Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 4. Mis on kaitse? Kaitse on jadamisi elektritarvititega ühendatud vooluvõrgu osa, mis katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. 5. Mis on lühis? Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. 6. Mida tähendab kohtkindel elektritarviti? Kohtkindel elektritarviti on tarviti, mille ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist. (nt. elektripliit, pesumasin, osa valgusteid ) 7. Mis on/mida nimetatakse elektrivoolu tööks? Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ning töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. ( A= U I t ) 8. Kuidas jaotuvad elektritarvitid?
stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused · Kohtkindel ehk liikumatu koormus · Liikuv koormus (autosild, kraanatee) Tarindite toed Toed jagunevad · Jäigad tõkestab liikumist täielikult (liigendite vahekaugus muutumatu) · Elastsed kujutatakse vedruna Ühesidemeline tugi · Ehk liikuv tugi tõkestatud on vertikaalne liikumine ehk siire (pööre ja ristsuunas liikumine vaba)
359 Muud 6743 sBm 3 20229,00 361 Katusetarindid 200 m2 773 154600,00 363 Katusekatted 405 m2 484 196020,00 364 Katusevooderdised 405 m2 144 58320,00 0,00 370 Kohtkindel ehituslik sisustus 6743 sBm 50 337150,00 390 Muud ehitusmeetmed 6743 sBm 41 276463,00 410 Heitvee-,vee- ja gaasiseade 6743 sBm 96 647328,00 420 Soojavarsutusseade 6743 sBm 76 512468,00 430 Õhutusseade 6743 sBm 33 222519,00 440 Tugevusvoolupaigaldised 1000 sBm 68 68000,00
o soovi korral varikatus, terrass. Projekti mahus tuleb esitada järgmised joonised: Plaan mõõtkavas M1:50 või 1:100. Plaanidel esitatakse horisontaalsed hooneosad projektsioonis ja vertikaalsed hooneosad lõikes. Plaanile peab olema märgitud: o ehitise, selle osade ja ruumide põhimõõtmed millimeetrites, teljed ja telgede sidumine, avade sidumine, evakuatsiooniteede laiused. o akende ja uste asukohad, uste avanemissuunad, o peamine kohtkindel sisustus, san.tehnilised seadmed, kütteseadmed ja muud seadmed, o ruumide nimetused ja pindalad, o liikumispuuetega isikutele ettenähtud ruumide mõõtmed, o vaadete suunad ja lõike asukoht, o tuletõkkesektsioonide piirid ja evakuatsiooniteed; Lõige mõõtkavas M1:50 või 1:100. Lõige teha avade (uks, aken) juurest. Lõikel esitatakse näidatakse lõikesse jäävad vertikaalsed ja horisontaalsed ehitise osad. Lõikele peab olema
Sisevalgustid ehk siseruumides kasutatavaid; Välisvalgustid ehk välja paigaldatavad valgustid. Välisvalgustid jaotuvad näiteks omakorda kasutusala ja konstruktsiooni järgi aia-, pargi-, konsool-, otsvalgustiteks jt. Sisevalgustid võivad olla näiteks pinda süvistatud ehk süvisvalgustid. Sisevalgusteid toodetakse lakke ja seinale kinnitamiseks, lakke riputamiseks, lauale ja põrandale asetamiseks jne. Valgusti võib olla kohtkindel või teisaldatav. Ruumides saab kasutada traditsiooniliste armatuuride asemel valgusseinu, valgusteid ja ribasid. Valmistatakse lampe patareidel või akudel töötavatena. Valmistamiseks kasutatud materjali alusel saab valgusteid jaotada : Klaasist, Plastmassist, s.h kilest, Metallist, Tekstiilist. Valgusti nimisildil ja selle pakendi märgistuses näidatakse valgusti nimipinge ja lampide soovitatav nimivõimsus. 3.VALGUSALLIKAD
Arvesti sisendklemmid on 1 ja 3, väljundklemmid on 2 ja 4. Klemmide vale ühendus võib põhjustada ketta pöörlemist vastassuunas või lühise tekkimist. Veksellüliti koosneb ümberlülitavast kontaktist. Kahe veksellüliti õige ühendamine annab võimaluse nende kasutamiseks pikkades koridorides, kus ühest koridori otsast pannakse tuled põlema ja teisest koridori otsast lülitatakse välja. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskkaablit PPJ-1,5 (kohtkindel paigalduskaabel PVC isolatsiooniga, soonte ristlõige 1,5 mm²). Kriipsude arv ühejoonelisel skeemil määrab kasutatavate kaablite soonte arvu. Kaabli kinnitamiseks boksi seinale kasutatakse kaablikinnitusklambreid mõõduga 8-12 mm. Teoreetilised küsimused: · Millisel pingel töötab skeem? · Millistest elementidest koosneb elektrivalgustuse installatsiooni skeem?
ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. 34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt, et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. I; II ja III klassi võrk ning tihendusvõrk I 1 punkt 225km2, 13 punktist, punktide vaheline kaugus on 70-110 km. II - 199 punkti vahekaugusega ca 15 km.
ning otsitakse B, siis tehakse esimeses jaamas esimese ja tagumise lati lugemid. Punktil A olev latt viiakse teisele sidepunktile ja teises jaamas tehakse lugemid. Esimese sidepunkti latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid. Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB 34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt, et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta. Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke.
Sellel skeemil on fiidri kaitselahutamiseks ja maandamiseks ühisajamiga kolme lülitusasendiga seade – lahklüliti/maanduslüliti. Fiidri maandamine sellise skeemi korral toimub läbi võimsuslüliti, mis tähendab, et maanduslüliti ja võimsuslüliti on mõlemad sisselülitatud asendis. Joonisel 5.26b on jaotla, kus võimsuslüliti asub vankril. Sellise fiidri kaitselahutamine tekitatakse vankri väljatõmbamisega lahtrist ning maandamiseks on eraldi asetsev kohtkindel maanduslüliti. 11 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Eriti iseloomulik on selline skeem varem ehitatud alajaamadele, kuid leiab kasutamist ka uutes alajaamades.
trepikodasid, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, ega sisenemisteid, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, ei kasutata suitsu eemaldamiseks. · (7) Üle kaheksakorruselise hoone trepikojas ning IV, VI ja VII kasutusviisiga ehitistes peab olema tagatud suitsu eemaldamine. · § 39. Tuletõrje voolikusüsteemid · (1) Tuletõrje voolikusüsteem on ehitisse paigaldatud käsitsi kasutatav kohtkindel seade, mis on mõeldud väikese tulekahju (tulekolde) kustutamiseks selle algstaadiumis, kusjuures vastav seade võib olla käsitsi juhitav märgtõusutorule või kuivtõusutorule paigaldatud tuletõrjekraanidega, automaatne või poolautomaatne tulekustutuspaigaldis. · (2) Ehitisse paigaldatud tuletõrje voolikusüsteemid peavad tagama tulekustutusvee arvutusvooluhulgaks vähemalt 1,7 l/sek või 2,5 l/sek tulekustutusvee andmiseks ruumi igasse punkti.
Neid võidakse liigitada: 1. kasutusala järgi(tugev voolujuhistik, nõrk voolujuhistik) 2. voolujärgi(alalis või vahelduvoolu juhistik) 3. faaside arvujärgi(1,2,3 faasi) 4. pingejärgi (väike pinge, madalpinge, kõrgepinge juhistik) 5. ulatuse järgi (seadmed ruumi või hoone juhistik) 6. kitsama otstarbe järgi (jõu valgustus või kütte juhistik, ahela abijuhistik või muu juhistik) 7. ehitusviisi järgi(lahtine, pinnapealne, süvistatud, kohtkindel, teisaldatav või muu juhistik) 8. talitlus maanduse järgi(maandatud neutraaliga, maandatud faasiga või maas isoleeritud juhistik) 9. elektriohutusmeetmete järgi kaud puute puhul(nt juhistikud milles pinge altid osad ona kaitsemaandatud või juhistikud, milles need osad on kaitsejuhikaudu ühendatud toiteallika maandatud neutraal või muu punktiga) juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaaparatuuri valik sõltub suurel määral 2hest viimastena nimetatud asjaolust.
annaabi.ee 
