Töö- ja keskkonnaohutus, tuleohutus, ohutustehnika. (0)

ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES.
KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE.
TULI
Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.
Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine
Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud.
Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter , äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm.
Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje.
Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda.
  Tulekahju jaoks on vajalik:

• Õhk (hapnik)
  
• Põlevmaterjal (kütus)
  
• Süüteallikas (temperatuur/ leek )
  

Tulekahju kustutamine tähendab kasvõi ühe neist teguritest kõrvaldamist.
Tulekahju võib alguse saada looduslikel põhjustel ja inimeste tegevuste tagajärjel.
Flogiston ehk Tuli
Flogiston oli 17. sajandi lõpu ja 18. sajandi ettekujutuste ( flogistoniteooria ) järgi aine, mis vabaneb muu hulgas põlemisel. Flogistoniteooriat peetakse esimeseks teaduslikuks teooriaks keemia ajaloos, sest ta põhines suurel hulgal katseandmetel tule ja põlemise ning sarnaste protsesside kohta.
Georg Ernst Stahlilt pärineval klassikalisel kujul ütleb flogistoniteooria, et kõik põlevad ained, sealhulgas metallid, sisaldavad ühist printsiipi – flogistoni, mis ainete põlemisel või metallide kaltsineerimisel lendub. Mida rohkem flogistoni aine sisaldab, seda paremini ja ägedamalt ta põleb. Metallid koosnevad "metallilubjast" (tänapäeva mõistes metallioksiidist) ja flogistonist ning on seega liitsema koostisega kui nende "lubjad" (tänapäeva mõistes oksiidid). Metallide kuumutamisel flogiston lendub ning jääb järele "metallilubi". Et "metallilubjast" metalli saada, tuleb talle lisada flogistoni. Seda saab teha kuumutamisel eriti flogistonirikaste ainete abil (flogiston võib ühelt ainelt teisele üle minna). Sellised ained on näiteks süsi (puusüsi) ja vesinik (mida mõned keemikud pidasid puhtaks flogistoniks).
Praegu oksüdeerumise nime all tuntud nähtus on flogistoniteooria järgi flogistoni kaotamine, redutseerumine aga flogistoni omandamine. Flogistoni eraldumisega seletas Stahl ka roostetamist ning pidas roostet ja tuhka flogistonivabadeks.
Stahl pani küll tähele, et metallid muutusid "lubjastudes" raskemaks, mitte kergemaks, kuid ta pidas seda teooria seisukohast ebaoluliseks kõrvalnähtuseks: flogiston oli tema arvates peaaegu kaaluta, kaaluta või isegi negatiivse kaaluga printsiip ehk agent .
Põlemisprintsiibi idee võib tagasi viia vanaaja elementideõpetuseni.
Flogistoniteooriale pani aluse saksa alkeemik Johann Joachim Becher raamatuga "Physica subterranea" (1669).
Teooriat arendas edasi ning andis sellele lõpliku kuju saksa keemik Georg Ernst Stahl, keda sageli peetaksegi teooria rajajaks.
Hoolimata võimalikest vastuväidetest omandas flogistoniteooria keemia edasises arengus suure tähtsuse. Ta ajendas mitmesuguseid uusi katseid. Loobuti alkeemikute tarkade kivi otsingutest ning keemia ei piiranud end enam ka iatrokeemia eesmärgiga valmistada ravimeid ja muid kasulikke aineid, vaid keemiakatsed said omaette eesmärgiks.
18. sajandil sai flogistoniteooria juhtivate keemikute seas üldtunnustatuks.
Isegi siis, kui prantsuse keemik Antoine Lavoisier oli 1775 avastanud, et põlemisprotsesside aluseks ei ole mingi aine äraandmine, vaid hapniku vastuvõtmine õhust, jäid paljud algul ikkagi flogistoniteooria pooldajateks.
Rootsi keemik Torbern Bergman määras 1780 eri metallide flogistonisisalduse. Need arvud vastavad elektrokeemilistele ekvivalentidele.
Aastal 1783 lükkas prantsuse keemik Antoine Lavoisier flogistoniteooria ümber ning seletas põlemist reaktsioonina hapnikuga.
Flogistoniteooria kummutamist peetakse sageli moodsa keemia alguseks. Siiski toimus korralik keemiline uurimistöö ka juba flogistoniteooria raames. Tänapäeva keemia seisukohast saab flogistoniks pidada elektrone, mida oksüdeerumisel loovutatakse.
Tuntumad tulekahjud
Koht
Aeg
Tulekahju
Kahju
Chicago
1958
95 ohvrit
Brüssel
1967
323 ohvrit, 150 vigastatut
Moskva
1977
42 ohvrit
Bradford
1985
Tulekahju linnastaadionil
52 ohvrit
New York
2001
Maailma Kaubanduskeskuse põleng
Asunción
2004
374 ohvrit, 500 vigastatut
Kreeka
2007
metsatulekahjud
84 ohvrit
Austraalia
2009
Black Saturday bushfires
209 ohvrit, 500 vigastatut
Hädaabinumber 112
Tuletõrje on organisatsioon avalikus või erasektoris, mis pakub tuletõrje ja pääste teenuseid.
Eestis on selleks Päästeamet.
Sisukord
 [peida] 

• 1 Tuletõrje ajalugu
  
• 2 Tuletõrje tänapäeval
  
  • 2.1 Vabatahtlik päästja
    
• 3 Viited
  
• 4 Välislingid
  

Tuletõrje ajalugu
Esimene teadaolev tuletõrjebrigaad loodi umbes 6000 aastat tagasi Hiinas[1]. Järgmisena muutusid brigaadid vajalikuks Antiik-Roomas (u 300 eKr), kui kiiresti kasvava rahvastikuga riik muutus üha vastuvõtlikumaks suurte tulekahjude suhtes. 30 eKr moodustas Egnatius Rufus orjadest tuletõrjebrigaadi, mis pakkus tasuta tuletõrjeteenust. Tulekahju korral moodustasid mehed lähima veeallika juurest inimketi ja andsid veeämbreid edasi, lisaks patrullisid nad tänavatel õigusega karistada füüsiliselt igaühte, kes rikkus tuleohutusnõudeid. Caesar Augustus lõi 24 eKr esimese riikliku tuletõrjeameti, mis koosnes 600 orjast, kes olid jaotatud seitsmesse Rooma tuletõrjedepoosse.[2]
Euroopas oli tuletõrje 17. sajandini üsna algeline . Tuletõrjedepoosid hakati rohkem rajama alles pärast 1666 . aasta Londoni suurt tulekahju kinnisvarafirmade poolt. Esimene nn kindlustusbrigaad loodi juba aasta hiljem.[3] Mõisteti, et sellist skeemi võib saata suur majanduslik edu, ja enne 1832 . aastat rajati Londonis veel kümme kinnisvarafirmat[4]. Oma maja kindlustamiseks maksid inimesed firmale sissemaksu ning selle märgistamiseks kinnitati hoone seinale vastava firma embleem . Kinnisvarafirmade tuletõrjebrigaadid kasutasid embleeme identifitseerimaks, kas majad on nende poolt kindlustatud. Põlengu korral tuli kohale mitu brigaadi, kuid kui hoone seinal polnud nende embleemi, nad lahkusid ja jätsid maja põlema[5].
Ameerika esimene riiklikult finantseeritav elukutseline tuletõrjedepoo loodi 1679 . aastal Bostonis [6]. Kõrgetasemeline tuletõrjesüsteem oli 17. sajandi lõpus ka Amsterdamis , mida juhtis kunstnik Jan van der Heyden, kes täiustas tuletõrjevoolikute ja veepumpade konstruktsiooni[7]. 19. sajandil viis senine süsteem, kus brigaadid kustutasid ainult kindlustatud maju, vajaduseni tuletõrjekompaniisid tsentraalseks muuta. Linnad hakkasid rajama oma tuletõrjeameteid, mida rahvas sai avaliku teenusena kasutada. Selle tulemusena suleti eraomandis tuletõrjefirmad ja ühendati nende depood linna omadega.[8] 1906. aastal, aasta pärast esimese tuletõrjeauto valmimist Springfieldis, moodustati samas linnas esimene motoriseeritud tuletõrjedepoo[9].
Tuletõrje tänapäeval
Tänapäeva tuletõrjeametid (ka tuletõrje- ja päästeteenistus või lihtsalt tuletõrje) on riiklikud või eraorganisatsioonid, mis pakuvad omavalitsustele, maakondadele või tulekaitse piirkondadele peamiselt erakorralist tuletõrje- ja päästeteenust. Tuletõrjeamet sisaldab oma piirides üldjuhul ühte või rohkemat tuletõrjedepood ning võib olla komplekteeritud elukutselistest või vabatahtlikest tuletõrjujatest või nende kombinatsioonist.
Vabatahtlik päästja
Vabatahtlik päästja on isik, kes osaleb vabatahtlikult pääste- või ennetustööl. Vabatahtliku tegutsemise eelduseks on isiku vaba tahe . Tegutsemine ei pea toimuma isiku vabast ajast, kokkuleppel tööandjaga võib isik osaleda pääste- või ennetustööl ka tööajast.[10]
Vabatahtliku päästetöö hõlmab tegutsemist päästesündmusel koos päästeametnikuga või iseseisvalt, lähtudes päästeametniku korraldustest. Vabatahtliku eesmärgiks on olla kiire ja esmane reageerija kodukohas. Ennetustöö on elanikkonna teavitamine ja juhendamine, et igaüks looks ning väärtustaks ohutust ja turvalisust, mis aitaks vähendada õnnetuste ja nende läbi hukkunute ning vigastatute arvu, samuti õnnetustega kaasnevate kahjude suurust.[11]
TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL
Tulekahju korral on esmaseks ülesandeks ohtu sattunud inimeste viivitamatu abistamine . Inimeste päästmise järjekord sõltub neid ähvardavast ohust. Kannatanuid otsides pea meeles, et hirmunud lapsed peidavad end sageli voodite alla, kappidesse või mujale. Kui kannatanu ei suuda ise liikuda , siis aita tal väljuda või kanna ta ohtlikust kohast välja.
Põlengu või tulekahju avastamisel sulge esmalt lahtised aknad ning ruumist väljudes sulge enda järel uks. Kui ruumis on ventilatsioon, siis hoolitse ka selle väljalülitamise eest.
Sellise tegevusega väldid põlemiseks vajaliku õhuhapniku juurdevoolu ruumi ning takistad ka tulekahju leviku teistesse ruumidesse.
Liftide kasutamine tulekahju olukorras on keelatud.
TULEKAHJU PUHUL JUHINDU JÄRGMISTEST PRIORITEETIDEST:
1. Päästa vahetus ohus olijad ning jaga ülesanded kui abistajaid on rohkem.
2. Teavita tulekahjust teisi hoones olijaid ja käsi väljuda - evakueeruda. Väljudes tuleb sulgeda kõik aknad ja uksed, et tuli ei leviks.
3. Helista hädaabinumbril 112:
- räägi, mis on juhtunud
- teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht
- ütle, kas keegi on kannatanud
- ütle julgelt oma nimi ja telefon
- püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt
- jälgi häirekeskusest saadud juhiseid
- ära katkesta kõnet ilma loata
- ära lülita telefoni välja peale teate edastamist, sest võib vaja minna lisainformatsiooni
- kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist, teata sellest häirekeskusesse.
4. Kustuta esmaste tulekustutusvahenditega.
5. Juhenda Hoolitse, et päästjad pääseksid kiiresti ja takistusteta õnnetuskohta
PRAKTILISI NÕUANDEID OHUOLUKORRAST VÄLJUMISEKS
Kui oled jäänud tulekahju ajal põlevasse ruumi, siis proovi sellest võimalikult kiiresti väljuda. Liigu võimalikult madalal, soovitavalt roomates või kummargil, sest üleval pool on kuumus mitmeid kordi suurem kui all ning all on ka nähtavus parem. Kui hoone on Sulle tuttav, siis proovi väljuda kõige lühemat teed mööda, mida tead. Kui hoones on evakuatsiooniteed märgistatud, järgi neid. Kui sul ei õnnestu väljuda, siis ära poe peitu , vaid proovi endast igal võimalikul moel märku anda. Sellega vähendad oluliselt päästjate tööd. Kui oled hoonest iseseisvalt väljunud, siis anna kindlasti sellest teada ka teistele, et keegi ei hakkaks sind asjatult otsima .
Informatsioon õnnetuse tekkimisest peab jõudma kõigi hoones viibivate inimesteni. Hoones tekkinud tulekahju korral tuleb sellest evakueerida kõik inimesed, kes hoones asuvad.
Õnnetuse korral tuleb hoonest väljumiseks alati kasutada märgistatud evakuatsiooniteid. Hoonetes, kus on suurel arvul inimesi, peavad olema üles pandud evakuatsiooniplaanid. Nendel on kujutatud korruse põhiplaan, millele on märgitud sinu asukoht plaani lugemise hetkel, väljapääsud ning tulekustutus - ja häireandmisvahendite asukohad.
Kui peale evakuatsiooni selgub , et mõni inimene on jäänud ohutsooni, siis tuleb koheselt anda sellest teada päästekomando juhile. Teatada tuleb inimeste arv ning arvatav asukoht. See kergendab oluliselt päästekomando tööd ning inimeste pääsemise võimalusi.
PÄÄSTEKOMANDO VASTUVÕTMINE
Päästekomando vastuvõtmine on väga olulise tähtsusega päästetööde edasise jätkumise, inimelude päästmise ning varalise kahju ulatuse seisukohalt. Õigeaegselt edastatud informatsioon objekti esindajalt kergendab tunduvalt kohalesaabunud päästeüksuse tööd. Selleks peaks vastuvõtja olema tänaval, peasissekäigu või väravate juures ja ootama päästeteenistuse saabumist ning andma alljärgnevat informatsiooni päästekomando juhile:

• mis põleb ja millises ulatuses
  
• kas hoonesse on jäänud inimesi
  
• millist teed pidi jõuab kõige hõlpsamalt tulekahjukohani
  
• teatama muudest objektil esineda võivatest ohtudest (gaasiballoonid, kemikaalid, elekter)
  
• juhatama elektri peakilbini, tuletõrjepumbaruumini, suitsueemaldussüsteemi puldini
  
• andma lühiülevaate eelneva tegevuse kohta tulekahju puhkemise hetkest alates
  
• teatama esimeses järjekorras päästmist vajava vara asukohad
  
• olema pidevalt kättesaadaval päästetööde juhile objekti kohta lisainformatsiooni andmiseks
  

TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL
Tulekahju korral on esmaseks ülesandeks ohtu sattunud inimeste viivitamatu abistamine. Inimeste päästmise järjekord sõltub neid ähvardavast ohust. Kannatanuid otsides pea meeles, et hirmunud lapsed peidavad end sageli voodite alla, kappidesse või mujale. Kui kannatanu ei suuda ise liikuda, siis aita tal väljuda või kanna ta ohtlikust kohast välja.
Põlengu või tulekahju avastamisel sulge esmalt lahtised aknad ning ruumist väljudes sulge enda järel uks. Kui ruumis on ventilatsioon, siis hoolitse ka selle väljalülitamise eest.
Sellise tegevusega väldid põlemiseks vajaliku õhuhapniku juurdevoolu ruumi ning takistad ka tulekahju leviku teistesse ruumidesse.
Liftide kasutamine tulekahju olukorras on keelatud.
TULEKAHJU PUHUL JUHINDU JÄRGMISTEST PRIORITEETIDEST:
1. Päästa vahetus ohus olijad ning jaga ülesanded kui abistajaid on rohkem.
2. Teavita tulekahjust teisi hoones olijaid ja käsi väljuda - evakueeruda. Väljudes tuleb sulgeda kõik aknad ja uksed, et tuli ei leviks.
3. Helista hädaabinumbril 112:
- räägi, mis on juhtunud
- teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht
- ütle, kas keegi on kannatanud
- ütle julgelt oma nimi ja telefon
- püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt
- jälgi häirekeskusest saadud juhiseid
- ära katkesta kõnet ilma loata
- ära lülita telefoni välja peale teate edastamist, sest võib vaja minna lisainformatsiooni
- kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist, teata sellest häirekeskusesse.
4. Kustuta esmaste tulekustutusvahenditega.
5. Juhenda Hoolitse, et päästjad pääseksid kiiresti ja takistusteta õnnetuskohta
PRAKTILISI NÕUANDEID OHUOLUKORRAST VÄLJUMISEKS
Kui oled jäänud tulekahju ajal põlevasse ruumi, siis proovi sellest võimalikult kiiresti väljuda. Liigu võimalikult madalal, soovitavalt roomates või kummargil, sest üleval pool on kuumus mitmeid kordi suurem kui all ning all on ka nähtavus parem. Kui hoone on Sulle tuttav, siis proovi väljuda kõige lühemat teed mööda, mida tead. Kui hoones on evakuatsiooniteed märgistatud, järgi neid. Kui sul ei õnnestu väljuda, siis ära poe peitu, vaid proovi endast igal võimalikul moel märku anda. Sellega vähendad oluliselt päästjate tööd. Kui oled hoonest iseseisvalt väljunud, siis anna kindlasti sellest teada ka teistele, et keegi ei hakkaks sind asjatult otsima.
Informatsioon õnnetuse tekkimisest peab jõudma kõigi hoones viibivate inimesteni. Hoones tekkinud tulekahju korral tuleb sellest evakueerida kõik inimesed, kes hoones asuvad.
Õnnetuse korral tuleb hoonest väljumiseks alati kasutada märgistatud evakuatsiooniteid. Hoonetes, kus on suurel arvul inimesi, peavad olema üles pandud evakuatsiooniplaanid. Nendel on kujutatud korruse põhiplaan, millele on märgitud sinu asukoht plaani lugemise hetkel, väljapääsud ning tulekustutus- ja häireandmisvahendite asukohad.
Kui peale evakuatsiooni selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni, siis tuleb koheselt anda sellest teada päästekomando juhile. Teatada tuleb inimeste arv ning arvatav asukoht. See kergendab oluliselt päästekomando tööd ning inimeste pääsemise võimalusi.
PÄÄSTEKOMANDO VASTUVÕTMINE
Päästekomando vastuvõtmine on väga olulise tähtsusega päästetööde edasise jätkumise, inimelude päästmise ning varalise kahju ulatuse seisukohalt. Õigeaegselt edastatud informatsioon objekti esindajalt kergendab tunduvalt kohalesaabunud päästeüksuse tööd. Selleks peaks vastuvõtja olema tänaval, peasissekäigu või väravate juures ja ootama päästeteenistuse saabumist ning andma alljärgnevat informatsiooni päästekomando juhile:

• mis põleb ja millises ulatuses
  
• kas hoonesse on jäänud inimesi
  
• millist teed pidi jõuab kõige hõlpsamalt tulekahjukohani
  
• teatama muudest objektil esineda võivatest ohtudest (gaasiballoonid, kemikaalid, elekter)
  
• juhatama elektri peakilbini, tuletõrjepumbaruumini, suitsueemaldussüsteemi puldini
  
• andma lühiülevaate eelneva tegevuse kohta tulekahju puhkemise hetkest alates
  
• teatama esimeses järjekorras päästmist vajava vara asukohad
  
• olema pidevalt kättesaadaval päästetööde juhile objekti kohta lisainformatsiooni andmiseks
  

• Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded

• Vastu võetud 27.10.2004 nr 315
  RT I 2004, 75, 525
  jõustumine 01.01.2005
  
• Muudetud järgmiste aktidega (näita)
  Vastuvõtmine
  Avaldamine
  Jõustumine
  20.09.2007
  RT I 2007, 53, 357
  01.10.2007
  
• Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» § 3 lõike 11 alusel.
  

• 1. peatükk ÜLDSÄTTED 

• § 1. Määruse reguleerimisala

•   Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded).
  

• § 2. Olulised tuleohutusnõuded

•  (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral:
   1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime;
   2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud;
   3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud;
   4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud;
   5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda;
   6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida;
   7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega.
  
•  (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel.
  
•  (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimeste evakuatsiooni ja varakahjude minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui:
   1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või
   2) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või
   3) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele standardile või
   4) arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega.
  
•  (4) Asjakohaseks tehniliseks normiks ja standardiks käesoleva määruse tähenduses loetakse tehniline norm või standard, mille järgimine tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise.
  
•  (5) Ehitis, mille suhtes kohaldatakse määruses toodud erisusi, peab vastama olulistele tuleohutusnõuetele.
  

• § 3. Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded

•  (1) Lisades 1–9 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas:
   1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline;
   2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala;
   3) tuletõkkesektsioonid;
   4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv;
   5) evakuatsioon;
   6) tulepüsivus;
   7) tuletundlikkus;
   8) ehitise kasutamise otstarbed.
  
•  (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust.
  
•  (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 .
  
•  (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded:
   1) tuletõkkesektsiooni pindalale;
   2) evakuatsioonitee pikkusele;
   3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi  kandekonstruktsioon ) tulepüsivusele;
   4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele;
   5) konstruktsioonide tuletundlikkusele;
   6) tule naaberehitisele leviku takistamisele.
  
•  (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades nimetatud nõuded erineda nõuetest evakuatsioonitee osas.
  
•  (6) Lõigetes 3 ja 5 nimetatud nõudeid ei kohaldata lisas 1 toodud kasutusviiside (edaspidi ehitise kasutusviis ) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas.
  

• § 4. Ehitise tuleohutuse määramine

•  (1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus.
  
•  (2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus.
  
•  (3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt:
   1) tulekindel (tähis TP1) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise;
   2) tuldtakistav (tähis TP2) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
   3) tuldkartev (tähis TP3) – ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.
  
•  (4) Ühe ehitise erinevad osad võivad olla korraga tulekindlad, tuldtakistavad või tuldkartvad tingimusel, et tule levik on takistatud tulemüüriga ja tulemüüris olevaid uksi ei ole kavandatud kasutada tulekahju korral evakuatsioonipääsuna.
  
•  (5) Korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piirangud TP2- ja TP3-klassi hoonetes on toodud lisas 2, kusjuures TP1-klassi kuuluvatele hoonetele korruste arvu, kõrguse, pindala ja inimeste arvu piiranguid ei sätestata.
  
•  (6) Kui TP2- või TP3-klassi kuuluvas hoones on erinevaid ehitise kasutusviisile vastavaid ruume , siis hoone tuleohutust arvestatakse tervikuna .
  
•  (7) TP2- või TP3-klassi kuuluva kahekorruselise hoone kasutajate arvu piirangud rakenduvad juhul, kui ehitise kasutusviisile vastavad ruumid on paigutatud täielikult või osaliselt hoone teisele korrusele. Kui sellised ruumid asuvad ainult esimesel korrusel, võib rakendada ühekorruselise hoone suhtes kehtivaid piiranguid.
  

• 2. peatükk TULEPÜSIVUS JA -TUNDLIKKUS NING PÕLEMISKOORMUS 

• § 5. Tulepüsivus

•  (1) Tulepüsivusena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise konstruktsiooni või selle osa võimet säilitada ettenähtud aja jooksul ettenähtud kande- ja soojusisolatsioonivõimet ning terviklikkust.
  
•  (2) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt konstruktsiooni kandevõimest (tähis R), tihedusest ehk terviklikkusest (tähis E) ja soojus (sooja-)isolatsiooni võimest (tähis I), kusjuures tulepüsivust väljendatakse minutites vastavalt 15, 30, 45, 60, 90, 120, 180 või 240 minutit.
  
•  (3) Ehitise osa võib lisaks lõikes 2 toodule kirjeldada järgmiselt:
   1) soojuskiirguse läbivuse piirang (tähis W);
   2) löögikindlus ja mehaaniline mõju (tähis M);
   3) isesulguvate seadmetega varustatud uks (tähis C);
   4) suitsu läbitungimise piirang (tähis S);
   5) elektritoite või signaali katkematu töötamine (tähis P või PH);
   6) tahmapõlengukindlus (tähis G);
   7) kattematerjaliks oleva ehitusmaterjali või -toote (edaspidi materjal) võime kaitsta kattematerjali taga olevat konstruktsiooni süttimise ja söestumise eest (tähis K);
   8) stabiilsuse säilitamine konstantse temperatuuri tingimustes (tähis D);
   9) stabiilsuse säilitamise kestus standardse aja/temperatuuri graafiku suhtes (tähis DH);
   10) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud elektriventilaatorite toimimise aeg temperatuuri muutumise tingimustes (tähis F);
   11) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud loomuliku õhuvahetuse toimimise aeg (tähis B).
  
•  (4) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivust väljendav märgistus peab olema vastav kõige väiksemale ajaväljendusele (aeg minutites), mida arvestatakse selle konstruktsiooni tulepüsivuse määramisel.
  
•  (5) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivust iseloomustavate nõuete ja seda väljendava märgistuse korral peab lähtuma kõige suuremast kehtestatud ajaväljendusest.
  
•  (6) Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt ehitise kasutamise otstarbest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast ja ehitise või selle osa põlemiskoormusest.
  
•  (7) Nõuded ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusele on toodud lisades 3 ja 4.
  

• § 6. Põlemiskoormus

•  (1) Põlemiskoormust võib määrata usaldusväärse analoogi järgi või tuleb see arvutada.
  
•  (2) Tuletõkkesektsiooni põlemiskoormuse määramisel arvestatakse tuletõkkesektsiooni moodustava ehitise osa kasutamise otstarvet.
  
•  (3) Kui ehitises on põlemiskoormuse suhtes erinevaid tuletõkkesektsioone, siis on vajalik määrata iga tuletõkkesektsiooni põlemiskoormus eraldi, et dimensioneerida selle järgi vastava tuletõkkesektsiooniga seotud konstruktsioonid .
  
•  (4) Ehitise erinevad kasutamisotstarbed jaotatakse TP1-klassi ehitiste puhul põlemiskoormuse rühmadeks eripõlemiskoormuse järgi, kusjuures nõuded kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivusele põhinevad põlemiskoormuse rühmitamisel.
  
•  (5) Lõikes 4 nimetatud põlemiskoormuse rühmad on järgmised:
   1) üle 1200 MJ/m2 – näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid , kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse;
   2) vähemalt 600 MJ/m2 ja maksimaalselt 1200 MJ/m2 – näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi - ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder , milles on hoiuruume;
   3) alla 600 MJ/m2 – näiteks elamud , majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid , büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud.
  
•  (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega.
  

• § 7. Tuletundlikkus

•  (1) Tuletundlikkusena käesoleva määruse tähenduses käsitatakse ehitise osa omadusi tulega kokku puutudes:
   1) süttida;
   2) eraldada soojust;
   3) levitada tuld ;
   4) eraldada suitsu;
   5) eraldada mürgiseid gaase;
   6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku.
  
•  (2) Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt:
   1) siseseinast;
   2) laest ja katuslaest;
   3) põrandast;
   4) ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest;
   5) fluidumi transportimiseks mõeldud ehitise osast, nagu näiteks torustik või õhukanal;
   6) välisseinast;
   7) katusekattest.
  
•  (3) Ehitise osad jaotatakse tuletundlikkusega seonduvalt järgmiselt:
   1) A1 – ehitise osa, mis ei ole tuletundlik;
   2) A2 – ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu eraldumises;
   3) B – ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine;
   4) C – ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub vähesel määral suitsu eraldumises ja kiiresti kustuvates põlevates tilkades või tükkides;
   5) D – ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub tulekahjus (põlemisprotsessis) osalemise lubatavuses;
   6) E – ehitise osa, mille osavõtt tulekahjust on tavapärane (lubatav);
   7) F – ehitise osa, millega toimuv ei ole tulekahjus määratud;
   8) s1 – ehitise osa, milles suitsu moodustumine (eraldumine) on eriti vähene;
   9) s2 – ehitise osa, milles suitsu moodustumine on vähene;
   10) s3 – ehitise osa, milles toimub suitsu moodustumine, mis ei täida s1 ega s2 nõudeid;
   11) d0 – ehitise osa, milles põlevaid tilku või tükke ei esine;
   12) d1 – ehitise osa, milles põlevad tilgad või tükid kustuvad kiiresti;
   13) d2 – ehitise osa, milles põlevate tilkade või tükkide esinemine ei täida d0 ega d1 nõudeid.
  
•  (4) Ehitamise tehnilistes dokumentides ei pea eraldi välja tooma lõike 3 punktides 8–13 toodud teavet ehitise kohta, juhul kui see ehitis või selle osa vastab lõike 3 punktidele 1 või 7.
  
•  (5) Nõuded ehitise ja selle osa tuletundlikkusele on toodud lisades 6 ja 7.
  

• 3. peatükk TULEKAHJU JA SELLE OHU VÄLTIMINE 

• § 8. Tulekahju ja selle ohu vältimine

•  (1) Ehitise süttimise, ehitises suitsu ja tule tekkimise ning leviku (edaspidi tulekahju) ja tulekahjuohu vältimiseks arvestatakse ehitise ehitamise ja kasutamise korral tulekahju võimalikkust, kusjuures võetakse arvesse nii ehitises kui ka ehitisest väljaspool olevad mõjud, sealhulgas ehitises paiknevatest kütteseadmetest ja suitsulõõridest tingitud tulekahju- ja plahvatusoht .
  
•  (2) Tulekahju ja selle ohu vältimiseks peab ehitises olema vastavalt ehitise tuleohtlikkusele tuleohutuspaigaldis.
  
•  (3) Ehitistes , mis kuuluvad I–V kasutusviisiga ehitiste hulka, ei tohi olla tule- ja plahvatusohtliku keskkonnaga tööstus- ja laoruume.
  

• § 9. Ehitise konstruktsioonide kandevõime

•  (1) Ehitise konstruktsioon peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime nii, et ehitises viibivad inimesed jõuaksid mõistliku aja jooksul ohutusse kohta ning päästemeeskonnal oleks võimalik inimesi ja vara päästa ning tuld kustutada .
  
•  (2) Ehitise konstruktsiooni kandevõimet tõendatakse vähemalt ühel järgmisel viisil:
   1) katseliselt;
   2) arvutuslikult;
   3) ühendades katse- ja arvutustulemused ;
   4) kasutades tunnustatud tabelarvutust.
  
•  (3) Kui kandekonstruktsioonilt nõutakse tiheduse (tähis E), soojusisolatsiooni (tähis I) ja ka kandevõime (tähis R) suhtes erinevaid tulepüsivusaegu, siis rakendatakse pikemat tulepüsivusaega nii tiheduse, soojusisolatsiooni kui ka kandevõime suhtes.
  

• § 10. Tuletõkkesektsioon

•  (1) Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks.
  
•  (2) Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest ehitise osadest.
  
•  (3) Tuletõkkesektsioonid moodustatakse:
   1) korruste kaupa;
   2) pindala järgi;
   3) ehitise kasutamisotstarbe järgi.
  
•  (4) Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud.
  
•  (5) Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral.
  

• § 11. Tuletõkkesektsioonide moodustamine

•  (1) Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioonid.
  
•  (2) Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka erinevad kasutusviisid ning kasutusviiside põlemiskoormuste erinevus on alla 300 MJ/m2 kohta, siis võib sellistest ehitise osadest moodustada ühe tuletõkkesektsiooni, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhtudel.
  
•  (3) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt lisale 5.
  
•  (4) Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni:
   1) elektrijaotla ruumid;
   2) liftišaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftišahtid ja -masinaruumid;
   3) evakuatsioonitrepikojad;
   4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2;
   5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW;
   6) garaažid;
   7) saunad , välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad;
   8) majutusruumid, kus asuvad saunad;
   9) korterid;
   10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ;
   11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade;
   12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid.
  
•  (5) VI kasutusviisiga ehitises moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonid, kui:
   1) ehitise alaliste kasutajate arv on üle 25 inimese;
   2) ehitises asuvate muu kasutamisotstarbega ruumide pindala ületab 50 m2, sõltumata alaliste kasutajate arvust;
   3) ehitises toimuvast tootmistegevusest või ladustamisest tuleneb tule- või plahvatusoht.
  

• § 12. Tuletõkkekonstruktsioon

•  (1) Tuletõkkekonstruktsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses tuletõkkesektsiooni konstruktsiooni, mis on ette nähtud tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu piiramiseks.
  
•  (2) Lisaks lõikes 1 nimetatule võib tuletõkkekonstruktsioon olla ka ehitise selline osa, mis on ette nähtud eelkõige suitsu piiramiseks ning tervikuna täidab nõudeid ainult tiheduse (tähis E) osas. Sealjuures eeldatakse, et evakuatsioon ei ole ohustatud ning tuli ei levi ühest tuletõkkesektsioonist teise ettenähtud aja jooksul.
  
•  (3) Kui tuletõkkekonstruktsioon vastab ainult tiheduse (E) nõudele ja selle pindala on suurem kui 0,1 m2, siis peab vahemaa tuletõkkekonstruktsiooni ja süttivate materjalide või väljumistee vahel olema selline, et soojuskiirguse tihedus ei ületaks 10 kW/m2 . Alla 2 m2 suuruse pindalaga soojuskiirgust läbilaskvate tuletõkkekonstruktsioonide korral peab eelnimetatud vahemaa olema vähemalt 1,5 m.
  
•  (4) Tuletõkkekonstruktsioonides või nendega koos kasutatavad materjalid ei tohi vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust.
  
•  (5) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel keldriruumides on tuletõkkekonstruktsiooni tuletundlikkuse nõudeks, välja arvatud TP3-klassi ehitises olev ühe eluruumi juurde kuuluv kelder, vähemalt A2-s1,d0.
  

• § 13. Avatäited ja tehnosüsteemid tuletõkkekonstruktsioonis

•  (1) Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite ning tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast, kusjuures avatäite pindala ei tohi olla suurem kui 40% tuletõkkekonstruktsiooni pindalast.
  
•  (2) Tuletõkkekonstruktsioone läbivad tehnosüsteemid ei tohi suurendada suitsu ja tule levikut.
  
•  (3) Majutusettevõtte majutusruumi uks peab olema varustatud ettenähtud viisil toimivust tagava sulguriga.
  
•  (4) Ehitise õhuvahetuskanali sein peab vastama vähemalt sellele ehitise osale ettenähtud tuletundlikkusele, kusjuures selliseid kanaleid peab olema võimalik kergesti puhastada ja hooldada.
  

• § 14. Pööning

•   Pööning, sealhulgas madal pööning, peab tule tõkestamiseks ning tule ja suitsu leviku piiramiseks olema jaotatud osadeks lisas 5 toodud tuletõkkesektsioonide moodustamise nõuete kohaselt, kasutades konstruktsioone või muid tuld tõkestavaid piirdeid, kusjuures selline konstruktsioon või piire peab ulatuma katusekatteni.
  

• § 15. Katus

•  (1) Ehitise katusekonstruktsioonid, sealhulgas katuseräästas, peavad olema ehitatud nii, et need ei süttiks kergesti ja tuli ei leviks väljastpoolt katusekonstruktsiooni sisse.
  
•  (2) Katusekate käesoleva määruse tähenduses on katuse kattematerjal, mis kaitseb ehitist niiskuse ja ilmastikumõjude eest.
  
•  (3) Katusekate peab takistama tule levikut:
   1) aluskattele;
   2) katusekattelt selle aluskonstruktsioonile.
  
•  (4) Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF).
  
•  (5) Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata tulekoldeta ehitise või muu ehitise osas, kui see ei põhjusta tulekahjuohtu ümbruskonnale.
  
•  (6) Ehitise katus peab tuleohutusest tingituna olema jaotatud tuletõkkekonstruktsioonide kohal olevate vertikaalsete või horisontaalsete tuletõketega maksimaalselt 2400 m2 suuruse pindalaga osadeks, välja arvatud juhul, kui katuse aluskonstruktsioon kuulub vähemalt klassi A2-s1,d0 või kasutatakse B ROOF klassi kuuluvaidkatusekatteid.
  
•  (7) Nõudeid katusekatetele tuleb vajadusel käsitada koos aurutõkke ja isolatsiooniga.
  

• § 16. Rõdu, lodža ja terrass

•  (1) Rõdu, lodža ja terrass peavad olema ehitatud nii, et tuli ei leviks:
   1) piki välisseina välispinda;
   2) välisseina konstruktsioonis;
   3) välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu.
  
•  (2) Rõdule, lodžale ja terrassile kohaldatakse lisas 7 toodud ehitise välisseina välispinna tuletundlikkuse nõudeid.
  
•  (3) Rõdu, lodža ja terrassi tulepüsivusajale kohaldatakse lisas 3 toodud ehitise kandekonstruktsioonile ettenähtud arvväärtusest 50%.
  

• § 17. Ehitise konstruktsiooni pinnakiht ja kattematerjalid

•  (1) Ehitise konstruktsiooni pinnakiht käesoleva määruse tähenduses on konstruktsiooni pealiskiht, kusjuures pealiskihi ülesandeks võib olla konstruktsiooni kaitsmine süttimise, söestumise või muu riknemise eest tulekahju algperioodil.
  
•  (2) Ehitise tuleohutusest lähtuvalt olulistele ehitisse paigaldatavatele seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidele esitatakse ehitise konstruktsiooni pinnakihile esitatavate nõuetega samaseid nõudeid.
  
•  (3) Tulepüsivuse ja tuletundlikkuse nõudeid ei esitata :
   1) ehitise siseuksele, välja arvatud tuletõkkeuksele;
   2) aknale , välja arvatud tuletõkkekonstruktsioonis asuvale aknale;
   3) kinnitusdetailile;
   4) käsipuule;
   5) põrandaliistule;
   6) plaatide vahelistele vuugitäidetele.
  
•  (4) Lõikes 3 nimetatu ei kehti konstruktsioonide osas, mille kandevõime peab tulekahju korral säilima vähemalt 30 minutit (tähis R30) ning mille pinnakiht on suurema tuletundlikkusega kui D-s2,d2.
  
•  (5) Kui ehitis või selle osa on varustatud automaatse tulekustutusseadmega, võib konstruktsiooni pinnakihi suhtes kohaldada ühe klassi võrra madalamat tuletundlikkuse klassi, kusjuures eeltoodu ei kehti kolme- ja neljakorruseliste tuldtakistavate ehitiste kohta.
  
•  (6) Ehitise sisepindade tuleohutusomaduste hindamisel võetakse arvesse, millisel määral pind tulekahjus osaleb, laussüttimiseks kuluvat aega, põlemisel eralduva soojushulga määra ja suitsu ning põlevate tilkade moodustumist. Nõuded ehitise konstruktsiooni pinnakihtide suhtes on toodud lisas 7, kusjuures nimetamata ehitiste osas tuleb vastavust konstruktsiooni pinnakihi klassile hinnata analoogia alusel.
  
•  (7) Ehitise konstruktsioonile võib kohaldada lisas 7 toodud nõuetest tuletundlikkuse osas ühe nõude võrra madalamat nõuet, kui tuletõkkesektsioonis on tagatud, et:
   1) süttimise või tule leviku oht on tavalisest märgatavalt väiksem,
   2) evakuatsiooni võimalused on eriti head või
   3) ehitise osa on varustatud automaatse tulekustutusseadmega.
  
•  (8) Lõikes 7 nimetatut ei kohaldata TP2-klassi kolme- või neljakorruseliste ehitiste, sisekoridoride, trepikodade ja selliste ehitiste osade suhtes, milles on nõutav klass D-s2,d2.
  
•  (9) TP2-klassi kuuluva ehitise konstruktsiooni pinnakihi ülesandeks on kaitsta konstruktsiooni süttimise, söestumise või muu riknemise eest tulekahju korral vähemalt 15 minuti jooksul.
  
•  (10) Kui ehitise konstruktsioon koosneb materjalidest , mille klassiks on C-s2,d1 või sellest tuletundlikum, tuleb TP2-klassi kuuluva ehitise siseseina ja lae pinnad varustada A2-s1,d0 klassi materjalidest tehtud kaitsekattega, kusjuures see nõue ei kehti vähemalt R30 konstruktsioonide tulepüsivuse suhtes.
  

• § 18. Välisseinad

•  (1) Välissein tuleb ehitada nii, et tuli ei leviks:
   1) piki välisseina välispinda;
   2) välisseina konstruktsioonis;
   3) välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu.
  
•  (2) TP1-klassi ehitise välissein peab üldjuhul vastama vähemalt klassile B-s1,d0. Soojusisolatsioon , mille tuletundlikkus on vahemikus C-s1,d0 klass – E-s2,d2 klass, tuleb paigaldada nii, et tule levik mööda soojusisolatsiooni ning ühest tuletõkkesektsioonist teise ja ehitiselt teisele ehitisele oleks takistatud.
  
•  (3) TP1-klassi kuuluva:
   1) maksimaalselt kahekorruselise ehitise välisseina konstruktsioonid ja enam kui kahekorruselise ehitise mittekandva välisseina konstruktsioonid võib teha D-s2,d2 klassi materjalidest, kusjuures soojusisolatsiooni materjal peab vastama vähemalt A2-s1,d0 klassi nõuetele;
   2) üle kahekorruselise ehitise kandev välisseina konstruktsioon tehakse vähemalt A2-s1,d0 klassi materjalidest;
   3) maksimaalselt kaheksakorruselises ehitises võib välisseina välispinna osa olla klassist D-s2,d2, kui neid osi ümbritsevad konstruktsioonid tõkestavad tule levikut seina pinnal, kusjuures fassaadi katteplaatide kinnititeks võib kuni kaheksakorruselises ehitises kasutada vähesel määral D-s2,d2 klassi materjale.
  
•  (4) TP2-klassi kuuluva:
   1) kuni kahekorruselise ehitise välissein peab vastama tuletundlikkuse nõuetele, kui see on ühtlasi konstruktsiooni sisepind , kaitsekate, õhutuspilu pind või seina välispind;
   2) kolme- või neljakorruselise ehitise välisseina konstruktsioon võib vastata klassile D-s2,d2, kusjuures soojusisolatsioon ja muu täitematerjal peab sellisel juhul vastama vähemalt klassi A2-s1,d0 nõuetele.
  
•  (5) TP3-klassi kuuluva ehitise välissein peab vastama tuletundlikkuse nõuetele, kui see on ühtlasi välisseina sise- või välispind.
  
•  (6) Kui ehitis on varustatud automaatse tulekustutusseadmega ja välissein on projekteeritud nii, et selle väljastpoolt süttimisest põhjustatud tulekahju levimine seinas on tõhusalt takistatud, siis on klassi D-s2,d2 kuuluvate materjalide kasutamine lubatud:
   1) maksimaalselt neljakorruselises TP1-klassi kuuluvas I ja V kasutusviisiga ehitises;
   2) kolme- või neljakorruselises TP2-klassi kuuluvas I ja V kasutusviisiga ehitises;
   3) TP2-klassi kuuluvas III kasutusviisiga ehitises välisseina ja tuulutuspilu välispinnas.
  
•  (7) Välisseina pinnakihile ei esitata nõuet piirata suitsu moodustumist, kusjuures pinda võib katta tasandus -, silumis- ja värvikihiga, millele ei ole ette nähtud erinõudeid.
  
•  (8) Ajutise telk-kogunemishoone rajamiseks kasutatava materjali klass peab olema vähemalt D-s2,d2, kusjuures peab olema tagatud piisav evakuatsiooni võimalus ja tule teistele telk-kogunemishoonetele leviku takistamine.
  

• § 19. Tule naaberehitistele leviku takistamine

•  (1) Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju.
  
•  (2) Lõikes 1 nimetatu täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
  
•  (3) Lõikes 2 nimetatud hoonetevahelise kuja arvestamisel võib lugeda üheks hooneks tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavat hoonetekompleksi, kusjuures:
   1) sellised hooned peavad olema tuleohutusest lähtuvalt samases klassis, vastavalt kas TP1, TP2 või TP3;
   2) selliste hoonete kasutajate arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest lisas 2 nimetatud arvväärtustest.
  

• 4. peatükk EVAKUATSIOONITEED JA -PÄÄSUD 

• § 20. Evakuatsioon

•  (1) Evakuatsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses kasutajate sunnitud väljumist ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral.
  
•  (2) Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja -pääse, kusjuures evakueerumisaeg ei tohi põhjustada ohtu evakueeruvatele ehitise kasutajatele.
  
•  (3) Evakuatsiooniteena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise põranda mis tahes punktist algavat vabalt ja ohutult läbitavat ehitisesisest liikumisteed evakuatsioonipääsuni, kusjuures evakuatsioonitee võib läbida maksimaalselt kahte tuletõkkesektsiooni.
  
•  (4) Igast ehitise osast peab olema võimalik kiire ja lihtne pääs evakuatsiooniteele.
  

• § 21. Hädaväljapääs

•  (1) Hädaväljapääsuna käsitatakse käesoleva määruse tähenduses evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastavat väljapääsu, mille kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral.
  
•  (2) Ehitistes, kus elavad või töötavad inimesed, peavad olema hädaväljapääsud, välja arvatud juhul, kui evakuatsiooni turvalisust on võimalik tagada muul viisil.
  
•  (3) Ehitistes, kus ülemise korruse hädaväljapääsu alumine serv asub kõrgemal kui 23 m maapinnast , ja ehitistes, kus päästemeeskonna redelid ei ulatu hädaväljapääsudeni, peab olema tagatud juurdepääs korrustele ning evakuatsiooni ja päästemeeskonna töö võimalikkus.
  
•  (4) Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 mm.
  
•  (5) Hädaväljapääs peab olema märgistatud, välja arvatud I kasutusviisiga ehitistes.
  

• § 22. Evakuatsioonipääs

•  (1) Evakuatsioonipääs peab juhtima ehitisest ohutult välja maapinnale või tuletõkkesektsiooni, millest on olemas ohutu pääs ehitisest välja maapinnale.
  
•  (2) Evakuatsioonipääsuks ei loeta lifti või muid sellesarnaseid seadmeid.
  
•  (3) Evakuatsioonipääsud peavad asuma selliselt , et ehitise kasutajatel oleks võimalik lasta end päästemeeskonnal evakueerida või ise evakueeruda.
  
•  (4) Põllumajandusehitises tuleb evakuatsioonipääsud ehitada nii, et tulekahju korral oleks loomadel võimalik kiiresti ja lihtsalt jõuda vabale maapinnale.
  
•  (5) Evakuatsioonipääs peab olema märgistatud, välja arvatud I kasutusviisiga ehitiste ruumides, mis ei ole avalikus kasutuses.
  

• § 23. Evakuatsioonipääsude arv

•  (1) Evakuatsioonipääsude arv ja paigutus määratakse vastavalt ehitise kasutamisotstarbele ja ehitise kasutajate ettenähtud maksimaalsele arvule.
  
•  (2) Ehitise igalt evakuatsioonialalt, kus alaliselt viibib või töötab inimesi, peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe erineva, hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni.
  
•  (3) Üks evakuatsioonipääs on lubatav:
   1) kuni kahekorruselises I kasutusviisiga ehitises;
   2) kuni kaheksakorruselises korterelamus, kui evakuatsioonialaks oleva ehitise osa kasutamisotstarve on korter;
   3) V ja VI kasutusviisiga ruumides suurusega alla 300 m2, kusjuures evakuatsioonialalt peab olema lisaks hädaväljapääs;
   4) väikese kasutajate arvuga II, III ja IV kasutusviisiga ehitises, kui sellest ei teki ohtu kasutajate turvalisusele, kusjuures evakuatsioonialalt peab olema ka hädaväljapääs.
  

• § 24. Evakuatsioonitee

•  (1) Evakuatsioonitee peab tuleohutuse seisukohast olema piiritletud nii, et evakuatsiooniteed oleks võimalik kasutada kogu evakueerimisaja jooksul.
  
•  (2) Tulekahju korral ei tohi evakuatsiooniteel kogu evakueerimisaja jooksul tekkida kasutajate evakuatsiooni takistavat temperatuurimuudatust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavaid asjaolusid.
  
•  (3) Evakuatsioonitee:
   1) peab olema kergesti identifitseeritav, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav;
   2) seina-, lae- ja põrandakatted ei tohi ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral;
   3) trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni;
   4) moodustatakse reeglina omaette tuletõkkesektsioonina;
   5) ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral.
  
•  (4) Üle kahekorruselise TP1-klassi hoone evakuatsiooniteel olevad trepikäigud ja -mademed peavad vastama vähemalt A2-s1,d0-klassile. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda , põlemiskoormus on väiksem kui 600 MJ/m2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R30. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on suurem kui 600 MJ/m 2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R60.
  
•  (5) Kolme- ja neljakorruselise TP2-klassi ehitise evakuatsioonitee konstruktsioonide ning trepikäikude ja -mademete tulepüsivus peab olema vähemalt R60.
  
•  (6) Päästemeeskonna sisenemistee peab vastama evakuatsioonitee nõuetele.
  
•  (7) III kasutusviisiga ehitiste korral ja õppehoonetes ei tohi kasutada evakuatsioonitrepina keerdtreppi, mille keskava läbimõõt on väiksem kui 1000 mm, kusjuures trepiaste ei tohi olla kitsam kui 150 mm.
  
•  (8) Trepil peab olema tagatud ohutu liikumine, kusjuures enama kui kolme astmega trepil peab olema trepikäsipuu.
  

• § 25. Evakuatsioonitee pikkus

•  (1) Evakuatsioonitee pikkus määratakse evakuatsiooniala kõige kaugemast punktist kuni evakuatsioonipääsuni lühimat liikumiskõlblikku teed mööda, kusjuures juhul, kui erinevad evakuatsiooniteed kahe erineva evakuatsioonipääsuni on osaliselt samased, siis arvestatakse ühise osa pikkust kahekordselt.
  
•  (2) Erandina arvestatakse lõikes 1 nimetatud lühimat liikumiskõlblikku teed ruumi uksest juhul, kui uks avaneb vähemalt EI 30 nõudele vastava konstruktsiooniga koridori.
  
•  (3) Nõuded ruumi pindalale ja evakuatsioonitee pikkusele on toodud lisades 8 ja 9.
  
•  (4) Majutushoonetes ning ravi- ja hooldusasutustes on evakuatsioonitee pikkuseks kuni 30 meetrit, hoolimata evakuatsioonipääsude arvust, kusjuures ravi- ja hooldusasutuste suhtes ei kohaldata lisas 8 toodud nõudeid.
  
•  (5) Evakuatsioonitee pikkuseks on:
   1) üldjuhul ühe evakuatsioonipääsu korral kuni 30 meetrit;
   2) kahe evakuatsioonipääsu korral kuni 45 meetrit.
  
•  (6) Evakuatsioonitee pikkuseks umbalast (evakuatsioonialast, millest on võimalik pääseda vaid ühe evakuatsioonipääsuni) võetakse 50% lisas 8 toodud arvnäitajatest.
  
•  (7) Lisas 8 toodud evakuatsiooniteede maksimaalpikkustest võib evakuatsioonitee olla pikem:
   1) kuni 20%, kui tegemist on esimesel korrusel asuva evakuatsiooniteega ja evakuatsiooniks saab kasutada ka avatavaid aknaid, mille kaudu pääseb otse maapinnale;
   2) kuni 50%, kui ehitises on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;
   3) vastavalt esitatud arvutustele, kui ehitises on automaatne tulekustutussüsteem või suitsueemaldussüsteem.
  

• § 26. Evakuatsioonitee mõõtmed

•  (1) Evakuatsioonitee laius on:
   1) üldjuhul vähemalt 1200 mm;
   2) kuni kahekorruselises elamus vähemalt 900 mm.
  
•  (2) Evakuatsioonialal, mille kasutajate arv on maksimaalselt 60, võib üks evakuatsiooniteedest olla vähemalt 900 mm laiune.
  
•  (3) Evakuatsioonitee ja evakuatsioonipääsuni suunduva sisekoridori summaarse miinimumlaiuse arvutamisel arvestatakse evakuatsiooniteed kasutava 120 inimese kohta 1200 mm, millele lisandub iga järgmise 60 inimese kohta 400 mm.
  
•  (4) Evakuatsioonitee pealmaa vaba kõrgus peab olema vähemalt 2100 mm, kusjuures sellise kõrguse ulatuses ei tohi olla takistusi, kõrgus keldris peab olema vähemalt 1900 mm.
  
•  (5) Trepikoja välisukse laius peab olema vähemalt samane trepikäigu laiusega.
  

• § 27. Evakuatsiooniteel asuvad uksed

•  (1) Evakuatsiooniteel paiknev uks peab:
   1) olema paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon;
   2) olema laiusega, mis vastab ettenähtud maksimaalsele evakuatsioonitee kasutajate arvule;
   3) avanema evakuatsiooni suunas, välja arvatud alla 30 inimese evakuatsiooniks ettenähtud uks;
   4) olema varustatud evakuatsioonisuluse ehk avamisseadmega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale, kusjuures kahepoolse ukse puhul peavad olema kergesti avatavad mõlemad uksepooled.
  
•  (2) Evakuatsiooniteel asuv tuletõkkeuks peab olema isesulguv ja avatav võtmeta, sealhulgas elektroonilise võtmeta.
  
•  (3) Evakuatsiooniteel asuv, kuid tavakasutuses lahtiolev tuletõkkeuks peab olema varustatud seadmega , mis sulgeb sellise ukse tulekahju korral.
  
•  (4) Evakuatsioonitee trepikoja poole avanev uks ei tohi kitsendada liikumisvoolu teed.
  
•  (5) Lõike 1 punktis 4 ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõudeid ei kohaldata I kasutusviisiga ehitiste osas.
  
•  (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud nõudeid ei rakendata, kui ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt ei ole võimalik neid kohaldada.
  

• 5. peatükk PÄÄSTETÖÖDE TAGAMINE 

• § 28. Päästetööde tagamine

•  (1) Päästetööde tegemise tagamiseks peab:
   1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde;
   2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega;
   3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht;
   4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist;
   5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud;
   6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu.
  
•  (2) Päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrustele peab olema võimalik maapinna tasandilt , läbimata maapealsete korruste väljapääse (trepikodasid).
  
•  (3) Keldrikorruste sisenemistee minimaallaius peab olema vähemalt 900 mm ja see ei tohi üldjuhul olla ühenduses tule ja suitsu eest kaitstud trepikojaga (suitsuvaba trepikoda).
  
•  (4) Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu.
  
•  (5) Üksik-, kaksik- või ridaelamu ning suvila ja aiamaja kelder ei pea vastama lõikes 2 nimetatud nõuetele.
  
•  (6) Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel.
  

• § 29. Tuletõrje veevarustus

•  (1) Ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus.
  
•  (2) Ehitise kustutamiseks vajaliku veevarustuse kohta peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav teave:
   1) kustutusvee allika kohta, kusjuures veemahuti kasutamise korral selle veevaru kohta;
   2) veejaotussüsteemi kohta koos välis- ja siseveevõtukohtadega;
   3) andmed erikustutusvahendite kohta.
  

• 6. peatükk TULEOHUTUSPAIGALDIS 

• § 30. Tuleohutuspaigaldis

•  (1) Tuleohutuspaigaldisena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise tehnosüsteemi, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ning suitsu leviku takistamiseks ja ohutu evakuatsiooni läbiviimiseks.
  
•  (2) Tuleohutuspaigaldised jagunevad paigaldisteks, mis on mõeldud:
   1) tulekahju avastamiseks;
   2) tule ja suitsu piiramiseks;
   3) evakuatsiooni ohutuse tagamiseks;
   4) päästemeeskondade ohutuse tagamiseks.
  
•  (3) Tuleohutuspaigaldis peab ehitisesse paigaldatuna vastama temale ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab ta olema hooldatud ja kontrollitud.
  

• § 31. Tulekahjusignalisatsioon

•   Tulekahjusignalisatsioon jaguneb:
   1) autonoomseks tulekahjusignalisatsioonianduriks, mis on lokaalne tulekahjusignalisatsiooniseade, mis samas korpuses sisaldab kõiki tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks vajalikke komponente, kusjuures juhul, kui ehitise üldkasutatavatesse ruumidesse on paigaldatud rohkem kui üks andur , peavad ühe anduri töölehakkamisel reageerima ka kõik teised samasse rühma ühendatud andurid;
   2) autonoomseks tulekahjusignalisatsioonisüsteemiks, mis on lokaalne elektrivõrku ühendatud seade, mille põhielementideks on autonoomsetest tulekahjusignalisatsioonianduritest moodustatud rühmad ja keskseade ;
   3) automaatseks tulekahjusignalisatsioonisüsteemiks, mis on erinevatest komponentidest moodustatud süsteem, mis annab automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest.
  

• § 32. Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur

•   Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema:
   1) elamutes paiknevate eluruumide ( korterite ) vähemalt ühes ruumis;
   2) kuni 10 majutuskohaga II kasutusviisiga ehitiste majutusruumides;
   3) kuni viie voodikohaga hoolekandeasutuses ning haiglas ja muudes ravihoonetes;
   4) maksimaalselt 10 voodikohaga koolieelsete lasteasutuste hoonetes;
   5) kuni 50 m2 pindalaga IV kasutusviisiga ruumides.
  

• § 33. Autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem

•   Autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem peab olema:
   1) 10–50 majutuskohaga II kasutusviisiga ehitiste majutusruumides;
   2) viie kuni 25 voodikohaga III kasutusviisiga ehitistes;
   3) 50–300 m 2 pindalaga koolieelsete lasteasutuste hoonetes;
   4) 50–300 m 2 pindalaga IV kasutusviisiga ruumides.
  

• § 34. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem

•   Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem peab olema:
   1) hoonetes, mis ületavad §-s 33 nimetatud arvulisi näitajaid;
   2) IV kasutusviisiga hoonetes, mille pindala on üle 300 m2;
   3) V kasutusviisiga hoonetes, mille pindala on üle 750 m2 ;
   4) VI ja VII kasutusviisiga ehitistes, kus sõltuvalt ehitises toimuva tegevuse iseloomust, ehitise korruse pindalast, korruselisusest või muudest põhjustest tingituna on kasutajate turvalisus vähene, kusjuures päästetööde alustamine ei ole tagatud hiljemalt 10 minutit pärast tulekahju algust.
  

• § 35.  Automaatsed tulekustutussüsteemid

•  (1) Automaatne tulekustutussüsteem peab olema:
   1) ehitistes, kus tuletõkkesektsioonid asuvad läbi kolme või enama korruse, välja arvatud tuletõkkesektsioonina rajatud tule- ja suitsukindel trepikoda;
   2) mitme korrusega keldrites;
   3) VI ja VII kasutusviisiga ehitistes, kus sõltuvalt ehitises toimuva tegevuse iseloomust, ehitise korruse pindalast, korruselisusest või muudest põhjustest on kasutajate turvalisus vähene ja päästetööde läbiviimine on ohtlik;
   4) hoonetes, milles kasutamise otstarbest, kõrgusest või muudest põhjustest tingituna on kasutajate turvalisus vähene ja päästetööd on ohtlikud ning hooned ületavad lisades 2 ja 5 toodud piirväärtusi;
   5) pindalalt suurtes või suure põlemiskoormusega, kuid seejuures vähevalvatavates ruumides, milles tekkiv tuli võib ohustada ümbrust või põhjustada märgatavat ainelist kahju või asendamatute kultuuriväärtuste hävimist;
   6) TP2-klassi kolme- ja neljakorruseliste hoonete trepikodades, mille materjalid vastavad tuletundlikkuse klassile D-s2,d2 ning ehitise korruse pindala, korruselisuse või muude põhjuste tõttu on kasutajate turvalisus vähene ja päästetööde läbiviimine ohtlik.
  
•  (2) Kaheksa- ja enamakorruselise ehitise igas trepikojas peab olema kuivtõusutoru päästetööde jaoks.
  

• § 36.  Turvavalgustus

•  (1) Turvavalgustus peab võimaldama üldvalgustuse kahjustuse korral:
   1) kasutajatel lahkuda ohustatud kohast;
   2) kasutajatel enne lahkumist lõpetada või peatada ohtlikud protsessid;
   3) teha päästetöid.
  
•  (2) Turvavalgustus jaguneb selle kasutamise otstarbest tulenevalt evakuatsiooni-, paanikavältimis- ja riskialavalgustuseks.
  
•  (3) Evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga vähemalt üks tund peab olema:
   1) II kasutusviisiga ehitistes, välja arvatud kuni viie majutuskohaga hoone, millel on otseväljapääs õue;
   2) III kasutusviisiga ehitistes;
   3) IV kasutusviisiga ehitistes, kusjuures eranditeks on esimesel korrusel paiknev kuni 100 istekohaga toitlustusettevõtte ruum ning kuni 400 m2 üldpinnaga kaubandusettevõtte ruum, millel on otseväljapääs õue;
   4) kuue- ja enamakorruselistes I ja V kasutusviisiga ehitistes ning mis tahes hoone loomuliku valgustuseta evakuatsioonitrepikojas;
   5) kuue- ja enamakorruseliste ehitiste loomuliku valgustuseta evakuatsiooniks ettenähtud trepikojas;
   6) VI kasutusviisiga hoonetes, kui hoones töötab üheaegselt üle 100 inimese;
   7) mootorsõidukite boksideta garaažides, mille pind on üle 1000 m 2;
   8) maa- alustes ja mitmekorruselistes garaažides, välja arvatud üksik-, kaksik- ja ridaelamu või suvila või aiamaja garaaž;
   9) mitme korrusega keldrites;
   10) inimeste transpordiks ettenähtud tuletõrjeliftis;
   11) liikuva trepi ja kõnnitee valgustamiseks.
  
•  (4) Evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga kolm tundi peab olema:
   1) III kasutusviisiga ehitistes;
   2) transpordihoonetes;
   3) üheksa- ja enamakorruselistes ehitistes, välja arvatud elamutes;
   4) maa-alustes ehitistes.
  

• § 37.  Piksekaitse

•  (1) Piksekaitsena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses tulekahju vältimiseks ehitisse paigaldatud pikse otsetabamuse ja sekundaarilmingu ning maapealsete metallist tehnosüsteemide kaudu ehitisse siseneva või seal tekkiva elektrilise potentsiaali kuhjumise eest kaitsvat seadet .
  
•  (2) Piksekaitse peab olema:
   1) I, II, IV, V ja VI kasutusviisiga hoonetes, mille kõrgeim ehitise osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 m kõrgemale, kusjuures selline ehitis ei asu naaberehitiste piksekaitse tsoonis;
   2) TP2- ja TP3-klassi kuuluvates II ja IV kasutusviisiga hoonetes, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise kõrgusest;
   3) III kasutusviisiga hoonetes, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise tulepüsivusest ega kõrgusest;
   4) VI kasutusviisiga hoonetes, milles toimub tuleohtlik või tule- ja plahvatusohtlik tootmisprotsess või säilitatakse vastava klassiga materjale, kusjuures piksekaitse olemasolu kohustus ei sõltu ehitise kõrgusest;
   5) lahtistes IV kasutusviisiga ehitistes;
   6) loomakasvatushoonetes enam kui 100 loomale.
  

• § 38. Suitsu- ja soojuse eemaldamise seadmestik

•  (1) Hoonest peab olema võimalik tulekahju korral eemaldada soojust ja suitsu. Suitsu ja soojuse eemaldamine võib põhineda sundventilatsioonil või loomulikul tõmbel.
  
•  (2) Suitsu ja soojust võib eemaldada kas ühel või mitmel järgmisel viisil:
   1) uste kaudu;
   2) akende kaudu;
   3) päästemeeskonna kaasabil;
   4) kasutades erivahendeid, nagu näiteks suitsuluugid, suitsueemaldusaknad, ehitise osa ülaosas paiknevad kergesti avanevad aknad;
   5) kasutades automaatset suitsueemaldusseadet.
  
•  (3) Trepikojas, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, ja liftišahtis, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, peab olema suitsu eemaldamise võimalus, tagades sinna värske õhu juurdevoolu.
  
•  (4) Kahekorruseliste TP2- ja TP3-klassi ehitiste teise korruse trepikojas tagatakse suitsueemaldamine kergesti avatava või ohutult purustatava vähemalt 0,5 m2 suuruse akna või luugi kaudu.
  
•  (5) Kuni kaheksakorruselises hoones korraldatakse trepikojast suitsu eemaldamise võimalus trepikoja ülaosas paikneva kergesti avatava või ohutult purustatava, vähemalt 1,0 m2 suuruse akna või luugi kaudu.
  
•  (6) Keldrikorruse ruumidest suitsu eemaldamiseks peab olema tagatud, et trepikodasid, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, ega sisenemisteid, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, ei kasutata suitsu eemaldamiseks.
  
•  (7) Üle kaheksakorruselise hoone trepikojas ning IV, VI ja VII kasutusviisiga ehitistes peab olema tagatud suitsu eemaldamine.
  

• § 39. Tuletõrje voolikusüsteemid

•  (1) Tuletõrje voolikusüsteem on ehitisse paigaldatud käsitsi kasutatav kohtkindel seade, mis on mõeldud väikese tulekahju (tulekolde) kustutamiseks selle algstaadiumis , kusjuures vastav seade võib olla käsitsi juhitav märgtõusutorule või kuivtõusutorule paigaldatud tuletõrjekraanidega, automaatne või poolautomaatne tulekustutuspaigaldis.
  
•  (2) Ehitisse paigaldatud tuletõrje voolikusüsteemid peavad tagama tulekustutusvee arvutusvooluhulgaks vähemalt 1,7 l/sek või 2,5 l/sek tulekustutusvee andmiseks ruumi igasse punkti.
  
•  (3) Tuletõrje voolikusüsteemid peavad olema:
   1) üheksa- või enamakorruselistes hoonetes, sealhulgas TP1-, TP2- ja TP3-klassi ehitistes;
   2) nelja- ja enamakorruselistes II, III ja IV kasutusviisiga ehitistes;
   3) ehitises, mille kubatuur on suurem kui 10 000 m3;
   4) VII kasutusviisiga ehitistes.
  
•  (4) Tuletõrje voolikusüsteeme ei tule paigaldada:
   1) tööstusettevõtete ja ladude ruumidesse, kus vee kasutamine võib kutsuda esile plahvatuse, tulekahju, tule levimise või muu õnnetuse;
   2) ehitiste tehnilistele korrustele, pööningutele ja keldritesse;
   3) koolidesse ja koolieelsetesse lasteasutustesse.
  

• 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

• § 40. Nõuded olemasolevatele ehitistele

•  (1) Enne määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama § 2 lõike 1 punktides 5 ja 6 toodud nõuetele.
  
•  (2) Lõikes 1 nimetatud ehitisel, mis vastab § 32 punktides 2–5 toodud tingimustele või §-s 33 toodud tingimustele, peab olema vastavalt kas autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur või autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem hiljemalt 1. juulil 2007. a.
  
•  (3) Lõikes 1 nimetatud ehitisel, mis vastab § 32 punktis 1 toodud tingimustele, peab olema autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur hiljemalt 1. juulil 2009. a.
  
•  (4) Ehitatav ehitis, mille kohta enne määruse jõustumist on väljastatud ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, ei pea vastama määruses sätestatud nõuetele, välja arvatud evakuatsioonile ettenähtud nõuete osas.
  
•  (5) Juhul, kui lõikes 1 nimetatud ehitise puhul ei ole mõistlik tagada evakuatsioonile ettenähtud nõuete täitmist ehituslike abinõudega, peab hiljemalt kahe aasta jooksul määruse jõustumise päevast arvates olema ehitisse paigaldatud piisaval määral tuleohutuspaigaldisi, tagamaks evakuatsiooni ohutu läbiviimine.
  
•  (6) Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus määruses sätestatud nõuetele.
  
• § 41. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
   
   
  Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded»
  lisa 1
  [RT I 2007, 53, 357 – jõust. 1.10.2007]
  
• 
  EHITISTE TULEOHUTUSEST TULENEV EHITISTE LIIGITUS
  Ehitise kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt
  Ehitise kasutamisotstarve
  I kasutusviis
  Elamud ja eluruumid
  Ühe korteriga elamud
  Üksikelamu
  Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt)
  Suvila, aiamaja
  Kahe korteriga elamud
  Kaksikelamu
  Muu kahe korteriga elamu
  Kolme ja enama korteriga elamu
  Ridaelamu
  Muu kolme või enama korteriga elamu
  Elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaž ja saun
  II kasutusviis
  Majutushooned:
  Varjupaik
  Ühiselamud
  Hotell
  Motell
  Külalistemaja
  Sanatoorium
  Puhkeküla või puhkelaagri majutushoone
  Puhkemaja
  Hostel
  Muu lühiajalise majutuse hoone
  Sisekaitse või kaitseväe hoone
  III kasutusviis
  Ehitised, mis on ööpäevaringses kasutuses ja kus on hooldusaluseid või isoleeritavaid inimesi:
  Tugikodu
  Lastekodu
  Noortekodu
  Üldhooldekodu
  Koolkodu
  Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus
  Erihooldekodu
  Haigla
  Kaitseväe haigla
  Kinnipidamiskoha haigla
  Muu tervishoiuhoone, nagu näiteks vereülekandejaam
  Karistusasutuse hoone, vangla või koloonia
  IV kasutusviis
  Suurte rahvahulkade kogunemishooned:
  Restoran
  Kohvik , baar või söökla
  Kiirtoitlustushoone
  Muu toitlustushoone
  Päevakeskus
  Kohtuhoone
  Konverentsihoone
  Postimaja , sidejaoskond või postkontor
  Toidukauplus
  Kauplus, mis ei ole toidukauplus
  Bensiinijaama hoone
  Oksjoni-, turu- või näitusehall
  Muu kaubandushoone või kauplus
  Muu teenindushoone
  Lennujaam
  Raudteejaam
  Bussijaam
  Sadamahoone
  Teater
  Kino
  Kontserdi- ja universaalsaalide hoone
  Tantsusaal, diskoteek, kasiino
  Klubi, rahvamaja
  Muuseum
  Kunstigalerii
  Raamatukogu
  Arhiiv
  Teaduskeskus
  Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed- algkool )
  Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone
  Kutseõppeasutuse õppehoone
  Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone
  Teadus- ja metoodikaasutuse hoone
  Huvikooli õppehoone
  Täiendus- või ümberõppeasutuse hoone
  Muu haridus - või teadushoone, nagu näiteks labor , õppetöökoda, ilmajaam ja observatoorium
  Haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik, ambulatoorium)
  Spordihall, võimla
  Siseujula
  Jäähall
  Maneež
  Lasketiir
  Muu spordihoone
  Kirik, katedraal , mošee, sünagoog, palvemaja või kabel
  Kogudushoone
  Krematoorium
  Tavandihoone
  Muu kultusehoone
  Muu erihoone, nagu näiteks varjend
  V kasutusviis
  Ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud:
  Büroohoone
  Pangahoone
  Administratiivhoone
  Muu büroo- või administratiivhoone
  Lennujuhtimiskeskuse hoone
  Muu transpordihoone
  Raadio, televisiooni saate- või võimenduskeskuse hoone
  Päästeteenistuse hoone, tuletõrjedepoo
  Muu sidehoone, nagu näiteks taksofonikabiin
  VI kasutusviis
  Tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud:
  Bensiinijaam
  Raudtee infrastruktuuri hoone
  Telekommunikatsioonivõrgu hoone
  Maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone
  Energeetikaettevõtte hoone
  Keemiatööstuse hoone
  Toiduainetööstuse hoone
  Ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse hoone
  Kergetööstuse hoone
  Puidutööstuse hoone
  Masina- ja seadmetööstuse hoone
  Muu tööstusharu tootmishoone
  Hoidlad ja laohooned
  Toiduainetööstuse laohoone
  Sõidukite teeninduse hoone
  Konteinerite terminali hoone
  Vedelkütuse-, gaasi- jm terminali hoidlahoone
  Elevaator või puisteaine hoidla hoone
  Külmhoone või eriladu
  Muu tööstuse laohoone
  Loomakasvatushoone , sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus
  Teraviljakuivati
  Heinaküün
  Põllumajandusmasinate remonditöökoda või hoiukuur
  Metsa-, jahi- või kalamajandushoone
  Mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla
  Katlamaja, boilerjaam
  Pumbamaja, kaevumaja
  Hoone loodushoiu - või puhastusseadmetele
  Jäätmehoidla hoone
  Lennukiangaar
  VII kasutusviis
  Garaažid:
  Garaažid, välja arvatud teistes hoonetes paiknevad garaažid
  Allmaa- või pealmaagaraaž
  Parkimishoone
  
• 
  [RT I 2007, 53, 357 - jõust. 01.10.2007]
   
  Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded»
  lisa 2
  
• 
  HOONETE KORRUSTE ARVU, KÕRGUSE, PINDALA JA KASUTAJATE ARVU PIIRANGUD TP2- JA TP3- KLASSI HOONETES
  Hoonet iseloomustavad näitajad
  Ehitise klass
  TP2
  TP3
  Korruselisus
  üldjuhul
  kuni 2
  kuni 2
  I ja V kasutusviis
  kuni 4
  kuni 2
  VI ja VII kasutusviis
  kuni 2
  kuni 1
  Kõrgus
  Üldjuhul
  kuni 9 m
  kuni 9 m
  I ja V kasutusviis
  kuni 14 m
  kuni 9 m
  ühekorruseline, VI ja VII kasutusviis
  piiranguta
  kuni 14 m
  Korruste kogupindala
  ühekorruseline ehitis
  piiranguta
  kuni 2400 m2
  kahekorruseline ehitis
  piiranguta
  kuni 1200 m2
  Korruste kogupindala
  ühekorruseline ehitis
  piiranguta
  piiranguta
  VI ja VII kasutusviisiga ehitiste korral
  kahekorruseline ehitis
  piiranguta
  ei lubata
  I kasutusviis
  piiranguta
  piiranguta
  II kasutusviis
  ühekorruseline ehitis
  150 kohta
  50 kohta
  kahekorruseline ehitis
  50 kohta
  10 kohta
  III kasutusviis
  ühekorruseline ehitis
  100 kohta
  10 kohta
  kahekorruseline ehitis
  25 kohta
  ei lubata
  IV kasutusviis
  ühekorruseline ehitis
  piiranguta
  500 inimest
  kahekorruseline ehitis
  250 inimest
  50 inimest
  Koolieelsed
  ühekorruseline ehitis
  100 kohta
  50 kohta
  lasteasutused
  kahekorruseline ehitis
  50 kohta
  ei lubata
  V kasutusviis
  ühekorruseline ehitis
  piiranguta
  piiranguta
  kahekorruseline ehitis
  piiranguta
  150 töötajat
  VI kasutusviis
  ühekorruseline ehitis
  piiranguta
  piiranguta
  kahekorruseline ehitis
  50 töötajat
  ei lubata
  
• 
   
  Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded»
  lisa 3
  
• 
  NÕUDED EHITISE JÄIGASTAVATE JA KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSELE
   
  Ehitise klass
  TP1
  TP2
  TP3
  Põlemiskoormus MJ/m2
  üle 1200
  600–1200
  alla 600
  1
  2
  3
  4
  5
  Kuni kahekorruseline hoone üldiselt
  R 120*
  R 90*
  R 60*
  R 30
  –
  –kui soojusisolatsioon ei ole vähemalt klassist A2-s1,d0
  R 120**
  R 90**
  R 60**
  R 30
  –
  –II ja III kasutusviis
  R 120**
  R 90**
  R 60**
  R 30
  –
  Kolme- kuni kaheksakorruseline hoone üldiselt
  R 180**
  R 120**
  R 60**
  ***
  ***
  Kolme- või neljakorruseline I ja V kasutusviisiga ehitis:
   
   
   
   
   
  –pealmaakorrused
  R 180**
  R 120**
  R 60**
  R 60*
  ***
  –keldrikorrused
  R 180**
  R 120**
  R 60**
  R 120**
  ***
  Üle kaheksakorruseline hoone
  R 240**
  R 180**
  R 120**
  ***
  ***
  Esimese maa-aluse keldrikorruse all asuvad keldrikorrused
  R 240**
  R 180**
  R 120**
  R 120**
  R 60**
  Pööningu vahelae konstruktsioonide nõuded, kui vahelae isolatsioon on vähemalt klassist A2-s1,d0
   
   
   
   
   
  –kuni kahekorruseline, pööninguta; konstruktsioonid, mis on ehitise kandekonstruktsioonide või jäikuselementide oluline osa
  R 60
  R 60
  R 60
  R 30
  –
  –kuni kahekorruseline, pööninguta; konstruktsioonid, mis ei ole ehitise kandekonstruktsioonide või jäikuselementide oluline osa
  R 15
  R 15
  R 15
  R 15
  –
  –ühekorruseline, pööninguta; automaatne kustutusseade; konstruktsioonid, mis ei ole ehitise kandekonstruktsioonide või jäikuselementide oluline osa
  –**
  –**
  –**
  –
  –
  –ühekorruseline, tööstus- või laohoone; pööninguta; konstruktsioonid, mis ei ole kandekonstruktsioonide või jäikuselementide oluline osa
  –**
  –**
  –**
  –
  –
  Pööningu või katuseõõnsuse katuse konstruktsioonid, mis ei ole ehitise karkassi olulised kandvad või tulekahjus karkassi jäigastavad konstruktsioonid
  –
  –
  –
  –
  –
  Tulemüür
  REI 240*
  REI 180*
  REI 120*
  
• 
  Märkused:
  * kui kandetarindid ei ole vähemalt klassist A2-s1,d0, peab hoone soojusisolatsioon olema vähemalt A2-s1, d0 klassi materjalidest
  ** kandetarindid tuleb teha vähemalt A2-s1,d0 klassi kuuluvatest materjalidest
  *** sellist ehitist ei ole lubatud ehitada
  –klassinõudeid ei ole
   
  Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded»
  lisa 4
  
• 
  NÕUDED EHITISE TULETÕKKEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSELE
   
  Hoone klass
  TP1
  TP2
  TP3
  Põlemiskoormus MJ/m2
  Korruste arv
  üle 1200
  600–1200
  alla 600
   3–4
  1–2
  1
  2
  3
  4
  5
  6
  Tuletõkkekonstruktsioonid pealmaakorrustel
  EI 120
  EI 90
  EI 60
  EI 60
  EI 30
  EI 30
  –osadeks jagatavad konstruktsioonid (II kasutusviisiga ehitise seinad ja uksed)
  EI 15
  EI 15
  EI 15
  –
  EI 15
  EI 15
  Tuletõkkekonstruktsioonid pööningul
  EI 30
  EI 30
  EI 30
  EI 30
  EI 30
  EI 30
  –osadeks jagatavad konstruktsioonid
  EI 15
  EI 15
  EI 15
  EI 15
  EI 15
  EI 15
  Tuletõkkekonstruktsioonid keldris
  EI 120
  EI 90
  EI 60
  EI 120
  EI 60
  EI 30
  
• 
   
  Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded»
  lisa 5
  
• 
  EHITISES TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE
  Kasutamisotstarve
  Tuletõkkesektsiooni piirpindala
  TP1 ja TP2
  TP3
  KORRUSED
   
  I kasutusviis
  Jaotamine eluruumide (korterite) kaupa
  II ja III kasutusviis
   
   
  –majutusruumid
  800 m2
  400 m2
  –muud ruumid
  1600 m2
  400 m2
  IV ja V kasutusviis
  2400 m2*
  400 m2
  VI ja VII kasutusviis
  Kaalutluste järgi
  PÖÖNINGUD
  1600 m2
  400 m2
  KELDRID
  800 m2
  400 m2
  
• 
  Märkus:
  * Kolmekorruselise TP2-klassi büroohoone piirpindala on 300 m2
   
  Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded»
  lisa 6
  
• 
  NÕUDED EHITISE JA SELLE OSA TULETUNDLIKKUSELE
  Ehitise kasutamise otstarve
  Ehitise osa (konstruktsioon)
  Hoone klass TP1
  Hoone klass TP2*
  Hoone klass TP3
  I kasutusviis
  seinad ja lagi
  Ds2,d21)
  B-s1,d02)
  D-s2,d21)
   
  põrandad
  –
  –
  –
  II kasutusviis
  seinad ja lagi
  D-s2,d2
  B-s1,d0
  D-s2,d2
  III kasutusviis
  seinad ja lagi
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  D-s2,d2
   
  põrandad
  DFL-s1
  DFL-s1
  –
  IV kasutusviis
   
   
   
   
  –põlemiskoormus kuni 600 MJ/m2 ja
   
   
   
   
  –pindala ≤ 300 m2
  seinad ja lagi
  D-s2,d2
  B-s1,d0
  D-s2,d2
   
  põrandad
  –
  –
  –
  –pindala > 300 m2
  seinad ja lagi
  C-s2,d1
  B-s1,d0
  D-s2,d2
   
  põrandad
  –
  –
  –
  –põlemiskoormus
  seinad ja lagi
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  ≥600 MJ/m2
  põrandad
  DFL-s1
  DFL-s1
  –
  V kasutusviis
  seinad ja lagi
  D-s2,d21)
  B-s1,d02)
  D-s2,d21)
   
  põrandad
  –
  –
  –
  VI kasutusviis
   
   
   
   
  –tootmine ja ladustamine, kus  tuleoht on vähese või arvestatava tõenäosusega
  seinad ja lagi
  põrandad
  D-s2,d2
  DFL-s1
  B-s1,d0
  DFL-s1
  D-s2,d2
  –
  –tootmine ja ladustamine, kus tuleoht on märkimisväärne või suur, või millega seoses võib eksisteerida plahvatusoht
  seinad ja lagi
  põrandad
  B-s1,d0
  A2FL-s1
  B-s1,d0
  A2FL-s1
  B-s1,d0
  A2FL-s1
  VII kasutusviis, autoremondi
  seinad ja lagi
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  hoolde- ja töökojad
  põrandad
  A2FL-s1
  A2FL-s1
  A2FL-s1
  Pööningud ja keldrid
   
   
   
   
  –kasutatav pööning
  põrand
  A2FL-s1
  DFL-s1
  DFL-s1
  –mittekasutatav pööning ja madal pööning ja  katusealune õõnsus
  pööningu vahelae pealispind
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  –
  –keldrid üldiselt
  seinad ja lagi
  C-s2,d1
  B-s1,d0
  D-s2,d2
   
  põrandad
  DFL-s1
  DFL-s1
  DFL-s1
  –tehnohoolde ruumid
  seinad ja lagi
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  B-s1,d0
   
  põrandad
  DFL-s1
  DFL-s1
  DFL-s1
   
  katlaruumi põrand
  A2FL-s1
  A2FL-s1
  A2FL-s1
  Trepikoda ja
  seinad ja lagi
  A2-s1,d03)
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  evakuatsioonikoridor
  põrandad
  DFL-s1
  DFL-s1
  DFL-s1
  II ja III kasutusviisiga
  seinad ja lagi
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  sisekoridorid
  põrandad
  DFL-s1
  DFL-s1
  –
  Saunad
  seinad ja lagi
  D-s2,d2
  D-s2,d2
  D-s2,d2
   
  põrandad
  –
  –
  –
  
• 
  Tähistused tabelis:
  * § 17 lõikes 10 nimetatud kaitsekatte pealispinna nõue on A2-s1,d0
  –nõudeid ei esitata
  1) seinapinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjaliga
  2) seinapinna väikseid osi võib katta D-s2,d2 klassi materjaliga
  3) seinapinna väikseid osi ja laepindade osi võib katta B-s1,d0 klassi materjaliga
   
  Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded»
  lisa 7
  
• 
  EHITISE VÄLISSEINA VÄLISPINDADE JA ÕHUTUSPILU PINNA TULETUNDLIKKUSE MÄÄRAMINE
  Ehitise klass ja kasutusviis
   
  TP1
  TP2
  TP3
  TP1-klassi ehitised üldiselt
  Kuni 4-korruselised elu- ja büroohooned
  Ravi- ja hooldusasutused
  3- ja 4-korruselised elu- ja büroohooned
  TP2-klassi ehitised üldiselt
  Välisseina välispind
  B-s1,d01)
  B-s1,d02)
  B-s1,d02)
  B-s1,d02)
  D-s2,d2
  D-s2,d2
  Õhutuspilu välispind
  B-s1,d01)
  B-s1,d02)
  B-s1,d02)
  B-s1,d02)
  D-s2,d2
  D-s2,d2
  Õhutuspilu sisepind
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  B-s1,d0
  D-s2,d2
  3)
  
• 
  Tähistused tabelis:
  1) maksimaalselt 8-korruselises ehitises võib välisseina välispinna osa olla klassist D-s2,d2, kui sellega piirnevad konstruktsiooni osad tõkestavad tule levikut seina pinnal, kusjuures fassaadi katteplaatide kinnititeks võivad kuni 8-korruselises ehitises olla vähesel määral D-s2,d2 klassi materjalid
  2) kui ehitises on automaatne tulekustutussüsteem ning välisseinast väljastpoolt süttimisest põhjustatud tulekahju levimine seinas on tõhusalt takistatud, siis võib klassi D-s2,d2 kuuluvaid materjale kasutada:
  
• 1) kuni neljakorruselises TP1-klassi kuuluvas I ja V kasutusviisiga ehitises;
  
• 
  
• 2) kolme- või neljakorruselises TP2-klassi kuuluvas I ja V kasutusviisiga ehitises;
  
• 
  
• 3) TP2-klassi kuuluva III kasutusviisiga ehitise välisseina välispinnas ja õhutuspilu välispinnas
  
• 
  3) nõudeid ei esitata
   
  Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded»
  lisa 8
  
• 
  EVAKUATSIOONITEE MAKSIMAALPIKKUS JA RUUMI ARVUTUSLIK PINDALA ÜHE INIMESE KOHTA
  Hoone kasutusviis
  Väljumistee pikkus m
  Arvutuslik ruumi pindala m2 inimese kohta
  I kasutusviis
   
   
  üks evakuatsioonipääs
  30
  10
  kaks või rohkem evakuatsioonipääsu
  45
  10
  II kasutusviis
  30
  10
  III kasutusviis
  30
  10
  IV kasutusviis
   
   
  üldjuhul
  45
  3
  kauplused
  30
  3
  ajaviite -, kunsti- ja analoogsed kogunemisruumid
  45
   1
  V kasutusviis
  45
  10
  VI ja VII kasutusviis
  45
  30
  
• 
   
  Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded»
  lisa 9
  
• 
  TP1-KLASSI EHITISE EVAKUATSIOONITEELE ESITATAVAD NÕUDED
  

Kõrgeima korruse põranda kõrgus maapinnast
Korruste arv
Evakuatsioonitee
Kuni 24 m
Kuni 8
Evakuatsiooniteeks on trepikojast moodustatud tuletõkkesektsioon, mis on tule eest kaitstud
Üle 24 m
Kuni 16
Evakuatsiooniteeks on trepikojast moodustatud tuletõkkesektsioon, mis on kaitstud nii tule kui ka suitsu eest
Üle 24 m
Üle 16
Evakuatsiooniteeks on trepikojast moodustatud tuletõkkesektsioon, mis on kaitstud nii tule kui ka suitsu eest, kusjuures enama kui ühe evakuatsioonitee korral võivad teised evakuatsiooniteed olla trepikojast moodustatud tuletõkkesektsioonid, mis on tule eest kaitstud

• Tuletõrje- ja päästeseadus
  
• Vastu võetud 23.03.1994
  
• (õ) 21.05.2008 16:35
   
   
  Välja kuulutatud
  Vabariigi Presidendi 8. aprilli 1994. a.
  otsusega nr. 304
  
• I peatükk
  ÜLDSÄTTED
  
• § 1. Seaduse reguleerimisala
  
• Käesolev seadus reguleerib tuletõrje- ja päästeala korraldamist ning sätestab füüsiliste isikute, asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide (edaspidi ettevõtted), kohalike omavalitsuste ning riigiasutuste kohustused, õigused ja vastutuse selles valdkonnas.
  
• § 2. Tuletõrje- ja päästeteenistus
  
• (1) Tuletõrje- ja päästeteenistus on kodanikukaitse üldriikliku süsteemi osa, mis koosneb tuletõrje- ja päästetööde tegemiseks käesoleva seaduse §-s 4 ettenähtud formeeringutest.
  
• (2) Tuletõrje- ja päästeteenistuse korraldamine on riigi ülesanne.
  
• § 3. Tuletõrje- ja päästetööd
  
• (1) Tuletõrje- ja päästetööd käesoleva seaduse mõistes on:
  1) tuletõrjejärelevalve – tuleohutust käsitlevate õigusaktide täitmise tagamiseks tehtavad tööd;
  2) tulekustutus- ja päästetööd – inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitsmiseks tulekahjude kustutamisel , loodusõnnetuste, katastroofide, avariide, plahvatuste, liiklus - ja muude õnnetuste (edaspidi õnnetused) korral ning nendega kaasnevate ohtude ja tagajärgede likvideerimisel tehtavad tööd.
  
• (2) Tuletõrje- ja päästetöid korraldavad kohalikud omavalitsused ja riik.
  
• (3) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetuse või katastroofi korral välja kuulutada eriolukorra riigis või selle osas.
  
• (4) Tulekustutus- ja päästetööd peavad olema korraldatud nii, et need saab läbi viia kiiresti ja efektiivselt.
  
• II peatükk
  TULETÕRJE- JA PÄÄSTEALA KORRALDUS
  
• § 4. Tuletõrje- ja päästeformeeringud
  
• (1) Tuletõrje- ja päästeformeeringud käesoleva seaduse mõistes on:
  1) riigi tuletõrje- ja päästeasutused;
  2) kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutused;
  3) ettevõtete tuletõrje- ja päästeallüksused;
  4) tuletõrje- ja päästeühingud ning -liidud.
  
• (2) Tuletõrje- ja päästeformeeringud korraldavad ja teevad tuletõrje- ja päästetöid oma pädevuse piires.
  
• (3) Tuletõrje- ja päästeformeeringud teevad tuletõrje- ja päästetööde korraldamisel ja tegemisel omavahel ning ettevõtetega koostööd.
  
• § 5. Riigi tuletõrje- ja päästeasutused
  
• Riigi tuletõrje- ja päästeasutused moodustatakse Vabariigi Valitsuse poolt või tema kehtestatud korras.
  
• § 6. Kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutused
  
• (1) Kohalik omavalitsus korraldab käesoleva seaduse § 3 2. lõikes ettenähtud riikliku kohustuse täitmiseks tuletõrje- ja päästetöid vallas või linnas. Nende tööde korraldamine kooskõlastatakse maavalitsusega.
  
• (2) Kohalik omavalitsus asutab tuletõrje- ja päästetööde tegemiseks valla või linna tuletõrje- ja päästeasutuse või sõlmib nende tööde täielikuks või osaliseks korraldamiseks ja tegemiseks lepingu.
  
• (3) Kohalikud omavalitsused võivad omavahel sõlmida lepinguid tuletõrje- ja päästetööde ühiseks korraldamiseks, sealhulgas ühise tuletõrje- ja päästeasutuse asutamiseks, või sõlmida eraldi või ühiselt lepinguid nende tööde täielikuks või osaliseks tegemiseks ettevõtete tuletõrje- ja päästeallüksuste või tuletõrje- ja päästeühingute või -liitude poolt.
  
• (4) Kohalik omavalitsus kehtestab tuletõrje- ja päästetööde tegemiseks vajaliku tuletõrje- ja päästetöötajate arvu, väljaõppe ja tehnilise varustatuse sõltuvalt valla või linna elanike arvust, asustustihedusest, ehitiste eripärast, ohtlike tööstusettevõtete paiknemisest, liiklusoludest ja muudest ohuteguritest.
  
• (5) Kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutustes seatakse sisse tulekustutus- ja päästemeeskondade valveteenistus.
  
• § 7. Ettevõtete tuletõrje- ja päästeallüksused
  
• (1) Ettevõtete tuletõrje- ja päästeallüksused moodustatakse lähtuvalt ettevõtte tule-, plahvatus- ja avariiohtlikkuse astmest ning asukohast.
  
• (2) Ettevõtete tuletõrje- ja päästeallüksuste moodustamise korra ning minimaalnõuded nende arvulise koosseisu, väljaõppe ja tehnilise varustatuse osas kehtestab Vabariigi Valitsus.
  
• (3) Kui kohalik omavalitsus või maavalitsus on ettevõttega sõlminud lepingu tuletõrje- ja päästetööde tegemiseks, laienevad ettevõtte tuletõrje- ja päästeallüksusele lepingus ettenähtud ulatuses omavalitsuse või riigi tuletõrje- ja päästeasutuse kohustused ja õigused.
  
• § 8. Tuletõrje- ja päästeühingud ning -liidud
  
• Tuletõrje- ja päästeühingule ning -liidule, kellega kohalik omavalitsus on sõlminud tuletõrje- ja päästetööde tegemise lepingu, laienevad lepingus ettenähtud ulatuses kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutuse kohustused ja õigused.
  
• § 9. Tuletõrje- ja päästetöötajad
  
• (1) Tuletõrje- ja päästetöötajateks on tuletõrje- ja päästeteenistuse töötajad ning tuletõrje- ja päästeühingu liikmed, kes korraldavad ja teevad tuletõrje- ja päästetöid.
  
• (2) Riigi tuletõrje- ja päästetöötajate ametinimetuste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus.
  
• (3) Tuletõrje- ja päästetöötajate töösuhted reguleeritakse vastavalt ametikohale kas töölepingu seadusega või avaliku teenistuse seadusega.
  
• § 10. Tuletõrje- ja päästeala juhtimine
  
• (1) Tuletõrje- ja päästeteenistus moodustab ühtse süsteemi.
  
• (2) Tuletõrje- ja päästetööde riiklikku korraldamist juhib Siseministeerium .
  
• (3) Maavalitsus:
  1) tagab tuletõrje- ja päästeteenistuse tervikliku ja tasakaalustatud arengu maakonnas ;
  2) koordineerib tuletõrje- ja päästeformeeringute tegevust maakonnas;
  3) korraldab operatiivsidet ja infotöötlust maakonnas;
  4) kinnitab maakonnas paiknevate tuletõrje- ja päästeformeeringute koostööplaanid.
  
• (4) Maavalitsus moodustab häirekeskuse ning vajaliku struktuuriüksuse või paneb struktuuriüksuse ülesanded käesoleva seaduse § 6 3. lõike alusel moodustatud ühisele tuletõrje- ja päästeasutusele.
  
• III peatükk
  TULEKUSTUTUS- JA PÄÄSTETÖÖD
  
• § 11. Häirekeskus
  
• (1) Õnnetusest teatamine häirekeskusele või tuletõrje- ja päästeformeeringule tagatakse sidevõrgu kaudu Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.
  
• (2) Häirekeskus võtab saabunud teated vastu, saadab sündmuskohale tulekustutus- ja päästemeeskonnad ning korraldab operatiivsidet ja infotöötlust.
  
• (3) Häirekeskus informeerib õnnetusteadetest politsei korrapidamisteenistust siseministri poolt kehtestatud korras.
  
• § 12. Tulekustutus- ja päästetööde tegijad
  
• (1) Tulekustutus- ja päästetöid teevad tuletõrje- ja päästeformeeringute tulekustutus- ja päästemeeskonnad.
  
• (2) Tulekustutus- ja päästetööde juhil on õigus kaasata tulekustutus- ja päästetöödele lisajõududena avariiteenistusi, ettevõtete kodanikukaitse rakenduskondi, politsei ja kaitsejõudude allüksusi ning elanikke korras, mille on oma pädevuse piires kehtestanud Vabariigi Valitsus, maavalitsus või kohalik omavalitsus.
  
• § 13. Tulekustutus- ja päästetööde eeskirjad
  
• Tulekustutus- ja päästetööde korraldamist ja tegemist reguleerivad tulekustutus- ja päästetööde eeskirjad, mis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.
  
• § 14. Tulekustutus- ja päästetööde juhtimine
  
• Tulekustutus- ja päästetööde juhtimise kord sätestatakse tulekustutus- ja päästetööde eeskirjades.
  
• § 15. Tulekustutus- ja päästetööde juht
  
• (1) Tulekustutus- ja päästetööde juht on isik, kellele alluvad kõik õnnetuskohale saabunud tulekustutus- ja päästemeeskonnad ning lisajõud. Tulekustutus- ja päästetööde juhi määramise kord sätestatakse tulekustutus- ja päästetööde eeskirjades.
  
• (2) Tulekustutus- ja päästetööde juhi seaduslikke korraldusi (§ 16) ei ole kellelgi õigus muuta.
  
• § 16. Tulekustutus- ja päästetööde juhi õigused
  
• (1) Tulekustutus- ja päästetööde juhil on õigus:
  1) kutsuda sündmuskohale politsei toimkond avaliku korra ja liikluskorralduse tagamiseks ning vara kaitseks õigusvastaste rünnete eest;
  2) rakendada Vabariigi Valitsuse, maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse korraldusel tulekustutus- ja päästetöödel töövõimelisi 16–50-aastaseid isikuid;
  3) anda korraldusi siseneda tulekustutus- ja päästetööde tegemiseks mis tahes territooriumile, hoonesse ja ruumi ning avada selleks uksi, väravaid, aknaid ja muid konstruktsioone;
  4) anda korraldusi teha lammutustöid, maha raiuda puid, teha tõkestustuld, tõkestada kraave ja ojasid ning teha muid tulekustutus- ja päästetööga seotud töid;
  5) anda korraldusi võtta vett, liiva, kruusa ning muid tulekustutus- ja päästetöödeks vajalikke aineid ja materjale ettevõtetele ja füüsilistele isikutele kuuluvatest kohtadest ;
  6) kasutada tulekustutus- ja päästetööde käigus tasuta ja väljaspool järjekorda elektersidevahendeid ja -võrke.
  
• (2) Tulekustutus- ja päästetööde juhi korraldusel tulekustutus- ja päästetööde käigus käesoleva paragrahvi 1. lõike punktide 3 ja 4 alusel ettevõttele või füüsilisele isikule tekitatud kahju loetakse õnnetusest põhjustatud kahjuks.
  
• § 17. Tulekustutus- ja päästetööde lõpetamine
  
• (1) Tulekustutus- ja päästetööd lõpetatakse tulekustutus- ja päästetööde juhi otsusel.
  
• (2) Tulekustutus- ja päästetööde lõpetamise kord sätestatakse tulekustutus- ja päästetööde eeskirjades.
  
• § 18. Päästetööd lennuõnnetuse puhul
  
• Lennuõnnetuse puhul korraldab päästetöid lennupäästeteenistus lennundusseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.
  
• § 19. Päästetööd veekogudel
  
• (1) Päästetöid sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi , Lämmi- ja Pihkva järvel korraldab rannavalve Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.
  
• (2) Päästetöid teistel veekogudel korraldab kohalik omavalitsus.
  
• § 20. Päästetööd allmaarajatistes
  
• Päästetöid allmaarajatistes korraldab mäepäästeteenistus Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.
  
• IV peatükk
  TULEOHUTUSE TAGAMINE JA TULEOHUTUSEESKIRJAD
  
• § 21. Tuleohutusnõuded
  
• (1) Kohustuslik tuleohutusnõue käesoleva seaduse mõistes on tuleohutuse tagamiseks eeskirjades, standardites, tehnilistes tingimustes ja teistes õigusaktides kehtestatud kohustuslik nõue.
  
• (2) Kohustuslikke tuleohutusnõudeid sisaldavad õigusaktid, välja arvatud seadused, Riigikogu otsused, Vabariigi Presidendi seadlused ning Vabariigi Valitsuse määrused ja korraldused, kuuluvad kooskõlastamisele Siseministeeriumiga.
  
• § 22. Tuleohutuse tagamise kohustus
  
• Tuleohutuse tagamine on füüsiliste isikute, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete tuleohutusnõuetes sätestatud meetmete võtmise kohustus nende tegevusega seotud valdkondades ning nendele kuuluva või nende valduses, kasutuses või käsutuses oleva vara suhtes.
  
• § 23. Tuleohutuseeskirjad
  
• Tuleohutuseeskirjad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.
  
• § 24. Kauba ja toodangu vastavus tuleohutusnõuetele
  
• (1) Kaup ja toodang peavad vastama kohustuslikele tuleohutusnõuetele.
  
• (2) Kauba ja toodangu tuleohutusnõuetele vastavust kontrollivad selleks litsentsi omavad asutused.
  
• § 25. Tuletõrje- ja päästevahendid
  
• (1) Asja omanik ja valdaja on kohustatud muretsema ning korras hoidma kohustuslikes tuleohutusnõuetes ettenähtud tuletõrje- ja päästevahendid.
  
• (2) Tuletõrje- ja päästevahendite käitusomaduste tagamise nõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.
  
• V peatükk
  TULETÕRJEJÄRELEVALVE
  
• § 26. Tuletõrjejärelevalve teostamine
  
• (1) Tuletõrjejärelevalvet teostavad tuletõrje- ja päästeasutused.
  
• (2) Raudtee-, mere-, sisevee- ja lennutranspordis ning allmaarajatistes, metsades ja mujal looduses teostavad tuletõrjejärelevalvet vastavalt raudtee-, meretranspordi -, siseveetranspordi-, lennundus -, tehnilise järelevalve, metsavalve- ja looduskaitseametnikud.
  
• (3) Tuletõrjejärelevalve õigust omavate ametiisikute loetelu kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.
  
• § 27. Tuletõrjejärelevalve õigused
  
• Tuletõrjejärelevalve ametiisikul on oma pädevuse piires õigus:
  1) kontrollida tuleohutusnõuete täitmist ettevõtete ja füüsiliste isikute poolt, siseneda sel eesmärgil mis tahes territooriumile, hoonesse või ruumi;
  2) teha ameti- ja üksikisikutele ettekirjutusi ja vastu võtta otsuseid;
  3) saada füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt tasuta oma tööks vajalikke dokumente ja informatsiooni;
  4) kasutada tuletõrje- ja päästealase selgitustöö tegemiseks tasuta riigi massiteabevahendeid;
  5) peatada osaliselt või täielikult ettevõtte töö, keelata hoone, ruumi või seadme kasutamine juhul, kui avastatakse tulekahju tekkimise oht, samuti kiiret sekkumist nõudev oht inimeste elule, tervisele või keskkonnale.
  
• § 28. Tuletõrjejärelevalve põhimäärus
  
• Tuletõrjejärelevalve põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.
  
• VI peatükk
  VÄLJAÕPE
  
• § 29. Tuletõrje- ja päästetöötajate koolitus
  
• (1) Tuletõrje- ja päästetöötajate kutseõpet korraldab riik.
  
• (2) Tuletõrje- ja päästetöötajate kutsealast väljaõpet ja täienduskoolitust korraldavad Siseministeerium ja kohalikud omavalitsused Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
  
• § 30. Elanike väljaõppe korraldamine
  
• Elanike tuletõrje- ja päästealast väljaõpet korraldavad haridusasutused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses ja korras.
  
• VII peatükk
  FINANTSEERIMINE
  
• § 31. Finantseerimine
  
• (1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutusi finantseeritakse riigieelarvest.
  
• (2) Kohalik omavalitsus finantseerib tuletõrje- ja päästeasutusi täiendavalt valla- või linnaeelarvest lepingu alusel.
  
• (3) Ettevõtte tuletõrje- ja päästeallüksusi peetakse ülal ettevõtte kulul.
  
• (4) Riiklikud sihtprogrammid finantseeritakse ja eriolukorra tagajärgede likvideerimise kulutused kaetakse riigieelarvest.
  
• (5) Tuletõrje- ja päästeühingute ning -liitude kulutused lepinguliste kohustuste täitmiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse ees kaetakse vastavalt riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.
  
• § 32. Eraldised kindlustusmaksetest tuletõrje- ja päästeasutusele
  
• Tulekahjude, loodusõnnetuste ja katastroofide ennetamiseks kindlustusseltside poolt kindlustusmaksetest eraldatavaid vahendeid kasutatakse kindlustusseltside ning tuletõrje- ja päästeasutuste vahel sõlmitud lepingute alusel.
  
• VIII peatükk
  KULUD
  
• § 33. Ettevõtte ja füüsilise isiku õigus kompensatsioonile
  
• (1) Tulekustutus- ja päästetööde juhi poolt õnnetuse või selle tagajärgede likvideerimisel rakendatud ettevõtte ja füüsilise isiku kulud, samuti tulekustutus- ja päästetööde käigus nende poolt käesoleva seaduse § 16 1. lõike punkti 5 alusel kantud kulutused, kui ei ole välja kuulutatud eriolukorda, hüvitab kohalik omavalitsus.
  
• (2) Hüvitamisele ei kuulu:
  1) õnnetuses süüdioleva omaniku või valdaja kulud;
  2) omaniku või valdaja vara päästmiseks käesoleva seaduse § 16 1. lõike punkti 5 alusel tulekustutus- ja päästetööde käigus kasutatud ained ja materjalid, mis kuulusid sellele omanikule.
  
• (3) Ettevõtte objektil üle nelja tunni kestnud päästetöödel osalenud tulekustutus- ja päästemeeskondade toitlustamise, tuletõrje- ja päästetehnika tööks vajaminevate kütte- ja määrdeainete ning muu tehnilise abiga seotud kulud, kui ei ole välja kuulutatud eriolukorda, kannab ettevõte.
  
• (4) Töövõimelise elanikkonna (§ 16 1. lõike punkt 2) tulekustutus- ja päästetöödele rakendamisega seotud kulude hüvitamise korra ning tagatised kehtestab Vabariigi Valitsus.
  
• IX peatükk
  SOTSIAALSED TAGATISED
  
• § 34. Tuletõrje- ja päästetöötaja või tulekustutus- ja päästetöödel rakendatud isikute sotsiaalsed tagatised
  
• (1) Tuletõrje- ja päästetöötaja või tulekustutus- ja päästetöödel rakendatud isiku hukkumisel teenistuskohustuste täitmisel maksab riik hukkunu ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust 10 aasta palga ulatuses. Teenistuskohustuste täitmisel hukkunud isiku matused korraldatakse riigi kulul.
  
• (2) Tuletõrje- ja päästetöötaja või tulekustutus- ja päästetöödel rakendatud isiku invaliidistumisel teenistuskohustuste täitmisel, mis tõi kaasa invaliidsuse I või II grupi, maksab riik temale ühekordset toetust viie aasta palga ulatuses.
  
• (3) Tuletõrje- ja päästetöötaja või tulekustutus- ja päästetöödel rakendatud isiku invaliidistumisel teenistuskohustuste täitmisel, mis tõi kaasa invaliidsuse III grupi, maksab riik temale ühekordset toetust ühe aasta palga ulatuses.
  
• (4) Toetuse saaja soovil makstakse toetus välja tema poolt määratud aja jooksul osade kaupa või korraga kogu summa ulatuses.
  
• § 35. Tuletõrje- ja päästetöötajate kindlustamine
  
• Tuletõrje- ja päästeasutuste töötajad, kelle ülesannete hulka kuulub tulekahjude kustutamine või päästetööde tegemine, kindlustab tööandja kohustuslikus korras isikukindlustuslepingu alusel.
  
• § 36. Tuletõrje- ja päästetöötaja vormiriietus
  
• Riigi- ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästetöötajatele annab tööandja tasuta vormiriietuse, mille kirjelduse kinnitab Vabariigi Valitsus.
  
• X peatükk
  LÕPPSÄTTED
  
• § 37. Vastutus
  
• (1) Isikud, kes on süüdi tuletõrje- ja päästealaste õigusaktide nõuete rikkumises, kannavad distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust vastavalt seadusele.
  
• (2) Tuleohutusnõuete täitmise eest ettevõttes vastutavad selle omanik ja juht ning teised töötajad töö-, teenistus - või ametikohustuste ulatuses.
  
• § 38. Tuletõrje- ja päästetöötajate autasustamine
  
• (1) Teenete eest tuletõrje- ja päästetöödel autasustatakse tuletõrje- ja päästetöötajaid ning tulekustustus- ja päästetöödele rakendatud isikuid siseministri poolt kehtestatud korras.
  
• (2) Eriti väljapaistvate teenete eest esitatakse tuletõrje- ja päästetöötajad autasustamiseks riiklike autasudega .
  
• § 39. Rahvusvaheline koostöö
  
• Tuletõrje- ja päästeasutuste osalemine abi andmisel teistes riikides ja teiste riikide vastavate teenistuste osalemine tulekustutus- ja päästetöödel Eestis reguleeritakse Eesti Vabariigi välislepingutega.
  
• XI peatükk
  RAKENDUSLIKUD SÄTTED
  
• § 40. Muudatus maakonna valitsemiskorralduse seaduses
  
• Maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696) § 8 1. lõike punkti 3 täiendatakse pärast sõna «sanitaarteenistuse» sõnadega «tuletõrje ja pääste».
  
• § 41. Muudatused haldusõiguserikkumiste seadustikus
  
• Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1993, 7, 103; 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; RT I 1994, 1, 5; 12, 202) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
  
• (1) Paragrahvis 179 asendatakse sõna «Tuletõrje» sõnadega «Tuletõrje ja pääste».
  
• (2) Paragrahvis 193:
  
• 1) pealkirjas asendatakse sõna «Tuletõrjeametnikud» sõnadega «Tuletõrje- ja päästeametnikud»;
  
• 2) 1. lõikes asendatakse sõna «Tuletõrjejärelevalve» sõnadega «Tuletõrje- ja päästeasutuse» ning täiendatakse lõiget pärast arvu «156» arvuga «178N»;
  
• 3) 2. lõige sõnastatakse järgmiselt:
  
• «(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
  1) Päästeameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning peadirektori poolt selleks volitatud osakonnajuhatajal, peaspetsialistil ja spetsialistil;
  2) Päästeameti peadirektori poolt selleks volitatud maavalitsuse struktuuriüksuse juhil ja peaspetsialistil.»
  

EV Tuletõrje alusdokumentide väljatöötamisel Pärnus osalesid SM ohvitserid Vaino Pedosk, Mati Raidma, Aleksandr Gerassimov, Villem Pukk , Tõnu Lääts ja paljud teised tolleaegsed kolleegid.