teadmiste aisat algallikat.
Ratsionalism tunnistab tõeste teadmistena mõistuse, mõtlemise abil produtseerivaid teadmsi.
Tunnetusprotsessis on võimalik eristada tema struktuurseid tasandeid. Individuaalse tunnetuse tasandil eristatakse loogilist ja meelelist tunnetust.
Aisting , taju ja kujutlus on meelelise tunnetuse põhivormid, loogilisel tunnetusel (mõtlemisel) aga mõiste, otsus ja järeldus. Mõtlemise ja meelelise tunnetuse vahel toimub alati vastastikune seos, keele ja praktika poolt on nad vahendatavad.
Infot saame me aistingute abil, mis on teadmiste peamine algallikas .Tajud on terviklikud kujundid, mis tekivad aistingute seostamisel tulemustega. Tajudes kajastub meie ümbritsev maailm, selle olemus. Kuna me tajutud info koguneb mällu, on meile ka võime hiljem eelnevalt nähtut ettekujutada, näha kujutlusi.
Tänapäevani on lahendamata küsimus, kas kas meeleliselt tajutavad- värvid, maitse jt. On obejektiivsed või subjektiivsed. Arvan, et see küsimus jääb veel kauaks vastust ootama. Ja annab iga ühele võimaluse arvata ja oletada just nii nagu talle õige tundub.
Mõtlemine kulgeb aru ja mõistuse tasandil. Aru tegevuse tulem on loogilised otsused, mõistusel seevastu järeldused. Aru teeb mõtlemise süsteemseks ja rangeks, mõistuse väljenduseks on aga sünteetiline tunnetus. Sotsiaalseks muutub mõtlemine keele abil.

Mõiste
Mõiste kaudu tehakse asju kindlaks, üldistades tema tunnuseid. Otsused koosnevad mõistetest. Otsuse põhiosaks on subject ja tema omadus. Järeldus tehakse otsuste- eelduste seostamise ja neist järelduse tuletamise vormis.
Näiteks: Kõik umbrohud on taimed
Kõik naadid on umbrohud
Kõik naadid on taimed
On neli loogika seadust, millele toetub loogiline mõtlemine:

samasuse seadus

vasturääkivuse seadus

välistatud kolmanda seadus

küllaldase aluse seadus
Seoses keeleliste vahenditega uurib loogika mõtlemist. Keel, mida inimesed kasutavad suhtlemiseks, eneseväljendamiseks ja mille abil toimub loogiline mõtlemine, on märkide süsteem.
Teoreetilisel tasandil teadmiste omandamine on teadusliku tunnetuse põhiülesanne. Teoreetilisele tasandile toetub teaduslik prognoosimine.
Teadusliku uurimistöö skeem:

probleemi püstitamine

faktide uurimine

teaduslik kirjelus faktide süstematiseerimise vormis

teaduslik seletus teooria tasandil

teaduslik idée
Teaduslikus uurimustöös kasutatakse erinevaid meetodeid : eksperimenti, analüüsi, sünteesi, formaliseerimist jne.
KOKKUVÕTE
Tuleb tunnetada välismaailma! Välismaailma subjektid jäävad meile mällu ja meil on hiljem võime neid ettekujutada. Tuleb arvestada teistega .
RESÜMEE
Tunnetusteooria kohta raamatukogus ja internetis materiali otsides, sain palju targemaks. Materiali on palju ja kõikke meelde jätta ei õnnestu, kuid tähtis ongi oskus otsida.
Arvan, et tunnetusteooria uurimine jätkub veel kaua ja ikka leiame eri inimestelt uusi lahendusi ja arvamusi.
SISUKORD
Sissejuhatus ....................................................................................................…………….. 2
1. Mis on üldse tunnetusteooria ...................................................................…………....... 3
1.1. Tunnetusteooria vahendid....................................................................…………….... 3
1.2.Tunnetusteooria probleem.............................................................…………….......... .3
1.3. Platon ja teised teadlased...............................................................……………...........4
1.4. Naiivne realism, agnostitsism, sensualism, ratsionalism..............................................6
1.5. Mõiste............................................................................………….............................. 7
Kokkuvõte ........................................................................................…………….................8
Resümee ...................................................................................……………..........................9