suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast
suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Martin Hame Ehitise ohutusreeglid Referaat Võru Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse
1. Olulised tuleohutusnõuded § 2. Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks,
kaitsetasemele alati varustada tuleohutuspaigaldistega · Tulekaitsetasemest olenevad nii hoone nõutav tuleohutusklass (TP), surim lubatud tuletõkkesektsiooni (piir) pindala, suitsueemalduse lahendus kui ka kande- ja tuletõkkesektsioonide tulepüsivuse ja tuletundlikkuse nõuded · Tulekaitsetasemeid on 4, minnes lihtsamast täiuslikuma varustuse poole I tulekaitsetase · Nõutud esmased tulekustutusvahendid (tulekustutid või tuletõrje voolikusüsteem min veevooluhulgaga 1,7 l/sek) · Enam kui 10 töökoha puhul hoones nõutud ohuolukorrast teavitamise süsteem (ATS või muu usaldusväärne viis) II tulekaitsetase · Nõutud esmased tulekustutusvahendid · Nõutud automaatne tulekahjusignalisatsioon III tulekaitsetase · Nõutud esmased tulekustutusvahendid · Nõutud automaatne tulekahjusignalisatsioon · Nõutud tõhustatud tulekustutusvahendid min veevooluhulgaga 2,5l/sek
Referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud ehitise turvalisuseks. Millised on olulisemad tuleohutusnõuded ja milleks neid on vaja järgida. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgiks on nende ehitiste projekteerimisel ette näha ja ehitamisel realiseerida sellised plaani- ja konstruktsioonilahendused, mis tagavad neis ehitistes viibivatele inimestele isikuturvalisuse ja, mõistlikkuse piirides, ka ehitises asuva vara kaitse tuleõnnetuse puhul. Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: · säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; · on ehitises tule ja suitsu tekkimine ning levik takistatud, · on tule levimine ehitiselt naaberehitistele takistatud, · on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda · on võimalik inimesi ehitisest evakueerida,
Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................................3 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg..........................................................4 Tuletõkkekonstruktsioon,tuletõkketsoon.........................................5 Tulemüür,tule levik naaberehitistele, evakuatsioon.........................6 Hädaväljapääs, evakuatsioonitee.....................................................7 Evakuatsioonitee............................................................................8,9 2 Sissejuhatus: Selle referaadi teemaks on Ehitise tuleohutus nõuded, referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud ehitise turvalisuseks. Millised on olulisemad tuleohutusnõuded ja milleks neid on vaja järgida. 3 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded:
kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täitma. Eristatakse järgmisi arvutusolukordi: · alalaised normaalsed kasutustingimused · ajutised ajutised tingimused näiteks ehituse ja remondi ajal · erakordsed tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms. Koormusjuht selle moodustavad füüsikaliselt kokkusobivad, samaaegselt mõjuvad koormusvariandid. Koormusvariant on määratud koormuse asendi, suuruse ja suuna väärtusega vaadeldaval hetkel.
sattumisel võivad põhjustada kohest või hilisemat keskkonna või selle osa kahjustust . § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded). § 2. Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel.
keldris tuletõkkesein ja kasutada vahelagedes mittepõlevat soojustusmaterjali. 5 Olulised tuleohutusnõuded Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a. määrus nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" 1. Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. 2.Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. 3. Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui
7. KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUSNÕUDED 6 8. TULETÖÖ TULEOHUTUSNÕUDED 6 9. PÕLEVMATERJALI LADUSTAMISE TULEOHUTUSNÕUDED 7 10. TULETÕRJE VEEVARUSTUSE TULEOHUTUSNÕUDED 7 11. KOKKUVÕTE 8 12. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSE JAOTUS 1. tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2. tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3. tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. 2. TULEOHUKLASSID Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1
...............................................7 1.2.1 Ehitise tuleohud ja nende ennetamine....................................................7 1.2.2 Asutuse tõenäolisemad tulekahju stsenaariumid koos kirjeldusega ning tulekahju vältimise meetodid...........................................................................9 1.3Tulekahjust teavitamise juhis.......................................................................10 1.3.1 Ehitises ja ohualas viibivate inimeste tulekahjust teavitamise kord, tulekahjuteate Häirekeskusele edastamise kord ja ametnike omavahelise kommunikatsiooni kord.................................................................................. 10 1.3.2 Tulekahjuteate kontrollimise kord..........................................................13 1.4Evakuatsiooni läbiviimise juhis.....................................................................14 1.4
seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; 12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja
seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; 12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitiste tuleohutusnõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. Tulekahjude peamiseks põhjuseks on tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne hoone ehitamise alustamist, et ennetada põlenguohtu. Olulised tuleohutusnõuded Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: · säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime
projektita; Tõkestada evakuatsiooniteed või -pääsu seadme, pakendi, taara, materjali, eseme, mööbli või muu esemega; Hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna või seda avatud seisus fikseerida; Ladustada lakke, värve või lahusteid selleks mitteettenähtud ruumis või kohas; Hoida ventilatsioonikambris selle teenindamiseks mitteettenähtud seadet või materjali; Takistada juurdepääsu elektrikilpidele, lülititele, tuletõrje sisevesikutele ning muudele esmastele tulekustutusvahenditele; Avada lahusti või muu põlevvedeliku pakendit või taarat selle hoiuruumis; Kasutada põlevvedelikke ruumide koristamisel; Kasutada ilma kohtäratõmbeta puidutöötlemispinke. Tuletööd Tuletööde teostamisel puidutöötlemisettevõttes tuleb juhinduda “Tuletööde tuleohutusnõuded” sätetest (vt kirjanduse loetelu nr 2).
PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide ja saunaga). Inventariruum
konstruktsioonide, tuletõkkeuste avatäidete ning läbiviikude asukohad ja nende tulepüsivusajad; konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad; evakuatsioonilahendus, evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud, pääsud keldrisse, pööningule, katusele, tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus, turvavalgustussüsteemide paigutus ja olemasolu, automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse-, ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil - Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed
2.Õigusaktid § 3. Kohustused tuleohutuse tagamisel (1) Isik on kohustatud: 1)järgima tuleohutusnõudeid; 2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll); 3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale; 4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu; 5) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju; 6) tagama ohutu evakuatsiooni; 7) teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning asukohajärgset päästekeskust; 8) rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid; 9) teadma oma kohustusi tulekahju korral;
3) pärast tulekahju kustutamist taastada veevaru veehoidlas; 4) veehoidla luuk külmaks aastaajaks soojustada. 5.3. Nõuded tuletõrje-veevõrgule 1) Vähemalt kord aastas tuleb kontrollida tulekahju kustutamiseks ettenähtud veevõrgu korrasolekut (veeandmisvõimet). 2) Mitteköetavas hoones või rajatises tuleb külmaks aastaajaks tuletõrje-veevõrk veest tühjendada või soojustada. Seejuures peab tuletõrje veekraani juures olema kraani asukohta ja avamiskorda käsitlev selgitus. 3) Tuletõrjepumbani tuleb üles panna tuletõrje veevarustuse üldskeem ja kasutamisjuhend. Iga kraani ja tuletõrjepumba juures peab olema nende otstarbe selgitus. 4) Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud. 5) Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada.
kustutamise ja vastavate õppuste läbiviimise; 3) pärast tulekahju kustutamist taastada veevaru veehoidlas; 4) veehoidla luuk külmaks aastaajaks soojustada. 5.3. Nõuded tuletõrje-veevõrgule Vähemalt kord aastas tuleb kontrollida tulekahju kustutamiseks ettenähtud veevõrgu korrasolekut (veeandmisvõimet). Mitteköetavas hoones või rajatises tuleb külmaks aastaajaks tuletõrje-veevõrk veest tühjendada või soojustada. Seejuures peab tuletõrje veekraani juures olema kraani asukohta ja avamiskorda käsitlev selgitus. Tuletõrjepumbani tuleb üles panna tuletõrje veevarustuse üldskeem ja kasutamisjuhend. Iga kraani ja tuletõrjepumba juures peab olema nende otstarbe selgitus. Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud. Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada.
(3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. (4) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. (6) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; 5) ehitise lammutamine.
suur ehitusmaht) 5. Tehnoloogilised põhjused (toimivus, kasutusmugavus) Tarindi tööiga loetakse lõppenuks, kui objekt tuleb asendada, tugevdada või täiendada, remontida teiste tarindite lõhkumise või ehitise kasutuse peatamisega. Tuleohutus Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral: Võib teatud aja jooksul eeldada tarindite kandevõime säilimist. On takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levimine ehitises On takistatud tule levimine piirnevate tarinditele On arvestatud päästemeeskonna ohutust. Hoone tuleohutus ei sõltu päästekomando kaugusest, vaid ennekõike ehituslikest lahendustest. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded: Vabariigi valitsuse 27 okt 2004 määrus nr 325 ET kartoteegi osa 10 Ehitiste tuleohutus EVS 812 Ehitiste tuleohutus EPN ja standardi osasid tuleb käsitleda määrust täiendavateks ning lahknevuse korral tuleb lähtuda määrusest.
Terrass valmistada 33mm immutatud terrassilaudadest vaivundamentidele diameetriga 150mm ja sammuga 2000mm. Vaiade peale paigaldada puitsõrestik immutatud taladest 50x150mm sammuga 1200mm. Vaivundamentide sügavus min 1500mm. 7 3. TULEOHUTUSNÕUDED 3.1. Kasutatud normdokumentide loetelu Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded (Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315) 3.2. Hoone kasutusviis Hoone kasutusviis I (üksikelamu). 3.3. Hoone tulepüsivusklass Projekteeritav hoone on TP-2 tulepüsivusklassiga. 3.4. Kandekonstruktsioonide tulepüsivused Hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivus R30. 3.5. Korruste arv Projekteeritav hoone on 2-korruseline. 3.6. Pindade tuletundlikkuse klassid Põrandad: nõudeid ei esitata Seinad ja lagi: B-s1, d0 Välisseinte välispinnad: B-s2, d2
4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine
kaudu teelt. 2.5.2. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid Krundil on ettenähtud 10 parkimiskohta. 2.6. Teed ja platsid Krundile on otsene sissesõit sõiduteelt pikkusega ~4,0 m. Juurdesõidu tee krundi piirini ja krundisisesed teed ja platsid on betoonsillutuskividest kattega. 8 2.6.1. Katendi konstruktsioonid 2.6.1.1 Projekteeritud sillutatud teede/platside kattendi konstruktsioon: Sillutuskivid h=60 / vuugiliiv 0-2 mm Paigaldusliiv, 2cm Killustik, segu nr. 3 (tabel 4.8.)*, E=170MPa, 15cm Liivaalus, 20cm, K=0,98 2.6.1.2 Taastav kõva kattendita teekatte (uue elektrikaabli kohal): Freesasfalt, 6cm Killustik, segu nr. 3 (tabel 4.8.)*, E=170MPa, 15cm Liivaalus, 20cm, K=0,98 2.6.1.3 Taastav haljasala: Haljastus Kasvumuld, 15cm Tagasiäide * Segude nr
või laeva vigastustega, võetakse aluseks laevahäirete plaan. Plaanis on kõigile laevapere liikmetele jaotatud tegutsemisjuhendid häirete puhul. Samuti märgitud päästevahendite numbrid, kuhu meeskond ja reisijad peavad minema, kui toimub uppuvalt laevalt lahkumine. Lisaks häirete plaanile peab olema instruktsioonide kogumik, milles on täpsed juhised päästevahendite kasutamiseks, võitluseks kahjutulega jne. Vanemtüürimees peab plaani alusel regulaarselt 1 kord kuus läbi viima tuletõrje alaseid ja laeva mahajätmise õppuseid. Reisilaevadel tuleb neid õppusi korraldada iga nädal. Häirete plaan ja ohutuse ja tulekaitseplaanid peavad olema väljapandud nähtavale kohale, et kõik näeksid. Reisilaevadel on kajutites evakuatsioonitee skeem ja päästevahendi nr, kuhu peab minema, kui antakse korraldus laevalt lahkuda häireolukorras. 19. Ohutusnõuded masinaruumis töötamisel Mainaruumis töötamisel tuleb kanda nõutud kaitseriietust, mitte kasutada lahtist tuld,
ankurdatakse metalankrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda 64. Palkseinte iseloomustus ja kuidas seotakse palgid seinas?(joonis) Palkseinad jagunevad: Püstpalkseinad - harvakasutatav Rõhtpalkseinad * enamkasutatav 65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid? 66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis) 73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon. 1. Plekk-kate (valtsplekk või profiilplekk) 2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis, profiilpleki puhul roovlauad või latid) 3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist. 4. Aluskate. 5. Sarikad. 74. Milline on soojustatud profiilplekist katuse ehitus? a) Kihid: 1.Katusekate. 2.Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplat 100 mm. 3.Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm. 4.Kandetarind profiilplekk. b) Kihid: 1. Katusekate 2
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1 SELETUSKIRI Sissejuhatus Krunt asub Tartu maakonnas Ülenurme vallas R�
Uurimisstrateegiana on kasutatud juhtumiuuringut. Lõputöös käsitletav probleem seisneb operatiivkaardi vormi, juhendi, säilitamisviisi ebamugavuses. Töö eesmärk on pakkuda uue operatiivkaardi koostamise põhimõtted, mille abil kaardistatakse ära olulised andmed objekti kohta ja määrata võimalikult efektiivne ja kõigile üheselt mõistetav operatiivkaardi esitusviis. Eesmärgi saavutamiseks uuriti erinevate riikide operatiivkaartide koostamise metoodikat ning vaadati läbi päästetöö juhi ülesandeid ajalises lõikes. Hüpoteesi kontrollimiseks kasutati ankeetküsitlusi. Läbiviidud uuringu tulemusena leidis kinnitust hüpotees vaid osaliselt, et operatiivkaarte ei kasutata kuna on palju tähtsusetut informatsiooni, mis raskendab operatiivkaardi lugemist. Ettepanekute näol esitas autor visiooni operatiivkaartide koostamise protsessidest, tarkvarast operatiivkaardi koostamisel ning tutvumisõppuste ja tutvumiskäikude läbi viimisest.
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitustootluse instituut SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL Referaat Tallinn 2010 1 Standardikohane klassifikatsioon.........................................................................................2 2 Tootjad....................................................................................................................................7 3 Tootmine.................................................................................................................................8 4 Tooted....................................................................................................................................10 5 Soojustamisest üldiselt.........................................................................................................16 6 Võrdlus analoogidega............................................
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-2. Kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass on R30. Hoone on ühekorruseline seega evakuatsiooniks saab kasutada aknaid ja on olemas varuväljapääs, milleni viin koridor laiusega 1,75m. Kuna tegemist on palkmajaga siis hoone on tuletundlik, sest süttivus on kõrge. Tulekahju korral põlevaid tilke ja tükke ei esine. Maja kõik ruumid on varustatud suitsuanduritega. Kokku on hoone peale vähemalt 5 5kg'st süsihappegaasiga tulekustutit. Kohalik tuletõrje veevõtukoht on vähem kui 0,5km kaugusel. Katus on madal seega katusele saab kergelt kasutades 5 meetrist redelit.