tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg · tuleleviku kiirus pinnal jne. 4 Tulekindlus Tulekindel on kokkuleppeline mõiste selle all peetakse silmas tarindi vastupidavust leegi mõjule vähemalt 90 minuti jooksul ehk tulepüsivust. Tarindi vastupidavust leegi mõjule 30 minuti jooksul nimetatakse kokkuleppeliselt tuld tõkestavaks. Nende terviklikkuse ning
(2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m 2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele.
(2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele.
suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast
suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast
· Tinglikult tuleohutud või vähese tuleohuga toimingud: Käsitletakse märgi või niiskeid materjale (kogus väike) nt, veepuhastusseadmed, pesulad või tselluloosi- ja paberitööstuse märgprotsessi osad Käsitletakse tehnoloogilises protsessis tuleohutuid aineid, nt kivitööstus, betoonitööstus Töödeldakse aineid, kus esineb tuleoht vähesel määral, nt metallide külmtöötlemine ja masinaehitus, sh keevitamine Põlemiskoormus alla 300MJ/m2, nt metallilaod 2. tuleohuklass · Sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega · Tuleohtlikud toimingud: Tööstuslikult käsitletakse või ladustatakse süttivaid ja kiiresti soojust eraldavaid materjale, põlemiskoormus 300- 1200MJ/m2, nt trükikoda, puidu- ja mööblitööstus Käsitletakse põlevvedelikke, mille leekpunkt on üle 55C või
1. Objekti üldine iseloomustamine. Valmistamisaasta 2014 Aadress Suve tn 2, Tallinn Kasutamisotstarve Korterelamu Korruste arv 7 Korterite arv 67 Tuleohutuspaigaldised ATS Kaugus päästekomandost 2,1 km (Lilleküla) ja 2,3 (Kesklinna) Tulepüsivus TP1 Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 (väike) Korterid on eraldi tuletõkkesektsioonid, uksega EI30 Kaugküte Pooltel korteril on rõdu Välisuks on lukus Pööning puudub 2. Hinnang saadud riskiindeksile: Riskiindeksi väärtus on 0,6065 (väga hea) (minimaalne riskiindeksi väärtus on 0, mis tähendab maksimaalset tulekindlust). Tabel 1 Parameetrite kirjeldus P1 Siseviimistlusmaterjalid korterites.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitiste tuleohutusnõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. Tulekahjude peamiseks põhjuseks on tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne hoone ehitamise alustamist, et ennetada põlenguohtu. Olulised tuleohutusnõuded Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: · säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime
osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. · (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m 2 . · (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele;
(2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. (3) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele.
70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? Fassaadiseina äärest pööratakse plekk allapoole, mis juhib sadevee seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht
70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? Fassaadiseina äärest pööratakse plekk allapoole, mis juhib sadevee seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht
õhuvahe (vedru) koostöötamisel. 9 Tulepüsivuse nõuded Vahesein peab olema piisava tulepüsivusega: eraldama tuletõkke- tuletõkke-sektsioone takistama ettemää ettemääratud ratud aja jooksul tule ja suitsu levimist ühest tuletõkkesektsioonist teise; TP1, põlemiskoormus MJ/m2 TP2 TP3 >1200 600-1200 <600 3-4 k 1-2k Vahesein EI120 EI90 EI60 EI60 EI 30 EI30 konstruktsiooni kandevõime (tä (tähis R), tiheduse ehk terviklikkus (tä (tähis E), soojaisolatsiooni võime (tä (tähis I), 10 5
Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni: · elektrijaotla ruumid; 5 · liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; · evakuatsioonitrepikojad; · laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; · katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; · garaazid; · saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; · majutusruumid, kus asuvad saunad; · korterid; · arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; · ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja
Ehitistele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuted kannab katuse, vahelage, jne koormust sisemine karkass või 1-peatükk- Üldsätted põikseinad. R/bkarkassi posti toetamine kannvundamenti 2-peatükk- Tulepüsivus ja-tunlikkus ning põlemiskoormus. 3-peatükk- Tulekahju ja selle ohu vältimine 4-peatükk- Evakuatsiooniteed ja- pääsud P.K moodustavad ruume(kõik seinad koos akende ja ustega, -plaatv.-valatakse kogu hoone alla r/betoonist juhul kui on tegu suurte 5 peatükk- Päästetööde tagamine vahelaed, laed, katused) koormuste ja nõrkade ning ebaühtlase tugevusega alustega
· on takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levik ehitises · on takistatud tule levimine piirnevatele tarinditele · on arvestatud päästemeeskonna ohutust hoone tuleohutus ei sõltu pääsemeeskonna kaugusest ehitise tuleohutuse määravad ehitise kasutamisviis, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsioonide pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus, ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus, tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tulepüsivus ja tuletundlikkus tulenevalt ehitise kasutamise otsatarbest jaotatakse nad tuleohutusest tulenevalt · I elamus ja eluruumid · II majutushooned · III ehitised, mis on ööpäevases kasutuses ja kus on hoolealuseid või
o Tsemenditööstus o Nahatööstuse märgtöötlemisjaoskond o Veejõujaamad o Tellisetööstus o Tselluloosi ja paberitööstuse märgprotsessi osad 2. Tuleohuklass: tuleohtlikud toimingud. · Toimingud, kus tööstuslikult käsitletakse või ladustatakse süttivaid ja kiiresti soojust eraldavaid materjale või valmistooteid ning sealjuures põlemiskoormus on tavaliselt 300-1200MJ/m².Toimingud, kus käsitletakse või ladustatakse põlevaid materjale suurel hulgal (põlemiskoormus üle 1200MJ/m²), kuid plahvatusohtu ei ole. Näited: o Toiduainetööstus (v.a veskid) o Naha ja tekstiilitööstus (v.a. märgprotsess) o Õlletehase linnasejaoskond o Paberi ja tselluloositööstuse jaoskonnad o Puidu-, mööblitööstus
Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Projekteeritud hoone pikkus on 42,9 m ja laius 18,9 m ning on 3-korruseline. Katuseks on sisemise äravooluga lamekatus mis on kaetud kividega SBS rullmaterjaliga. Hoone välisseinteks on kolmekihilised sandwich-paneelid. Hoone välisseinte ja sokli viimistluseks on kaitsekihiga betoonpind. Hoone peauks asetseb lääne-suunas. Hoone tulepüsivusklass on TP1 ning põlemiskoormus vastavalt ET-2 0109-0306 alla 600MJ/m2. Hoone projekteeritud tööeaks on klass D (50a, ET-1 0113-0189). Ehitise kavandatava tööea tagamise eelduseks on: projektijärgselt teostatud ehitustööd, kasutades selleks ettenähtud kvaliteediga tooteid ja töö teostamise nõudeid ning ehitustegevust on nõutekohaselt kontrollitud ja dokumenteeritud. 3 1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
Süttimise eelduseks on põleva materjali, hapniku ja piisavalt kõrge temperatuuri üheaegne olemasolu. Süttimist põhjustavaks soojusallikaks võib olla säde, leek või lihtsalt piisavalt kõrge temperatuur. Ehitise tuleohutuse määravad: Ehitise kasutamisviis Korruste arv ja pindala Ehitise kõrgus 8 Tuletõkkesektsiooni pindala Kasutajate arv Põlemiskoormus Ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus Tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tulepüsivus ja tuletundlikus. Tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest jaotatakse nad tuleohutusest tulenevalt klassidesse: I elamud ja eluruumid II majutushooned III ehitised, mis on ööpäevases kasutuses ja kus on hoolealuseid või isoleeritavaid inimesi IV suurte rahvahulkade kogunemishooned
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
