Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Lääne filosoofia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on hüve? Mis on õiglus ?
  • Mis suhtes on usk ja mõistus ?
  • Millega tunnetust tuleb mõõta. Kas saab midagi tõsikindlalt teada ?
  • Milline on vahekord inimese hingelise- vaimse- ja materiaalse poole vahel ?
  • Millest tegelikkus oma põhialustes koosneb ?
  • Mis on meie mõistuse sisu- ideede- päritolu ?
 
Säutsu twitteris
SISSEJUHATUS
Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud .
Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine.
SOKRATES
Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. „sokraatiline probleem“. Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik - oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus.
Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna „väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises“.
Isiksus
Sokratese käsitlus armastusest: armastus kõige puhtamal kujul ei ole suunatud teisele inimesele, vaid tarkusele, teadmisele ja hüvele. Sest tarkus on üks kõige kaunimatest hüvedest. Sokratese arvates on tühine see, kas inimene on rikas või on tal mõni muu eelis, mida rahvahulgad õndsuse eeltingimuseks peavad.
Sokratese teoreetiline panus filosoofiasse on vähene. Ta ei arendanud mingit süsteemset õptust, ei esitanud terviklikku filosoofiat. Enamasti üritas ta näidata asju nii nagu need pole. Viimse piirini pinguldatud kriitilisus , oma piiride teadmine ja tajumine - see on põhiline eripära. Ta on kõige targem inimene, sest ta ei tea arva teadvat seda, mida ta ei tea. Sokratesele on iseloomulik vestluses kaaslane pihtide vahele võtta. Ta ei seleta lahti oma vaatekohti. Sokrates rajab traditsiooni, mis jookseb läbi mõtlemise ajaloo: olulisem on sageli esitada värske, viljakas ja uut teed rajav küsimus kui otsida vastust mõnele vanale. Küsitavaks tegemine ja probleemide avamine tukslevad inimliku mõistmise südamikus.
Sokratese surm
Sokratese aupaiste saabub alles ta surma kaudu. Tema surm sünnitas dokumentaalsed ja poleemilist kirjandust. Surres oli ta 70-aastane. Oma surmapäeval vestleb Sokrates oma sõpradega surmast. Ta väidab, et tema tarkuseotsingud on parim ettevalmistus surmale. „Tõelisel filosoofil on siis tegelik eesmärk surm ja kõikidest inimestest on just neile surm kõige vähem hirmutavam“. Filosoofia on tugevam kui surm- see on osa Sokratese müüdist. „See mees, kes on tõesti kogu elu pühendanud filosoofiale, võib julgelt oodata surma ja loota , et pärast surma saab ta osa suurimast hüvest.“
Sokraatiline meetod
Sokratese filosoofilisi õpetusi on vähe, tema tõmbejõud on tema isiksus.
Ta oli kirglik vestleja. Olulisem on vestlus ise ja küsimusteasetus, mitte resultaat . Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja- Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti- ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Filosoof kui vaimne ämmaemand, seda on Sokrates: tema töö on teistele sünnitusabi anda, mitte ise sünnitada.
Sokratese puhul eristub filosoofiline tegevus mõistemääratlusena. Filosoofi ülesanne on analüüsida probleemseid mõisteid, otsida loogilist ja süsteemset sirgust tavajuhtudel probleemituks peetavaile mõistele.
Mis on teadmine? Filosoofia üks osa on tunnetusõpetus- teooria sellest, mis on teadmine. Selle filosoofia erivaldkonna algallikas on Sokratese küsimus. See vastus nõuab teadmist ennast. Ta pärib seletust, põhjust ja mõistuspärast analüüsi asjadele, mida igapäevases elus peetakse iseenesestmõistetavaks. Teadmine sisaldab mõistelist elementi, mis puudub aistingus. Nii ei saa teadmine olla vaatlus . Teadmine on õige käsitlus või arusaamine koos põhjendusega.
Sokrates filosoofi musternäidisena
Sokratese puhul saab ilmsiks filosoofia kolm omast joont. 1) Filosoofia rahuldamatust soovist kahelda asjades, mis tunduvad täiesti selged olevat. Filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspäraste põhjendusteta. 2) mõtlemise järjekindlus.. 3) omaenese seisukohtade läbinägemine.
Sokrates on parem kuulaja kui enamik teisi. Ühe tema teooria kohaselt on õppimine meeldetuletamine . Tõeline teadmine- olulisi asju puudutav teadmine peitub inimeses eneses . Seega on tõe leidmiseks vaja uurida iseend . Sokratesele huvi pakkuv teadmine puudutas midagi muud kui välist tajumaailma; selle võis ta leida iseendast.
Teise filosoofilise lähenemisviisi järgi on teadmine hüve; õige mõistmine viib paratamatult õige tegevuseni, neid kahte pole võimalik mõelda teineteisest eraldi.
Sokrates otsib peale tõe ja tarkuse ka hüvelist elu. Temas ühtivad teadmine ja moraal .
Kõik, mida inimene peab tegema, on seega mõistuslikult selgitatav. Tõeline teadmine ei ole lahus seda väljendavast tegevusest. Nii Sokrates kui Jeesus esindasid humaansuse ideaali. Kuid nende vahel on üks otsustav erinevus. Sokrates ei andnud oma õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Ta ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist- mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.
Filosoofia on käärimine, protsess ilma lõputa. On vaid tõde, põhjendus ja mõistus- ning püüdlus tungida edasi üha sügavamale. On nõu pidevalt otsida, nõue laiendada mõistmist üle tuntud piiri. Selle väljakutse sümbol on Sokrates.
PLATON
Sokratese andekaim õpilane oli Platon(427-347 eKr). Õpetaja traagiline surm vapustas teda ning asus teda kaitsma läbi oma kirjutiste. Mõndades kirjutistes ta aga varjus Sokratese tegelaskuju taha ning arendas omaenda seisukohti, mis filosoofiat suuresti muutisd.
Vastupidiselt Sokratesele ta kirjutas palju, samuti oli ta ise pigem sünteesiv. Platoni kirjutised on meeleolukad ja värvikad. Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Maailm muutub tema haardes filosoofiliseks süsteemiks. Tema kirjutised ei ole ühtlased.
Tema soositum väljendusviis on dialoog . Ta on eemaldanud teostest iseenda. Ta on mõistatuslik. Sarnaselt Sokratesega tahtis ka tema olla eelkõigeõpetaja. Rajas Akadeemia.
Tema filosoofia lähtekohad on ülevad. Ta on teadlik enda aja poliitilisest ja inimlikust allakäigust. Ta tahab inimesi sellest välja aidata.
Mis on hüve? Mis on õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused.
Inimmõistus on väljakutsuvalt suveräänne. Platon pooldab Sokratese intellektuaalset eetikat, mille järgi ei toimi keegi tahtlikult vääralt.
Pürgimus korra ja seaduspärasuse poole. Platoni õpetus ideaalsest riigist on utoopiline. Tema seisukohti on põhjust nimetada absolutistlikeks.
Platoni ideeõpetus
Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega. Asjadele tuleb läheneda vaid ainult mõtlemise abil.
Protagorase relativism
Protagorase kuulsa õpetuse järgi on inimene kõigi asjade mõõt. Relativistlik seisukoht seob teadmise teadja endaga. Igaüks vaatab asju lähtuvalt oma seisukohast , kõik teadmised on subjektiivsed. Teadmiste vältimatu subjektiivsuse tõttu ei ole üldkehtiv teadmine võimalik.
Platon on selle õpetuse vastu. Tema õpetuse põhitelg on, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast. Tõeline teadmine puudutab ideid, mis on inimteadvusest sõltumatud. Ideede maailm ei sõltu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Lääne filosoofia #1 Lääne filosoofia #2 Lääne filosoofia #3 Lääne filosoofia #4 Lääne filosoofia #5 Lääne filosoofia #6 Lääne filosoofia #7 Lääne filosoofia #8 Lääne filosoofia #9 Lääne filosoofia #10 Lääne filosoofia #11 Lääne filosoofia #12 Lääne filosoofia #13 Lääne filosoofia #14 Lääne filosoofia #15 Lääne filosoofia #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-08-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keiduuu Õppematerjali autor

Lisainfo

Kokkuvõte Esa Saarise raamatust
läänefilosoofia , filosoofia , esa saarinen

Mõisted


Kommentaarid (1)

flor profiilipilt
flor: Väga hea kokkuvõte, oli abiks küll!
14:09 20-04-2012


Sarnased materjalid

17
doc
LÄÄNE FILOSOOFIA
32
doc
Keskaja filosoofia
60
doc
Filosoofia SH
13
doc
Antiik filosoofia
26
docx
Eksamimaterjal - filosoofia
7
doc
Filosoofia
84
docx
FILOSOOFIA
15
doc
Filosoofia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun