LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID TULETÕRJE VEEVÄRK AUTOMAATSED TULETÕRJEVAHENDID SUITSUTÕRJE PIKSEKAITSE VALVE KORRALDAMINE Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud tagama, et kindlustuskohas viibivad isikud täidavad nii käesolevaid kui ka õigusaktidest tulenevaid ohutusnõudeid. Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud kindlustuslepingu täitmisel ja kindlustusobjekti valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel tegutsema mõistliku hoolsuse ja ettevaatlikkusega. Sama nõue laieneb ka teistele kindlustuskohas viibivatele isikutele. Lisaks õigusaktidega kehtestatud ja
- Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate Katusekatte alus Katusekate Vee äravoolu Õhutõke Siseviimistlus Detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad ALUSKATE Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav. Lamekatused kattematerjal SBS – bituumenrullmatejal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid.
Väike-Maarja Päästekool Ajalugu Referaat Õppejõud: Väike-Maarja 2009 Tuletõrje ajalugu Inimkonna ajaloolised perioodid on kujundatud ka tuletõrjet. Ürgaeg oli eelajalooline ajajärk. Siis tekkisid primitiivsed käsiredelid, algeline piksekaitse ja lihtsad kustutuskapad. Vana-, antiik- ja muistne aeg, umbes 700 a. e. Kr. kuni 480 a. p. Kr., kujundas kreeklaste ja roomlaste kuulsuse. Sel ajal ehitati muistne veevärk, leiutati kolbpump, tulekusutusämber, kustutusluud, lõhkumiskonks ja formeeriti esimesed tulekustutusväed. Sel ajal sai tuletõrje ka oma pühaku. Uusaeg algas umbes aastast 1500. siis tunti juba meeskonnapritsi, imemise ja survevoolikuid,
Nende vahe (peale selle, et suundantennid on reeglina võimsamad) on põhiliselt selles, et kui suundantenniga peab vastuvõtu suund olema väga täpselt teada (eksimist võib olla 5 kraadi), siis lainurkantenn on võimeline vastu võtma olenevalt antennist 6090 kraadi. Kui teile on tähtis teie arvuti hea käekäik, siis tuleks arvestada veel ühte pisikest jupstükki, mis raadiointerneti vastuvõtmisega peaks kaasas käima. Eriti kui teil on võrgus mitu arvutit. Selleks jupstükiks on piksekaitse. Üks korralik piksetabamus on võimeline maha põletama kalli raha eest ostetud seadmed ja takkaotsa kogu koduse arvutinduse (kaasaarvatud arvutite külge ühendatud lisaseadmed). Usun, et arvutus, kumb läheb odavamaks (kas piksekaitse või arvutipargi välja vahetamine) kaldub üsna kindlalt piksekaitsme kasuks. Piksekaitsmeta saate oma ühenduse tööle, kuid jätate end kindlustamata. Võrdluseks ehitusest -- ehitate endale kalli ja ilusa maja, ostate sisse
ja ridaelamu või suvila või aiamaja garaaz; 9) mitme korrusega keldrites; 10) inimeste transpordiks ettenähtud tuletõrjeliftis; 11) liikuva trepi ja kõnnitee valgustamiseks. · (4) Evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga kolm tundi peab olema: 1) III kasutusviisiga ehitistes; 2) transpordihoonetes; 3) üheksa- ja enamakorruselistes ehitistes, välja arvatud elamutes; 4) maa-alustes ehitistes. · § 37. Piksekaitse · (1) Piksekaitsena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses tulekahju vältimiseks ehitisse paigaldatud pikse otsetabamuse ja sekundaarilmingu ning maapealsete metallist tehnosüsteemide kaudu ehitisse siseneva või seal tekkiva elektrilise potentsiaali kuhjumise eest kaitsvat seadet. · (2) Piksekaitse peab olema: 1) I, II, IV, V ja VI kasutusviisiga hoonetes, mille kõrgeim ehitise osa ulatub
KASUTATUD KIRJANDUS: 1) siseministri 4. mai 1998. a määrus nr 7 «Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded» (RTL 1998, 195/196, 771); 2) siseministri 11. mai 1998. a määrus nr 8 «Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele» (RTL 1998, 195/196, 772); 3) siseministri 18. juuni 1998. a määrus 12 «Nõuded tuleohutusmärkidele ja nende vajadus» (RTL 1998, 214/215, 841); 4) siseministri 18. juuni 1998. a määruse nr 13 «Nõuded automaatsetele tulekustutus-, piksekaitse- ja suitsutõrjesüsteemidele» (RTL 1998, 214/215, 842); 5) siseministri 18. juuni 1998. a määrus nr 14 «Nõuded turvavalgustussüsteemile» (RTL 1998, 214/215, 843); 6) siseministri 18. juuni 1998. a määrus nr 15 «Tuletööde tuleohutusnõuded» (RTL 1998, 214/215, 844); 7) siseministri 30. juuni 1998. a määrus nr 19 «Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus» (RTL 1998, 220/221, 875); 8) siseministri 1. juuli 1998
pinnaga risti. Elektriväljas paikneva suvalise kujuga juhi pind on ekvipotentsiaalpind. φväljas=Er=K/ε*Q/r, kus ε on juhti ümbritseva keskkonna dielektriline läbitavus. φsees =φpinnas,kus εon juhi materjali dielektriline läbitavus. Välja nõrgenemist nullini kutsutakse elektristaatiliseks ekraneerimiseks. Juhi kiht võib olla väga õhuke. Metallkarbi või-võrgu sees olev kehade süsteem jääb väliste elektriväljade mõju eest kaitstuks. Nt kõrgepingeliinid ja piksekaitse. Teravike juures on elektriväljatugevus suurim. Suur väljategevus ioniseerib ja nii pannakse alus elektrit juhtivale voolukanalile piksevarda juures. Mida teravam on piksevarda ots seda suurem on tõenäosus välgukanali alguse tekkeks. Elektrone alati nii palju, et kokku on 0. Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potentsiaalini. Keha ümbritsev elektriväli on seda suurem, mida suurem on keha elektrilaeng
seisukohalt oluliste seadmete, paigaldiste ja valdaja poolne esindaja tehnosüsteemidele on olemas kasutus- ja hooldusjuhen did 5.1 Automaatne tulekustutussüsteem (Gaas) Allar Liiberg 5.2 Tulekahju signalisatsiooni Andres Niitra süsteem (ATS) 5.3 Turvavalgustus Andres Niitra 5.4 Piksekaitse Andres Emmo 5.5 Suitsu- ja soojuse eemaldamise seadmestik Andres Niitra 19 (20) 5.6 Tuletõrje voolikusüsteem Vahur Kell 5.7 Ventilatsioonisüsteem Andres Emmo 5.8 Tuletõrje veevõtukoha nõuetele vastavuse kontroll Vahur Kell 5
7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 1 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid Alajaam on: 1
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 v Rein Oidram _____________________________________________________________________ 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 1 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1
evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud, pääsud keldrisse, pööningule, katusele, tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus, turvavalgustussüsteemide paigutus ja olemasolu, automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse-, ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil - Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised
Orgaaniline klaas on termoplastiline läbipaistev materjal, mida turustatakse ka mitmes värvitoonis, pinnad on kaetud kaitsepaberiga. See on hästi valatav, tahkena mehaaniliselt töödeldav, liimitav, keevitatav temperatuuril 140«~150° C, kergesti vormitav 125-4*130° C juures puit- või metallvormides ehk mudelil. Kasutatakse dielektrikuna ainult madalsagedusseadmetes (f = 50 Hz), samuti kõrgpingelahendi paksuseinaliste (20 -f- 40 mm) torude valmistamiseks ülekandeliinide piksekaitse maandusahelates. Tekkiva kaarleegi kustutavad temperatuuri toimel orgaanilisest klaasist eralduvad gaasid CO ja H2 jt. Elektro- ja raadiotehnikas kasutatav konstruktsioon- ning viimistlusmaterjalina. 6. Resoolvaigud on termoreaktiivsed ained, mis võivad temperatuuri toimel polümerisatsiooniprotsessis muutuda tahkeks, s.o. sulamatuks ja lahustamatuks materjaliks. Kasutatakse: · immutusvahenditena madalatel temperatuuridel (alla 90° C) ja emailidena;
Ila - lubatud vool lhiajalis-korduvreiimil Ilub - lubatud pikaajaline vool e - suhteline llituskestvus Peale arvutusliku voolu avaldavad liini ristlike valikul mju jrgmised faktorid: 1. Nutud mehhaaniline tugevus nii paigaldusel kui ka ekspluatatsioonil. 2. Lubatud pingelang 3. Minimaalsed aastased kulutused. 4.13. Maandusjuhtide ja maandusseadmete valik 1. Tmaandus, mis on vajalik seadme maanduseks nii t kui ka avariiolukorras. 2. Metallkorpuste kaitsemaandus. 3. Piksekaitse ja lahendite maandus. Maandusseade koosneb maandurist ja maandusjuhtidest, mis hendavad seadet maanduriga. Maandurid vivad olla loomulikud vi tehismaandurid. Loomulikud maandurid on maaalused metallosad ja raudbetoonvundamentide armatuur, maas olevad torud jne. Vundamendi ligilhedane takistus arvutatakse valemiga: Rm = 0.52 - pinnase eritakistus (*m) A - vundamendi poolt hivatud maaala. Kui loomulikud maandurid ei taga vajalikku maandustakistust, kasutatakse lisaks tehismaandureid
21 Katuse kalle 22 11 Katuse osad kandetarindid; soojustus; tuuletõke; tuulutusvahe; aluskate; katusekatte alus; katusekate; vee äravoolu; õhutõke; aurutõke; siseviimistlus; detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad.23 24 12 Tuuletõke & õhutõke Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi. Õhutõkke peamine ülesanne on takistada õhu liikumist läbi tarindi. Õhutõke võib olla lahendatud näiteks aurutõkkekihi, soojustuskihi või tuuletõkke
Sel juhul iseloomustatakse faasijuhtide kaitstust kaitsenurgaga . Normaalselt peaks kaitsenurk olema piirides = 15...30°. Piksetrossi kõrguse H ja kaitsenurga järgi saab arvutada välgu otselöögi tõenäosust: Näiteks, kui = 30° ja H = 16 m, siis faasijuhi tabamistõenäosus Pvl = 0,002; aga kui H = 32 m, siis Pvl = 0,01. Faasijuhi tabamistõenäosuse vähendamiseks tuleb vähendada kaitsenurka . 61. Kõrgete ehitiste piksekaitse Üle 100 m kõrgeid objekte võib välk tabada kümneid kordi aastas. Üle 60 m kõrgeid ehitisi võib välk tabada ka küljelt Seepärast on kõrgete ehitiste kaitsmine välgu otsetabamuse eest eriti oluline Kõrge ehitise kaitsmisel kasutatakse paljudest komponentidest (vardad, trossid, võrgud) koosnevaid ja vaadeldavale ehitisele sobivaid välgupüüdursüsteeme. Kuna kõrgehitised sisaldavad metall- ja raudbetoonkonstruktsioone, siis lisaks spetsiaalsetele
310000,0 744 Valgustussüsteemid 1 kmpl 310 000,00 kr 0 746 Piksekaitse ja maandus 1 kmpl 18900,00 18 900,00 kr 250000,0 755 Elektriküte, installatsioonimaterjalid 1 kmpl 250 000,00 kr
- Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate Katusekatte alus Katusekate Vee äravoolu Õhutõke Siseviimistlus Detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad ALUSKATE Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav. Lamekatused kattematerjal SBS – bituumenrullmatejal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid.
kestvamaks muutub müristamine. Müristamine on kuulda üsna väikeses piirkonnas, 15 20 km. raadiuses. Müristamise puhul on helienergia jaotunud kogu välgukanali ulatuses. Kahuripaugu puhul näiteks on see kontsentreerunud ühte punkti ja see kostub tunduvalt kaugemale. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 10 11) Välgukahjustused Välk tabab esmalt kõrgemaid objekte torne, kõrgemaid puid jne. Tähele on pandud, et välk tabab suitsevat korstnat hoolimata sellest, et see asub piksekaitse läheduses. Suits on hea elektrijuht ja kõrge suitsusammas kallutab välgu suunalt kõrvale. Välk eelistab savikaid pinnaseid. Välk ei taba kuigi sageli kõrget liivast jõekallast, vaid savikat orgu, kus pinnas niiske. Puudest kannatavad välgutabamuste all esmajärjekorras lehtpuud, eriti tammed. Tammede juurestik ulatub väga sügavale pinnasesse, mistõttu nende "maandustakistus " on väiksem.(Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 12 - 14)
Et anda miinimumnõuded mastide väände- ja paindekandevõimele (pikikande- võimele), sätestab eurostandard EN 50341-1 kandepiirseisundile vastavad avariikoormused. Arvesse võetavateks koormusteks on vastavalt juhtme kat- kemisel tekkiv juhtme ühepoolne staatiline tõmme ja leppelised mittetasakaa- lustatud ülekoormused. a) Väändekoormused Igasse piksekaitsetrossi või faasijuhtme kinnituspunkti tuleb rakendada asja- kohane staatiline jääkkoormus, mis tuleneb juhtme, osajuhtme või piksekaitse- trossi katkemisest külgnevas visangus. Raskemate tingimuste arvestamiseks võib vaadelda mitme või kõigi osajuhtmete või juhtmete katkemist. Koormused ja juhtmete tõmbed leitakse juhtmete mehaanilisel arvutusel iga üksiku koormusjuhtumi jaoks. b) Liinisuunalised koormused Liinisuunalised koormused tuleb rakendada samaaegselt kõigis kinnituspunkti- des ja nad võib määrata kui juhtmete katkemisest tingitud ühepoolse tõmbe, nagu eelmises punktis a).
Renni kinnituskonksude vahe 80-100cm Ehitusfüüsika Katuse kuju, kalded ja materjalivalik peavad tagama sademevee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma vee ja lume tungimise katusetarindisse ja ruumi. Katuse osad Kandetarind Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate 31 Katusekatte alus (roovid) Katusekate Vihmavee renn Detailid, läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad Seespool Õhutõke Aurutõke Siseviimistlus Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja sealt tagasi Aurutõke ülesanne on takistada liigset veeauru difusiooni tarindisse Aurutõkke vajalik aurutakistus määratakse kontrollarvutustega Aurutõke tuleb paigaldada piirde sellele poolele kus on kõrgem veeauru osarõhk (kõrgem veeauru sisaldus)
juhtmetest ning tugevdavatest ja kaitsvatest elemen- punktist) kõrgemal temperatuuril kaovad senjett- tidest moodustatakse optiline sidekaabel, mille elektriku eriomadused. Senjettelektrikuid kasu- kaudu saab edastada automaatikasignaale, telefoni- tatakse elektro-, raadio- ja mõõtetehnikas suure kõnesid, luua andmesidevõrke. Muuhulgas paiguta- mahtuvusega kondensaatorite, sealhulgas pingest takse optilisi sidekaableid ka õhuliini piksekaitse- oleneva mahtuvusega mittelineaarsete konden- trossidesse ja jõukaablitesse. Seega pole elektri- saatorite valmistamiseks. liinid enam ainult energia edastamiseks, vaid neid Lõpuks veel mõnedest dielektrikutest, mis mööda liigub ka info. otseselt isoleermaterjalide hulka ei kuulu. Keraamika Elektreedid
annaabi.ee 
